Krediidiasutuste seadus

(2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

(4) Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

(7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 134³. Teave Eesti krediidiasutuse likvideerimise kohta

(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või tema pankrot välja kuulutada nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon likvideerimismenetluse praktilistest tagajärgedest.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

(3) Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse alustamisest ega pidanudki sellest teadma.

§ 134⁴. Lepinguriikides asuvate võlausaldajate teavitamine Eesti krediidiasutuse likvideerimisest

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldurid kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest või pankrotimäärusest viivitamata igale krediidiasutuse teada olevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nendest tähtaegadest mittekinnipidamise korral;

2) nende organite või asutuste nimetused, kes on volitatud nõudeid vastu võtma;

3) muu oluline teave likvideerimis- või pankrotimenetluses kavandatud meetmete kohta, kui sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist;

4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.

(3) Likvideerijad ja pankrotihaldurid on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama nendest likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele oma huvide kaitsmiseks vajalik.

§ 134⁵. Keeled

(1) Käesoleva seaduse § 134³ lõikes 2 ja §-s 134⁴ nimetatud teave antakse eesti keeles. Selleks kasutatakse vormi, millel on pealkiri «Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad» kõigi lepinguriikide ametlikes keeltes.

(2) Võlausaldajad, kelle asu- või elukoht on lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri «Nõude esitamine». Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.

§ 134⁶. Koostöö lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega

(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest tunnistada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ artiklis 20 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon selle otsuse kõigi praktiliste tagajärgede kohta.

(2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes koostööd finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.

(3) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse filiaalide likvideerijatega teistes lepinguriikides.

12. peatükk VASTUTUS

§ 134⁷. Usaldatavusnormatiivide rikkumine

(1) Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsete varade hoidmise, suure riskide kontsentreerumise piirmäära või väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134⁸. Teabe esitamata jätmine

(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või puuduliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134⁹. Arvelduste korra rikkumine

§ 134¹⁰. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

(1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 134¹¹. Pangas olulise osaluse omandamise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt pangas osaluse omandamise, selle võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134¹². Krediidiasutuse juhi kohustuste rikkumine

(1) Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või aruannete esitamise sisejuhtimise korra või talitluspidevuse plaani koostamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134¹³. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumine

(1) Finantsinspektsiooni teavitamata käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise eest Eestis või käesolevas seaduses välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134¹⁴. Investeerimisriskiga hoiustamistehingu sõlmimisel lepingueelse teabe esitamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 89¹ lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134¹⁵. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste rikkumine

(1) Finantsteenuste osutamisel kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5 või 5¹ või § 16 lõikes 7¹ kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134¹⁶. Menetlus

§ 134¹⁷. Investeerimispiirangute rikkumine

§ 134¹⁸. Menetlus

§ 134¹⁹. Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumine

(1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48, 49 või 50 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seotud krediidiasutuse kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 134²⁰. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134²¹. Omavahendite jaotamise piirangute rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 86⁵⁰ sätestatud omavahendite jaotamise piirangute rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134²². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1286/2014 sätestatud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 5–10, 13, 14 või 19 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134²³. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

§ 134²⁴. Aegumine

§ 134²⁵. Menetlus

§ 134²⁶. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli 19 lõigetes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 134²⁷. Põhimakseteenuste osutamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 88¹ sätestatud põhimakseteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuste osutamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 135. Ebaseaduslik ettevõtlus

§ 136. Keelatud tegevus

§ 137. Juriidilise isiku haldusvastutus

§ 138. Protokolli koostamine

§ 139. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

§ 140. Füüsilise isiku vastutus

§ 140¹. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi konsolideeritud käive

(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.

(2) Käesoleva seaduse §-des 134¹⁴ ja 134²¹ sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruande järgi. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või sellele vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

§ 140². Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

13. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE

§ 141. Seaduse kohaldamine tegutsevatele krediidiasutustele

(1) Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.

(5) Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust.

(6) Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

(7) Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut.

(7) Krediidiasutuse tegevusluba omav isik ning välisriigi krediidiasutuse filiaal, kellel enne käesoleva lõike jõustumist ei olnud käesoleva seaduse § 13 lõikes 3¹ nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

(8) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 141¹. Üleminekusätted kapitalinõuete arvutamisel

(1) Kuni 2007. aasta 31. detsembrini võib krediidiasutus kohaldada riskiga kaalutud varade arvutamisel õigusnorme, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata krediidiasutusele, kes on saanud tegevusloa pärast 2007. aasta 1. jaanuari.

(3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab krediidiasutus koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid vastavalt õigusnormidele, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

(4) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib krediidiasutus:

1) operatsiooniriski kapitalinõuet vähendada samas proportsioonis, millises ulatuses rakendatakse riskiga kaalutud varade arvutamises enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnorme;

2) riskide kontsentreerumise piirmäärade arvestuses lähtuda õigusnormidest, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

(5) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 63¹ ja 92¹ sätestatud nõudeid.

§ 141². Nõuded omavahenditele

(1) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute põhimeetodi alusel, peavad 2007. aasta jooksul tema omavahendid moodustama vähemalt 95 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusnormidele.

(2) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, peavad tema omavahendid moodustama:

1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele;

2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.

(3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, ei tohi kuni 2012. aasta 31. detsembrini eluaseme kinnisvaraga tagatud jaenõuete kaalutud keskmine kahjumäär olla madalam kui 10 protsenti, välja arvatud juhul, kui nimetatud nõuetele on antud keskvalitsuse garantii.

(4) Kui krediidiasutus arvutab operatsiooniriski kapitalinõuet täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi alusel, peavad tema omavahendid moodustama:

1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele;

2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.

(5) Kui krediidiasutus omab instrumente, mis kuni 2010. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel kuulusid käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel esimese taseme omavahendite koosseisu, kuid ei vasta enam 2010. aasta 31. detsembril jõustunud käesoleva seaduse §-s 73¹ sätestatud tingimustele, kuuluvad need käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide hulka kuni 2040. aasta 31. detsembrini, arvestades seejuures järgmisi piiranguid:

1) kümne aasta jooksul pärast 2020. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada 20 protsenti nõutud omavahenditest;

2) kümne aasta jooksul pärast 2030. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada kümmet protsenti nõutud omavahenditest.

(6) Krediidiasutus, mis ei ole 2010. aasta 31. detsembriks võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirmäärasid, peab välja töötama strateegia ja tegevuskava oma tegevuse nimetatud nõuetele vastavusse viimiseks.

§ 141³. Krediidiriski maandamise tehingud

(1) Krediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski standardmeetodit või sisereitingute põhimeetodit, võib kapitalinõuete arvutamisel riskipositsiooni vähendamiseks või riskikaalu vähendamiseks võtta arvesse enne 2007. aasta 1. jaanuari tehtud tagamistehinguid, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

§ 141⁴. Loatingimuste erisused kapitalinõuete arvutamise meetodite kasutamiseks

(1) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks enne 2009. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on kasutanud vähemalt ühe aasta jooksul enne sisereitingute meetodi kasutamiseks loa saamist reitingusüsteemi, mis olulises osas vastab käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

(2) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks enne 2008. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on hinnanud ja rakendanud vähemalt kahe aasta jooksul enne sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks loa saamist sisehinnanguid kahjumääradele või ümberhindamisteguritele, mis olulises osas vastavad käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

(3) Krediidiasutus võib sisereitingute täiustatud meetodit krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel ning täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamisel hakata kasutama alates 2008. aasta 1. jaanuarist.

§ 141⁵. Haldusmenetlus loataotlustes

(1) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni alustatud haldusmenetluses kohaldatakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud krediidiasutuste seaduses sätestatut.

(2) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni antud load seoses usaldatavusnormatiivide arvutamisega jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega.

§ 141⁶. Eurode arvestus

§ 141⁷. Hoiu-laenuühistute ja ühistupankade tegevuse kooskõlla viimine 2010. aasta 1. juulil jõustunud nõuetega

(1) Enne 2010. aasta 1. juulit asutatud hoiu-laenuühistud ja ühistupangad peavad oma tegevuse 2010. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooniga kooskõlla viima hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks. Kuni tegevuse ja dokumentide vastavusse viimiseni nimetatud seaduse redaktsiooniga peavad hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegevus ning dokumendid vastama kuni 2010. aasta 1. juulini kehtinud õigusaktidele.

§ 141⁸. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 52 lõike 4 punktis 2¹, §-des 57¹–57⁴, § 59 lõikes 3, § 63 lõike 2 punktis 5¹, § 89 lõikes 6, §-des 89¹ ja 92² sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad krediidiasutuste tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 ja § 92 lõikes 3 sätestatud majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata krediidiasutuse 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavate majandusaasta aruande ja dokumentide esitamisele ning avalikustamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud redaktsiooni jõustumist kehtinud tähtaegu.

§ 141⁹. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2014. aasta 16. aprillil vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Käesoleva seaduse §-s 86⁴⁷ sätestatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõuet rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Eelnimetatud puhvri määr on:

1) 25 protsenti käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2016. aasta kohta;

2) 50 protsenti käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2017. aasta kohta;

3) 75 protsenti käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2018. aasta kohta.

(2) Käesoleva seaduse § 92 lõigetes 8 ja 10 nimetatud teabe avalikustamise kohustust ei kohaldata krediidiasutuse 2014. aasta kohta koostatavatele dokumentidele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 1–3 nimetatud teave tuleb avalikustada 2014. aasta kohta koostatavas majandusaasta aruandes. Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused peavad 2014. aasta kohta esitama Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 4–6 nimetatud teabe.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõiget 1 kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

(5) Kuni 2029. aasta 2. jaanuarini võib riskide kontsentreerumise piirmäära jälgimise otstarbel riskipositsioonide arvutamisel maha arvata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõike 3 punktides a, b, c, g ja h nimetatud positsioonid ning sama lõike punktis i nimetatud 50 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 lisas I osutatud mõõduka riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja mõõduka riskiga bilansivälistest kasutamata krediidilimiitidest.

(6) Käesoleva seaduse § 86⁴⁹ lõike 5 punktis 1 nimetatud süsteemse riski puhvri määra ulatus on kolm protsenti kuni 2014. aasta 31. detsembrini.

§ 141¹⁰. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 18. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 18. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 48 lõikes 4, §-s 57¹, § 63 lõike 3 punktides 3 ja 4⁴ ning lõigetes 4 ja 5 ja § 83 lõikes 3¹ sätestatud nõuetega kooskõlla 2016. aasta 21. märtsiks.

§ 141¹¹. Krediidiasutuste tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooniga

(1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 49 lõikes 5 ja § 89 lõikes 1² sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2016. aasta 31. maiks.

§ 141¹². Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Krediidiasutus on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2019. aasta 31. maiks.

§ 141¹³. Paragrahvi 131 lõike 1 punkti 5¹ kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 5¹ kohaldatakse selles nimetatud tingimustele vastavate võlainstrumentide suhtes, mille krediidiasutus on emiteerinud pärast 2019. aasta 1. jaanuari.

§ 141¹⁴. Käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse

ja

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuded kehtivad kuni käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooni alusel kehtestatud õigusaktide kehtima hakkamiseni.

§ 141¹⁵. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise taotlemine kooskõlas käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, on kohustatud Finantsinspektsioonile esitama taotluse heakskiitmise kohta või heakskiitmise erisuse kohaldamise kohta kooskõlas käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega 2021. aasta 28. juuniks.

§ 141¹⁶. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmisega seotud Finantsinspektsiooni õiguste ja krediidiasutuse kohustuste rakendamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 86⁵⁰ sätestatud finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmise suhtes rakendatavaid Finantsinspektsiooni õigusi ja krediidiasutuse kohustusi kohaldatakse alates 2022. aasta 1. jaanuarist.

§ 141¹⁷. Krediidiostjate kohta esimese aruande esitamine Finantsinspektsioonile

(1) Käesoleva seaduse § 92³ kohane esimene aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile 2025. aasta esimese poolaasta kohta.

§ 141¹⁸. Põhimakseteenuste osutamise kohustuse rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 88¹ lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalile, kes ei osutanud võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutust ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali osutama võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid, hinnates otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 88¹ lõikes 3 nimetatud asjaolusid.

(3) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutasid võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, peavad pärast nimetatud kuupäeva osutama põhimakseteenuseid vähemalt samas ulatuses kui enne nimetatud kuupäeva.

§ 142. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil, välja arvatud:

1) paragrahvi 87 lõiked 3–5, § 114 lõige 4, § 128 lõige 3 ja § 132 lõige 1, mis jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril;

2) 4. peatükk, mis jõustub hoiu-laenuühistu seaduse jõustumisel;

3) paragrahvi 21 lõige 4 ja § 30 lõige 6, mis jõustuvad Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei sätestata teisiti.

§ 143. Varasemate õigusaktide kohaldamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2) Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutustes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.