LegalizeReform history
Krediidiasutuste seadus
95 versions
· 2026-02-13
2029-03-30
2026-02-28
2025-12-31
2025-11-20
2025-07-14
2025-07-05
2025-01-16
2024-12-12
2024-10-20
2024-08-31
2024-07-13
2024-06-30
2024-06-16
2023-12-31
2023-10-31
2023-08-31
2023-03-26
2023-03-10
2022-12-09
2022-06-30
2022-06-12
2022-04-07
2022-03-14
2021-12-31
2021-12-16
2021-12-09
2021-06-25
2021-06-11
2021-01-31
2020-12-31
2020-07-19
2020-01-16
2019-12-31
2019-12-13
2019-03-14
2019-02-28
2019-01-19
2018-05-22
2018-05-13
2018-01-14
2018-01-02
2017-12-31
2017-11-26
2017-07-05
2017-06-30
2017-03-31
2017-01-09
2016-07-15
2016-03-20
2016-01-09
2015-12-31
2015-03-28
2015-02-26
2014-12-31
2014-05-18
2013-12-31
2013-07-21
Changes on 2013-07-21
@@ -26,6 +26,8 @@
(3) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema osutatava teenuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt Eesti finantsturu stabiilsust ning makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist või tema klientide arv moodustab märkimisväärse osa kogu Eestis finantsteenuseid kasutavate klientide arvust või tema Eestis kaasatud hoiuste turuosa ületab kümmet protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust. Elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide loetelu
.
##### § 4. Avalikkuselt hoiuste kaasamine
(1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel.
@@ -1266,7 +1268,7 @@
##### § 57<sup>2</sup>. Tulemustasude maksmine krediidiasutuses
(1) Krediidiasutuse juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi *tulemustasu*) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse
(1) Krediidiasutuse juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi *tulemustasu*) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.
(2) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
@@ -1600,7 +1602,7 @@
### 7. peatükk KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE
#### 1. jagu KREDIIDIASUTUSE USALDATAVUSNORMATIIVID
#### 1. jagu Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivid
##### § 71. Usaldatavusnormatiivid
@@ -1628,8 +1630,6 @@
. Finantsinspektsioonil on õigus otsustada usaldatavusnormatiivide arvutamise erisuste rakendamise üle.
(8) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, peab ta järgima kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatut.
##### § 72. Krediidiasutuse omavahendid
(1) Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest, millest on tehtud käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud mahaarvamised.
@@ -1826,7 +1826,7 @@
2) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustus- ja edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates on omandatud kauplemise eesmärgil ja krediidiasutus arvestab kauplemisportfelli riske kapitali adekvaatsuse arvutamisel;
3) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on sellistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustus- ja edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mille üle teostatakse koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet kui finantskonglomeraadi üle kindlustustegevuse seaduse tähenduses.
3) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on sellistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, kindlustus- ja edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mille üle teostatakse koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet kui finantskonglomeraadi üle.
##### § 76. Kauplemisportfell ja pangaportfell
@@ -2256,7 +2256,7 @@
.
#### 2. jagu KAPITALINÕUETE ARVUTAMISE MEETODID
#### 2. jagu Kapitalinõuete arvutamise meetodid
#### 1. jaotis Krediidiriski kapitalinõue
@@ -2272,7 +2272,7 @@
#### 3. jaotis Operatsiooniriski kapitalinõue
#### 3. jagu MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID NING KLIENTIDE KAITSE
#### 3. jagu Makse- ja arveldussüsteemid ning klientide kaitse
##### § 87. Krediidiasutustevahelised arveldused
@@ -2280,1194 +2280,1492 @@
(2) Krediidiasutuste maksete arveldamine toimub maksesüsteemi kaudu
korras.
(3) Maksesüsteemina käsitletakse kolme või enama poole vahel sõlmitud lepingu alusel maksete arveldamise kohta kehtestatud reeglite ja protseduuride kogumit.
(4) Krediidiasutused võivad maksesüsteemi kaudu teostatavate arvelduste tegemisel kasutada kohustuste tasaarvestamist vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.
(5) Krediidiasutuse poolt maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üleantud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või pankrotimenetluse algatamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või pankrotimenetluse algatamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.
(6) Korrespondentsuhe on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, millest tulenevalt üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (korrespondentpank) avatud kontot (korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga poolt pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.
##### § 88. Pangasaladus
(1) Pangasaladusena käsitatakse kogu teavet ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.
(2) Pangasaladusena ei käsitata:
1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad;
2) koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;
3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest;
4) informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.
(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulene käesoleva paragrahvi lõikes 5, 5<sup>1</sup>, 8, 9 või 10 sätestatust.
(4) Krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud töötlema pangasaladuseks olevaid andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse sätetega ja hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 5<sup>1</sup>, 8, 9 ja 10 sätestatud krediidiasutuste õigused ja kohustused on ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiasutuse juhil, töötajal ja muul isikul.
(5) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluste läbiviimiseks. Kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladust:
1) kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule;
2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
3) kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku kohaselt, samuti julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, samuti alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel;
5) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks;
6) pärima õigustatud isikule või tema poolt volitatud isikule, samuti notarile ja notari poolt määratud pärandvara inventuuritegijale ning kohtu poolt määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriikide konsulaaresindustele pärandvara ja sellega seotud andmete osas vastavate kirjalike dokumentide esitamisel;
7) Tagatisfondi poolt määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;
8) välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu, kui sellele asutusele laieneb pangasaladuse hoidmise kohustus;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostaja deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
11) Maksu- ja Tolliametile hasartmänguseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks vajalike andmete osas.
(5) Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladust järgmistel juhtudel:
1) oma emaettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid konsolideeritud aruannete koostamiseks;
2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele ja teisele krediidiasutusele, kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks. Kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid on lubatud edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.
(6) Järelepärimises näidatakse ära:
1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed;
2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga;
3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus;
4) järelepärimise esitamise õiguslik alus;
5) järelepärimise esitaja allkiri.
(6) Krediidiasutus võib vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule maksuhalduri järelepärimise vastusena avaldada pangasaladust, kui maksuhalduri järelepärimises on ära näidatud selle kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi, sünniaja või registrikoodiga või kliendi pangakonto number või muu kordumatu tunnus, mis võimaldab kliendi isiku identifitseerimist.
(7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.
(8) Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses.
(9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras.
(10) Krediidiasutusel on kohustus avaldada pangasaladust Maksu- ja Tolliametile tulumaksuseaduse §-s 57<sup>2</sup> ettenähtud juhul ja ulatuses.
##### § 89. Kliendi kaitse
(1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud.
(1) Krediidiasutuse poolt klientide vahendite hoiustamiseks peetavatele kontodele, mis ei ole maksekontod võlaõigusseaduse § 709 lõike 4 tähenduses, ja nendega seotud teenustele kohaldatakse võlaõigusseaduse § 711 lõike 1 punktides 1–3, 9–12, 21–24, lõigetes 2, 3 ja 5 ning §-des 714 ja 718–719<sup>1</sup> ning § 720 lõigetes 1–3, 5 ja 6 makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut.
(2) Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.
(2) Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima. Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse. Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest.
(2) Isikuandmete kaitse seaduse § 12 kohaselt isikuandmete töötlemiseks vajalik nõusolek võib sisalduda ka tüüptingimustes.
(2) Tüüptingimusele, millega krediidiasutus või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud tüüptingimust muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse krediidiasutusele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata.
(3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.
(3) Krediidiasutus on kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel.
(4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.
(5) Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi *üldtingimused*), intressimäärad, teenustasud, samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.
(6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale.
(7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.
(8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.
(9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta.
(10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõigetes 3, 4 ja 6 ning §-s 63 sätestatut.
(11) Krediidiasutus, kes tegeleb investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega, on kohustatud lisaks järgima väärtpaberituru seaduse §-s 82<sup>7</sup> sätestatut.
##### § 89<sup>1</sup>. Kliendi teavitamine investeerimishoiuse lepingu sõlmimisel ja selle sobivuse hindamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoiustamistehingu kohta sõlmitud leping sisaldab investeerimisriski, on krediidiasutus kohustatud enne lepingu sõlmimist esitama kliendile teabe:
1) hoiusega seotud kõikide tasude kohta, sealhulgas riskipreemiate ja nende arvutamise metoodika kohta;
2) hoiuse summalt makstava intressimäära ja saadava tulu, sealhulgas intressi arvutamise metoodika ja intressi väljamaksmise korra kohta;
3) lepingu tähtaja ja selle pikendamise kohta;
4) lepingu ennetähtaegse ülesütlemise võimaluste kohta, sealhulgas sellega seotud tasude kohta.
(2) Investeerimisriskiga hoius (edaspidi *investeerimishoius*) on käesoleva seaduse tähenduses tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest.
(3) Krediidiasutus peab enne investeerimishoiuse lepingu sõlmimist hindama vastava lepingu sobivust kliendile ning tegema kindlaks:
1) kliendi investeerimiseesmärgid ja tema eelistused riskitaluvuse ning investeeringu soovitava kestuse kohta;
2) kliendi investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas klient mõistab investeerimishoiuse lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, sealhulgas investeerimisriski ja võimaliku alusvara väärtuse või selle muutuse mõju hoiuse intressile.
(4) Krediidiasutus hoiatab klienti investeerimishoiuse sobimatuse eest, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt saadud teabe alusel on põhjust arvata, et investeerimishoius ei ole kliendi jaoks sobiv.
(5) Krediidiasutus ei või soodustada investeerimishoiuse sobivuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmist ega julgustada klienti nimetatud teavet esitamata jätma.
(6) Kliendi poolt ebapiisava teabe esitamise või teabe esitamata jätmise korral hoiatab krediidiasutus klienti selle eest, et investeerimishoiuse lepingu sobivust ei ole võimalik hinnata või hindamine on raskendatud ning kliendi huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
(7) Krediidiasutusel on õigus investeerimishoiuse sobivuse hindamisel tugineda oma kliendi esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus teadis või pidi teadma, et vastav teave on ilmselgelt aegunud, ebatäpne või mittetäielik.
(8) Krediidiasutus ei pea hindama investeerimishoiuse lepingu sobivust kliendile, kui klient on ise pöördunud krediidiasutuse poole sooviga sõlmida selline leping ja krediidiasutus on klienti hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta investeerimishoiuse lepingu sobivuse hindamist ning kliendi huvid võivad seetõttu olla vähem kaitstud. Krediidiasutus on kohustatud hindama investeerimishoiuse ja selle alusvara sobivust kliendile, kui klient on selleks soovi avaldanud.
### 8. peatükk AVALIKUSTAMINE JA ARUANDLUS
##### § 90.
##### § 91. Aruanded
(1) krediidiasutustele ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidele:
1) aruannete loetelu, nende esitamise perioodilisuse ja koostamise metoodika;
2) aruannete esitamise korra ja tähtajad;
3) .
(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta (edaspidi *raamatupidamise vahearuanded*) vastavuses Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2000/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega ning esitama need Finantsinspektsioonile hiljemalt kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(2) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse Finantsinspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või liikmete üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.
(3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid
.
(3) Maksesüsteemina käsitletakse kolme või enama poole vahel sõlmitud lepingu alusel maksete arveldamise kohta kehtestatud reeglite ja protseduuride kogumit.
(4) Krediidiasutused võivad maksesüsteemi kaudu teostatavate arvelduste tegemisel kasutada kohustuste tasaarvestamist vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.
(5) Krediidiasutuse poolt maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üleantud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või pankrotimenetluse algatamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või pankrotimenetluse algatamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.
(6) Korrespondentsuhe on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, millest tulenevalt üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (korrespondentpank) avatud kontot (korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga poolt pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.
##### § 88. Pangasaladus
(1) Pangasaladusena käsitatakse kogu teavet ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.
(2) Pangasaladusena ei käsitata:
1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad;
2) koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;
3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest;
4) informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.
(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulene käesoleva paragrahvi lõikes 5, 5<sup>1</sup>, 8, 9 või 10 sätestatust.
(4) Krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud töötlema pangasaladuseks olevaid andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse sätetega ja hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 5<sup>1</sup>, 8, 9 ja 10 sätestatud krediidiasutuste õigused ja kohustused on ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiasutuse juhil, töötajal ja muul isikul.
(5) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluste läbiviimiseks. Kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladust:
1) kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule;
2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
3) kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku kohaselt, samuti julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, samuti alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel;
5) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks;
6) pärima õigustatud isikule või tema poolt volitatud isikule, samuti notarile ja notari poolt määratud pärandvara inventuuritegijale ning kohtu poolt määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriikide konsulaaresindustele pärandvara ja sellega seotud andmete osas vastavate kirjalike dokumentide esitamisel;
7) Tagatisfondi poolt määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;
8) välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu, kui sellele asutusele laieneb pangasaladuse hoidmise kohustus;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostaja deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
11) Maksu- ja Tolliametile hasartmänguseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks vajalike andmete osas.
(5) Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladust järgmistel juhtudel:
1) oma emaettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid konsolideeritud aruannete koostamiseks;
2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele ja teisele krediidiasutusele, kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks. Kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid on lubatud edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.
(6) Järelepärimises näidatakse ära:
1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed;
2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga;
3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus;
4) järelepärimise esitamise õiguslik alus;
5) järelepärimise esitaja allkiri.
(6) Krediidiasutus võib vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule maksuhalduri järelepärimise vastusena avaldada pangasaladust, kui maksuhalduri järelepärimises on ära näidatud selle kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi, sünniaja või registrikoodiga või kliendi pangakonto number või muu kordumatu tunnus, mis võimaldab kliendi isiku identifitseerimist.
(7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.
(8) Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses.
(9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras.
(10) Krediidiasutusel on kohustus avaldada pangasaladust Maksu- ja Tolliametile tulumaksuseaduse §-s 57<sup>2</sup> ettenähtud juhul ja ulatuses.
##### § 89. Kliendi kaitse
(1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud.
(1) Krediidiasutuse poolt klientide vahendite hoiustamiseks peetavatele kontodele, mis ei ole maksekontod võlaõigusseaduse § 709 lõike 4 tähenduses, ja nendega seotud teenustele kohaldatakse võlaõigusseaduse § 711 lõike 1 punktides 1–3, 9–12, 21–24, lõigetes 2, 3 ja 5 ning §-des 714 ja 718–719<sup>1</sup> ning § 720 lõigetes 1–3, 5 ja 6 makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut.
(2) Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.
(2) Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima. Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse. Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest.
(2) Isikuandmete kaitse seaduse § 12 kohaselt isikuandmete töötlemiseks vajalik nõusolek võib sisalduda ka tüüptingimustes.
(2) Tüüptingimusele, millega krediidiasutus või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus jätab endale õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud tüüptingimust muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmist peetakse andmesubjekti suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse krediidiasutusele või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida andmesubjekt ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata.
(3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.
(3) Krediidiasutus on kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel.
(4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.
(5) Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi *üldtingimused*), intressimäärad, teenustasud, samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.
(6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale.
(7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.
(8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.
(9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta.
(10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõigetes 3, 4 ja 6 ning §-s 63 sätestatut.
(11) Krediidiasutus, kes tegeleb investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamisega, on kohustatud lisaks järgima väärtpaberituru seaduse §-s 82<sup>7</sup> sätestatut.
##### § 89<sup>1</sup>. Kliendi teavitamine investeerimishoiuse lepingu sõlmimisel ja selle sobivuse hindamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoiustamistehingu kohta sõlmitud leping sisaldab investeerimisriski, on krediidiasutus kohustatud enne lepingu sõlmimist esitama kliendile teabe:
1) hoiusega seotud kõikide tasude kohta, sealhulgas riskipreemiate ja nende arvutamise metoodika kohta;
2) hoiuse summalt makstava intressimäära ja saadava tulu, sealhulgas intressi arvutamise metoodika ja intressi väljamaksmise korra kohta;
3) lepingu tähtaja ja selle pikendamise kohta;
4) lepingu ennetähtaegse ülesütlemise võimaluste kohta, sealhulgas sellega seotud tasude kohta.
(2) Investeerimisriskiga hoius (edaspidi *investeerimishoius*) on käesoleva seaduse tähenduses tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest.
(3) Krediidiasutus peab enne investeerimishoiuse lepingu sõlmimist hindama vastava lepingu sobivust kliendile ning tegema kindlaks:
1) kliendi investeerimiseesmärgid ja tema eelistused riskitaluvuse ning investeeringu soovitava kestuse kohta;
2) kliendi investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas klient mõistab investeerimishoiuse lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, sealhulgas investeerimisriski ja võimaliku alusvara väärtuse või selle muutuse mõju hoiuse intressile.
(4) Krediidiasutus hoiatab klienti investeerimishoiuse sobimatuse eest, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt saadud teabe alusel on põhjust arvata, et investeerimishoius ei ole kliendi jaoks sobiv.
(5) Krediidiasutus ei või soodustada investeerimishoiuse sobivuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmist ega julgustada klienti nimetatud teavet esitamata jätma.
(6) Kliendi poolt ebapiisava teabe esitamise või teabe esitamata jätmise korral hoiatab krediidiasutus klienti selle eest, et investeerimishoiuse lepingu sobivust ei ole võimalik hinnata või hindamine on raskendatud ning kliendi huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
(7) Krediidiasutusel on õigus investeerimishoiuse sobivuse hindamisel tugineda oma kliendi esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus teadis või pidi teadma, et vastav teave on ilmselgelt aegunud, ebatäpne või mittetäielik.
(8) Krediidiasutus ei pea hindama investeerimishoiuse lepingu sobivust kliendile, kui klient on ise pöördunud krediidiasutuse poole sooviga sõlmida selline leping ja krediidiasutus on klienti hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta investeerimishoiuse lepingu sobivuse hindamist ning kliendi huvid võivad seetõttu olla vähem kaitstud. Krediidiasutus on kohustatud hindama investeerimishoiuse ja selle alusvara sobivust kliendile, kui klient on selleks soovi avaldanud.
### 8. peatükk AVALIKUSTAMINE JA ARUANDLUS
##### § 90.
##### § 91. Aruanded
(1) krediidiasutustele ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidele:
1) aruannete loetelu, nende esitamise perioodilisuse ja koostamise metoodika;
2) ;
3) .
(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta (edaspidi *raamatupidamise vahearuanded*) vastavuses Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2000/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega ning esitama need Finantsinspektsioonile hiljemalt kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(2) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse Finantsinspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või liikmete üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.
(3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid
##### § 92. Aruannete ja muu teabe avalikustamine
(1) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande ja raamatupidamise vahearuanded oma veebilehel ja tegema need üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks krediidiasutuse aadressil, tema kõigis filiaalides ja tegevuskohtades.
(2) Avalikustamisele kuuluvate täiendavate aruannete vormid ja koostamise metoodika kehtestab Eesti Pank.
(3) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama raamatupidamise vahearuanded kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu ja majandusaasta aruande kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
(4) Krediidiasutus, kelle emaettevõtja on välisriigi krediidiasutus, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustama ka emaettevõtjaks oleva välisriigi krediidiasutuse viimase võimaliku kontserniaruande, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega.
(5) Välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased võimalikud aruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.
(6) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest kohe avalikkust teavitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil ja avalikustada korrigeeritud aruanne.
##### § 92<sup>1</sup>. Riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatav teave
(1) Krediidiasutus peab avalikustama riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe:
1) riskijuhtimise strateegia ja protsessid oluliste riskide kaupa;
2) käesoleva seaduse 7. peatüki kohaldamise ulatus krediidiasutuses ja tema konsolideerimisgrupis;
3) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite arvutamise põhimõtted;
4) käesoleva seaduse §-s 63<sup>1</sup> sätestatud protsessi põhimõtted ja metoodika;
5) kapitalinõuete arvutamise meetodid riskide kaupa.
(2) Krediidiasutus peab avalikustama järgmised andmed omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta:
1) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suurus komponentide kaupa;
2) kapitalinõuete suurus riskide kaupa.
(3) Krediidiasutus, kellel on käesoleva seaduse §-s 86<sup>7</sup> või 86<sup>41</sup> nimetatud luba, peab muu hulgas avalikustama järgmise teabe:
1) kasutatava meetodi ja sellele ülemineku tingimuste aktsepteerimine Finantsinspektsiooni poolt;
2) reitingusüsteemi ülesehituse kirjeldus ning krediidiasutuse oma klientidele antud reitingute ja välisreitingute vahelised seosed;
3) reitingute määramise protsessi kirjeldus ja alused, krediidiriski parameetrite hindamise alused ja muud asjassepuutuvad andmed;
4) reitingusüsteemi kontrollimehhanismid ning reitingusüsteemi sõltumatuse ja kontrollitavuse hindamise kriteeriumid;
5) krediidiriski sisereitingute meetodi sisehinnangute kasutamine muudes riskijuhtimise valdkondades;
6) krediidiriski maandamise juhtimise ja tunnustamise protsessi kirjeldus.
(4) Käesoleva seaduse §-des 86<sup>29</sup>–86<sup>34</sup> sätestatud korra kohaldamisel peab krediidiasutus avalikustama krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvessevõetavate krediidiriski maandamise instrumentide kirjelduse, nende rakendamise ja hindamise põhimõtted.
(5) Krediidiasutus, kes kasutab operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit, peab avalikustama operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel arvessevõetava kindlustus- või edasikindlustusandja poolse kindlustuskaitse kirjelduse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 sätestatud teave avalikustatakse ja esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt kord aastas koos majandusaasta aruandega käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud tähtajal. Kui majandusaasta kestel on krediidiasutuses toimunud nimetatud lõigete alusel avalikustamisele kuuluvas teabes olulisi muutusi, avalikustatakse need muutused koos vastava aruandeperioodi vahearuandega käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud viisil ja lõikes 3 sätestatud tähtajal.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed avalikustatakse ja esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt kord kvartalis koos vahearuannetega ning majandusaasta aruandega käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud viisil ja lõikes 3 sätestatud tähtajal.
(8) Täpsemad nõuded krediidiasutuse riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavale teabele
.
##### § 92. Aruannete ja muu teabe avalikustamine
(1) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande ja raamatupidamise vahearuanded oma veebilehel ja tegema need üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks krediidiasutuse aadressil, tema kõigis filiaalides ja tegevuskohtades.
(2) Avalikustamisele kuuluvate täiendavate aruannete vormid ja koostamise metoodika kehtestab Eesti Pank.
(3) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama raamatupidamise vahearuanded kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu ja majandusaasta aruande kahe nädala jooksul pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
(4) Krediidiasutus, kelle emaettevõtja on välisriigi krediidiasutus, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustama ka emaettevõtjaks oleva välisriigi krediidiasutuse viimase võimaliku kontserniaruande, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega.
(5) Välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased võimalikud aruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.
(6) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest kohe avalikkust teavitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil ja avalikustada korrigeeritud aruanne.
##### § 92<sup>1</sup>. Riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatav teave
(1) Krediidiasutus peab avalikustama riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe:
1) riskijuhtimise strateegia ja protsessid oluliste riskide kaupa;
2) käesoleva seaduse 7. peatüki kohaldamise ulatus krediidiasutuses ja tema konsolideerimisgrupis;
3) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite arvutamise põhimõtted;
4) käesoleva seaduse §-s 63<sup>1</sup> sätestatud protsessi põhimõtted ja metoodika;
5) kapitalinõuete arvutamise meetodid riskide kaupa.
(2) Krediidiasutus peab avalikustama järgmised andmed omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta:
1) esimese, teise ja kolmanda taseme omavahendite suurus komponentide kaupa;
2) kapitalinõuete suurus riskide kaupa.
(3) Krediidiasutus, kellel on käesoleva seaduse §-s 86<sup>7</sup> või 86<sup>41</sup> nimetatud luba, peab muu hulgas avalikustama järgmise teabe:
1) kasutatava meetodi ja sellele ülemineku tingimuste aktsepteerimine Finantsinspektsiooni poolt;
2) reitingusüsteemi ülesehituse kirjeldus ning krediidiasutuse oma klientidele antud reitingute ja välisreitingute vahelised seosed;
3) reitingute määramise protsessi kirjeldus ja alused, krediidiriski parameetrite hindamise alused ja muud asjassepuutuvad andmed;
4) reitingusüsteemi kontrollimehhanismid ning reitingusüsteemi sõltumatuse ja kontrollitavuse hindamise kriteeriumid;
5) krediidiriski sisereitingute meetodi sisehinnangute kasutamine muudes riskijuhtimise valdkondades;
6) krediidiriski maandamise juhtimise ja tunnustamise protsessi kirjeldus.
(4) Käesoleva seaduse §-des 86<sup>29</sup>–86<sup>34</sup> sätestatud korra kohaldamisel peab krediidiasutus avalikustama krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvessevõetavate krediidiriski maandamise instrumentide kirjelduse, nende rakendamise ja hindamise põhimõtted.
(5) Krediidiasutus, kes kasutab operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit, peab avalikustama operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel arvessevõetava kindlustus- või edasikindlustusandja poolse kindlustuskaitse kirjelduse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 sätestatud teave avalikustatakse ja esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt kord aastas koos majandusaasta aruandega käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud tähtajal. Kui majandusaasta kestel on krediidiasutuses toimunud nimetatud lõigete alusel avalikustamisele kuuluvas teabes olulisi muutusi, avalikustatakse need muutused koos vastava aruandeperioodi vahearuandega käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud viisil ja lõikes 3 sätestatud tähtajal.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed avalikustatakse ja esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt kord kvartalis koos vahearuannetega ning majandusaasta aruandega käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud viisil ja lõikes 3 sätestatud tähtajal.
(8) Täpsemad nõuded krediidiasutuse riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavale teabele
##### § 92<sup>2</sup>. Tasustamise kohta avalikustatav teave
(1) Krediidiasutus peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
1) tasustamise põhimõtete kujundamiseks kasutatav otsustusprotsess, sealhulgas töötasukomitee või muu vastavaid ülesandeid täitva organi koosseis ja volitused;
2) tasustamise põhimõtete olulisemad tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta, tasustamise seosed riskide juhtimisega ning tulemustasude väljamakse osadeks ja ajaperioodile jaotamise põhimõtete kohaldamine tasustamisel;
3) asjaolud, mille tulemusena makstakse tulemustasusid välja krediidiasutuse aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;
4) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude rahaliste või olulisemate mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta;
5) tasustamise kvantitatiivne koondteave vastavalt äriliinidele, eelkõige vastavalt krediidiasutuse majandustegevuse valdkondadele.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teabele peab krediidiasutus avalikustama juhatusele ja töötajatele makstud töötasude kvantitatiivse koondteabe järgmisel kujul:
1) majandusaastal makstud töötasude summad, tuues välja põhi- ja tulemustasud ning vastavad saajate arvud;
2) tulemustasude summad ja vorm, tuues välja rahalised tulemustasud, aktsiad, aktsiaoptsioonid, muud sarnased õigused ning teised tulemustasu liigid;
3) tulemustasude summad, tuues välja majandusaasta jooksul määratud ja väljamakstud ning vajaduse korral töötulemuste hindamise alusel vähendatud summad;
4) väljamaksmata tulemustasude summad, tuues välja majandusaasta jooksul väljamakstavad ja järgmistele perioodidele jaotatavad osad;
5) seoses tööle asumisega tehtud maksed ja lahkumishüvitised ning selliste maksete saajate arv, sealhulgas ühele isikule makstud suurim lahkumishüvitise summa.
(3) Krediidiasutus, kes on oma tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuse astmelt olulise suurusega, avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kvantitatiivse koondteabe täiendavalt juhatuse liikmete kohta eraldi.
(4) Koos majandusaasta aruandega peab krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute arvu kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasustuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas makstud põhitöötasude, erinevate tulemustasude ja krediidiasutuse poolsete pensionimaksete kohta.
##### § 93. Audiitorkontroll
(1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema audiitori poolt auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.
(2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama krediidiasutusele ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muuhulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) vara hindamise vastavuse kohta vara tegelikule väärtusele;
2) omavahendite kohta kehtestatud eeskirjade täitmise kohta;
3) sisekontrolli süsteemi või revisjonikomisjoni tegevuse ja toimingute piisavuse ja tõhususe kohta;
4) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisuse kohta.
(3) Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.
##### § 94. Audiitori nimetamine
(1) Krediidiasutuse audiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.
(2) Krediidiasutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sellest pikemaks perioodiks audiitori korduv nimetamine ei ole lubatud.
(3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest;
3) audiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.
(4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.
##### § 95. Audiitori informeerimiskohustus
(1) Audiitor on kohustatud viivitamatult informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) krediidiasutuse tegevuse katkemine;
3) krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
4) audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiasutusele või tema kliendile;
7) märkimisväärse seose tekkimine käesoleva seaduse § 7 lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.
(2) Finantsinspektsioonile edastatud andmetele ei laiene krediidiasutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõuded.
### 9. peatükk JÄRELEVALVE
##### § 96. Järelevalve teostaja ja ülesanded
(1) Krediidiasutuste tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras.
(1) Lepinguriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali tegevuse üle Eestis teostab järelevalvet krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teatatud Finantsinspektsioonile.
(3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa taotluse, ühinemisloa taotluse ja muud käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ning nende juurde kuuluvad dokumendid, kontrollib ja hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste tegevust ja seisundit ning kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi poolt. Vajadusel kaasab Finantsinspektsioon selleks sõltumatuid eksperte.
(4) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteemid ning sisekontrollimehhanismid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 63<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatust, piisavalt kaetud omavahenditega.
(4) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab krediidiasutuste kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevate intressimäära riskide järelevalvet. Kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäärade ootamatu muutuse tagajärjel rohkem kui 20 protsendi võrra tema omavahenditest, peab Finantsinspektsioon rakendama vajalikke meetmeid. Majanduslik väärtus arvestatakse krediidiasutuse tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuste alusel.
(5) Finantsinspektsioon kontrollib krediidiasutuse tehinguid oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ning sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, eelkõige eesmärgiga ära hoida krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.
##### § 97. Järelevalve ulatus
(1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi järelevalveorgan või kui välisriigi järelevalveorganiga on vastavalt kokku lepitud;
3) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti;
4) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.
(2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet kui:
1) Eesti krediidiasutus on emaettevõtja;
2) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja;
3) kahes või enamas lepinguriigis registreeritud krediidiasutuste emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja.
(3) Kui ükski tütarettevõtjast krediidiasutus ei asu lepinguriigis, kus asub tema emaettevõtjaks olev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi järelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.
(3) Kui krediidiasutuse, kelle emaettevõtjaks on kolmanda riigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, konsolideerimisgrupi üle ei teostata konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt ja kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Enne ühise hinnangu andmist konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>1</sup> sätestatu ei ole rakendatav, on Finantsinspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve, nõudes eelkõige finantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 3<sup>2</sup> kohaselt kasutatavast moodusest teavitab Finantsinspektsioon teisi asjassepuutuvaid finantsjärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.
(4) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi krediidiasutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.
##### § 97<sup>1</sup>. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiasutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle
(1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele.
(2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 20<sup>1</sup> lõikes 8 ja § 20<sup>4</sup> lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.
(3) Krediidiasutuse filiaal või krediidiasutus, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või krediidiasutuse tegevuse üle selles riigis.
##### § 97<sup>2</sup>. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse filiaali ja esinduse ning Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle
(1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi krediidiasutuselt, kelle filiaal on asutatud Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.
(2) Krediidiasutus, kelle filiaal või esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada.
(3) Kui välisriigi, kes ei ole lepinguriik, krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.
(4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi krediidiasutusel Eestis tegutsemise või piiriüleste teenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(7) Finantsinspektsioon teatab rakendatud meetmetest välisriigi krediidiasutusele. Finantsinspektsiooni rakendatud meetmete kohta võib esitada kaebuse välisriigi krediidiasutuse filiaali kaudu selle asukoha järgsele kohtule.
(8) Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ning avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust teavitamata.
(9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel meetme rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja asjassepuutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
##### § 97<sup>3</sup>. Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.
(4) Käesoleva seaduse §-des 86<sup>7</sup> ja 86<sup>41</sup> sätestatud ühisotsustusmenetluses on menetlusosalisel kõik käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud õigused.
(5) Finantsinspektsioon teavitab asjaomast menetlusosalist Finantsinspektsiooni seaduse § 46 lõikes 8 või § 46<sup>1</sup> lõike 1 punktis 3 sätestatud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega sõlmitud kokkulepetest järelevalveülesannete üleandmise kohta, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest, pärast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt arvamuse saamist.
##### § 98.
##### § 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja;
2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
3) krediidiasutuse aktsionär või liige;
4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur;
6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja;
7) välisriigi krediidiasutuse filiaal, välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või töötaja.
(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide ning likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra kontrollimiseks, sealhulgas konsolideeritud alusel;
3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga.
(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.
(4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.
(5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.
(6) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:
1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
2) kohaldada politsei abil sundtoomist.
##### § 99<sup>1</sup>. Selgituste andmisest keeldumise alused
(1) Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
##### § 100. Järelevalve korraldus
(1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.
(2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel.
##### § 101. Kohapealne kontroll
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus korraldada krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.
(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.
(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis *kontrollitav*) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis *kontrollija*), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.
(5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.
##### § 101<sup>1</sup>. Kohapealse kontrolli akt
(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.
(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
(4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.
(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
##### § 101<sup>2</sup>. Erijärelevalve
(1) Erijärelevalve on finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt järelevalvemenetluses rakendatav erimeetmete kogum (edaspidi *erijärelevalve*), mille alusel teostatakse Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali tegevuse suhtes tugevdatud kohapealset kontrolli. Erijärelevalve eesmärk on krediidiasutuse makseraskuste või muude talitluspidevuse häirete tekkimise või jätkumise ärahoidmine ning hoiustajate ja teiste võlausaldajate huvide kaitsmine nende vahendite säilitamisel.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes erijärelevalve rakendamise üle, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Erijärelevalve rakendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101 ja 101<sup>1</sup> kohapealse kontrolli kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes rakendada erijärelevalvet, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et:
1) krediidiasutus ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust ettenähtud tähtajaks või
2) krediidiasutuse juhatus ei ole täitnud käesoleva seaduse § 71 lõikes 5 või § 108 lõike 1 punktis 6 sätestatud teatamiskohustust.
(5) Erijärelevalve teostajaks on kontrollija, kellel on lisaks mujal käesolevas seaduses sätestatule õigus:
1) võtta osa krediidiasutuse kõigi juhtorganite ja muude krediidiasutuse struktuuris ettenähtud komiteede või struktuuriüksuste tööst;
2) kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride või liikmete erakorraline üldkoosolek;
3) jälgida kohapeal krediidiasutuse poolt läbiviidavaid tehinguid ja toiminguid;
4) keelata krediidiasutusel tehingute tegemine kontrollija eelneva kirjaliku nõusolekuta;
5) kontrollida infotehnoloogialaste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisust ning nõuda täiendavate turvameetmete kasutusele võtmist.
(6) Erijärelevalve kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon erijärelevalve tähtaja, ulatuse ja kontrollija volitused käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste rakendamisel.
(7) Erijärelevalve kestus ei või ületada kuut kuud.
(8) Erijärelevalve rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 ja lõike 3 teises lauses sätestatut.
##### § 102. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;
3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.
(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.
(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.
(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
##### § 103. Ettekirjutus
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste ja nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;
2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
3) krediidiasutuse võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muid tema tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.
##### § 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine;
2<sup>1</sup>) nõuda krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 57<sup>2</sup> lõikes 7 sätestatud alus;
3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
4) nõuda krediidiasutuse varade asjakohast allahindamist vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist;
6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine;
8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning tasustamise põhimõtete muutmist, sealhulgas kehtestada täiendavaid edasilükkavaid tingimusi tulemustasude või nende osade väljamaksmisele, piirata või keelata tulemustasude väljamaksmist teatud aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;
9) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist;
10) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;
11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor;
12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks;
16) määrata tähtaeg riskide kontsentreerumise piirmäärade nõuetega vastavusse viimiseks;
17) teha ettepanek muuta või täiendada krediidiasutuse organisatsiooni struktuuri;
18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist.
(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 63<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatust, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse või Eesti Panga kehtestatud kõrgemat kapitali adekvaatsuse taset, riskide katteks täiendava kapitalinõude arvestamist või omavahendite suurendamist, kui krediidiasutuse kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus lubada ettekirjutuses ettenähtud ajavahemiku jooksul krediidiasutusel usaldatavusnormatiive mitte täita, kui see on vajalik krediidiasutuse tervendamiskava elluviimiseks seoses finantsstabiilsuse tagamisega. Eelnimetatud ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.
##### § 104<sup>1</sup>. Sunniraha
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 1200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 4800 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 3200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 48 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
##### § 105. Krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumine ning nendes osalemine
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
##### § 106. Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine
(1) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
##### § 107. Krediidiasutuse tervendamiskava
(1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive või ei säilita vajalikku likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorda, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.
(3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine või likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra parandamine Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.
(4) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele moratoorium või tühistada krediidiasutuse tegevusluba või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.
##### § 108. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus
(1) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) krediidiasutuse ärinime, aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, aadress ja kontaktandmed;
2) krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asutamisel, omandamisel või lõpetamisel vastava äriühingu ärinimi ja aadress ning asutatava või omandatava äriühingu puhul ka selle kontaktandmed;
3) käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 loetletu kohaselt krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaksmääratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskirjad või protseduurireeglid;
4) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 13<sup>1</sup> lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed;
5) aktsionäride või liikmete vahetumise korral juhul, kui aktsionäri või liikme osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist, käesoleva seaduse § 13<sup>1</sup> lõike 1 punktis 12 nimetatud andmed;
6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;
7) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest;
8) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.
(2) Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, välja arvatud lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed, viivitamata avalikustama.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.
##### § 109.
##### § 110. Pretensioonide esitamine ja vaidluse lahendamine
(1) Kui Finantsinspektsiooni ametnikud või teised Finantsinspektsiooni volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Finantsinspektsiooni seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse.
### 9<sup>1</sup>. peatükk FINANTSKONGLOMERAAT
#### 1. jagu Finantskonglomeraadi määramine
##### § 110<sup>1</sup>. Finantskonglomeraat ja selle määramine
(1) Käesolevas jaos sätestatule tuginedes määrab Finantsinspektsioon, kas konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eestis asutatud käesoleva seaduse § 110<sup>2</sup> lõikes 2 nimetatud reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat ning kas tema üle tuleb teostada finantskonglomeraadi tasandil täiendavat järelevalvet (edaspidi *täiendav järelevalve*).
(2) Finantskonglomeraat on selline konsolideerimisgrupp kindlustustegevuse seaduse § 5 lõike 2 tähenduses, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule ja järgmistele tingimustele:
1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus või vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on reguleeritud üksus;
2) vähemalt üks konsolideerimisgrupi üksustest tegutseb kindlustussektoris ning vähemalt üks pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris;
3) nii konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustussektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku kui ka pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõike 3 või 4 tähenduses.
(3) Konsolideerimisgrupp on finantskonglomeraat, kui ta vastab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule veel ühele järgmistest tingimustest:
1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus on reguleeritud üksus, kes on ühtlasi kas finantssektori üksuse emaettevõtja, finantssektori üksusega märkimisväärses seoses olev üksus või üksus, kellel on finantssektori üksuses valitsev mõju;
2) konsolideerimisgrupp, mille juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, tegutseb peamiselt finantssektoris käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõike 2 tähenduses.
(4) Finantskonglomeraadina käsitatakse iga konsolideerimisgrupi osa, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.
##### § 110<sup>2</sup>. Mõisted
(1) Reguleeritud üksus käesoleva peatüki tähenduses on krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, fondivalitseja ja investeerimisühing ning eriotstarbeline varakogum kindlustustegevuse seaduse § 3<sup>1</sup> lõike 6 tähenduses (edaspidi *eriotstarbeline varakogum*).
(2) Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused käesoleva peatüki tähenduses on finantsjärelevalve asutused, kes on andnud tegevusloa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reguleeritud üksustele, finantskonglomeraadi koordinaator ning käesolevas lõikes nimetatud asutuste kokkuleppel finantsjärelevalve asutus muus lepinguriigis, kui finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse turuosa selles lepinguriigis on suurem kui 5 protsenti.
(3) Finantssektori osad käesoleva peatüki tähenduses on kindlustussektor ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektor.
(4) Kindlustussektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused:
1) kindlustusandja;
2) edasikindlustusandja;
3) kindlustusvaldusettevõtja.
(5) Pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused:
1) krediidiasutus;
2) investeerimisühing;
3) finantseerimisasutus käesoleva seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud investeerimisühing;
4) krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse § 6 lõike 3 tähenduses.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatule loetakse fondivalitseja tegutsevaks finantssektori osas, millesse ta konsolideerimisgrupi siseselt kuulub. Kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgrupi siseselt mitmesse finantssektori osasse, loetakse ta tegutsevaks väikseimas finantssektoris.
##### § 110<sup>3</sup>. Finantskonglomeraadi määramise tingimused
(1) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 110<sup>1</sup> lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimuste hindamisel aluseks käesolevas paragrahvis sätestatu.
(2) Konsolideerimisgrupp tegutseb peamiselt finantssektoris, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahud moodustavad kokku üle 40 protsendi kogu konsolideerimisgrupi bilansimahust.
(3) Finantssektori osa toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui selle finantssektori osa üksuste bilansimahu ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahtude summa suhtarvu ning sama finantssektori osa üksuste õigusaktidest tuleneva nõutava omavahendite suuruse ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste vastavate omavahendite suuruse summa suhtarvu aritmeetiline keskmine on suurem kui 0,1.
(4) Finantssektori toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku ületavad kuut miljardit eurot.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud bilansimahuga seotud arvutused tehakse konsolideeritud majandusaasta aruannetest lähtuvalt, kusjuures arvestatakse vastavalt kindlustusandjale, edasikindlustusandjale, krediidiasutusele, fondivalitsejale või investeerimisühingule kehtestatud omavahendite nõudeid.
(6) Väiksem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud suhtarvude aritmeetiline keskmine on väiksem. Suurem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori eelmises lauses nimetatud näitaja on suurem.
(7) Kui finantskonglomeraat ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustele, rakendatakse tema suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul lõigetes 2 ja 3 sätestatud määrade asemel vastavalt määrasid 35 protsenti ja 0,08.
(8) Kui finantskonglomeraadi väiksemas finantssektori osas tegutsevad üksused ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusele, rakendatakse nende suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul tingimust, et väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku peavad ületama viit miljardit eurot.
##### § 110<sup>4</sup>. Finantskonglomeraadi määramise erisused
(1) Kui finantssektori toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõikes 4 sätestatule, kuid finantssektori osade toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.
(2) Kui finantssektori osade toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõikes 3 sätestatule, kuid finantssektori toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 4 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib Finantsinspektsioon koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teha otsuse, et käesoleva seaduse §-des 110<sup>9</sup>–110<sup>11</sup> sätestatut ei kohaldata, kui täiendava järelevalve teostamine konsolideerimisgrupi üle ei ole põhjendatud või see oleks eksitav.
(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud otsused teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele ning avalikustab otsused oma veebilehel. Kui Finantsinspektsioonile edastatakse nimetatud otsused, avalikustab ta need oma veebilehel.
(5) Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõigete 2–4 kohaldamisel:
1) jäetakse suhtarvude leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluv üksus käesoleva seaduse § 110<sup>8</sup> lõikes 9 sätestatud juhtudel kõrvale, välja arvatud juhul, kui üksus on viinud oma asukoha lepinguriigist kolmandasse riiki ja on teada, et üksuse asukohta muudeti lepinguriigi õigusaktides sätestatud finantsjärelevalve vältimiseks;
2) peab konsolideerimisgrupp vastama käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele kolmel järjestikusel majandusaastal, et teda määrataks kui finantskonglomeraati;
3) ei võeta arvesse osalust ühes või mitmes konsolideerimisgruppi kuuluvas väiksema finantssektori osa üksuses, kui osalus on määrav või osalused kokku on määravad finantskonglomeraadi määramisel ning osalused kokku on täiendava järelevalve seisukohast väheolulised.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata, kui konsolideerimisgrupi struktuuris on toimunud märkimisväärseid muudatusi.
(7) Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõigete 2 ja 3 kohaldamisel:
1) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga;
2) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal ja bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga;
3) arvutustes kasutatavatele suhtarvudele lisatakse kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhinev suhtarv või kõik nimetatud suhtarvud.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse võib teha üksnes erandjuhul olukorras, kus tulude struktuur, kogu valitsetav vara või bilansivälised kohustused on täiendava järelevalve teostamise seisukohast olulised.
#### 2. jagu Täiendav järelevalve
##### § 110<sup>5</sup>. Järelevalve ulatus ja meetmed
(1) Täiendavat järelevalvet teostatakse sellise Eesti reguleeritud üksuse üle:
1) kes on finantskonglomeraadi juhtiv üksus;
2) kelle emaettevõtja on lepinguriigi segafinantsvaldusettevõtja;
3) kellel on valitsev mõju teise käesoleva seaduse § 110<sup>2</sup> lõigetes 4–6 nimetatud finantssektori üksuse üle või kelle üle sellisel üksusel on valitsev mõju.
(2) Kui finantskonglomeraat on sellise finantskonglomeraadi osa, kelle üle juba teostatakse käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, siis tema üle eraldi täiendavat järelevalvet ei teostata.
(3) Eesti reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmandas riigis asutatud reguleeritud üksus või kolmanda riigi segafinantsvaldusettevõtja ning kelle üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel, teostatakse täiendavat järelevalvet käesoleva seaduse §-s 110<sup>12</sup> sätestatud korras.
(4) Kui isiku ja Eesti reguleeritud üksuse vahel on märkimisväärne seos või isikul on Eesti reguleeritud üksuse üle valitsev mõju märkimisväärses seoses olemata ning selle reguleeritud üksuse üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel, otsustab Finantsinspektsioon koos asjasse puutuva finantsjärelevalve asutusega, kas ja millises ulatuses teostada Eesti reguleeritud üksuse üle järelevalvet, nagu ta kuuluks finantskonglomeraati.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus järelevalve teostamiseks tehakse üksnes juhul, kui konsolideerimisgrupp, kuhu Eesti reguleeritud üksus kuulub, vastab käesoleva seaduse § 110<sup>1</sup> lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele.
##### § 110<sup>6</sup>. Finantskonglomeraadi koordinaatori määramine
(1) Täiendava järelevalve teostamiseks ja koordineerimiseks määravad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused ja segafinantsvaldusettevõtja asukohajärgne finantsjärelevalve asutus endi hulgast finantskonglomeraadi koordinaatori.
(2) Finantsinspektsioon määratakse finantskonglomeraadi koordinaatoriks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus;
2) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja;
3) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuse emaettevõtja on Eestis asuv segafinantsvaldusettevõtja;
4) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad nii Eesti kui ka teise lepinguriigi reguleeritud üksused ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb nendest üksnes Eesti reguleeritud üksus;
5) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid ning Eesti kindlustusandja, edasikindlustusandja või eriotstarbelise varakogumi bilansimaht on suurim;
6) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning Eesti krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitseja bilansimaht on suurim;
7) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutsevad kas Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid või Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning täidetud on vastavalt kas käesoleva lõike punktis 5 või 6 nimetatud tingimus;
8) Eesti ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuste emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on muu lepinguriik kui käesolevas punktis nimetatu ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim;
9) finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim, ning tegemist ei ole ühegi käesoleva lõike punktides 1–8 nimetatud juhuga.
(3) Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused võivad ühisel kokkuleppel loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumite kohaldamisest ja määrata finantskonglomeraadi koordinaatoriks mõne muu finantsjärelevalve asutuse, kui see on põhjendatud tulenevalt finantskonglomeraadi struktuurist või tema tegevuse olulisusest Eestis või teises lepinguriigis.
(4) Finantskonglomeraadi koordinaatori ettepanekul kehtestavad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused koostöökorra, milles võib muu hulgas täpsustada käesoleva seaduse §-s 110<sup>7</sup> sätestatud finantskonglomeraadi koordinaatori ülesandeid.
(5) Finantskonglomeraadi koordinaatori määramine ei mõjuta Finantsinspektsiooni teostatava järelevalvega seotud õigusi ja kohustusi.
##### § 110<sup>7</sup>. Finantsinspektsiooni ülesanded ja õigused finantskonglomeraadi koordinaatorina
(1) Kui Finantsinspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, täidab ta järelevalve teostamisel järgmisi ülesandeid:
1) teavitab konsolideerimisgrupi juhtivat üksust või selle puudumisel konsolideerimisgrupi suuremas finantssektori osas tegutsevat suurima bilansimahuga reguleeritud üksust sellest, et konsolideerimisgrupp on määratud finantskonglomeraadiks ja Finantsinspektsioon selle koordinaatoriks;
2) teavitab asjasse puutuvat finantsjärelevalve asutust, segafinantsvaldusettevõtja asukoha finantsjärelevalve asutust, Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteed ja Euroopa Komisjoni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi määramisest finantskonglomeraadiks ning selle koordinaatori määramisest;
3) hindab finantskonglomeraadi finantsolukorda ja teostab finantsolukorra üldist järelevalvet ning kontrollib finantskonglomeraadi vastavust käesoleva seaduse §-des 110<sup>8</sup>–110<sup>11</sup> sätestatule;
4) kavandab ja koordineerib koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutusega järelevalvemeetmeid kriisiolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks;
5) kontrollib segafinantsvaldusettevõtja juhi vastavust käesoleva seaduse §-s 110<sup>13</sup> sätestatule;
6) teeb regulaarselt finantskonglomeraadi stressiteste vastavalt Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistele;
7) täidab muid seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(2) Kui Finantsinspektsioon vajab täiendava järelevalve teostamiseks teavet, mille finantskonglomeraati kuuluv teise lepinguriigi üksus on esitanud oma finantsjärelevalve asutusele, küsib Finantsinspektsioon kõnealust teavet esmajärjekorras nimetatud finantsjärelevalve asutuselt.
(3) Finantsinspektsioon võib käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmiseks esitada finantskonglomeraati kuuluva emaettevõtja asukohajärgsele finantsjärelevalve asutusele taotluse nimetatud emaettevõtja kohta asjakohase teabe saamiseks.
(4) Kui finantskonglomeraati kuuluv segafinantsvaldusettevõtja ei täida käesolevas peatükis sätestatud nõuet või kui nõue on täidetud, aga finantskonglomeraadi maksejõulisus on sellest hoolimata ohustatud, või kui konsolideerimisgrupisisesed tehingud või riskikontsentratsioon ohustavad reguleeritud üksuste finantsseisundit, on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus ja nõuda sellega nõude täitmist või olukorra parandamist. Finantsinspektsioon võib tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel rakendada sunniraha käesoleva seaduse §-s 104<sup>1</sup> sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Kui finantskonglomeraat on määratud, on Finantsinspektsioonil koordinaatorina õigus teha ettepanek käesoleva seaduse § 110<sup>4</sup> lõigetes 5 ja 7 sätestatu üle otsustamiseks.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva seaduse § 110<sup>3</sup> lõigetes 7 ja 8 nimetatud ajavahemiku jooksul otsustada, et finantskonglomeraadi suhtes lõpetatakse nimetatud lõigetes sätestatu kohaldamine.
##### § 110<sup>8</sup>. Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid
(1) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3–12 sätestatut.
(2) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule või vastavalt finantskonglomeraadi koordinaatori määratud põhimõtetele ja tingimustele.
(3) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel võetakse arvesse finantskonglomeraati kuuluvad kindlustusandja, edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, krediidiasutuse abiettevõtja, fondivalitseja ning investeerimisühing ja muu finantseerimisasutus ning segafinantsvaldusettevõtja.
(4) Finantskonglomeraati kuuluva käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üksuse konsolideeritud omavahendite suurus arvutatakse vastavalt asjaomase üksuse asutamisriigi õigusaktides sätestatud nõuetele.
(5) Segafinantsvaldusettevõtja omavahendite hinnanguline suurus arvutatakse vastavalt:
1) kindlustustegevuse seaduses kindlustusandja suhtes sätestatule, kui kindlustussektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa;
2) käesolevas seaduses krediidiasutuse suhtes või väärtpaberituru seaduses investeerimisühingu suhtes sätestatule, kui pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa.
(6) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus ei või ühelgi hetkel olla väiksem finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutavast suurusest.
(7) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutav suurus on kõigi finantskonglomeraati kuuluvate finantssektori üksuste õigusaktidest tulenevate konsolideeritud omavahendite nõutud suuruste summa.
(8) Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutuse ja selleks vajalikud andmed esitab vähemalt kord aastas finantskonglomeraadi koordinaatorile:
1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus, kui selleks on reguleeritud üksus;
2) segafinantsvaldusettevõtja või koordinaatori poolt koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga määratud reguleeritud üksus, kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus.
(9) Finantskonglomeraadi koordinaator võib finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja finantskonglomeraati kuuluva üksuse, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) nimetatud üksus asub kolmandas riigis ning temalt vajaliku teabe saamine on takistatud, sest kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks finantskonglomeraadi koordinaatoriga;
2) nimetatud üksusel ei ole finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse täiendava järelevalve seisukohast olulist tähtsust;
3) nimetatud üksuse hõlmamine ei oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast põhjendatud või see oleks eksitav.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 alusel tuleks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja rohkem kui üks finantskonglomeraati kuuluv üksus, kuid nendel üksustel koos on oluline mõju, ei kohaldata nende suhtes käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 sätestatut.
(11) Kui tegemist ei ole kiireloomulise juhtumiga, konsulteerib finantskonglomeraadi koordinaator enne käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 3 nimetatud tingimusele tugineva otsuse tegemist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.
(12) Kui finantskonglomeraadi koordinaator jätab finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 või 3 alusel välja reguleeritud üksuse, on sellele tegevusloa andnud finantsjärelevalve asutusel õigus küsida finantskonglomeraadi juhtivalt üksuselt teavet, mis on vajalik väljajäetud reguleeritud üksuse üle järelevalve teostamiseks.
##### § 110<sup>9</sup>. Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumine
(1) Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumine on finantskonglomeraati kuuluvate üksuste varade ja kohustustega seotud riskidest tulenev võimalik kahju, mis on piisavalt suur, et ohustada finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse maksejõulisust või üldist finantsseisundit. Võimalik kahju võib tuleneda krediidiriskist, investeerimisriskist, kindlustusriskist, tururiskist, muudest riskidest või eelnimetatud riskidest kombineeritud kujul või nende vastastikusest mõjust.
(2) Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise arvutamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 85 lõigetest 1–3.
(3) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt üks kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande piirmäärasid ületavast riskikontsentratsioonist finantskonglomeraadi kui terviku kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.
(4) Finantskonglomeraadi koordinaator võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavet sagedamini kui üks kord aastas perioodilise aruandluse korras.
(5) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäärad. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.
(6) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks riskid, mille kohta tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruanne igal juhul esitada. Nende riskide määramisel tuleb arvesse võtta konsolideerimisgrupi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.
(7) Kui finantskonglomeraati kuulub Eesti reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on Eestis, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise piirmäärad või rakendada teisi järelevalvemeetmeid eesmärgiga teostada järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle finantskonglomeraadi tasandil, et vältida finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumist.
(8) Teostades järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle, peab finantskonglomeraadi koordinaator jälgima eelkõige selle võimalikku ülekandumisriski ja huvide konflikti ohtu finantskonglomeraadis, samuti finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumise riski ning eelnimetatud riskide mahtu ja ulatust.
##### § 110<sup>10</sup>. Finantskonglomeraadisisesed tehingud
(1) Finantskonglomeraadisisesed tehingud on kõik tehingud, mille puhul finantskonglomeraadi reguleeritud üksus sõltub oma kohustuste täitmisel otseselt või kaudselt teisest temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvast üksusest või nimetatud konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega märkimisväärses seoses olevast füüsilisest või juriidilisest isikust, olenemata sellest, kas nimetatud kohustused on lepingulised või lepinguvälised ja kas nendega kaasneb tasu või mitte.
(2) Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande finantskonglomeraadisiseste oluliste tehingute kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.
(3) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks, milliste tehingute kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruanne tuleb esitada, võttes tehingute määramisel arvesse finantskonglomeraadi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.
(4) Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega piirmäära, et määrata kindlaks olulised tehingud, mille kohta tuleb igal juhul aruanne esitada. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.
(5) Kui finantskonglomeraadi koordinaator ei ole kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära, loetakse tehing oluliseks, kui selle väärtus on suurem kui 5 protsenti finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurusest.
##### § 110<sup>11</sup>. Sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimine finantskonglomeraadi tasandil
(1) Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse sisekontrolli süsteem peab olema piisav ja tõhus ka finantskonglomeraadi tasandil.
(2) Sisekontrolli süsteem peab tagama kõikide finantskonglomeraati kuuluvate üksuste:
1) tegevust ning sisekontrolli süsteemi tõhusust mõjutada võivate riskide tuvastamise ja hindamise;
2) eesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete ja nende tõhususe hindamise;
3) vastavate omavahendite sidumise käesoleva lõike punktis 1 nimetatud riskidega;
4) finantskonglomeraadisiseste tehingute ja riskikontsentratsiooni tuvastamiseks, kontrollimiseks ja haldamiseks vajalike aruandlus- ja raamatupidamisprotseduuride olemasolu;
5) finantskonglomeraadi järelevalveks vajalike andmete ja teabe olemasolu.
(3) Eesti reguleeritud üksus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas finantskonglomeraadi õigusliku struktuuri, selle kõigi üksuste, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, loendi ning finantskonglomeraadi organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisskeemi.
(4) Eesti reguleeritud üksus avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe oma veebilehel ning ajakohastab seda kord aastas või viitab juba varem õigusaktide alusel avalikustatud ajakohasele teabele.
(5) Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse juhatus peab tagama, et see reguleeritud üksus ega teised finantskonglomeraati kuuluvad üksused ei võtaks oma tegevuses riske, mis võivad seada ohtu reguleeritud üksuste või konsolideerimisgrupi finantsseisundi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu tagamiseks peavad reguleeritud üksusel ja teistel finantskonglomeraati kuuluvatel üksustel olema nende tegevusele vastavad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise põhimõtted, mis võimaldavad muu hulgas:
1) prognoosida konkreetse äristrateegia rakendamise mõju finantskonglomeraadi nõutavatele omavahenditele;
2) mõõta, jälgida ja kontrollida kõiki finantskonglomeraadi tasandi riske;
3) vajaduse korral aidata kaasa asjakohaste saneerimis- ja kriisilahendamiskavade väljatöötamisel ja elluviimisel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud põhimõtted tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral neid ajakohastada.
##### § 110<sup>12</sup>. Täiendav järelevalve kolmandas riigis asuva üksuse tütarettevõtja üle
(1) Kui selle reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmanda riigi reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, ei teostata käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, peab Finantsinspektsioon, kui ta on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, hindama kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatavat järelevalvet ja otsustama, kas see on samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud samaväärsuse hindamisel lähtub Finantsinspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistest ja teeb otsuse samaväärsuse kohta pärast konsulteerimist asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Finantsinspektsioon asjasse puutuv finantsjärelevalveasutus, kuid ta ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, ning selle finantskonglomeraadi koordinaatori otsus lõikes 1 nimetatud samaväärsuse kohta erineb Finantsinspektsiooni hinnangust, on Finantsinspektsioonil õigus pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 19 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 19 kohaselt asjaomase Euroopa Järelevalveasutuse poole.
(4) Kui järelevalve samaväärsuse hindamisel otsustatakse, et kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatav järelevalve ei ole samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega, teostab reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendavat järelevalvet finantskonglomeraadi koordinaator.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt ei ole täiendava järelevalve teostamine võimalik, on Finantsinspektsioonil, kui ta on koordinaator, kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid järelevalve viise, mis tagavad finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle järelevalve, ning nõuda eelkõige segafinantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.
(6) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelevalve viisi kasutamisest teisi asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.
##### § 110<sup>13</sup>. Finantskonglomeraati kuuluva segafinantsvaldusettevõtja juhtimine
(1) Segafinantsvaldusettevõtja juhid on segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed.
(2) Segafinantsvaldusettevõtja juhile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 48 krediidiasutuste juhtide kohta sätestatut.
### 10. peatükk MORATOORIUM
##### § 111. Moratooriumi mõiste
(1) Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis *krediidiasutus*) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.
(2) Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
##### § 112. Moratooriumi kehtestamine
(1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui:
1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või
2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või
3) krediidiasutus ei ole eelmisel kalendrikuul täitnud käesoleva seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud nõuet ja Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei suuda seda täita ka käesoleval kalendrikuul või
4) see on Finantsinspektsiooni hinnangul vajalik, et kaitsta võlausaldajate varalisi huve, või esinevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit või majandustegevuse jätkuvust.
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast seda, kui krediidiasutusele on antud käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise luba.
(3) Moratooriumi kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse.
(3) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
(4) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.
(5) Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja.
(6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.
(7) Teate moratooriumi kehtestamisest avaldab Finantsinspektsioon viivitamata vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.
##### § 113. Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal
(1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti:
1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust;
2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine;
3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara.
(1) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(1) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
(2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.
(3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist:
1) paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud;
2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas;
3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud;
4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele.
(4) Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras.
(5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile.
(6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata.
(7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundist. Aruande vormi kehtestab Eesti Pank.
(8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
##### § 114. Kohustuste täitmine moratooriumi ajal
(1) Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
(2) Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur makseraskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil.
(3) Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti.
(4) Moratooriumi ajal on lubatud:
1) enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevate kohustuste täitmine;
2) tasaarvelduste teostamine maksesüsteemi vahendusel;
3) asjaõigusseaduse §-s 314<sup>1</sup> nimetatud finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks antud maksekäsundite täitmine, kui maksekäsund finantstagatise eseme käsutamiseks anti enne moratooriumi kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ajal.
(5) Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist.
(6) Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks.
(7) Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.
(8) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele.
(9) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud.
(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 314<sup>1</sup> nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 213<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.
(11) Asjaõigusseaduse §-s 314<sup>1</sup> sätestatud finantstagatise seadmine ja finantstagatise eseme käsutamine pärast moratooriumi kehtestamist on kehtiv, kui see toimub moratooriumi kehtestamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma moratooriumi kehtestamisest.
##### § 115. Moratooriumi lõpetamine
(1) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest.
(2) Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega.
(3) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui:
1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse makseraskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad.
(5) Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Finantsinspektsioon krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel.
### 10<sup>1</sup>. peatükk MITMES RIIGIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE TERVENDAMINE
##### § 115<sup>1</sup>. Tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus
(1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbiviidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine.
(2) Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotimääruse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.
(3) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(4) Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis *krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal*), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.
(5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:
1) töölepingule;
2) tasaarveldust (*netting*) reguleerivale kokkuleppele;
3) kokkuleppele, mille alusel väärtpaber müüakse kohustusega see või temaga sarnane väärtpaber fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta (repotehing), kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti;
4) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.
(6) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.
(7) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.
(8) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-s 23<sup>1</sup> sätestatut.
(9) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.
(10) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:
1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust;
2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest;
3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab;
4) õigust eseme viljadele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.
(12) Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.
(13) Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.
(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.
(15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
##### § 115<sup>2</sup>. Tervendamismeetmete rakendamine
(1) Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.
(2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.
(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.
(4) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.
(7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
##### § 115<sup>3</sup>. Teave Eesti krediidiasutuse suhtes moratooriumi kehtestamise kohta
(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium või kohtu otsusest algatada sellise krediidiasutuse suhtes pankrotimenetlus, nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise olulistest praktilistest tagajärgedest.
(2) Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine või tema suhtes pankrotimenetluse algatamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal, ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega ja tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.
##### § 115<sup>4</sup>. Koostöö lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega
(1) Finantsinspektsioon teatab tervendamismeetme või -meetmete rakendamise vajalikkusest lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.
(2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200) artiklis 14 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise oluliste praktiliste tagajärgede kohta.
(3) Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.
### 10<sup>2</sup>. peatükk OSALUSE SUNDVÕÕRANDAMINE KREDIIDIASUTUSES
##### § 115<sup>5</sup>. Osaluse sundvõõrandamine
(1) Krediidiasutuses osaluse sundvõõrandamine on krediidiasutuse osaluse võõrandamine aktsionäride nõusolekuta üldistes huvides õiglase hüvitise (edaspidi *hüvitis*) eest.
(2) Krediidiasutuseks peetakse käesoleva peatüki tähenduses Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tegevusloa saanud äriühingut.
(3) Sundvõõrandiandjaks käesoleva seaduse tähenduses on osalust omav aktsionär, kelle osalus krediidiasutuses sundvõõrandatakse ning sundvõõrandisaajaks (edaspidi *sundvõõrandaja*) on sundvõõrandatava osaluse omandajana riik.
##### § 115<sup>6</sup>. Osaluse sundvõõrandamise alused
(1) Sundvõõrandamist võib teostada üksnes Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise ja sellega seotud riskide maandamise eesmärgil, eelkõige krediidiasutuste hoiustajate vahendite säilitamiseks ja nende huvide kaitsmiseks ning juhul kui eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks muud meetmed ei ole kohased või on ebapiisavad.
(2) Krediidiasutuse osaluse võib sundvõõrandada, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust või põhjustada olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides ning esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) krediidiasutus ei täida olulises ulatuses talle kohalduvaid usaldatavusnormatiive;
2) krediidiasutus ei täida käesoleva seaduse § 80 lõikes 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi ja ei suuda rahuldada hoiustajate ning muude võlausaldajate õigustatud nõudeid;
3) krediidiasutust ei juhita kindlalt ega usaldusväärselt, tema juhtidelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning juhtimisel ei lähtuta krediidiasutuse ning tema hoiustajate ja muude klientide huvidest, tekitades seeläbi olulisi riske krediidiasutuse majandustegevuse jätkuvusele või äriprotsesside talitluspidevusele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundvõõrandamise aluste olemasolu ei välista muude seaduses sätestatud meetmete rakendamist finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
##### § 115<sup>7</sup>. Seaduste kohaldamine
(1) Sundvõõrandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad krediidiasutuse osaluse võõrandamise või jagamise või kitsendavad seda, ega kolmandate isikute õigused.
(2) Sundvõõrandamise menetlusele ei kohaldata äriseadustiku peatükis 29<sup>1</sup> aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.
##### § 115<sup>8</sup>. Sundvõõrandamise algatamine
(1) Käesoleva seaduse § 115<sup>6</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimuste esinemisel võib Rahandusministeerium algatada sundvõõrandamise menetluse ja valmistada ette sundvõõrandamise otsuse eelnõu, kuulates eelnevalt ära Eesti Panga seisukoha.
(2) Kui teavet käesoleva seaduse § 115<sup>6</sup> lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste esinemise kohta ei esitanud Finantsinspektsioon, küsib Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni seisukoha krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise algatamise kohta.
(3) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe sundvõõrandatava krediidiasutuse juhatust ja aktsionäre, kelle osalus sundvõõrandatakse, saates neile käesoleva seaduse § 115<sup>9</sup> lõikes 1 sätestatud teate aktsiaraamatusse kantud aadressil.
(4) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab teate alusel krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, aktsiatele või nende aktsiatega seotud kontodele ajutiselt käsutamist piirava kirje. Kirje kustutatakse käesoleva seaduse § 115<sup>10</sup> lõikes 1 või § 115<sup>11</sup> lõikes 4 või Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud muul alusel.
(5) Finantsinspektsioon teeb sundvõõrandamise menetluse algatamisest teada saamisel selle teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kes teostab krediidiasutuse üle konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet tema tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.
##### § 115<sup>9</sup>. Sundvõõrandamise menetluse algatamise teade
(1) Sundvõõrandamise menetluse algatamise teates tuleb näidata:
1) krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja registrikood;
2) nende krediidiasutuses olulist osalust omavate isikute nimed, kelle aktsiate suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ning olemasolu korral registrikoodid või isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg, ning ülejäänud aktsionäride nimed;
3) krediidiasutuse aktsiate ja sundvõõrandatavate aktsiate arv ning sundvõõrandatavate aktsiate arv aktsionäride kaupa;
4) eeldatav käesoleva seaduse §-s 115<sup>11</sup> sätestatud aktsiate sundvõõrandamise otsustamise tähtpäev;
5) tähtaeg, mille jooksul on aktsionäril õigus esitada sundvõõrandamise kohta oma arvamus, vastuväited või nõustumus pakkumusega, juhul kui pakkumus on teatesse lisatud;
6) muud sundvõõrandamisega seotud ning tähtsust omavad asjaolud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm päeva vastava teate saamisest arvates.
(3) Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise õigust ei rakendata, kui see on seotud ebaproportsionaalse kuluga või see ei võimalda saavutada sundvõõrandamise eesmärki.
##### § 115<sup>10</sup>. Kokkulepe
(1) Sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel on sõlmitud kokkulepe sundvõõrandiandja aktsiate võõrandamiseks sundvõõrandajale, kui sundvõõrandiandja annab käesoleva seaduse § 115<sup>9</sup> lõike 1 punktis 5 sätestatud nõustumuse pakkumusega ning Vabariigi Valitsus on selle kinnitanud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel kokkuleppe sõlmimist aktsiate võõrandamiseks ja omandamiseks muul viisil.
##### § 115<sup>11</sup>. Sundvõõrandamise otsus
(1) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 115<sup>6</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest lähtuvalt.
(2) Vabariigi Valitsuse sundvõõrandamise korralduses märgitakse:
1) käesoleva seaduse § 115<sup>9</sup> lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatu;
2) krediidiasutuse aktsiate arv ja sundvõõrandatavate aktsiate arv;
3) sundvõõrandamise põhjendused koos õigusliku alusega ja kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtutakse, sealhulgas Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga seisukoht sundvõõrandamise algatamise kohta ning sundvõõrandiandjate enne otsuse tegemist esitatud arvamused ja vastuväited;
4) hüvitise suurus, juhul kui krediidiasutuse varalise seisundi hindamine on läbi viidud sundvõõrandamise otsuse tegemist ajaks;
5) muu sundvõõrandamisega seotud asjakohane ja avalikustamisele kuuluv informatsioon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Korraldus avaldatakse Riigi Teatajas ja sellega loetakse korraldus sundvõõrandatava krediidiasutuste aktsionäridele kättetoimetatuks.
(4) Pärast otsuse jõustumist ning aktsiate ülekandmist vastavalt käesoleva seaduse §-s 115<sup>12</sup> sätestatule loetakse sundvõõrandatavate aktsiate omand üle läinuks sundvõõrandajale.
(5) Sundvõõrandamise korralduse jõustumisel lõpevad sundvõõrandiandja aktsionäriõigused ning kõik sundvõõrandiandja ja kolmandate isikute õigused olemasolevate ja väljalastavate krediidiasutuse aktsiate suhtes, sealhulgas äriseadustiku § 226<sup>1</sup> lõikes 1, § 241 lõikes 1, §-s 346 ning § 351<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud õigused.
(6) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise korral otsustab Vabariigi Valitsus sundvõõrandamise teel omandatud aktsiate valitseja kooskõlas riigivaraseadusega.
##### § 115<sup>12</sup>. Aktsiate ülekandmine
(1) Rahandusministeerium teavitab jõustunud Vabariigi Valitsuse otsusest viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat sundvõõrandatavate aktsiate ülekandmiseks sundvõõrandajale.
(2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kustutab kolmandate isikute õigused sundvõõrandatavate aktsiate suhtes enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate ülekandmist sundvõõrandajale.
(3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel sundvõõrandatud aktsiad Rahandusministeeriumi väärtpaberikontole.
##### § 115<sup>13</sup>. Hüvitis ja selle tasumine
(1) Kui Vabariigi Valitsus ei ole käesoleva seaduse § 115<sup>11</sup> lõike 2 punktis 4 sätestatud hüvitist määranud, määratakse see lähtudes § 115<sup>15</sup> lõikest 3 hiljemalt ühe kuu möödudes sundvõõrandamise otsuse jõustumisest arvates.
(2) Hüvitis määratakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 115<sup>15</sup> sätestatud hindamise aruandes kajastatule.
(3) Hüvitise kindlaksmääramisel arvestatakse sundvõõrandatava krediidiasutuse osaluse väärtust lähtudes sundvõõrandamise algatamise hetkest.
(4) Hüvitise määramisel ja tasumisel koheldakse sundvõõrandiandjaid ühetaoliselt.
(5) Hüvitis tasutakse sundvõõrandiandjale mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödudes hüvitise määramisest arvates. Alates sundvõõrandamise otsuse jõustumisest peab sundvõõrandisaaja tasuma sundvõõrandiandjale intressi väljamakstava hüvitise summalt vastavalt võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatule.
(6) Hüvitist makstakse rahas või väärtpaberites.
(7) Sundvõõrandiandjal ei ole sundvõõrandamisega seoses õigust nõuda sellise aktsiatest saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.
##### § 115<sup>14</sup>. Krediidiasutuse varalise seisundi hindamine
(1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise (edaspidi käesolevas paragrahvis *hindamine*) eesmärk on selgitada välja sundvõõrandiandjale määratava hüvitise suurus.
(2) Hindamise viib läbi Rahandusministeerium koostöös Finantsinspektsiooniga, kaasates vajaduse korral eksperte.
(3) Hindamist peab kontrollima audiitor, kelle arvamus või järeldusotsus peab sisaldama arvamust krediidiasutuse finantsseisundi ja hindamisel kasutatud meetodi kohta ning hinnangut, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane.
(4) Krediidiasutuse vara hindamisel võetakse aluseks eelkõige krediidiasutuse vara suurus, mis jaotataks krediidiasutuse likvideerimisel aktsionäride vahel vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele pärast krediidiasutuse võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja nõuete rahuldamiseks või tagamiseks vajaliku raha hoiustamist ning kaasnevate maksude tasumist.
(5) Kui sundvõõrandatavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi, võib aktsiate väärtuse määramisel arvesse võtta ka sundvõõrandamise menetluse algatamise päevale eelnenud kümne kauplemispäeva aktsiahinna kaalutud keskmist.
(6) Hindamisel ei võeta arvesse neid tagastamatuid finantsvahendeid ja -tagatisi, mida riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on enne sundvõõrandamise menetluse algatamist krediidiasutusele andnud likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks.
(7) Krediidiasutus peab hindamise läbiviijatel võimaldama tutvuda krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute hindamiseks vajalike kõigi mis tahes andmekandjal dokumentidega, tema varadega ning andma muud vajalikku teavet, sealhulgas selgitusi. Hindamise läbiviijad võivad hindamiseks saadud dokumente, teavet ja selgitusi kasutada üksnes hindamiseks ja sundvõõrandatavate aktsiate väärtuse ning hüvitise määramiseks ja nad on kohustatud hoidma saadud dokumente, teavet ning selgitusi konfidentsiaalsena. Krediidiasutus peab täitma käesoleva seaduse § 115<sup>17</sup> lõikes 2 sätestatud kohustust ka hindamise läbiviijate toimingute ja aktide suhtes.
##### § 115<sup>15</sup>. Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise aruanne
(1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise kohta koostatakse hindamise aruanne.
(2) Hindamise aruanne sisaldab arvamust:
1) krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, finantsseisundi, -tulemuste ja rahavoogude kohta;
2) aktsiate väärtuse hindamise ja selle metoodika kohta;
3) sundvõõrandiandjatele makstava hüvitise ettepaneku kohta.
(3) Hindamise aruande kinnitab Vabariigi Valitsus. Hindamise aruanne, välja arvatud hüvitise suurus, on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele.
##### § 115<sup>16</sup>. Kolmandate isikute õigused
(1) Kolmandal isikul on õigus nõuda sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel.
(2) Kolmandal isikul ei ole õigust nõuda sellise saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.
(3) Sundvõõrandamine ei mõjuta käesoleva seaduse § 115<sup>11</sup> lõikes 5 nimetamata kolmanda isiku õigusi ja kohustusi krediidiasutuse suhtes ega krediidiasutuse õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes.
##### § 115<sup>17</sup>. Finantsinspektsiooni õigused
(1) Finantsinspektsioonil on informatsiooni saamiseks käesoleva seaduse §-s 115<sup>14</sup> sätestatud varalise seisundi hindamisel käesoleva seaduse §-des 99–102 sätestatud õigused.
(2) Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud isikud on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena teavet Finantsinspektsiooni poolt nendele suunatud haldusakti ja -toimingu tegemisest, esitamisest, selle täitmisest või täitmata jätmisest menetlusosalise poolt ning haldusakti ja -toimingu sisust.
##### § 115<sup>18</sup>. Hüvitisega seotud vaidlused
(1) Sundvõõrandamise otsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et hüvitis määrati liiga madal.
(2) Kui sundvõõrandiandjale makstav hüvitis määrati liiga madal, võib kohus sundvõõrandiandja nõudel määrata uue hüvitise. Hüvitise määramine kohtu poolt ei mõjuta sundvõõrandatava osaluse üleminekut.
(3) Hüvitise määramisega seotud vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada 14 päeva jooksul haldusakti avaldamisest arvates.
### 11. peatükk KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE
#### 1. jagu Vabatahtlik ja sundlõpetamine
##### § 116. Krediidiasutuse lõpetamise viisid
(1) Krediidiasutus lõpetatakse:
1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);
3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele.
(1) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
(2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.
(3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile.
##### § 117. Vabatahtlik lõpetamine
(1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.
(2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Finantsinspektsioon võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud.
(3) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates.
##### § 118. Sundlõpetamine
(1) Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtumäärusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.
(2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.
(3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.
(5) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.
##### § 119. Likvideerijatele esitatavad nõuded
(1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.
(2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni. Informatsiooni sisu määrab ja esitamise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Eesti Pank.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.
(4) Likvideerijad saavad likvideeritava krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab nende ülesannetele, kuid mitte rohkem kui tegutseva krediidiasutuse juhatuse liikmed keskmiselt. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele ei või maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele.
(5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
##### § 120. Likvideerijate kohustused ja ülesanded
(1) Likvideerijad on kohustatud:
1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga;
2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga;
3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine;
4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast;
5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;
6) esitama tegevusaruanded ja lõppbilansi
korras.
##### § 121. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine
(2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.
(3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.
#### 2. jagu Krediidiasutuse pankrot
##### § 122. Pankrotihoiatuse saamine
(1) Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest.
##### § 123. Pankrotiavalduse esitamine
(1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:
1) võlausaldaja;
2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel;
3) Finantsinspektsioon.
(2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
##### § 124. Pankrotiavalduse esitamine Finantsinspektsiooni poolt
(1) Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 1 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta.
##### § 125. Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine
(1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 17–24 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.
(3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates.
(5) Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotimäärus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
##### § 126. Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine
(1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.
(2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.
(3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.
(4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.
(5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.
(6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.
(7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 65 lõike 5 teises lauses sätestatut. Pankrotihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele tasu maksmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 119 lõikes 4 sätestatut.
(8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
##### § 127. Ajutise halduri kohustused
(1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.
(2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.
(3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.
(4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt.
##### § 128. Pankrotihalduri kohustused
(1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotimäärusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.
(2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotimäärusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotimäärusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.
(3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.
(4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.
(5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Aruandluse vormi
.
##### § 92<sup>2</sup>. Tasustamise kohta avalikustatav teave
(1) Krediidiasutus peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
1) tasustamise põhimõtete kujundamiseks kasutatav otsustusprotsess, sealhulgas töötasukomitee või muu vastavaid ülesandeid täitva organi koosseis ja volitused;
2) tasustamise põhimõtete olulisemad tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta, tasustamise seosed riskide juhtimisega ning tulemustasude väljamakse osadeks ja ajaperioodile jaotamise põhimõtete kohaldamine tasustamisel;
3) asjaolud, mille tulemusena makstakse tulemustasusid välja krediidiasutuse aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;
4) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude rahaliste või olulisemate mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta;
5) tasustamise kvantitatiivne koondteave vastavalt äriliinidele, eelkõige vastavalt krediidiasutuse majandustegevuse valdkondadele.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teabele peab krediidiasutus avalikustama juhatusele ja töötajatele makstud töötasude kvantitatiivse koondteabe järgmisel kujul:
1) majandusaastal makstud töötasude summad, tuues välja põhi- ja tulemustasud ning vastavad saajate arvud;
2) tulemustasude summad ja vorm, tuues välja rahalised tulemustasud, aktsiad, aktsiaoptsioonid, muud sarnased õigused ning teised tulemustasu liigid;
3) tulemustasude summad, tuues välja majandusaasta jooksul määratud ja väljamakstud ning vajaduse korral töötulemuste hindamise alusel vähendatud summad;
4) väljamaksmata tulemustasude summad, tuues välja majandusaasta jooksul väljamakstavad ja järgmistele perioodidele jaotatavad osad;
5) seoses tööle asumisega tehtud maksed ja lahkumishüvitised ning selliste maksete saajate arv, sealhulgas ühele isikule makstud suurim lahkumishüvitise summa.
(3) Krediidiasutus, kes on oma tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuse astmelt olulise suurusega, avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kvantitatiivse koondteabe täiendavalt juhatuse liikmete kohta eraldi.
(4) Koos majandusaasta aruandega peab krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute arvu kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasustuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas makstud põhitöötasude, erinevate tulemustasude ja krediidiasutuse poolsete pensionimaksete kohta.
##### § 93. Audiitorkontroll
(1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema audiitori poolt auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.
(2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama krediidiasutusele ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muuhulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) vara hindamise vastavuse kohta vara tegelikule väärtusele;
2) omavahendite kohta kehtestatud eeskirjade täitmise kohta;
3) sisekontrolli süsteemi või revisjonikomisjoni tegevuse ja toimingute piisavuse ja tõhususe kohta;
4) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisuse kohta.
(3) Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.
##### § 94. Audiitori nimetamine
(1) Krediidiasutuse audiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.
(2) Krediidiasutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sellest pikemaks perioodiks audiitori korduv nimetamine ei ole lubatud.
(3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest;
3) audiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.
(4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.
##### § 95. Audiitori informeerimiskohustus
(1) Audiitor on kohustatud viivitamatult informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) krediidiasutuse tegevuse katkemine;
3) krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
4) audiitori eitav või märkustega vandeaudiitori aruanne krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiasutusele või tema kliendile;
7) märkimisväärse seose tekkimine käesoleva seaduse § 7 lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.
(2) Finantsinspektsioonile edastatud andmetele ei laiene krediidiasutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõuded.
### 9. peatükk JÄRELEVALVE
##### § 96. Järelevalve teostaja ja ülesanded
(1) Krediidiasutuste tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras.
(1) Lepinguriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali tegevuse üle Eestis teostab järelevalvet krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teatatud Finantsinspektsioonile.
(3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa taotluse, ühinemisloa taotluse ja muud käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ning nende juurde kuuluvad dokumendid, kontrollib ja hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste tegevust ja seisundit ning kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi poolt. Vajadusel kaasab Finantsinspektsioon selleks sõltumatuid eksperte.
(4) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad protseduurid, strateegiad, juhtimise korraldus ja aruandlussüsteemid ning sisekontrollimehhanismid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja kõikide võetud riskide piisava katmise omavahenditega. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 63<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatust, piisavalt kaetud omavahenditega.
(4) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab krediidiasutuste kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevate intressimäära riskide järelevalvet. Kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäärade ootamatu muutuse tagajärjel rohkem kui 20 protsendi võrra tema omavahenditest, peab Finantsinspektsioon rakendama vajalikke meetmeid. Majanduslik väärtus arvestatakse krediidiasutuse tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuste alusel.
(5) Finantsinspektsioon kontrollib krediidiasutuse tehinguid oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ning sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, eelkõige eesmärgiga ära hoida krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.
##### § 97. Järelevalve ulatus
(1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi järelevalveorgan või kui välisriigi järelevalveorganiga on vastavalt kokku lepitud;
3) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti;
4) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.
(2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet kui:
1) Eesti krediidiasutus on emaettevõtja;
2) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja;
3) kahes või enamas lepinguriigis registreeritud krediidiasutuste emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja.
(3) Kui ükski tütarettevõtjast krediidiasutus ei asu lepinguriigis, kus asub tema emaettevõtjaks olev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi järelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.
(3) Kui krediidiasutuse, kelle emaettevõtjaks on kolmanda riigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, konsolideerimisgrupi üle ei teostata konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt ja kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Enne ühise hinnangu andmist konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>1</sup> sätestatu ei ole rakendatav, on Finantsinspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve, nõudes eelkõige finantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 3<sup>2</sup> kohaselt kasutatavast moodusest teavitab Finantsinspektsioon teisi asjassepuutuvaid finantsjärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni.
(4) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi krediidiasutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.
(5) Kui krediidiasutus kuulub finantskonglomeraati kindlustustegevuse seaduse § 187 tähenduses, teostatakse järelevalvet krediidiasutuse kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt kindlustustegevuse seaduse 11. peatüki 3. jaos sätestatule.
##### § 97<sup>1</sup>. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiasutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle
(1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon välisriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele.
(2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 20<sup>1</sup> lõikes 8 ja § 20<sup>4</sup> lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.
(3) Krediidiasutuse filiaal või krediidiasutus, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või krediidiasutuse tegevuse üle selles riigis.
##### § 97<sup>2</sup>. Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse filiaali ja esinduse ning Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle
(1) Finantsinspektsioon võib nõuda välisriigi krediidiasutuselt, kelle filiaal on asutatud Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.
(2) Krediidiasutus, kelle filiaal või esindus on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on välisriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada.
(3) Kui välisriigi, kes ei ole lepinguriik, krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.
(4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(6) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi krediidiasutus jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi krediidiasutusel Eestis tegutsemise või piiriüleste teenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(7) Finantsinspektsioon teatab rakendatud meetmetest välisriigi krediidiasutusele. Finantsinspektsiooni rakendatud meetmete kohta võib esitada kaebuse välisriigi krediidiasutuse filiaali kaudu selle asukoha järgsele kohtule.
(8) Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ning avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutust teavitamata.
(9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel meetme rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja asjassepuutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
##### § 97<sup>3</sup>. Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.
(4) Käesoleva seaduse §-des 86<sup>7</sup> ja 86<sup>41</sup> sätestatud ühisotsustusmenetluses on menetlusosalisel kõik käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud õigused.
(5) Finantsinspektsioon teavitab asjaomast menetlusosalist Finantsinspektsiooni seaduse § 46 lõikes 8 või § 46<sup>1</sup> lõike 1 punktis 3 sätestatud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega sõlmitud kokkulepetest järelevalveülesannete üleandmise kohta, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest, pärast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt arvamuse saamist.
##### § 98.
##### § 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja;
2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
3) krediidiasutuse aktsionär või liige;
4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur;
6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja;
7) välisriigi krediidiasutuse filiaal, välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või töötaja.
(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide ning likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra kontrollimiseks, sealhulgas konsolideeritud alusel;
3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga.
(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.
(4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.
(5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.
(6) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:
1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
2) kohaldada politsei abil sundtoomist.
##### § 99<sup>1</sup>. Selgituste andmisest keeldumise alused
(1) Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
##### § 100. Järelevalve korraldus
(1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.
(2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel.
##### § 101. Kohapealne kontroll
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus korraldada krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.
(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.
(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis *kontrollitav*) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis *kontrollija*), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.
(5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.
##### § 101<sup>1</sup>. Kohapealse kontrolli akt
(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.
(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
(4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.
(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.
##### § 101<sup>2</sup>. Erijärelevalve
(1) Erijärelevalve on finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt järelevalvemenetluses rakendatav erimeetmete kogum (edaspidi *erijärelevalve*), mille alusel teostatakse Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali tegevuse suhtes tugevdatud kohapealset kontrolli. Erijärelevalve eesmärk on krediidiasutuse makseraskuste või muude talitluspidevuse häirete tekkimise või jätkumise ärahoidmine ning hoiustajate ja teiste võlausaldajate huvide kaitsmine nende vahendite säilitamisel.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes erijärelevalve rakendamise üle, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Erijärelevalve rakendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101 ja 101<sup>1</sup> kohapealse kontrolli kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes rakendada erijärelevalvet, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et:
1) krediidiasutus ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust ettenähtud tähtajaks või
2) krediidiasutuse juhatus ei ole täitnud käesoleva seaduse § 71 lõikes 5 või § 108 lõike 1 punktis 6 sätestatud teatamiskohustust.
(5) Erijärelevalve teostajaks on kontrollija, kellel on lisaks mujal käesolevas seaduses sätestatule õigus:
1) võtta osa krediidiasutuse kõigi juhtorganite ja muude krediidiasutuse struktuuris ettenähtud komiteede või struktuuriüksuste tööst;
2) kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride või liikmete erakorraline üldkoosolek;
3) jälgida kohapeal krediidiasutuse poolt läbiviidavaid tehinguid ja toiminguid;
4) keelata krediidiasutusel tehingute tegemine kontrollija eelneva kirjaliku nõusolekuta;
5) kontrollida infotehnoloogialaste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisust ning nõuda täiendavate turvameetmete kasutusele võtmist.
(6) Erijärelevalve kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon erijärelevalve tähtaja, ulatuse ja kontrollija volitused käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste rakendamisel.
(7) Erijärelevalve kestus ei või ületada kuut kuud.
(8) Erijärelevalve rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 ja lõike 3 teises lauses sätestatut.
##### § 102. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;
3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.
(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.
(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.
(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
##### § 103. Ettekirjutus
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve teostamisel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste ja nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;
2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
3) krediidiasutuse võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muid tema tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.
##### § 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine;
2<sup>1</sup>) nõuda krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 57<sup>2</sup> lõikes 7 sätestatud alus;
3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
4) nõuda krediidiasutuse varade asjakohast allahindamist vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist;
6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine;
8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning tasustamise põhimõtete muutmist, sealhulgas kehtestada täiendavaid edasilükkavaid tingimusi tulemustasude või nende osade väljamaksmisele, piirata või keelata tulemustasude väljamaksmist teatud aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;
9) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist;
10) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;
11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor;
12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks;
16) määrata tähtaeg riskide kontsentreerumise piirmäärade nõuetega vastavusse viimiseks;
17) teha ettepanek muuta või täiendada krediidiasutuse organisatsiooni struktuuri;
18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist.
(2) Lähtudes käesoleva seaduse § 63<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatust, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse või Eesti Panga kehtestatud kõrgemat kapitali adekvaatsuse taset, riskide katteks täiendava kapitalinõude arvestamist või omavahendite suurendamist, kui krediidiasutuse kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus lubada ettekirjutuses ettenähtud ajavahemiku jooksul krediidiasutusel usaldatavusnormatiive mitte täita, kui see on vajalik krediidiasutuse tervendamiskava elluviimiseks seoses finantsstabiilsuse tagamisega. Eelnimetatud ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.
##### § 104<sup>1</sup>. Sunniraha
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 1200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 4800 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 3200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 48 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
##### § 105. Krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumine ning nendes osalemine
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
##### § 106. Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine
(1) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
##### § 107. Krediidiasutuse tervendamiskava
(1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive või ei säilita vajalikku likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorda, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.
(3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine või likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra parandamine Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.
(4) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele moratoorium või tühistada krediidiasutuse tegevusluba või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.
##### § 108. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus
(1) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) krediidiasutuse ärinime, aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, aadress ja kontaktandmed;
2) krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asutamisel, omandamisel või lõpetamisel vastava äriühingu ärinimi ja aadress ning asutatava või omandatava äriühingu puhul ka selle kontaktandmed;
3) käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 loetletu kohaselt krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega kindlaksmääratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise-eeskirjad või protseduurireeglid;
4) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 13<sup>1</sup> lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed;
5) aktsionäride või liikmete vahetumise korral juhul, kui aktsionäri või liikme osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist, käesoleva seaduse § 13<sup>1</sup> lõike 1 punktis 12 nimetatud andmed;
6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;
7) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest;
8) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.
(2) Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, välja arvatud lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed, viivitamata avalikustama.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.
##### § 109.
##### § 110. Pretensioonide esitamine ja vaidluse lahendamine
(1) Kui Finantsinspektsiooni ametnikud või teised Finantsinspektsiooni volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Finantsinspektsiooni seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse.
### 10. peatükk MORATOORIUM
##### § 111. Moratooriumi mõiste
(1) Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis *krediidiasutus*) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.
(2) Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
##### § 112. Moratooriumi kehtestamine
(1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui:
1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või
2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või
3) krediidiasutus ei ole eelmisel kalendrikuul täitnud käesoleva seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud nõuet ja Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei suuda seda täita ka käesoleval kalendrikuul või
4) see on Finantsinspektsiooni hinnangul vajalik, et kaitsta võlausaldajate varalisi huve, või esinevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit või majandustegevuse jätkuvust.
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast seda, kui krediidiasutusele on antud käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise luba.
(3) Moratooriumi kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse.
(3) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
(4) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.
(5) Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja.
(6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.
(7) Teate moratooriumi kehtestamisest avaldab Finantsinspektsioon viivitamata vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.
##### § 113. Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal
(1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti:
1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust;
2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine;
3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara.
(1) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(1) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
(2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.
(3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist:
1) paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud;
2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas;
3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud;
4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele.
(4) Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras.
(5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile.
(6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata.
(7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundist. Aruande vormi kehtestab Eesti Pank.
(8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
##### § 114. Kohustuste täitmine moratooriumi ajal
(1) Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
(2) Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur makseraskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil.
(3) Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti.
(4) Moratooriumi ajal on lubatud:
1) enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevate kohustuste täitmine;
2) tasaarvelduste teostamine maksesüsteemi vahendusel;
3) asjaõigusseaduse §-s 314<sup>1</sup> nimetatud finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks antud maksekäsundite täitmine, kui maksekäsund finantstagatise eseme käsutamiseks anti enne moratooriumi kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ajal.
(5) Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist.
(6) Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks.
(7) Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.
(8) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele.
(9) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud.
(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta niisuguse käsutustehingu kehtivust, mis on tehtud asjaõigusseaduse §-s 314<sup>1</sup> nimetatud finantstagatise kokkuleppest tuleneva õiguse teostamiseks või kohustuse täitmiseks, samuti käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 213<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavaid tasaarvestusi.
(11) Asjaõigusseaduse §-s 314<sup>1</sup> sätestatud finantstagatise seadmine ja finantstagatise eseme käsutamine pärast moratooriumi kehtestamist on kehtiv, kui see toimub moratooriumi kehtestamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma moratooriumi kehtestamisest.
##### § 115. Moratooriumi lõpetamine
(1) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest.
(2) Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega.
(3) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui:
1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse makseraskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad.
(5) Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Finantsinspektsioon krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel.
### 10<sup>1</sup>. peatükk MITMES RIIGIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE TERVENDAMINE
##### § 115<sup>1</sup>. Tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus
(1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbiviidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine.
(2) Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotimääruse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.
(3) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(4) Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis *krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal*), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.
(5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:
1) töölepingule;
2) tasaarveldust (*netting*) reguleerivale kokkuleppele;
3) kokkuleppele, mille alusel väärtpaber müüakse kohustusega see või temaga sarnane väärtpaber fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta (repotehing), kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti;
4) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.
(6) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.
(7) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.
(8) Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-s 23<sup>1</sup> sätestatut.
(9) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.
(10) Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:
1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust;
2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest;
3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab;
4) õigust eseme viljadele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.
(12) Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.
(13) Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.
(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.
(15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:
1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
##### § 115<sup>2</sup>. Tervendamismeetmete rakendamine
(1) Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.
(2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.
(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.
(4) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.
(7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
##### § 115<sup>3</sup>. Teave Eesti krediidiasutuse suhtes moratooriumi kehtestamise kohta
(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium või kohtu otsusest algatada sellise krediidiasutuse suhtes pankrotimenetlus, nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise olulistest praktilistest tagajärgedest.
(2) Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine või tema suhtes pankrotimenetluse algatamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal, ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega ja tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.
##### § 115<sup>4</sup>. Koostöö lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega
(1) Finantsinspektsioon teatab tervendamismeetme või -meetmete rakendamise vajalikkusest lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.
(2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200) artiklis 14 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise oluliste praktiliste tagajärgede kohta.
(3) Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.
### 10<sup>2</sup>. peatükk OSALUSE SUNDVÕÕRANDAMINE KREDIIDIASUTUSES
##### § 115<sup>5</sup>. Osaluse sundvõõrandamine
(1) Krediidiasutuses osaluse sundvõõrandamine on krediidiasutuse osaluse võõrandamine aktsionäride nõusolekuta üldistes huvides õiglase hüvitise (edaspidi *hüvitis*) eest.
(2) Krediidiasutuseks peetakse käesoleva peatüki tähenduses Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tegevusloa saanud äriühingut.
(3) Sundvõõrandiandjaks käesoleva seaduse tähenduses on osalust omav aktsionär, kelle osalus krediidiasutuses sundvõõrandatakse ning sundvõõrandisaajaks (edaspidi *sundvõõrandaja*) on sundvõõrandatava osaluse omandajana riik.
##### § 115<sup>6</sup>. Osaluse sundvõõrandamise alused
(1) Sundvõõrandamist võib teostada üksnes Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise ja sellega seotud riskide maandamise eesmärgil, eelkõige krediidiasutuste hoiustajate vahendite säilitamiseks ja nende huvide kaitsmiseks ning juhul kui eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks muud meetmed ei ole kohased või on ebapiisavad.
(2) Krediidiasutuse osaluse võib sundvõõrandada, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust või põhjustada olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides ning esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) krediidiasutus ei täida olulises ulatuses talle kohalduvaid usaldatavusnormatiive;
2) krediidiasutus ei täida käesoleva seaduse § 80 lõikes 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi ja ei suuda rahuldada hoiustajate ning muude võlausaldajate õigustatud nõudeid;
3) krediidiasutust ei juhita kindlalt ega usaldusväärselt, tema juhtidelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning juhtimisel ei lähtuta krediidiasutuse ning tema hoiustajate ja muude klientide huvidest, tekitades seeläbi olulisi riske krediidiasutuse majandustegevuse jätkuvusele või äriprotsesside talitluspidevusele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundvõõrandamise aluste olemasolu ei välista muude seaduses sätestatud meetmete rakendamist finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.
##### § 115<sup>7</sup>. Seaduste kohaldamine
(1) Sundvõõrandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad krediidiasutuse osaluse võõrandamise või jagamise või kitsendavad seda, ega kolmandate isikute õigused.
(2) Sundvõõrandamise menetlusele ei kohaldata äriseadustiku peatükis 29<sup>1</sup> aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.
##### § 115<sup>8</sup>. Sundvõõrandamise algatamine
(1) Käesoleva seaduse § 115<sup>6</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimuste esinemisel võib Rahandusministeerium algatada sundvõõrandamise menetluse ja valmistada ette sundvõõrandamise otsuse eelnõu, kuulates eelnevalt ära Eesti Panga seisukoha.
(2) Kui teavet käesoleva seaduse § 115<sup>6</sup> lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste esinemise kohta ei esitanud Finantsinspektsioon, küsib Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni seisukoha krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise algatamise kohta.
(3) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe sundvõõrandatava krediidiasutuse juhatust ja aktsionäre, kelle osalus sundvõõrandatakse, saates neile käesoleva seaduse § 115<sup>9</sup> lõikes 1 sätestatud teate aktsiaraamatusse kantud aadressil.
(4) Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab teate alusel krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, aktsiatele või nende aktsiatega seotud kontodele ajutiselt käsutamist piirava kirje. Kirje kustutatakse käesoleva seaduse § 115<sup>10</sup> lõikes 1 või § 115<sup>11</sup> lõikes 4 või Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud muul alusel.
(5) Finantsinspektsioon teeb sundvõõrandamise menetluse algatamisest teada saamisel selle teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kes teostab krediidiasutuse üle konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet tema tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.
##### § 115<sup>9</sup>. Sundvõõrandamise menetluse algatamise teade
(1) Sundvõõrandamise menetluse algatamise teates tuleb näidata:
1) krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja registrikood;
2) nende krediidiasutuses olulist osalust omavate isikute nimed, kelle aktsiate suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ning olemasolu korral registrikoodid või isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg, ning ülejäänud aktsionäride nimed;
3) krediidiasutuse aktsiate ja sundvõõrandatavate aktsiate arv ning sundvõõrandatavate aktsiate arv aktsionäride kaupa;
4) eeldatav käesoleva seaduse §-s 115<sup>11</sup> sätestatud aktsiate sundvõõrandamise otsustamise tähtpäev;
5) tähtaeg, mille jooksul on aktsionäril õigus esitada sundvõõrandamise kohta oma arvamus, vastuväited või nõustumus pakkumusega, juhul kui pakkumus on teatesse lisatud;
6) muud sundvõõrandamisega seotud ning tähtsust omavad asjaolud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm päeva vastava teate saamisest arvates.
(3) Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise õigust ei rakendata, kui see on seotud ebaproportsionaalse kuluga või see ei võimalda saavutada sundvõõrandamise eesmärki.
##### § 115<sup>10</sup>. Kokkulepe
(1) Sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel on sõlmitud kokkulepe sundvõõrandiandja aktsiate võõrandamiseks sundvõõrandajale, kui sundvõõrandiandja annab käesoleva seaduse § 115<sup>9</sup> lõike 1 punktis 5 sätestatud nõustumuse pakkumusega ning Vabariigi Valitsus on selle kinnitanud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel kokkuleppe sõlmimist aktsiate võõrandamiseks ja omandamiseks muul viisil.
##### § 115<sup>11</sup>. Sundvõõrandamise otsus
(1) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 115<sup>6</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest lähtuvalt.
(2) Vabariigi Valitsuse sundvõõrandamise korralduses märgitakse:
1) käesoleva seaduse § 115<sup>9</sup> lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatu;
2) krediidiasutuse aktsiate arv ja sundvõõrandatavate aktsiate arv;
3) sundvõõrandamise põhjendused koos õigusliku alusega ja kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtutakse, sealhulgas Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga seisukoht sundvõõrandamise algatamise kohta ning sundvõõrandiandjate enne otsuse tegemist esitatud arvamused ja vastuväited;
4) hüvitise suurus, juhul kui krediidiasutuse varalise seisundi hindamine on läbi viidud sundvõõrandamise otsuse tegemist ajaks;
5) muu sundvõõrandamisega seotud asjakohane ja avalikustamisele kuuluv informatsioon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Korraldus avaldatakse Riigi Teatajas ja sellega loetakse korraldus sundvõõrandatava krediidiasutuste aktsionäridele kättetoimetatuks.
(4) Pärast otsuse jõustumist ning aktsiate ülekandmist vastavalt käesoleva seaduse §-s 115<sup>12</sup> sätestatule loetakse sundvõõrandatavate aktsiate omand üle läinuks sundvõõrandajale.
(5) Sundvõõrandamise korralduse jõustumisel lõpevad sundvõõrandiandja aktsionäriõigused ning kõik sundvõõrandiandja ja kolmandate isikute õigused olemasolevate ja väljalastavate krediidiasutuse aktsiate suhtes, sealhulgas äriseadustiku § 226<sup>1</sup> lõikes 1, § 241 lõikes 1, §-s 346 ning § 351<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud õigused.
(6) Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise korral otsustab Vabariigi Valitsus sundvõõrandamise teel omandatud aktsiate valitseja kooskõlas riigivaraseadusega.
##### § 115<sup>12</sup>. Aktsiate ülekandmine
(1) Rahandusministeerium teavitab jõustunud Vabariigi Valitsuse otsusest viivitamata Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat sundvõõrandatavate aktsiate ülekandmiseks sundvõõrandajale.
(2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kustutab kolmandate isikute õigused sundvõõrandatavate aktsiate suhtes enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate ülekandmist sundvõõrandajale.
(3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel sundvõõrandatud aktsiad Rahandusministeeriumi väärtpaberikontole.
##### § 115<sup>13</sup>. Hüvitis ja selle tasumine
(1) Kui Vabariigi Valitsus ei ole käesoleva seaduse § 115<sup>11</sup> lõike 2 punktis 4 sätestatud hüvitist määranud, määratakse see lähtudes § 115<sup>15</sup> lõikest 3 hiljemalt ühe kuu möödudes sundvõõrandamise otsuse jõustumisest arvates.
(2) Hüvitis määratakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 115<sup>15</sup> sätestatud hindamise aruandes kajastatule.
(3) Hüvitise kindlaksmääramisel arvestatakse sundvõõrandatava krediidiasutuse osaluse väärtust lähtudes sundvõõrandamise algatamise hetkest.
(4) Hüvitise määramisel ja tasumisel koheldakse sundvõõrandiandjaid ühetaoliselt.
(5) Hüvitis tasutakse sundvõõrandiandjale mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödudes hüvitise määramisest arvates. Alates sundvõõrandamise otsuse jõustumisest peab sundvõõrandisaaja tasuma sundvõõrandiandjale intressi väljamakstava hüvitise summalt vastavalt võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatule.
(6) Hüvitist makstakse rahas või väärtpaberites.
(7) Sundvõõrandiandjal ei ole sundvõõrandamisega seoses õigust nõuda sellise aktsiatest saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.
##### § 115<sup>14</sup>. Krediidiasutuse varalise seisundi hindamine
(1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise (edaspidi käesolevas paragrahvis *hindamine*) eesmärk on selgitada välja sundvõõrandiandjale määratava hüvitise suurus.
(2) Hindamise viib läbi Rahandusministeerium koostöös Finantsinspektsiooniga, kaasates vajaduse korral eksperte.
(3) Hindamist peab kontrollima audiitor, kelle arvamus või järeldusotsus peab sisaldama arvamust krediidiasutuse finantsseisundi ja hindamisel kasutatud meetodi kohta ning hinnangut, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane.
(4) Krediidiasutuse vara hindamisel võetakse aluseks eelkõige krediidiasutuse vara suurus, mis jaotataks krediidiasutuse likvideerimisel aktsionäride vahel vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele pärast krediidiasutuse võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja nõuete rahuldamiseks või tagamiseks vajaliku raha hoiustamist ning kaasnevate maksude tasumist.
(5) Kui sundvõõrandatavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi, võib aktsiate väärtuse määramisel arvesse võtta ka sundvõõrandamise menetluse algatamise päevale eelnenud kümne kauplemispäeva aktsiahinna kaalutud keskmist.
(6) Hindamisel ei võeta arvesse neid tagastamatuid finantsvahendeid ja -tagatisi, mida riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on enne sundvõõrandamise menetluse algatamist krediidiasutusele andnud likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks.
(7) Krediidiasutus peab hindamise läbiviijatel võimaldama tutvuda krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute hindamiseks vajalike kõigi mis tahes andmekandjal dokumentidega, tema varadega ning andma muud vajalikku teavet, sealhulgas selgitusi. Hindamise läbiviijad võivad hindamiseks saadud dokumente, teavet ja selgitusi kasutada üksnes hindamiseks ja sundvõõrandatavate aktsiate väärtuse ning hüvitise määramiseks ja nad on kohustatud hoidma saadud dokumente, teavet ning selgitusi konfidentsiaalsena. Krediidiasutus peab täitma käesoleva seaduse § 115<sup>17</sup> lõikes 2 sätestatud kohustust ka hindamise läbiviijate toimingute ja aktide suhtes.
##### § 115<sup>15</sup>. Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise aruanne
(1) Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise kohta koostatakse hindamise aruanne.
(2) Hindamise aruanne sisaldab arvamust:
1) krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, finantsseisundi, -tulemuste ja rahavoogude kohta;
2) aktsiate väärtuse hindamise ja selle metoodika kohta;
3) sundvõõrandiandjatele makstava hüvitise ettepaneku kohta.
(3) Hindamise aruande kinnitab Vabariigi Valitsus. Hindamise aruanne, välja arvatud hüvitise suurus, on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele.
##### § 115<sup>16</sup>. Kolmandate isikute õigused
(1) Kolmandal isikul on õigus nõuda sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel.
(2) Kolmandal isikul ei ole õigust nõuda sellise saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.
(3) Sundvõõrandamine ei mõjuta käesoleva seaduse § 115<sup>11</sup> lõikes 5 nimetamata kolmanda isiku õigusi ja kohustusi krediidiasutuse suhtes ega krediidiasutuse õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes.
##### § 115<sup>17</sup>. Finantsinspektsiooni õigused
(1) Finantsinspektsioonil on informatsiooni saamiseks käesoleva seaduse §-s 115<sup>14</sup> sätestatud varalise seisundi hindamisel käesoleva seaduse §-des 99–102 sätestatud õigused.
(2) Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud isikud on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena teavet Finantsinspektsiooni poolt nendele suunatud haldusakti ja -toimingu tegemisest, esitamisest, selle täitmisest või täitmata jätmisest menetlusosalise poolt ning haldusakti ja -toimingu sisust.
##### § 115<sup>18</sup>. Hüvitisega seotud vaidlused
(1) Sundvõõrandamise otsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et hüvitis määrati liiga madal.
(2) Kui sundvõõrandiandjale makstav hüvitis määrati liiga madal, võib kohus sundvõõrandiandja nõudel määrata uue hüvitise. Hüvitise määramine kohtu poolt ei mõjuta sundvõõrandatava osaluse üleminekut.
(3) Hüvitise määramisega seotud vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada 14 päeva jooksul haldusakti avaldamisest arvates.
### 11. peatükk KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE
#### 1. jagu Vabatahtlik ja sundlõpetamine
##### § 116. Krediidiasutuse lõpetamise viisid
(1) Krediidiasutus lõpetatakse:
1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);
3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele.
(1) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
(2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.
(3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile.
##### § 117. Vabatahtlik lõpetamine
(1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.
(2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Finantsinspektsioon võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud.
(3) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates.
##### § 118. Sundlõpetamine
(1) Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtumäärusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.
(2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.
(3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.
(5) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.
##### § 119. Likvideerijatele esitatavad nõuded
(1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.
(2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni. Informatsiooni sisu määrab ja esitamise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Eesti Pank.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.
(4) Likvideerijad saavad likvideeritava krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab nende ülesannetele, kuid mitte rohkem kui tegutseva krediidiasutuse juhatuse liikmed keskmiselt. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele ei või maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele.
(5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
##### § 120. Likvideerijate kohustused ja ülesanded
(1) Likvideerijad on kohustatud:
1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga;
2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga;
3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine;
4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast;
5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;
6) esitama tegevusaruanded ja lõppbilansi
.
##### § 121. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine
(2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.
(3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.
#### 2. jagu Krediidiasutuse pankrot
##### § 122. Pankrotihoiatuse saamine
(1) Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest.
##### § 123. Pankrotiavalduse esitamine
(1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:
1) võlausaldaja;
2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel;
3) Finantsinspektsioon.
(2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
##### § 124. Pankrotiavalduse esitamine Finantsinspektsiooni poolt
(1) Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 1 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta.
##### § 125. Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine
(1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 17–24 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.
(3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates.
(5) Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotimäärus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
##### § 126. Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine
(1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.
(2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.
(3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.
(4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.
(5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.
(6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.
(7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 65 lõike 5 teises lauses sätestatut. Pankrotihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele tasu maksmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 119 lõikes 4 sätestatut.
(8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
##### § 127. Ajutise halduri kohustused
(1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.
(2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.
(3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.
(4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt.
##### § 128. Pankrotihalduri kohustused
(1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotimäärusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.
(2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotimäärusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotimäärusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.
(3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.
(4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.
(5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
.
##### § 129. Pankrotitoimkond
(1) Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi ja üks Finantsinspektsiooni poolt nimetatud isik.
2013-03-31
2012-12-31
2012-03-29
2011-12-31
2011-11-11
2011-07-31
2011-07-17
2011-06-29
2011-04-02
2010-12-31
2010-12-30
2010-10-04
2010-06-30
2010-03-07
2010-02-25
2010-01-21
2009-12-25
2009-07-23
2009-07-09
2008-12-31
2008-01-27
2007-12-31
2007-12-14
2007-11-18
2006-12-31
2006-06-30
2005-12-31
2005-11-14
2005-03-17
2004-12-31
2004-04-30
2003-12-31
2003-03-07
2003-01-01
2002-12-31
2002-08-31
2002-06-30
2002-05-31
KAS
original version
Text at this date