Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpetaja loetakse alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppealajuhataja loetakse alates 2023. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(4) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana töötavad või töötanud isikud, kes on pärast 2013. aasta 1. septembrit omandanud magistrikraadi õpetajakoolituse õppekaval, kuid kellele ei väljastatud õpetajakutset, kuna õpet läbiviiv ülikool ei olnud veel alustanud õpetajakutse andmist, ja kes on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

§ 99¹. Eesti keele oskuse nõude kvalifikatsiooninõudena kohaldamine õpetajatele ja tugispetsialistidele

(1) Käesoleva seaduse §-s 74¹ sätestatud eesti keele oskuse nõuet rakendatakse kvalifikatsiooninõudena õpetajatele ja tugispetsialistidele alates 2024. aasta 1. augustist.

§ 100. Koolitervishoiuteenuse osutamise õigus

(1) Enne 2010. aasta 1. septembrit koolitervishoiuteenust osutavatel arstidel on õigus jätkata koolitervishoiuteenuse osutamist, mille hulka kuuluvad alates 2010. aasta 1. septembrist ainult õe tegevused, kuni 2014. aasta 31. augustini.

§ 100¹. Kooli tegutsemise vormid

(1) 2013. aasta 1. septembri seisuga ühe asutusena tegutsevad üldhariduskool ja huvikool võivad jätkata tegevust ühe asutusena.

§ 100². Üldkeskhariduse tagamine

(1) Riik täidab käesoleva seaduse § 7¹ lõikes 2 sätestatud kohustuse pidada igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks.

§ 100³. Õpetajate atesteerimine

(1) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatakse käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses nimetatud õpetajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks atesteerimine, millele kohaldatakse kuni 2013. aasta 1. septembrini käesoleva seaduse § 75 lõike 4 alusel kehtinud atesteerimise tingimusi ja korda.

(2) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini korraldatud atesteerimisel omistatud ametijärgud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

§ 100⁴. Õpetajate töötasu alammäärade tagamine

(1) Käesoleva seaduse § 76 lõigetes 2 ja 3 nimetatud õpetaja töötasu alammäära kehtestamisel tagatakse õpetajatele töötasu alammäärad vähemalt suuruses, mis kehtisid enne 2014. aasta 1. jaanuari vastavalt atesteerimisel antud ametijärkudele.

§ 100⁵. Õppekirjanduse kättesaadavuse tagamine

(1) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 2 kohaldatakse riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse tagamise osas alates 2015. aasta 1. maist.

(2) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud nõuet teha õppekirjandus digitaalses vormis kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi peetavas portaalis kohaldatakse alates 2015. aasta 1. maist väljaantavale õppekirjandusele.

(3) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud digitaalse õppekirjanduse portaal võetakse kasutusele ja käesoleva seaduse § 20 lõiget 4 ja lõike 7 punkti 3 rakendatakse õppekirjanduse väljaandjatele alates 2015. aasta 1. maist.

§ 100⁶. Riigi poolt tugispetsialistide teenuse pakkumine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium tagab käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud eripedagoogi ja psühholoogi teenuse pakkumise koolidele vähemalt igas maakonnas hiljemalt 2014. aasta 1. septembriks.

(2) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 2¹ nimetatud tugispetsialistide teenuse kirjelduse ning selle teenuse riigi poolt osutamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister hiljemalt 2014. aasta 1. septembriks.

§ 100⁷. Püsiva töövõimetusega isik

(1) Isikul, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 77 lõikes 4 sätestatud osalise või puuduva töövõime tingimus täidetuks.

§ 100⁸. Üleminek tõhustatud toe ja eritoe rakendamisele

(1) Enne 2018. aasta 1. veebruari nõustamiskomisjonilt õpilastele antud soovitused, mille põhjal võib rakendada lihtsustatud õpet või viia õpilane üle õpiraskustega õpilaste klassi, ja direktori otsused viia õpilane üle käitumisprobleemidega, raskete somaatiliste haigustega või kõnepuudega õpilaste klassi, loetakse alates 2018. aasta 1. veebruarist soovituseks rakendada õpilasele tõhustatud tuge.

(2) Enne 2018. aasta 1. veebruari nõustamiskomisjonilt õpilastele antud soovitused, mille põhjal võib rakendada toimetuleku- või hooldusõpet või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet ning viia õpilane üle väikeklassi või tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuudega, kasvatusraskustega või nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassi, loetakse alates 2018. aasta 1. veebruarist soovituseks rakendada õpilasele erituge.

(3) Koolid kooskõlastavad oma tegevuse käesoleva seaduse §-des 46–50 sätestatuga 2018. aasta 1. septembriks. Kuni nimetatud tähtpäevani võib kool lähtuda õpilasele toe pakkumisel meetmetest, mis on sätestatud käesoleva seaduse kuni 2018. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-des 46–54.

(4) 2018. aasta 1. veebruari seisuga nõustamiskomisjoni menetluses olevad taotlused lahendatakse 2018. aasta 1. veebruaril jõustunud regulatsiooni alusel.

§ 100⁹. Tugispetsialisti lähtetoetuse suurus 2018. aastal

(1) Käesoleva seaduse § 77¹ lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 2018. aastal võrdne käesoleva seaduse § 77 lõike 3 alusel 2018. aasta riigieelarve seaduses kehtestatud õpetajate lähtetoetuse suurusega.

§ 100¹⁰. Riigieelarvest toetuse eraldamine tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks 2018. aastal

(1) Käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel eraldatakse riigieelarvest toetust 2018. aastal tõhustatud toe ja eritoe kulude katmiseks alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

§ 100¹¹. Eriolukorrast tingitud erisused õpilase hindamises põhikoolis ja gümnaasiumis

(1) Eriolukorra algusest kuni õppeaasta lõpuni võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta.

§ 100¹². Eriolukorrast tingitud erisused põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel aastatel 2020 ja 2021

(1) Eriolukorrast tingitud õppekorralduse muudatuste tõttu kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi 2019/20. õppeaasta lõpetamise tingimused, sealhulgas sooritatavad eksamid,

määrusega.

(2) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse, ei kohaldata käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 ja § 31 lõikeid 5−8.

(3) 2020/21. õppeaastaks kehtestab

käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 ja § 31 lõikes 4 sätestatud määruse hiljemalt 2020. aasta 19. augustiks.

(4) Eriolukorrast tingitud õppekoormuse muudatuse tõttu võib

2020/21. õppeaastal määrusega muuta käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohustust ja rahvusvaheliste keeleeksamite korraldust.

§ 100¹³. Erisused gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest

(1) Tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse levikust ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangutest ja õppekorralduse muudatustest ei kohaldata 2020/2021. õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise suhtes käesoleva seaduse § 31 lõikeid 5−7, seetõttu ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.

(2) 2020/2021. õppeaastal võib riigieksamite läbiviimise aegu muuta pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 ja § 100¹² lõikes 3 märgitud tähtaegu.

§ 100¹⁴. Erisused õpilase hindamises põhikoolis ja gümnaasiumis 2020/2021. õppeaastal tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest

(1) Tulenevalt õppeaasta jooksul COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest võib 2020/2021. õppeaastal põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 kolmandas lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta.

§ 100¹⁵. Üleminek eestikeelsele õppele põhikoolis

(1) Hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel võib muu keel olla õppekeeleks eesti keele asemel:

1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.–9. klassis;

2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.–9. klassis;

3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.–9. klassis;

4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.–9. klassis;

5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.

Ettepanek muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Valla- või linnavolikogu otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul ettepaneku esitamisest arvates.

(2) Valla- või linnavolikogu taotlusel võib Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, anda üheks õppeaastaks loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks klassi puhul, mille õppekeel peab käesoleva paragrahvi kohaselt olema eesti keel. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppes kasutatava muu keele osakaal kogu õppe mahust kõnealusel õppeaastal.

(3) Taotlus osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Vabariigi Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 100¹⁶. Üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumis

(1) Gümnaasiumis läbiviidavas õppes võib alates 2024/2025. õppeaastast kuni 2029/2030. õppeaastani olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.

(2) Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031. õppeaastaks, 11. klassis hiljemalt 2031/2032. õppeaastaks ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. 2030/2031. õppeaastal võib 11. ja 12. klassis ning 2031/2032. õppeaastal 12. klassis läbiviidavas õppes olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.

(3) Enne 2024. aasta 1. septembrit Vabariigi Valitsuselt kakskeelse õppe läbiviimiseks loa saanud koolid võivad gümnaasiumiastmes kasutada õpilasi õpetades peale eesti õppekeele muud keelt.

§ 100¹⁷. Ühe või mitme õppeaine õpetamine muus keeles

(1) 2022. aasta 1. septembri seisuga tegutsev eesti õppekeelega kool, kes korraldas 2022. aasta 1. septembri seisuga ühe või mitme õppeaine õpetamist inglise, saksa või prantsuse keeles ning see õpe toetas A-võõrkeele õppimist, võib jätkata õppeainete õpetamist muus keeles, kuid mitte rohkem kui 2022/2023. õppeaastal kooli õppekavas fikseeritud mahus.

§ 100¹⁸. Üleminek direktorite atesteerimisele

(1) Käesoleva seaduse § 71 lõike 9 jõustumise ajal direktori ametikohal töötav isik atesteeritakse:

1) üle kümneaastase staaži korral hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks;

2) viie- kuni kümneaastase staaži korral hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks;

3) kuni viieaastase staaži korral hiljemalt 2029. aasta 31. detsembriks.

§ 100¹⁹. Direktorite atesteerimise süsteemi ja õpetajate karjäärimudeli rakendamise järelhindamine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aastaks direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning töötab analüüsist lähtuvalt välja asjakohased muudatused.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 101.

–

§ 126.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine

§ 127. Seaduse jõustumine

(1) Seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 7 lõige 6 ja § 105 punkt 21 jõustuvad 2011. aasta 1. septembril.

(3) Käesoleva seaduse § 126 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.