Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

(1) Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase seaduslikule esindajale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Seadusliku esindaja juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.

(2) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.

(3) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste seaduslikele esindajatele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.

(4) Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase seaduslikule esindajale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.

(5) Kool teavitab õpilast ja seaduslikku esindajat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja seaduslikku esindajat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.

§ 56. Seaduslike esindajate koosoleku kokkukutsumine

(1) Kooli ja seaduslike esindajate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste seaduslike esindajate koosoleku arvestusega, et kõigile seaduslikele esindajatele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda seaduslike esindajate koosolekul. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste seaduslike esindajate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste seaduslike esindajate koosoleku.

§ 57. Õpilase tunnustamine

(1) kehtestatud tingimustel ja korras tunnustatakse õpilast õpingute jooksul, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga. Kool võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid.

§ 58. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes

(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

(2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka seaduslikul esindajal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

(3) Õpilase suhtes võib rakendada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, käitumise tugikava koostamine) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:

1) õpilase käitumise arutamine seadusliku esindajaga;

2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;

3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;

4) õpilasele tugiisiku määramine;

5) kirjalik noomitus;

6) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis ei ole käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga;

6¹) põhjendatud kahtluse korral, et õpilase valduses on käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt keelatud esemeid või aineid, nende olemasolu kontrollimine ja äravõtmine õpilase valdusest, sealhulgas õpilase riietest ja õpilase kasutuses olevast suletud kapist;

6²) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis on käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt keelatud;

7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;

8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;

9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja nõusolekul;

10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;

11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;

12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6¹ sätestatud mõjutusmeetme kohaldajaks võivad olla direktor ning direktori määratud isik, kellel on ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks (edaspidi mõlemad kontrollija). Kontrollija peab olema kõrgharidusega ja teadlik meetme rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest ning tal peavad olema teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused meetme kohaldamiseks lapse huvidest lähtudes.

(5) Kooli hoiule võetud esemed ja ained hoiustatakse kooli kodukorras sätestatu kohaselt. Hiljemalt õpilase õppepäeva lõppedes tagastatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel hoiule võetud ese või aine, välja arvatud ese või aine, mis on keelatud käesoleva seaduse § 44 lõike 1¹ kohaselt, mille puhul kool:

1) teavitab relva, lõhkeaine või aine, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, leidmisest kohe politseid ja annab need viivitamata politseile üle;

2) tagastab käesoleva lõike punktis 1 nimetamata esemed ja ained seaduslikule esindajale pärast õpilase käitumise arutamist seadusliku esindajaga või annab need vajaduse korral asja või aine ohtlikkusest lähtudes üle politseile.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6¹ sätestatud mõjutusmeedet võib kohaldada õpilase tahte vastaselt tingimusel, et:

1) õpilast on eelnevalt teavitatud kontrollimise põhjusest;

2) õpilasele on eelnevalt tehtud ettepanek võimaldada kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;

3) suuline veenmine või käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tugi- või muu mõjutusmeetme kasutamine ei ole küllaldane;

4) kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale ning

5) kontrollimiseks kasutatakse ainult vähimat vajalikku ja vältimatut viisi, mis vastab käesolevas paragrahvis esitatud tingimustele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6¹ ja 6² sätestatud mõjutusmeedet tuleb kohaldada võimalikult delikaatselt ja tuleb kaitsta õpilase eneseväärikust. Kontrollija peab olema õpilasega samast soost. Kontrollija ei pea olema õpilasega samast soost, kui kontrollitakse õpilase esemeid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Lisaks kontrollijale peab mõjutusmeetme rakendamise juures viibima veel vähemalt üks koolitöötaja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6¹ sätestatud õpilase riietust võib kontrollida isik, kes ei ole õpilasega samast soost, juhul kui samasoolist kontrollijat ei ole võimalik kaasata ning kontrolliga viivitamine seaks ohtu õpilase või teise isiku elu või tervise või võõra asja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise korral dokumenteerib kool õpilaselt eseme kooli hoiulevõtmise ja selle põhjuse ning õpilasele tagastamise. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6¹ ja 6² sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise kohta koostatakse viivitamata protokoll, kuhu kantakse:

1) protokolli koostamise aeg ja koht;

2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;

3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes mõjutusmeedet rakendati;

4) hoiulevõetud või äravõetud esemete või ainete loetelu;

5) märge õpilase esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta;

6) märge selle kohta, kas õpilast teavitati eelnevalt kontrollimise põhjusest ja talle tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikult kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;

7) mõjutusmeetme kohaldamise põhjus;

8) sündmuste käigu kirjeldus;

9) kontrollija allkiri;

10) õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta.

(6) Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, arvestatakse lõike 3 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel transpordi korraldusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 10 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise.

(8) Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslikule esindajale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös seadusliku esindajaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.

(9) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6¹, 6² ja 10 sätestatud meetmete rakendamisest teavitatakse viivitamata piiratud teovõimega õpilase seaduslikku esindajat. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 11 sätestatud meetme rakendamisest teavitatakse piiratud teovõimega õpilase seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 59. Õpilaspileti väljastamine

(1) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab

.

§ 60. Õpilaskond ja õpilasesindus

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

(2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(3) Õpilaskonnal on õigus:

1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;

2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(5) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(6) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.

(7) Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi.

5. peatükk KOOLI PIDAMINE

1. jagu Kooli asutamine ja koolitusluba

§ 61. Kooli asutamine

(1) Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister, munitsipaalkooli valla- või linnavolikogu.

(2) Riigikooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse kooli asukohajärgne vald või linn.

(3) Vallad ja linnad võivad moodustada ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool), mille moodustamisele, juhtimisele ja tegevuse alustele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62¹–62³ sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Käesolevas seaduses kooli pidaja, valla või linna, valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse kohta sätestatut kohaldatakse ühiskooli puhul sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisus on ühiskool moodustatud.

(3) Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul.

(4) Kooli asutamise otsuses võib sätestada, et koolitustegevust ei asuta läbi viima kõikides klassides või kõikidel kooliastmetel korraga, vaid koolitustegevust alustatakse järkjärguliselt.

(5) Kooli andmed kantakse hariduse infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse.

(6) Munitsipaal- ja riigikoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 62. Kooli nimetus

(1) Kooli nimetus peab selgelt erinema teistest hariduse infosüsteemi kantud õppeasutuste nimetustest ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada.

§ 63. Munitsipaalkooli koolitusluba

(1) Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis. Käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegutsemisvormi puhul kohaldatakse alusharidusseaduses sätestatud erisusi munitsipaallasteaia pidamiseks. Koolitusloa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.

(3) Taotlusele lisatakse:

1) kooli asutamise otsus;

2) kooli põhimäärus;

3) kooli õppekava;

4) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate olemasolu kohta;

5) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek osutada koolitervishoiuteenust ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta;

6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu kohta;

8) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

(4) Koolitusloa esmakordsel taotlemisel võib kooli õppekava asemel esitada kooli õppekava kavandi, kus ei ole esitatud ainekavasid.

(5) Koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi haldusjärelevalve kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui haldusjärelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või need on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab valdkonna eest vastutav minister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhul.

(6) Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev kool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on valdkonna eest vastutava ministri hinnangul vaja läbi viia uus haldusjärelevalve, väljastab valdkonna eest vastutav minister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat.

(7) Valdkonna eest vastutav minister vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kooli õppekava kavandile ekspertiisi tegemiseks võib valdkonna eest vastutav minister pikendada koolitusloa läbivaatamise tähtaega kuni kahe kuu võrra, teavitades sellest kirjalikult taasesitatavas vormis koolitusloa taotlejat.

(8) Valdkonna eest vastutav minister ei anna koolitusluba, kui taotlusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmeid või dokumente või need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kooli tegevuseks vajaliku hoone või ruumi ehitisregistris märgitud kasutusotstarve ei vasta õppetegevuse eesmärgile, õppemateriaalne baas ei vasta kooli õppekavast tulenevatele vajadustele, kool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid eriliiki isikuandmete töötlemise nõudeid või tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud kool ei ole esitanud dokumente, mis tõendavad haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist.

(9) Koolitusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest teavitatakse koolitusloa taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.

(10) Koolitusloa vormi kehtestab

.

§ 64. Munitsipaalkooli koolitusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Valdkonna eest vastutav minister tunnistab koolitusloa kehtetuks, kui:

1) haldusjärelevalve käigus ilmneb, et koolis töötavad direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, õpe ei ole kooskõlas riiklike õppekavade või selle alusel kehtestatud kooli õppekava nõuetega, õpilaste arengu toetamiseks õigusaktides ettenähtud meetmete rakendamine ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega, õppekeskkond ei vasta turvalisuse, tervise ning õppekavanõuetele või kooli tegevus on muus osas vastuolus seadustega või nende alusel antud õigusaktidega ja puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusi ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ja korras täidetud;

2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud koolitustegevust;

3) kooli tegevus on lõpetatud.

(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse valla- või linnavalitsust kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.

§ 65. Koolitustegevuse alustamine riigikoolis

(1) Koolitustegevuse alustamise eelduseks riigikoolis on käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud andmete ja dokumentide olemasolu.

2. jagu Kooli dokumendid

§ 66. Kooli põhimäärus

(1) Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse:

1) kooli nimetus;

2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad;

3) kooli tegutsemise vorm;

4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded;

5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad;

6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused;

7) õpilaste ja seaduslike esindajate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord;

8) koolitöötajate õigused ja kohustused;

9) majandamise ja asjaajamise alused.

(2) Riigikooli põhimääruse kehtestab

, munitsipaalkooli põhimäärus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

§ 67. Kooli arengukava

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

(2) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(3) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.

§ 68. Kooli kodukord

(1) Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

(2) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

§ 69. Kooli dokumentide avalikustamine

(1) Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava, kodukorra ja õpilaskodu kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil.

(2) Kooli kodukord ja õpilaskodu kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta.

§ 70. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid on:

1) üldtööplaan;

2) õpilasraamat;

3) klassipäevik;

4) põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat;

5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat;

6) huviringipäevik;

7) pikapäevarühma päevik;

8) õpilaskodurühma päevik.

(2) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt. Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab

.

3. jagu Kooli juhtimine

§ 71. Direktor

(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor:

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) kehtestab kooli õppekava;

3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;

6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;

7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

8) kehtestab kooli sisehindamise korra;

9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;

10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

(5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja.

(6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab

, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

(7) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.

(8) Direktori professionaalse arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks kord aastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengueesmärgid. Arenguvestluse korraldamise korra kehtestab kooli pidaja.

(9) Igal viiendal tööaastal toimub direktori atesteerimine. Direktorit atesteerib atesteerimiskomisjon. Direktor loetakse atesteerituks, kui tema töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.

(10) Atesteerimiskomisjoni moodustamise ning direktori atesteerimise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(11) Kui direktor viibib atesteerimiseks ettenähtud viiendal tööaastal vanemapuhkusel, atesteeritakse teda ühe aasta jooksul pärast vanemapuhkuselt naasmist.

§ 72. Õppenõukogu

(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab

.

§ 73. Hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse

kehtestatud korras.

(1) Hoolekogu:

1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;

2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;

3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;

4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;

7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;

8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;

11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;

12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;

13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;

15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta;

16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;

17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(2) Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, seaduslike esindajate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja.

(3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub täiendavalt õpilaste esindaja. Muus osas kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

(4) Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, ning nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

(5) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteaia õpetajaid, ning nii kooli õpilaste seaduslike esindajate kui ka lasteaia laste seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse põhikooli või gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

(6) Koolis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ei kuulu hoolekogusse seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi või ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.

(7) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli hoolekogu koosseisu kuulub täiendavalt õppenõukogu esindaja, kes esindab huvikooli õpetajaid, ning üks huvikooli õppurite esindaja. Kui sellises koolis tegutseb huvikooli õpilasomavalitsus, kuulub hoolekogusse ka selle esindaja. Kui sellises huvikoolis õpivad ka alaealised, kuulub hoolekogusse ka huvikooli lastevanemate esindaja.

(8) Hoolekogu koosseisu kuuluvate seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

(9) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

(10) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(11) Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

4. jagu Koolitöötajad

§ 74. Koolitöötajad

(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.

(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.

(3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

(5) Välisriigis õpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

(6) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

(7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul võib direktor ühe korra sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks isikuga, kes:

1) läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või

2) omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni.

(9) Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine.

§ 74¹. Kvalifikatsiooninõuded

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Põhikooli ja gümnaasiumi õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtimiskompetentse hinnatakse üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni heakskiidetud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud kompetentsimudeli alusel.

(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on:

1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või

2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud õpetajakutse saadakse ülikoolis pärast õpetajakoolituse õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast õpetaja ametiks vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis.

(7) Eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(8) Koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(9) Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(10) Logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(11) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse ning eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(12) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.

§ 75. Õpetajad

(1) Põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad klassiõpetaja ja ühe või mitme õppeaine õpetaja.

(2) Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.

(2) Õpetajatele omistatakse kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel põhinev karjääriaste, mis toetab nende kutseoskuste arendamist ja ametialase karjääri kujundamist.

(2) Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastme omistamise tingimused kehtestab

määrusega.

(3) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.

§ 76. Õpetaja töötasu alammäär

(1) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7¹ nimetatud õpetaja ning §-s 74¹ kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:

1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning

2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab

õpetaja töötasu alammäära määrusega.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega.

§ 77. Õpetaja lähtetoetus

(1) Õpetaja lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.

(2) Lähtetoetust võib taotleda isik, kes:

1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle kooli õpetajana. Lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes asus esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud bakalaureuseõppe käigus, tingimusel et bakalaureuseõppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jäänud üle ühe aasta. Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal viibinud isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või pedagoogilise praktika kestuse võrra;

2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis õpetajana, kusjuures 0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle hulka ka samaaegne töötamine kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana;

3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning

4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

(3) Lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

(3) Kui õpetaja töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse lähtetoetuse suurust õpetaja proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal.

(4) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku osalise või puuduva töövõime kestuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž koolis käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.

(5) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

(6) Lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra kehtestab

.

§ 77¹. Tugispetsialisti lähtetoetus

(1) Tugispetsialisti lähtetoetus on esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus (edaspidi tugispetsialisti lähtetoetus).

(2) Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda tugispetsialist, kes:

1) on omandanud erialase kõrghariduse ning asub 18 kuu jooksul pärast kõrghariduse omandamist esmakordselt tööle kooli logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina. Tugispetsialisti lähtetoetust võib taotleda nelja kuu jooksul pärast erialase kõrghariduse omandamist ka tugispetsialist, kes asus esmakordselt logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina tööle erialase kõrghariduse omandamise ajal või sellele vahetult eelnenud kõrgharidustasemel toimunud õppe käigus, tingimusel et eelnevate õpingute lõpetamise ja erialase kõrghariduse õpingute alustamise vahele jäi kuni üks aasta;

2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha hulka loetakse ka samal ajal töötamine lasteaias, lastehoius või kutseõppeasutuses tugispetsialistina;

3) vastab ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning

4) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud keeleoskustasemel C1.

(3) Kõrghariduse tasemel toimuva koolituse lõpetamise aastal emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis logopeedi-, eripedagoogi-, koolipsühholoogi- või sotsiaalpedagoogipraktikal viibinud isiku õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse aja, aja- või asendusteenistuses viibimise aja või logopeedi-, eripedagoogi-, koolipsühholoogi- või sotsiaalpedagoogipraktika kestuse võrra.

(4) Tugispetsialisti lähtetoetuse suurus sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses.

(5) Kui tugispetsialist töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse tugispetsialisti lähtetoetuse suurust tugispetsialisti proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt tugispetsialisti lähtetoetuse maksmise õppeaastal.

(6) Tugispetsialisti lähtetoetus tagastatakse käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud alustel.

(7) Tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra kehtestab

määrusega.

5. jagu Kooli sisehindamine

§ 78. Kooli sisehindamine

(1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.

(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

§ 79.

[Välja jäetud.]

6. jagu Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine

§ 80. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

(1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Riigikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Koolide ümberkorraldamine toimub järgmiselt:

1) koolid ühendatakse üheks või mitmeks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus kool või uued koolid;

2) kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse;

3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;

4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusel asutatakse uus kool ja säilib esialgne kool;

5) muudetakse käesoleva seaduse §-ga 2 sätestatud põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi.

(3) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, kooli, seaduslikke esindajaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

(4) Kui kooli pidaja on teinud otsuse kool ümber korraldada ning muuta põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi selliselt, et koolitustegevus mõnel haridustasemel või põhikooli kooliastmel lõpetatakse, võib ümberkorraldamise otsusega sätestada, et koolitustegevuse lõpetamine vastaval haridustasemel või põhikooli kooliastmel toimub järkjärguliselt ning osades klassides ei toimu õppetööd juba enne kooli lõplikku ümberkorraldamist.

(5) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele munitsipaalkoolile koolitusluba.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul taotletakse koolitusluba, kui ümberkorralduse tulemusel hakatakse koolis õpetama põhikooli kooliastmel või haridustasemel, milleks koolil kehtiv koolitusluba puudub. Kui ümberkorraldamise tulemusel lõpetatakse õpetamine mõnel põhikooli kooliastmel või haridustasemel, teeb valdkonna eest vastutav minister koolile väljastatud koolitusloas sellekohased muudatused või väljastab uue koolitusloa.

(8) Lasteaia või huvikooli liitmisel üldhariduskooliga kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia ning ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.

(9) Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

§ 81. Kooli pidamise üleandmine

(1) Riigil on õigus anda riigikooli pidamine kohaliku omavalitsuse ülesandena täitmiseks üle vallale või linnale ja vallal või linnal on õigus anda munitsipaalkooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

(2) Riigikooli pidamise üleandmisel vallale või linnale ja munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile või teisele vallale või linnale kohaldatakse võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(3) Munitsipaalkooli pidamise üleandmisel teisele vallale või linnale taotletakse üleantavale koolile vähemalt kaks kuud enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu jõustumist koolitusloa üleandmist. Kui koolitusloa kontrollieseme asjaolud munitsipaalkooli pidamise üleandmisel ei muutu, muudab valdkonna eest vastutav minister munitsipaalkoolile väljastatud koolitusloa adressaadi või väljastab uue koolitusloa. Koolitusloa üleandmisest keeldumisel käsitletakse koolitusloa üleandmise taotlust uue koolitusloa taotlusena. Munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile tunnistab valdkonna eest vastutav minister üleantava kooli koolitusloa kehtetuks.

(3) Riigikooli pidamise üleandmisel vallale või linnale väljastab valdkonna eest vastutav minister üleantavale koolile tähtajatu koolitusloa ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimisest arvates.

(4) Riigikooli pidamise üleandmine vallale või linnale ja munitsipaalkooli pidamise üleandmine riigile või teisele vallale või linnale määratakse kindlaks valla- või linnavalitsuse ning valdkonna eest vastutava ministri või valla- või linnavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga. Halduslepingu kohustuslikud tingimused on:

1) kooli pidamise üleandmise kuupäev;

2) üleantava kooli ülesanded;

3) õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord;

4) koolitöötajate töö jätkamise tingimused ja kord üleantavas koolis, arvestades töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud tingimusi ja korda;

5) kooli kasutuses oleva vara uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg, arvestades õigusaktidega sätestatud tingimusi ja korda;

6) kooli asjaajamise uuele kooli pidajale üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;

7) kooli pidamise üleandmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste küsimuste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

(5) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist samas koolis.

(6) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele, seaduslikele esindajatele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

(7) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia ning üldhariduskooli ja huvikooli pidamise üleandmine teisele vallale või linnale toimub käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

6. peatükk KOOLI RAHASTAMINE

§ 82. Kooli rahastamine ja eelarve

(1) Koolil on oma eelarve.

(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude ning õppekirjanduse kulude katmiseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks (edaspidi tegevuskulutoetus). Vald või linn võib kasutada:

1) õpetajate tööjõukulude toetust õpetajate tööjõukulude katmiseks, ja kui õpetajate tööjõukulude katmine on tagatud, siis tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu;

2) direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetust direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katmiseks, tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks ja teenuse tagamiseks ning kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks;

3) õppekirjanduse kulude toetust kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks, ning kui kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamine on tagatud, siis direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katmiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks ja teenuse tagamiseks;

4) tegevuskulutoetust õpilastele tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks juhul, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu.

(4) Riigieelarves nähakse ette vahendid riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade toetuseks (edaspidi õpilaskodutoetus), lähtudes riiklikult toetatavatele õpilaskodu kohtadele vastuvõetud õpilaste arvust, õpilaskodutoetusest ühe koha kohta ja käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest. Vald või linn ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad õpilaskodu kohtade toetamiseks lepingu.

(5) Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab

. Õpilaskodutoetuse jaotamisel koolide pidajate vahel lähtutakse hariduse infosüsteemi järgsest riiklikult toetatavatel õpilaskodu kohtadel elavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(6) Riigieelarves võib valdadele ja linnadele ette näha toetuse õpilaste transpordiga seotud kulude katmiseks ning gümnaasiumiõpilaste majutamisega seotud kulude katmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud toetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel kehtestab

.

(6) Riigieelarves võib valdadele ja linnadele ette näha toetuse munitsipaalkoolide õpetajate tööjõukuludeks, kui käesoleva seaduse § 21 lõigete 1 ja 3 rakendamine või õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis tingib erisusi gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamisel. Käesolevas lõikes nimetatud toetuse kasutamise tingimused ja korra ning jaotuse valdade ja linnade vahel kehtestab

.

(7) Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

(7) Riigieelarves nähakse ette vahendid vanglaõpet korraldavate koolide vanglaõppega seotud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse ning õppekirjanduse toetuseks, lähtudes vanglaõppel olevate õpilaste arvust ning riiklikest õppekavadest. Vald või linn ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad vanglaõppe toetamiseks lepingu.

(8) Riigieelarves nähakse ette vahendid haiglaõpet korraldavatele riigikoolidele haiglaõppega seotud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse ning õppekirjanduse kulude katmiseks.

(9) Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.

(10) Munitsipaalkooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse munitsipaalkooli hoolekogu valla- või linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt. Munitsipaalkooli eelarve kinnitab kooli pidaja valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse õigusaktide kohaselt. Riigikooli eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

(11) Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi õpilastelt või seaduslikelt esindajatelt nõuda kaasrahastamist. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulusid katta kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

§ 83. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine

(1) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil.

(2) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmisel lähtutakse käesolevast seadusest, kui vallad või linnad ei ole omavahel kokku leppinud teisiti.

(3) Käesolevas seaduses mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse tähenduses.

(4) Tegevuskulude hulka ei arvata:

1) õppega ja õpilase huvitegevusega seotud kulud, mille katab õpilane või seaduslik esindaja;

2) riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavad kulud;

3) eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavad kulud;

4) õppekavaväliste tegevustega seotud kulud;

5) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulud;

6) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus;

7) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu.

(5) Valla- või linnavalitsus teatab kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele ja linnadele õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks. Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus õpilase kohta saadakse valla- või linna munitsipaalkoolide eelarveaastaks planeeritavate tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvates munitsipaalkoolides õppivate õpilaste arvuga eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga hariduse infosüsteemi alusel.

(6) Tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulu piirmäärast ühe kuu kohta.

(7) kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata:

1) riigieelarve tasandusfondi toetuste arvelt kaetavad kulud;

2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulud;

3) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus;

4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu.

(8) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.

7. peatükk HALDUSJÄRELEVALVE

§ 84. Haldusjärelevalve teostamine

(1) Haldusjärelevalvet koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi järelevalveasutus) eesmärgiga tagada põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus ja neile võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus.

(3) Järelevalveasutus määrab haldusjärelevalvet teostavad ametiisikud, kaasates vajaduse korral eksperte.

§ 85. Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanded

§ 86. Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused

(1) Haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:

1) külastada kooli, et kontrollida õppe- ja kasvatustegevust ning hariduslike erivajadustega õpilastele toe pakkumist, teavitades eelnevalt direktorit;

2) osaleda õppenõukogu, hoolekogu ja seaduslike esindajate koosolekutel;

3) tutvuda kooli dokumentidega;

4) saada koolilt teavet õigusaktide rakendamise kohta;

5) teavitada avalikkust ja seaduslikke esindajaid koolis tuvastatud rikkumistest;

6) rakendada teisi Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 75² sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.

§ 87. Haldusjärelevalve tulemused

(1) Haldusjärelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.

(2) Õiendis esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta, haldusjärelevalvet teostav järelevalveasutus, haldusjärelevalve teostamise aeg, haldusjärelevalvet teostanud ametiisikute ja kaasatud ekspertide nimed, haldusjärelevalve tulemused, õigusrikkumiste aeg ja kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.

(3) Ettekirjutuses märgitakse:

1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;

2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;

3) ettekirjutuse alus;

4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.

(3) Kui haldusjärelevalve käigus on tuvastatud direktori, õppealajuhataja, õpetaja või tugispetsialisti mittevastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus:

1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele;

2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele.

(5) Õiend tehakse 60 kalendripäeva jooksul haldusjärelevalve teostamise algusest arvates teatavaks kooli direktorile ja kooli pidajale.

(6) Kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.

(7) Kui kooli pidaja ei täida käesoleva seaduse 3. peatüki 4. jaos sätestatud hariduslike erivajadustega õpilastele toe pakkumise kohustuse rikkumisega seotud ettekirjutust selles märgitud tähtaja jooksul, on sunniraha ülemmäär 10 000 eurot.

§ 88. Haldusjärelevalve koolitervishoiuteenuse osutamise ning kooli ja õpilaskodu elukeskkonna tingimuste üle

(1) Käesoleva seaduse alusel õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Terviseamet.

(2) Käesoleva seaduse §-des 19 ja 39 sätestatud ning nende alusel kooli õppekeskkonnale ja õpilaskodu elukeskkonnale kehtestatud nõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Terviseamet.

§ 88¹. Haldusjärelevalve keelenõuete täitmise üle

(1) Käesoleva seaduse ning keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED

1. jagu Üleminek

§ 89. Õppekorralduse kooskõlla viimine

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 3 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava kehtivad kuni nende kooskõlla viimiseni käesoleva seadusega. Riiklikud õppekavad viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

(4) Koolides, kus käesoleva seaduse jõustumisel on gümnaasiumi astmel eesti keelest erinev õppekeel, rakendatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 3 alates 2011/2012. õppeaastast gümnaasiumiõpinguid alustanud õpilaste suhtes ja kogu gümnaasiumi ulatuses viiakse õpe käesoleva seaduse § 21 lõikega 3 kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks.

(5) Käesoleva seaduse § 25 lõiget 3 kohaldatakse õpilastele, kes alustavad gümnaasiumis õpinguid 2011/2012. õppeaastal või hiljem.

(7) Kuni 2010/2011. õppeaasta lõpuni võib põhikooli õpilastest olla moodustatud liitklass, kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on kokku 20 või alla selle.

(8) Hindamise korraldus koolis viiakse käesoleva seaduse § 29 lõike 4 alusel riiklikes õppekavades sätestatud hindamise, § 29 lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldiste tingimuste ja korraga kooskõlla: 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks; 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 2012. aasta 1. septembriks; 3., 6. ja 9. klassi ning gümnaasiumi puhul hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks. Kuni käesolevas lõikes sätestatud tähtaegadeni võib kool hindamise korraldamisel lähtuda enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 27 lõike 1 alusel haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alustest, tingimustest ja korrast.

(9) 2010/2011. õppeaasta ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja aja ning riigieksamite vormid ja aja kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt 2010. aasta 30. septembriks.

(10) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 3 ja 5–8 rakendatakse alates 2013. aasta 1. septembrist.

§ 90. Transpordi korraldamine ja sõidukulude hüvitamine

(1) Käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 sätestatud õpilase transpordi korraldamise nõuet rakendatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.

§ 91. Õpilase arengu toetamise kooskõlla viimine

(1) Käesoleva seaduse § 37 lõiget 2 rakendatakse 2011. aasta 1. septembrist.

(2) Kooli kodukord viiakse käesoleva seaduse § 44 lõikega 2 kooskõlla 2011. aasta 1. septembriks ning käesoleva seaduse § 58 lõikega 9 hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

(3) Käesoleva seaduse § 45 rakendatakse 2011. aasta 1. septembrist.

§ 92. Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimuste ja korra ning toetuste jaotuse kehtestamine

(1) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 5 nimetatud õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus alates 2011. eelarveaastast. Kuni 2010. aasta 31. detsembrini kehtib enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 44 lõike 3² alusel haridus- ja teadusministri kehtestatud õpilaskodutoetuse taotlemise, jaotamise ning kasutamise tingimused ja kord, taotluste ja aruannete vormid ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel.

§ 93. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse kooskõlla viimine

(1) Kooli õppekava viiakse käesoleva seaduse § 47 lõikega 2 kooskõlla ning direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevus viiakse käesoleva seaduse §-ga 48 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

(3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassideks, psüühikahäiretega laste klassid põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassideks, abiklassid lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassideks, toimetulekuklassid toimetulekuõppel olevate õpilaste klassideks, hooldusklassid hooldusõppel olevate õpilaste klassideks ja sanatoorsete koolide klassid raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassideks käesoleva seaduse § 51 lõike 1 tähenduses ning nende tegevus viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

(4) Õpiabirühmade tegevuse korraldamisel, õpilaste õpiabirühma vastuvõtmisel või üleviimisel ning sealt väljaarvamisel lähtutakse kuni tegevuse kooskõlla viimiseni käesoleva seadusega enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 15 lõike 5 alusel kehtestatud parandusõpperühma töökorralduse alustest.

(5) Kasvatusraskustega õpilaste klasside tegevuse korraldamisel, õpilaste kasvatusraskustega õpilaste klassi vastuvõtmisel või üleviimisel ning sealt väljaarvamisel lähtutakse kuni käesoleva seadusega kooskõlla viimiseni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 15 lõike 1¹ alusel kehtestatud põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilaste klassi moodustamise tingimustest ja korrast. Kasvatusraskustega õpilaste klassi tegevus viiakse käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

(6) Liikumispuuetega õpilaste klassi, kõnepuuetega õpilaste klassi, nägemispuuetega õpilaste klassi, kuulmispuuetega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi, põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassi, liitpuuetega õpilaste klassi, lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi, toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi ning hooldusõppel olevate õpilaste klassi õpilaste vastuvõtmisel või üleviimisel ning klassist väljaarvamisel lähtutakse kuni 2010/2011. õppeaasta viimase õppeveerandi lõpuni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 21 lõike 4 alusel kinnitatud sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) õpilaste vastuvõtmise ning väljaarvamise alustest ja korrast.

(7) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 4 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

(8) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud:

1) põhiharidust omandavate liitpuuetega õpilaste klassi ning toimetulekuõppel või hooldusõppel olevate õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 7 õpilast;

2) põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassi ja lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 16 õpilast;

3) somaatiliste haigustega õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 24 õpilast;

4) põhiharidust omandavate tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi täitumuse ülemine piirnorm on kuni 2011. aasta 31. augustini 16 õpilast ja 2012. aasta 31. augustini 10 õpilast.

(9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 10 ja § 52 rakendatakse 2011. aasta 1. jaanuarist.

§ 94. Üleminek elukohajärgse kooli määramise regulatsioonile

(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavalitsus hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks. Kuni elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamiseni valla- või linnavalitsuse poolt kohaldatakse selles vallas või linnas enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 19 alusel kehtestatud õigusakte.

(2) Käesoleva seaduse § 13 punktis 1 sätestatud ametikoha või struktuuriüksuse määramise nõuet rakendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist.

§ 95. Kooli dokumentide kooskõlla viimine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 12 lõike 4 alusel kehtestatud koolide põhimäärused kehtivad kuni nende kooskõlla viimiseni käesoleva seaduse §-ga 66, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini.

(2) Kooli arengukava viiakse käesoleva seaduse §-ga 67 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

§ 96. Direktori määratud ajaks sõlmitud töölepingu muutumine tähtajatuks töölepinguks

(1) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud konkursi alusel enne 2008. aasta 1. augustit ametisse kinnitatud direktori kehtiv määratud ajaks sõlmitud tööleping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks töölepinguks.

§ 97. Kooli hoolekogu moodustamise korra ja töökorra ning hoolekogu koosseisu kooskõlla viimine

(1) Kooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse ning hoolekogu koosseis viiakse käesoleva seaduse §-ga 73 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks. Kuni hoolekogu töökorra kehtestamiseni kooli pidaja poolt kohaldatakse hoolekogu töö korraldamisel enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 41 lõike 6 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri kehtestatud hoolekogu tegutsemise korda, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini.

§ 98. Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine

(1) Kuni 2010. aasta 31. detsembrini lähtutakse munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemisel enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2010, 22, 108) § 44¹ alusel kehtestatud õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikust maksumusest ja munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise korrast.

§ 99. Õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuete kohaldamine

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse isikud, kes on enne 2013. aasta 1. septembrit omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse. Samuti loetakse õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud isikud, kes on omandanud kõrghariduse tema poolt õpetatavas aines ja kes omavad pedagoogilisi kompetentse. Alates 2002. aasta 1. juunist hariduse infosüsteemis registreeritud õppekavade puhul käsitatakse käesolevas lõikes nimetatud kõrgharidusena magistrikraadi.