Krediidiasutuste seadus

14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 72¹;

15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 72¹;

16) panka kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;

17) ülevaade pangas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.

(4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.

(5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

(6) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.

§ 30¹. Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 29¹ esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 30 lõikes 2¹ sätestatud teate esitamisest arvates.

(1) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmeid.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

(4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(6) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:

1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või

3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

(8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

§ 31. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või ületada kokku 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 30¹ ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.

(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:

1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 29¹ sätestatud nõuetele;

2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;

3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd;

5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik.

(4) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.

(7) Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

§ 32. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4) Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.

§ 33. Osaluse muutumisest ja sellega seotud asjaoludest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli panga üle või olulise osaluse pangas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3) Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Pank esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli pangas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 72¹.

(5) Olulist osalust omav isik teavitab oma aktsiate koormamisest kolmandate isikute õigustega viivitamata Finantsinspektsiooni, näidates seejuures ära pandiga seotud andmed, sealhulgas pantija ja pandipidaja nimed, isiku- või registrikoodid või nende puudumisel sünniaja ning pandipidaja kasuks panditud aktsiate arvu. Teavitamisnõuet ei kohaldata juhul, kui aktsiate koormamine on registreeritud väärtpaberite keskdepositooriumi peetavas registris.

§ 34. Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine

(1) Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.

(2) Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 sätestatut.

(3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud.

§ 35. Panga aktsia- ja algkapital

(1) Panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

(2) Tegutseva äriühingu puhul peab panga algkapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

§ 36. Aktsiakapitali suurendamise viisid

(1) Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.

(2) Üldkoosoleku otsusel võib ühinemise käigus panga aktsiakapitali suurendamisel tasuda panga aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.

(3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

(3) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

(4) Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

(5) Pank on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist.

§ 37. Aktsiakapitali vähendamine

(1) Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga esimese taseme omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2.

(2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

(3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

(4) Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta.

4. peatükk ÜHISTUPANK KUI KREDIIDIASUTUS

§ 38. Seaduste kohaldamine

(1) Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

§ 39. Ühistupanga asutamine

(1) Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.

§ 40. Ühistupanga asutamiskoosoleku pädevus

§ 41. Ühistupanga asutamine hoiu-laenuühistute ühinemisel

§ 42. Ühistupanga põhikirjale esitatavad nõuded

(1) Ühistupanga põhikirjas peab olema märgitud:

1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord;

2) juhtimisorganite pädevus;

3) organ, kes kehtestab ühistupanga liikmetega tehingute tegemise ja liikme vastu nõude esitamise korra;

4) aruandluse põhimõtted;

6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded;

7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord;

8) osamaksu suurus ja tasumise kord, kui see on ette nähtud;

9) osakapitali suurus;

10) reservkapitali ja muude kapitalide suurus ning moodustamise kord;

11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.

§ 42¹. Ühistupanga liikmed

(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Põhikirjaga võib eelnimetatud õiguse anda nõukogule. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.

(3) Ühistupanga liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks, kui tal ei ole ühistupanga ees täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi.

(4) Osamaks tuleb välja maksta liikmelisuse lõppemisest arvates kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Nõukogu võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui seitse aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka surnud liikme pärijatele, kui pärijad ei saa ühistu liikmeks.

(6) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-des 33–37 sätestatut.

§ 42². Ühistupanga juhatuse liikmed

(1) Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro vastavalt käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatule.

(3) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 43. Ühistupanga liikme varaline vastutus

§ 44. Ühistupanga alg- ja osakapital

(1) Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

(2) Kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega käesoleva seaduse kohaselt piiriüleseid teenuseid, võib tema osakapitali suurus olla väiksem käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, kuid peab olema vähemalt üks miljon eurot.

(3) Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest.

(4) Lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra.

(5) Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.

§ 44¹. Ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine

(1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis tegevusloas sätestatud ulatuses, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui ühistupanga osakapital on vähemalt viis miljonit eurot.

(2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 ja §-s 19¹ sätestatut.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapital langeb alla viie miljoni euro.

§ 44². Oluline osalus ühistupangas

(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest.

(2) Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.

(3) Ühistupank peab põhikirjas kehtestama täpsemad liikme olulise osaluse hindamise tingimused ja korra.

§ 45. Ühistupanga reservkapital

(1) Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.

(2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.

§ 46. Ühistupanga kasumi jaotamine

(1) Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.

(2) Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.

(3) Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.

§ 47. Ühistupanga kahjumi katmine

5. peatükk KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR. KREDIIDIASUTUSE JUHTIMISORGANITE LIIKMETELE JA TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 48. Juhtidele ja töötajatele esitatavad üldnõuded

(1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid.

(2) Krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku reputatsiooni hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.

(2) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning tagama, et juhtorgan oleks töövõimeline ja seal oleksid esindatud eelkõige erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikud. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, arvestades krediidiasutuse ärimudelit ning strateegiat, et mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas peamisi riske.

(2) Valitaval juhil peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu.

(3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

(3) Krediidiasutuse võtmeisikud on finantsjuht ning vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht, kes ei ole krediidiasutuse juht. Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 3, 4¹, 6, 6¹ ja 7.

(4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest. Krediidiasutuse juhtide ja laenude andmisega tegelevate töötajate teadmised, oskused ja kogemused ning ametikohale esitatavad nõuded peavad tarbijale laenu andmisel vastama krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 40 lõigetes 2–5 sätestatule.

(4) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kord ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

(5) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

(5) Krediidiasutuse organisatsiooni struktuur ja juhtimise korraldus peavad tagama krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, sealhulgas ülesannete lahususe organisatsioonis ja huvide konfliktide vältimise.

(6) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

(6) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

(7) Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht.

§ 49. Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine

(1) Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti. Kui krediidiasutus on järelevalve alla kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.05.2014, lk 1–50), artikli 2 punkti 16 tähenduses, ei või juht olla enamal kui:

1) ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või

2) neljal nõukogu liikme ametikohal.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud piirangute tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks:

1) juhi ametikohad samas konsolideerimisgrupis;

2) juhi ametikohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes;

3) juhi ametikohad äriühingutes, milles krediidiasutus omab olulist osalust.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud piirangud ei laiene juhtidele järgmistel juhtudel:

1) lepinguriigi esindamiseks juhi ametikohale määramine;

2) nimetamine või valimine ametikohale ühingus, organisatsioonis või muus isikus, mis ei ole asutatud majandustegevuse kaudu tulu saamise eesmärgil;

3) Finantsinspektsioon on andnud loa ühele täiendavale nõukogu liikme kohale asumiseks.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1³ punktis 3 nimetatud loa taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7 sätestatut. Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest või sellest keeldumisest krediidiasutust ja nõukogu liiget ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:

2) teise äriühingu prokurist ega audiitor.

(3) Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes.

(4) Krediidiasutus peab tagama oma juhtide, võtmeisikute, välisriigis asuva tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide ning välisriigis asuva krediidiasutuse filiaali juhataja majanduslike huvide ja varaliste kohustuste kirjaliku deklareerimise krediidiasutusele. Deklaratsioon esitatakse enne vastavale ametikohale asumist ning vähemalt üks kord aastas vastava teabe uuenemisel. Majanduslikest huvidest ja varalistest kohustustest krediidiasutusele tekkivad riskid peavad olema maandatud.

(5) Käesoleva seaduse § 57¹ lõikes 3 nimetatud krediidiasutuse töötajad on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjadele. Krediidiasutuse juhatuse nõudmisel peavad deklaratsiooni esitama ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata töötajad, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning vajalik, lähtudes krediidiasutuse organisatsioonilisest ülesehitusest, osutatavatest teenustest ja riskijuhtimise korraldusest.

§ 50. Krediidiasutuse juhi tagasikutsumine

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku tagasikutsumist, kui:

1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta isik krediidiasutuse juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele või

2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või

3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või täita oma kohustusi selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid.

§ 51. Üldkoosolek

(1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku:

1) kui krediidiasutusel on omavahendeid vähem, kui on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud, või

2) muudel seaduses sätestatud juhtudel;

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon rakendab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:

1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;

2) krediidiasutuse ühinemise või jagunemise võikrediidiasutuse ühinemise või

3) krediidiasutuse lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.

(2) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, liikmete, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, liikmetel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

(3) Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut.

(4) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.

(5) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele.

§ 52. Krediidiasutuse nõukogu

(1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.

(2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.

(3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.

(4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad:

1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine;

2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine;

2¹) käesoleva seaduse § 57¹ lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise hindamine;

3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine;

4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine;

5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine;

6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;

7) krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;

8) krediidiasutuse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamisest lähtuvate peamiste finantsnäitajate, sealhulgas tulude, kulude, kasumi ja rahavoogude prognooside kinnitamine konsolideeritud alusel;

9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine;

10) krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine;

11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine;

12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine;

13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine;

13¹) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine;

14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 10 sätestatud põhimõtteid tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.

(5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 ja lõike 7 kolmandas lauses sätestatut.

§ 53. Nõukogu liikmed

(1) Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(2) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

§ 54. Nõukogu koosolek

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused.

(3) Audiitor või siseauditi üksuse juht on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige.

§ 55. Krediidiasutuse juhatus

(1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.

(2) Juhatus on muu hulgas kohustatud:

1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks;

2) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid riske;

2¹) kindlaks määrama krediidiasutuse riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa;

2²) kehtestama krediidiasutuse kauplemisportfelli juhtimise põhimõtted ja protseduurid;

2³) heaks kiitma ja esitama Finantsinspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni;

3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;

3¹) tagama kõigi krediidiasutuse jaoks oluliste riskide juhtimiseks ja nende riskidega seotud varade hindamiseks ning väliste krediidikvaliteedi hinnangute ja sisemudelite rakendamiseks piisavate finantsvahendite ja töötajate või kolmandate isikute olemasolu;

4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri;

5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;

6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest;

7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;

8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;

9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;

10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest.

11) jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist;

12) korraldama krediidiasutuse poolt teabe avalikustamise.

(2) Juhatus peab tagama, et krediidiasutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning raporteerimise protseduurid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on juhatus seoses riskijuhtimisega ja riskide hindamisega kohustatud täiendavalt:

1) kinnitama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise üldpõhimõtted;

2) kinnitama operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kaardistamise üldpõhimõtted;

3) kinnitama operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise korral mudelite kirjelduse ja toimimise üldpõhimõtted;

4) tagama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral krediidiasutuse reitingusüsteemi nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma ülevaated reitingute määramise protsessi kohta, milles kirjeldatakse muu hulgas krediidiriski profiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist, krediidiriski parameetrite hinnanguid reitinguklasside kaupa, reitingusüsteemi täiustamist vajavaid valdkondi ja eelnevalt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist ning võrreldakse tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangute ja stressitestide tulemustega;

5) tagama krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma vastava informatsiooni.

6) tagama krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise, sealhulgas heaks kiitma käesoleva seaduse § 82¹ lõikes 10 nimetatud talitluspidevuse plaani ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni.

(3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.

(4) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest.

§ 56. Juhatuse liikmed

(1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(2) Juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.

(3) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

§ 57. Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele

(1) Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.

§ 57¹. Krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamine

(1) Krediidiasutuse nende juhtide ja töötajate, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:

1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise ning võrdse kohtlemise põhimõtetega;

2) lähtuma krediidiasutuse äristrateegiast ja väärtustest, arvestades krediidiasutuse majandustulemusi ning hoiustajate ja muude klientide õigustatud huve;

3) lähtuma krediidiasutuse pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

(1) Tasustamise põhimõtetega tuleb kindlaks määrata alused, mis eristavad selgelt krediidiasutuse juhile või töötajale makstavat põhitöötasu ning majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid, samuti täiendava töö tegemise eest makstavaid tasusid (edaspidi tulemustasu). Põhitöötasu määramise aluseks on eelkõige isiku erialased kogemused ja lepingust tulenevad juhi või töötaja ülesanded.

(1) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, kusjuures krediidiasutuses tarbija maksevõimelisuse hindamise eest vastutava juhi või töötaja tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste hulgast, osakaalust või sõlmitud krediidilepingute arvust. Kontrollifunktsiooni täitva isiku tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate majandustegevuse valdkondade töötulemustest.

(1) Kui krediidiasutus osutab laenu andmisel või vahendamisel nõustamisteenust, ei või tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul.

(2) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–1³, käesoleva seaduse § 57² lõigetes 2–2², 4 ja 5 ning §-des 57³ ja 57⁴ tasustamise kohta sätestatud nõudeid täielikult või osaliselt järgima juhul, kui nende rakendamine on tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalne.

(3) Krediidiasutuse töötajaks käesoleva seaduse §-de 57¹–57⁴ tähenduses on isikud, kelle:

1) ülesandeks on krediidiasutuse olulise äriüksuse või kontrolliüksuse juhtimine või

3) tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või sellest suurem ja see on võrdne krediidiasutuse juhi keskmise tasuga või sellest suurem ning tema ülesanded mõjutavad märkimisväärselt krediidiasutuse olulise äriüksuse riskiprofiili.

(4) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhile krediidiasutuse või temaga seotud muu isiku poolt makstavat tasu ametikohustuste täitmise eest krediidiasutuses ning töölepinguna ka isikutega sõlmitud muid lepinguid töö tegemiseks krediidiasutuses.

(5) Kooskõlas käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetega peavad krediidiasutuse tasustamise põhimõtted ning nende dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-s 57², § 57³ lõikes 1 ja §-s 57⁴ sätestatud tasustamisnõudeid ning töötasukomitee moodustamise kohustust (edaspidi käesolevas paragrahvis tasustamisnõuded) ei kohaldata konsolideeritud alusel:

1) lepinguriigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega;

2) kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega.

(6) Tasustamisnõudeid kohaldatakse krediidiasutuse tütarettevõtjale individuaalsel alusel, kui:

1) tütarettevõtja on varahaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja;

2) tütarettevõtja juht või töötaja täidab ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele.

§ 57². Tulemustasude maksmine krediidiasutuses

(1) Tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama juhi või töötaja pikaajalise töö tulemusi mitmeaastase perioodi põhjal, krediidiasutuse riske ja tegevuse jätkusuutlikkust ning määratlema eelnevalt pikaajalise töö perioodi, mille eest tulemustasu makstakse, ning perioodi, millele väljamaksed jaotatakse.

(2) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:

1) põhitöötasu ja tulemustasu osakaal peavad olema mõistlikus vastavuses juhi või töötaja ülesannetega ning tulemustasu ei tohi ületada põhitöötasu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;

2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata;

3) juhi või töötaja personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingust tulenevatele ülesannetele;

4) juhi või töötaja personaalseid ja äriüksuse töötulemusi koosmõjus kogu krediidiasutuse näitajatega;

5) tulemustasude maksmise mõju krediidiasutuse omavahendite tasemele ja likviidsusele ning sellega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid riske.

(2) Krediidiasutuse üldkoosoleku otsusel võib juhi või töötaja tulemustasu osakaal olla kuni 200 protsenti põhitöötasust, kui otsuse tegemine ja sellest teavitamine vastab järgmistele tingimustele:

1) üldkoosoleku otsuse eelnõule on lisatud põhjendus, milles on selgitatud tulemustasu osakaalu suurendamise vajadust ja ulatust, sealhulgas isikute arvu, kellele tulemustasu osakaalu suurendamist kohaldatakse, nende isikute ülesandeid ning tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse eeldatavat mõju krediidiasutuse omavahendite taseme säilitamise nõude täitmisele;

2) üldkoosoleku otsuse poolt on antud vähemalt 66 protsenti üldkoosolekul esindatud häältest;

3) tulemustasu osakaalu suurendamise otsustamine on võetud üldkoosoleku päevakorda ja teave selle kohta on edastatud aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teatega;

4) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjendusest, sealhulgas kavandatavast suuremast tulemustasu osakaalust, ning on suuteline tõendama, et kavandatav suurem tulemustasu osakaal ei ole vastuolus krediidiasutuse kohustustega, sealhulgas omavahenditega seotud kohustustega, mis tulenevad käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013;

5) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni üldkoosoleku otsustest, sealhulgas mis tahes heakskiidetud suuremast tulemustasu osakaalust.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2¹ kohaselt otsustatakse üldkoosolekul tulemustasu osakaalu suurendamist, ei võta hääletamisest osa krediidiasutuse aktsionär või liige, kelle tulemustasu osakaalu suurendamist otsustatakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse päevakorda võtmisele vastavalt sama lõike punktile 3 ei kohaldata äriseadustiku § 293 lõikes 3 sätestatut.

(2) Finantsinspektsioon analüüsib käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel esitatud teabe põhjal põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu nõuete rakendamist ja sellekohast praktikat eri krediidiasutustes ning esitab selle teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

(3) Juhi lepingus või töölepingus võib eelnevalt kindlaksmääratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal, kui krediidiasutuse omavahendite tase vastab kehtestatud nõuetele.

(4) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest krediidiasutuse õiguslikust vormist tulenevatest nendesarnastest õigustest, mis on seotud osaluse omandamisega või muude samaväärsete õigustega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega.

(5) Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhtide ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult nelja- kuni viieaastasele perioodile. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, peab tulemustasu väljamaksmine olema jaotatud vähemalt viieaastasele perioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib välja maksta ka tervikuna edasilükkamise perioodi lõpus.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktides 3–5 kirjeldatud tulemustasu määramise põhimõtteid kohaldatakse ka juhi lepingu või töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele. Lahkumishüvitisest tuleb maha arvata kahju tekkimisest, kohustuste rikkumisest või muust sellisest tulenev kulu.

(7) Juhi lepingus või töölepingus tuleb ette näha krediidiasutuse õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi. Krediidiasutus võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:

1) krediidiasutuse üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;

2) krediidiasutuse juht või töötaja ei vasta enam tulemuskriteeriumidele, ei vasta käesolevas seaduses krediidiasutuse juhile või töötajale esitatud nõuetele, on osalenud krediidiasutusele kahju tekitamises või vastutab tekkinud kahju eest;

3) krediidiasutus ei täida enam usaldatavusnormatiive või krediidiasutuse riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või

4) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

(8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati krediidiasutuse juhile või töötajale tulemustasu maksmine.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 nimetatud juhtudel peab krediidiasutus vajaduse korral olukorra parandamiseks ja riskide vähendamiseks muutma oma tasustamise põhimõtteid ja hoidma riskide katmiseks täiendavaid omavahendeid.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva seaduse § 57³ lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata:

1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 süsteemselt oluline krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul väiksem kui viis miljardit eurot;

2) isikule, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle isiku aastasest kogutasust.

§ 57³. Erisused ja lisatingimused töötasude maksmisel

(1) Krediidiasutuse juhtidel ja töötajatel ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste rakendumist.

(2) Kui riik või avalik-õiguslik juriidiline isik on andnud krediidiasutusele finantsvahendeid või tagatisi krediidiasutuse likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks, tuleb:

1) tulemustasu maksmist piirata protsendimäärana põhitegevuse tulust, millest on maha arvatud põhitegevuse kulud, millest alates tulemustasu maksmine ei ole kooskõlas omavahendite taseme piisava säilitamisega ja finantsvahendite või tagatiste tagasimaksmise tingimustega;

2) krediidiasutuselt nõuda tasustamise põhimõtete ja töötasu, sealhulgas tulemustasu maksmise ümberkorraldamist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja krediidiasutuse majandusseisu pikaajalise paranemisega, sealhulgas vajaduse korral piirangute seadmist krediidiasutuse juhtide tasudele;

3) välistada tulemustasu maksmine krediidiasutuse juhtidele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud finantsvahendite või tagatiste andmise tingimustega.

(3) Kui krediidiasutuses on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule, tuleb juhi või töötaja pensioniõiguse tekkimisel teha pensioni väljamaksed käesoleva seaduse § 57² lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja instrumentidena ning kohaldada vähemalt viie aasta pikkust pensioni väljamaksmise perioodi.

(4) Kui juhi leping või töötaja töösuhe krediidiasutusega lõppeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb krediidiasutusel säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva seaduse § 57² lõikes 4 nimetatud instrumentidena.

§ 57⁴. Töötasukomitee

(1) Krediidiasutuses moodustatakse krediidiasutuse nõukogu liikmetest töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee:

1) teostab järelevalvet juhtide ja töötajate tasustamise üle;

2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;

3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektid.

(2) Krediidiasutus ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustanud tema krediidiasutustest emaettevõtja ja töötasukomitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.

(2) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses krediidiasutuse aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist.

(3) Töötasukomitee tegevuse täpsem kord määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades ja protseduurireeglites.

§ 58. Krediidikomitee

(1) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas krediidiasutuse juhatuse esimees, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.

(2) Panga nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub krediidikomitee igakordse eelneva otsuse alusel. Ühistupangas toimub laenude andmine ja pikendamine põhikirjas ettenähtud korras.

(3) Enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli.

(4) Krediidikomitee istungid on kinnised. Krediidikomitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Krediidikomitee liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl.

(5) Krediidikomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. Protokolli kantakse komitee liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

(6) Krediidikomitee ei ole kohustatud laenu andmisest keeldumist põhjendama.

§ 58¹. Riskikontrolli funktsioon

(1) Krediidiasutus peab ette nägema riskikontrolli funktsiooni, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Riskikontrolli funktsiooni puudumisel peab krediidiasutus suutma tõendada, et krediidiasutuse riskijuhtimise poliitika ja selle teostamise kord vastavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.

(2) Riskikontroll peab tagama, et kõik krediidiasutuse riskid on tuvastatud, asjakohaselt juhitud ja aruannetes kajastatud. Riskikontroll peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevusest.

(3) Riskikontrolli tegija osaleb krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete kindlaksmääramisel ja oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisel. Riskikontrolli tegijal peab olema terviklik arusaam krediidiasutuse kõikidest riskidest, samuti peavad tal olema vajalikud õigused ja töötingimused tema ülesannete täitmiseks.

(4) Krediidiasutuse nõukogu nimetab ametisse riskikontrolli tegemise eest vastutava isiku (edaspidi riskikontrolli juht) juhatuse liikmete või töötajate seast ja vabastab ta ametist. Riskikontrolli juht ei tohi tegeleda krediidiasutuse teiste tegevusvaldkondadega, välja arvatud juhul, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning on välditud huvide konflikti tekkimine.

(5) Riskikontrolli juht esitab aruanded krediidiasutuse nõukogule ning vajaduse korral teavitab nõukogu riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.

§ 58². Vastavuskontroll

(1) Krediidiasutus peab ette nägema sõltumatu vastavuskontrolli, mis on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(2) Krediidiasutus tagab vastavuskontrolliks piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu, et võimaldada kontrollijal sõltumatult tema ülesandeid täita.

(3) Krediidiasutus kehtestab sise-eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks (edaspidi vastavusrisk) ja nende maandamiseks või vältimiseks. Tegevuspõhimõtete ja reeglite ning meetmete kehtestamisel tuleb arvestada krediidiasutuse äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate teenuste laadi ja ulatust.

(4) Vastavuskontrolli ülesanne on järelevalve käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning krediidiasutuse kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning nende hindamine. Nende ülesannete täitmiseks teeb kontrollija sõltumatult analüüse ja kontrolle.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannetele ja tegevustele nõustab vastavuskontrolli teostaja krediidiasutuse juhte ja töötajaid vastavusriskiga seotud teemadel. Nõustamine hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ning sõltumatu arvamuse andmist uute toodete või olemasolevates toodetes, protsessides ja süsteemides oluliste muudatuste heakskiitmiseks.

(6) Vastavuskontrolli teostaja esitab juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, tehtud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude tegevuste kohta. Ülevaade peab sisaldama ka hinnangut potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatustest.

(7) Vastavuskontrolli üksust võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.

§ 59. Sisekontrolli süsteem

(1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab riskide kontrolli, ühingu juhtimise heade tavade järgimise ja siseauditi funktsiooni täitmise.

(2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.

(3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust.

(4) Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist.

(4) Siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu osapool peab kontrollima ja hindama vähemalt üks kord aastas operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.

(4) Siseauditi üksus peab vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee.

(5) Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele.

§ 60. Nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni liikmetele

(1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juht võib olla isik, kellel peale käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatu on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.

(2) Krediidiasutuse siseauditi üksuse töötaja peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus.

(3) Siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel.

(4) Siseauditi üksuse töötajate arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane.

(5) Siseauditi üksuse töötajad on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksuse põhimääruses sätestatud korras.

§ 61. Siseauditi üksuse õigused

(1) Siseauditi üksus tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras.

(2) Siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.

(3) Siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.

(4) Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.

§ 62. Auditikomitee, riskikomitee ja nomineerimiskomitee

(1) Krediidiasutuses moodustatakse juhatuse tegevuse kontrollimiseks auditikomitee. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega või krediidiasutus on süsteemselt oluline, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada riskikomitee ja nomineerimiskomitee.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komiteed moodustatakse nõukogu liikmetest, juhul kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Eelnimetatud komiteede pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.

(3) Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.

(4) Riskikomitee pädevusse kuulub:

1) nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;

2) järelevalve riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele;

3) krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamise kontrollimine ja puuduste korral paranduskava esitamine nõukogule;

4) tasustamise põhimõtetes riski, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäosuse ja ajastamise arvestamise kontrollimine.

(5) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ja pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.

(6) Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, võib riskikomitee ülesandeid täita auditikomitee. Sellisel juhul peavad auditikomitee liikmetel olema riskikomitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.

(7) Nomineerimiskomitee kohustus on:

1) krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule;

2) sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;

3) juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine;

4) juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse, kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest nõukogu teavitamine;

5) krediidiasutuses kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine.

(8) Juhatuse liikme kandidaatide esitamisel nõukogule tuleb nomineerimiskomiteel tagada juhatuse liikme kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaal ning krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete rakendamine.

(9) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas krediidiasutuse huvidega tervikuna.

(10) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale.

§ 63. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid

(1) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud ja rakendatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise.

(2) Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama:

1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;

2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;

3) krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise korra, sealhulgas tarbijale krediidi andmiseks tarbija maksevõime hindamise, krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise korra, asjakohasel juhul ka võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks, ning tarbijale teabe andmise ja krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra, samuti nõustamisteenuse osutamise ja tarbija vaidluste lahendamise korra;

3¹) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse segavaldusettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teise tütarettevõtjaga ning sisekontrolli protseduurid tehingutest ja toimingutest tulenevate riskide juhtimiseks ja aruannete esitamiseks;

4) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel;

4¹) krediidiasutuse tegevuste edasiandmise korra;

5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra;

5¹) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ning meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri;

6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja.

(3) Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid.

(4) Krediidiasutuse poolt tarbijale laenu andmisega seotud tegevuste edasiandmisele kolmandale isikule kohaldatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 46 sätestatut.

(5) Krediidiasutus, kes soovib hakata osutama nõustamisteenust krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 7 tähenduses, peab sellest eelnevalt teavitama Finantsinspektsiooni.

(6) Krediidiasutus kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loob vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses.

§ 63¹. Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess

(1) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskidest või potentsiaalsetest riskidest.

(1) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab krediidiasutusel olema kõigi riskide, millele krediidiasutus on avatud, katmiseks piisav sisemine kapital ning piisavalt omavahendeid, et katta stressitestimise ja stsenaariumianalüüsi tulemusena hinnatud võimalik kahju.

(2) Krediidiasutus peab tagama igal hetkel piisava likviidsuse, sealhulgas piisava suuruse ja kvaliteediga likviidsuspuhvrid, et tulla toime ootamatu likviidsuskriisi korral.

(4) Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(5) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist.

(6) Finantsinspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.

6. peatükk KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

§ 64. Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused

(1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.

(2) Krediidiasutuste jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(3) Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet.

§ 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid

(1) Krediidiasutus võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes lepinguriigi krediidiasutusega. Krediidiasutus võib ühendava ühinguna ühineda:

1) lepinguriigi krediidiasutusega;

2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga käesoleva seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, kui eelnimetatud ettevõtja kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ning abiettevõtjaga ühinemise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud abistava või täiendava tegevuse üleandmine krediidiasutusele.

(2) Krediidiasutus võib ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel.

(3) Ühendatava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtja ühinemisel krediidiasutusega jätkatakse tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel.

(4) Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele.

§ 66. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

(1) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

(2) Ühinevate ettevõtjate juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse ühinemisjärgset struktuuri.

(3) Ühinemise korral tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.

§ 67. Audiitori määramine ja audiitori aruanne

(1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele. Krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga määrab Finantsinspektsioon neile krediidiasutuse ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori.

(2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.

§ 68. Ühinemisloa taotlemine

(1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid:

1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja;

2) ühinemisaruande;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;

4) audiitori aruande;

5) esimese kolme aasta äriplaani;

6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;

7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse;

8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;

8¹) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja viimase majandusaasta aruande;

8²) ühendatava finantseerimisasutuse viimase kolme aasta äritegevuse detailse kirjelduse ja analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;

8³) ühendatava abiettevõtja viimase kolme aasta tegevuse detailse kirjelduse koos teabega abistava või täiendava tegevuse iseloomu ja osakaalu kohta tegevusmahust ning analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;

8⁴) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja auditeeritud vahearuande majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud;

8⁵) teabe selle kohta, kas ühendatav finantseerimisasutus või abiettevõtja kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla;

8⁶) hinnangu ühendatava ühingu krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks nõutud ärialase reputatsiooni kohta ja nende asjaolude kirjelduse, mis seda võivad negatiivselt mõjutada;

9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

(2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. Samuti võib neid nõuda, kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik veenduda, et käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid ei esine, või kui on vaja kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

(3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid.

(4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus.

§ 69. Ühinemisluba

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

1) ühinevatel ettevõtjatel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse;

2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul;

3) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni;

4) ühinemine võib kahjustada ühinevate ettevõtjate hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;

5) krediidiasutuse ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga võib kaasa tuua olulisi riske, muu hulgas reputatsiooni- ja operatsiooniriske;

6) ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud ühinemise eesmärgiga;

7) ühinemine ei vasta muul juhul käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu reputatsioon sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks, ühendava ühingu järelevalveliste usaldatavusnormatiivide täitmine halveneks ühendamise tõttu, muutub ühendava ühingu riskiprofiil või on ühinemisloa taotluse raames esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid või -dokumente.

(2) Finantsinspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi, muu hulgas nõuda omavahendite suurendamist ühinemise tulemusena suurenevate riskide katteks või piirata ühinemisloa kehtivusaega.

(3) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 70. Ühinemisest teatamine

(1) Ühinevad krediidiasutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate krediidiasutuste veebilehtedel.

(2) Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.

§ 70¹. Krediidiasutuse jagunemise alused

(1) Jagunev krediidiasutus võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse jagunemise loa saamiseks järgmiste aluste olemasolu korral:

1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet;

2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus krediidiasutuselt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste esinemisel jagunemise küsimuse otsustamist ja jagunemise loa saamiseks taotluse esitamist.

(3) Krediidiasutuse jagunemisel ei kohaldata äriseadustiku § 443 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet ning § 447 lõigetes 2¹ ja 2² sätestatut.

(4) Krediidiasutuse jagunemislepingu ja -aruande kontrollimisel koostab audiitor aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas omandava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.

§ 70². Jagunemisloa taotlemine

(1) Jagunemisloa taotlemiseks peab jagunev krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja järgmised andmed ning dokumendid:

1) jagunemisleping või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri;

2) jagunemisaruanne;

3) jagunemisotsus, kui selle tegemine on nõutav;

4) audiitori aruanne;

5) jaguneva krediidiasutuse ja muude jagunemisel osalevate äriühingute jagunemisega seotud toimingute kava;

6) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud andmed omandava ühingu kohta;

7) hoiustajaid ja muid kliente puudutavad jagunemisega seotud asjaolud;

8) muud seaduses sätestatud andmed, eriti kui jagunemisega kaasnevad muudatused jaguneva krediidiasutuse oluliste osaluste omajate ringis või juhtide seas;

9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.