Meresõiduohutuse seadus

(2) Kui käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 1² nimetatud reisigraafiku kohaselt kuulub kalendriaasta jooksul vastavalt § 50¹⁰ lõike 1 punktis 1 toodule veeteetasu tasumisele väiksemas määras kui 60 korral, koostab Transpordiamet veeteetasu makseteatised § 50⁴ lõike 2¹ esimeses lauses sätestatud korras seni, kuni vastava laeva osas täitub kalendriaasta jooksul maksimaalselt tasumisele kuuluvate külastuskordade arv. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, millest tulenevalt muutub reisilaeva eest § 50¹⁰ lõike 1 punktis 1 nimetatud kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluv veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati või tagastatakse enammakstud summa.

(3) Makseteatisel näidatakse:

1) makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

2) makseteatise koostamise kuupäev;

3) maksja nimi ja aadress;

4) tasumisele kuuluv veeteetasu suurus;

5) makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasumisele kuuluva veeteetasu arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused;

6) maksetähtpäev;

7) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta veeteetasu tähtaegselt tasumata jätmise korral.

(4) Veeteetasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(5) Regulaarreise tegeva laeva eest makstakse veeteetasu järgneva kuu 25. kuupäevaks.

§ 50⁵. Veeteetasu määrad

(1) Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Pukseerimise puhul lähtutakse kogumahutavuse arvestamisel puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast.

(2) Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot.

(3) Muu laeva ühikuhind on vastavalt laeva jääklassile järgmine:

1) 1A Super või sellele vastav jääklass – 0,28 eurot;

2) 1A või sellele vastav jääklass – 0,30 eurot;

3) muu jääklass või ilma jääklassita – 0,35 eurot.

(4) Veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot.

§ 50⁶. Veeteetasu maksmine

(1) Reeder või laevaagent on kohustatud kandma veeteetasu makseteatisel näidatud pangakontole hiljemalt makseteatisel märgitud tähtpäevaks.

(2) Transpordiamet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta.

§ 50⁷. Viivis ja sundtäitmine

(1) Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Transpordiameti poolt temale esitatud makseteatisel märgitud veeteetasu.

(2) Veeteetasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on Transpordiametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates.

§ 50⁸. Sadama pidaja kohustus

(1) Sadama pidaja on kohustatud esitama Transpordiametile reisigraafikute alusel regulaarreise tegevate laevade reisigraafikud.

(2) Eelseisva kalendrikuu reisigraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval.

§ 50⁹. Vabastused

(1) Veeteetasu maksmisest on vabastatud:

1) Eesti Vabariigi riigihaldusülesandeid täitvad laevad;

2) Eesti Vabariigi sõjalaevad;

3) ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad;

4) Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad;

5) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;

6) laevad, mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid;

7) kalapüügilaevad;

8) Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad, kaasa arvatud postilaevad;

9) reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid;

10) laevad, mis on saabunud üksnes reidile tormivarju.

§ 50¹⁰. Tasumäära vähendamine

(1) Veeteetasu peab maksma kalendriaasta jooksul maksimaalselt järgmiselt:

1) reisilaev 60 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 60 korda;

2) merematkelaev 3 korda;

3) muu laev 10 korda.

(1) Regulaarreise tegeva laeva teise laevaga asendamise korral käesoleva seaduse § 50⁴ lõikes 2² toodud erisuse kohaldamiseks teavitab reeder regulaarreise tegeva laeva asendamise vajadusest viivitamata Transpordiametit.

(1) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub regulaarreise tegeva reisilaeva puhul kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, esitab reisilaeva reeder või laevaagent hiljemalt reisigraafiku kohaste reiside tegemisele eelneva kalendrikuu lõpuks kõnealusel kalendriaastal planeeritud reiside reisigraafiku Transpordiametile. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, teavitab reeder või laevaagent kõnealustest muudatustest viivitamatult Transpordiametit.

(2) Reidile saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse.

(3) Kui sadam ei ole käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel teenindatav jäämurdjaga, maksab reeder või laevaagent veeteetasu 70 protsenti käesoleva seaduse §-s 50⁵ sätestatud määrast.

(4) Remonti saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 50 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid.

(5) Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga tankeri veeteetasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus „märkused” on tehtud vastavasisuline märge.

§ 50¹¹.

12. peatükk LAEVALIIKLUSE KORRALDAMISE SÜSTEEM

§ 51. Laevaliikluse korraldamise süsteem

(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on aidata kaasa inimelude ohutuse tagamisele merel, suurendada ohutust ja efektiivsust navigeerimisel ning toetada keskkonnakaitset laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, vähendades ohtlike olukordade tekkimise riski järgmiselt:

1) edastades õigeaegselt asjakohast teavet;

2) jälgides ja korraldades laevaliiklust, et tagada laevade ohutu ja efektiivne liikumine;

3) reageerides tekkivatele ohtlikele olukordadele.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab Transpordiamet laevajuhile vastavalt vajadusele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid.

(2) Transpordiamet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd.

(2) Transpordiamet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud elektroonilist informatsiooni. Kogutud elektroonilist informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva ja see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks.

(2) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest.

(2) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa, kus kehtib rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane laevaettekannete süsteem.

(3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab

.

(4) Laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse.

(4) Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed on laevaliiklusjuht ja vanemlaevaliiklusjuht.

(4) Transpordiamet väljastab laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse ja teenistusraamatu. Tunnistuse ja teenistusraamatu väljastamise eelduseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksam. Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Transpordiamet koolitaja andmete alusel.

(5) Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu ja kutsetunnistuse väljastamise korra ning laevaliiklusjuhi atesteerimise korra kehtestab

.

(6) Laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksami korraldab ja laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse väljastab Transpordiamet.

(7) Laevaliiklusjuhi ja vanemlaevaliiklusjuhi kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 51¹.

§ 52. Laevaliikluse korraldamise süsteemi töökorraldus

(1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva ja reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeva ning reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse läänepiirkonda ja laevaliiklusteeninduse idapiirkonda kohustatud sellest teatama laevaliiklusjuhile ning edastama informatsiooni oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

(2) Soome lahe laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliiklusjuhile kohustuslik järgmistele laevadele:

1) laev kogumahutavusega 300 ja enam;

2) laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on mittejuhitav, piiratud manööverdusvõimega, ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.

(2) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laeva kohustuslikku varustusse kuulub sama sätte alusel kehtestatud õigusakti kohaselt VHF-raadioseade, peab laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva juht pidama vastaval töökanalil raadiovahti ja olema valmis kahepoolse raadioside pidamiseks.

(3) Laevaliiklusteeninduse piirkonnas osutab laevaliiklusjuht laevadele laevaliiklusteenuseid. Laevaliiklusjuhi osutatud laevaliiklusteenuse kasutamine ei vabasta kaptenit vastutusest.

(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni pidada.

§ 53. Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest

(1) Transpordiamet võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9.

(2) Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi pädevale asutusele.

(3) Transpordiamet võib laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui laevaliiklusjuht edastas laevajuhile tahtlikult või ekslikult informatsiooni, mille tagajärjel tekkis avariiohtlik olukord või toimus laevaõnnetus.

(4) Laevaliiklusjuht vastutab tema poolt tahtlikult või hooletuse tõttu laevajuhile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse.

(5) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele.

12¹. peatükk LAEVADE SEIRE

§ 53¹. Automaatse identifitseerimissüsteemi seade

(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki ja käesoleva seaduse § 19¹ lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.

(1) Kalalaev kogupikkusega üle 15 meetri, mis sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või tegutseb territoriaal- või sisemeres või lossib oma saaki Eesti sadamas, peab olema varustatud käesoleva seaduse § 19¹ lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava A-klassi AIS seadmega.

(2) Laeva AIS-seade peab kajastama kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui välisleping sätestab navigatsiooniinfo kaitse, või erandjuhul, kui kalalaeva kapten peab väljalülitamist vajalikuks oma laeva ohutuse või turvalisuse huvides.

(3) AIS-seadet ei nõuta:

1) kohalikku rannasõitu tegevalt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevalt;

2) 300-se ja suurema, kuid alla 500-se kogumahutavusega laevalt, mis ei ole reisilaev ja mis teeb ainult kohalikku rannasõitu väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega laevad.

§ 53². Reisiinfo salvesti

(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder – VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.

(2) Reisiinfo salvestit ei nõuta käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud kohalikku rannasõitu tegevalt B-, C- ja D-klassi reisilaevalt.

(3) Enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud kaubalaev võib olla varustatud lihtsustatud reisiinfo salvestiga (Simplified Voyage Data Recorder – S-VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.

(4) Transpordiamet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline.

(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. Transpordiamet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reisiinfo salvestiga varustamise nõuet enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud reisiparvlaevale, juhul kui laeva lipuriik on laeva kõnealusest nõudest vabastanud.

12². peatükk LAEVA SAABUMISEST JA LAHKUMISEST TEATAMINE

§ 53³. Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamine

(1) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega 24 tundi enne laeva saabumist. Teadet ei ole vaja esitada kohalikus rannasõidus sõitva laeva puhul.

(2) Laiendatud kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva puhul on reeder, kapten või laevaagent kohustatud Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega esitama Transpordiametile 72 tundi enne laeva saabumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib edastada vahetult pärast eelmisest sadamast väljumist, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või niipea, kui see teave on kättesaadav, kui külastatav sadam ei ole teada või kui külastatavat sadamat sõidu ajal muudetakse.

(4) Välisriigi lippu kandva laeva reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva sildumise ja sadamast väljumise kellaaja tunni aja jooksul sildumisest või väljumisest arvates.

(5) Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud teavitama Transpordiametit laeva lahkumisest remondisadamast neli tundi enne laeva lahkumist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teave edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimisel võib teabe esitada muul viisil.

(7) Laeva saabumisest teatamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

§ 53⁴. Erandid sadamasse saabumise teate esitamisest

(1) Transpordiamet võib vabastada laeva käesoleva seaduse § 53³ lõigete 1 ja 3 kohasest sadamasse saabumisest teavitamise nõudest. Erandi tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 42¹ sätestatud nõudeid ja korda.

(2) Transpordiamet edastab Euroopa Komisjonile reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.

13. peatükk LAEVA LOOTSIMINE

§ 54. Lootsimise eesmärk

(1) Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.

(2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.

§ 55. Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad

(2) Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab

määrusega.

(3) Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad tähistatakse navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus.

(4) Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks.

§ 56. Lootsiteenus

(1) Lootsiteenust osutab Riigilaevastik.

(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks.

(3) Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise alas.

§ 57. Kohustuslikust lootsimisest vabastamine

(1) Kohustusliku lootsimise alas on lootsimisest vabastatud:

1) riigihaldusülesandeid täitev Eesti riigilippu kandev laev ja riigile teenust osutav laev;

1¹) sadamateenust osutav laev, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust, ja Eesti riigilippu kandev süvenduslaevastiku laev;

2) kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500;

3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;

4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad;

5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;

6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;

7) Eesti Vabariigi sõjalaevad;

7¹) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja muu välisriigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalaevad ning ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi laevad, välja arvatud juhul, kui laev kasutab sadama akvatooriumil manööverdamiseks või sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks vedurlaeva teenust või kui lootsiteenust nõuab sadamapidaja;

8) käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrualale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1¹ nimetatud sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder peab vabastuse saamiseks teatama Transpordiametile ja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutajale laeva nime, IMO numbri, lipuriigi ja kogumahutavuse vähemalt viis tööpäeva enne nimetatud laevaga sadamateenuse osutamise alustamist sadamas.

(2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil.

(5) Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet lootsimist.

(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata 500-se või suurema kogumahutavusega kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-se kogumahutavusega naftatankerit, välja arvatud punkrilaeva sadamateenuse osutamisel sadamas või ankrualal, mida võib kohustuslikust lootsimisest vabastada käesoleva seaduse §-s 57¹ sätestatud korras.

(7) Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast ja vedurlaeva lipust.

§ 57¹. Lootsitasõidu luba ja selle väljaandmise tingimused

(1) Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise alas ilma lootsiteenust kasutamata. Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 1¹, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad.

(2) Laeva reeder esitab Transpordiametile taotluse lootsitasõidu loa väljastamiseks kaptenile, reisilaeva puhul nii kaptenile kui ka vanemtüürimehele.

(3) Lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele peab kumbki vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

(4) Lootsitasõidu loa taotlemisel laeva kaptenile peab kapten viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit, kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse lootsitasõidu luba.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lootsi juhendamisel sadama külastamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.

(6) Lootsitasõidu loa saamiseks tuleb laeva kaptenil või vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam. Lootsitasõidu eksami korraldab Transpordiamet. Lootsitasõidu eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksam sooritatakse eesti keeles.

(6) Kui taotletakse lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu, tuleb loa saamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. Lootsitasõidu loa taotlemisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud.

(7) Lootsitasõidu luba kehtib viis aastat.

(8) Lootsitasõidu luba kehtib ainult selles sadamas, mille kohta sooritati lootsitasõidu eksam.

(9) Lootsitasõidu loa taotlemise, väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja loale kantavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

(10) Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 57². Lootsitasõidu loa kehtivusaja pikendamine

§ 57³. Lootsitasõidu loa väljaandmisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet keeldub lootsitasõidu loa väljaandmisest, kui:

1) kapten või vanemtüürimees ei vasta talle õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) kapten või vanemtüürimees ei soorita lootsitasõidu eksamit või

3) viimase 12 kuu jooksul on laev kapteni või vanemtüürimehe süü tõttu sattunud laevaõnnetusse, on toimunud ohtlik juhtum või on rikutud lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(2) Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(3) Kui lootsitasõidu loa omajal tekib pidev lootsitasõidu vaheaeg üle 12 kuu, peatub lootsitasõidu loa kehtivus.

(4) Lootsitasõidu loa kehtivuse peatamisel või peatumisel tuleb lootsitasõidu loa kehtivuse taastamiseks sooritada nii lootsitasõidu eksami teoreetiline kui ka praktiline osa. Kui lootsitasõidu loa peatamise ajal lõpeb loa kehtivus, tuleb käesoleva seaduse § 57¹ kohaselt taotleda uus lootsitasõidu luba.

(5) Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistada, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev laevaõnnetusse.

(6) Lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistamisel võib reeder taotleda samale isikule uut lootsitasõidu luba 12 kuu möödumisel.

§ 58. Lootsile esitatavad nõuded ja lootsi kvalifikatsiooniastmed

(1) Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama kapten.

(2) Lootsina võib töötada isik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.

(2) Loots peab vastama lootsile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Isiku vastavust lootsi kvalifikatsiooniastmele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele tõendab Transpordiameti väljastatud lootsi kutsetunnistus.

(2) Lootsi kvalifikatsiooniastmed jagunevad järgmiselt:

1) sadamaloots – laevade lootsimine sadama akvatooriumil;

2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade lootsimine;

3) vanemmereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta;

4) avamereloots – laevade lootsimine väljaspool kohustusliku lootsimise ala Läänemere ulatuses.

§ 58¹. Lootsi kutsetunnistuse taotlemine ja väljaandmine ning lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmine

(1) Lootsi kutset taotlev isik (edaspidi lootsikandidaat) peab vastama järgmistele nõuetele:

1) omama käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud meresõidudiplomit;

2) valdama eesti keelt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel;

3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori kursuse ning radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;

4) vastama käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud laevajuhi tervisenõuetele.

(2) Lootsikandidaat võib taotleda sadamalootsi või merelootsi kutset, kui ta on läbinud lootsimise praktika, mis seisneb osalemises vähemalt 150 lootsimises, millest vähemalt 75 on praktilised lootsimised merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel sadama akvatooriumil või vastavas lootsimispiirkonnas.

(3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on osalenud vähemalt 75 praktilises lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.

(4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja teostanud vähemalt 700 lootsimist, millest vähemalt kümme on praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel.

(5) Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kellel on Eesti meresõidudiplom ja kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt neli aastat või kellel on vanemmerelootsi kutse.

(5) Lootsikandidaat või loots võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud lootsi kutset, kui viimase 12 kuu jooksul enne vastava taotluse esitamist ei ole lootsikandidaadi või lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi või lootsikandidaadi vastutus.

(5) Avamerelootsi kutse saamiseks esitab taotleja või vanemmerelootsi tööandja Transpordiametile:

1) taotluse;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ning lõigetes 5 ja 5¹ nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad meremeeste registrist;

3) käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse väljastatud tunnistused Läänemere avamerelootside koolituse õppekava ja polaarvetes sõitva laeva käitamist käsitleva õppekava läbimise kohta.

(6) Lootsi kutse saamiseks või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab Transpordiamet.

(7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav kutsetunnistus kehtib viis aastat. Kutsetunnistusele lisatakse tingimused, milleks on lootsimispiirkonnad, sadamad ja muud lootsi ettevalmistuse tasemest sõltuvad lootsimise piirangud.

(7) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse tunnistusele piirang lootsida mitte suuremat kui 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva.

(8) Lootsi kutse või kvalifikatsiooniastme tõstmise taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

(9) Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest ja lootsi kutsetunnistuse väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 58². Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmine

(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 4¹ nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid.

(2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ja sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.

(3) Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavusega piiranguks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist.

(4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks. Kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks ei ole võimalik lootsil lootsimist praktiseerida sadamas seda külastavate laevade vähesuse või nende puudumise tõttu, tuleb vajalik arv lootsimisi teha käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses valmendil.

(4) Lootsimiseks lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses asjakohase koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist valmendil vähemalt kümnel korral, ja sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangut muudetakse või piirang kaotatakse, kui lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmise taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.

(6) Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmise korra kehtestab

määrusega.

§ 58³. Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamine

(1) Enne lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemist esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks.

(1) Kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab loots sooritama kvalifikatsioonieksami.

(2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.

(3) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korra kehtestab

määrusega.

§ 58⁴. Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kutsetunnistuse kehtivuse peatamine

(1) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:

1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud ohtlik juhtum või laevaõnnetus, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsikandidaadi vastutus;

2) lootsikandidaat ei soorita kvalifikatsioonieksamit;

3) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid.

(2) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui loots ei soorita kvalifikatsioonieksamit.

(3) Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti korduvalt lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Pärast kutsetunnistuse kehtivuse peatamise lõppemist saab loa omaja loa kehtivuse taastada, sooritades lootsi kvalifikatsioonieksami.

(4) Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laev sattus laevaõnnetusse ja käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.

(5) Lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel võib taotleda uut lootsi kutsetunnistust 12 kuu möödumisel.

(6) Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab

määrusega.

§ 58⁵. Lootsi tööandja kohustused

(1) Lootsi tööandja on kohustatud:

1) pidama arvestust lootsimiste ja lootsikandidaatide stažeerimiste kohta;

2) esitama Transpordiametile lootsi kutse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi taotluse ning käesoleva seaduse § 58¹ lõigetes 1–4 ja § 58² lõigetes 2–4² nimetatud lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust;

3) korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmise korral või vajaduse korral enne kvalifikatsioonieksamit;

5) juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise vähemalt kümnel korral kas piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel või osaliselt või täies mahus käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse valmendil.

§ 59. Laeva lootsimine

(1) Lootsi nõuanded on soovituslikku laadi. Loots peab andma kaptenile nõu õigel ajal.

(2) Kapten ja vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.

(3) Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.

(4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots.

(5) Kapteni ja lootsi koostöösse sekkumine on keelatud.

(6) Loots ja lootsitava laeva kapten suhtlevad omavahel inglise keeles, kui loots ja kapten ei ole kokku leppinud teisiti. Kui loots annab lootsitava laeva kapteni nõusolekul laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale või vedurlaeva või muu lootsitava laeva juhtimises osaleva laeva kaptenile, peab ta juhised andma või dubleerima neid inglise keeles, kui loots ja lootsitava laeva kapten ei ole kokku leppinud teisiti.

(7) Laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvasse kohustusliku lootsimise alasse ja väljumisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvast sadamast peab kapten laevaliiklusjuhile teatama lootsitasõidu loa omaja nime, reisilaeval ka vanemtüürimehe nime. Informatsiooni võib saata laevaliiklusjuhile ka eelnevalt elektrooniliselt.

§ 60. Laeva lootsimine eritingimustes

(1) Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid. Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasisel liikumisel selliselt on tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil.

§ 60¹. Mitme laeva samaaegne lootsimine

(1) Vanemmereloots võib lootsida samaaegselt mitut laeva, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) lootsil peab olema kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenite nõusolek;

2) lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi samaaegselt lootsitavate laevade liikumise jälgimiseks ja sidepidamiseks vajalikke lootsitava laeva seadmeid;

3) loots ja kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et meresõiduohutus on tagatud.

(2) Vanemmereloots vormistab iga samaaegselt lootsitava laeva kohta eraldi lootsikviitungi.

(3) Mitme laeva samaaegse lootsimise korra ja täpsemad tingimused kehtestab

määrusega.

§ 61. Lootsimise alustamine ja lõpetamine

(1) Lootsimine algab hetkel, kui laev alustab manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele, kuid hiljemalt siis, kui laev siseneb kohustusliku lootsimise alasse.

(1) Laeva lootsimine lõpeb, kui laev on:

1) ankrus või sildunud või

2) kohustusliku lootsimise alast väljunud.

(2) Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise alast, kui kapten sellega nõustub, ja jätkata lootsimist raadioside vahendusel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud tingimustel. Loots peab olema veendunud, et laeva edasine sõit ilma lootsita pardal on ohutu.

(3) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud reeder.

§ 62. Lootsi kohustused ja vastutus

(1) Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda.

(2) Loots on kohustatud:

1) kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Transpordiametile, sadamakaptenile ja tööandjale;

2) esitama kaptenile tema nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;

3) tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile;

4) teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning koostama koos laeva kapteniga lootsimise kava;

5) kontrollima enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu;

6) jälgima lootsimispiirkonna mere- ja kaldamärkide seisundit;

7) teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile meresõitu ohustavast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas;

8) teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele veesõidukile, sadamaehitisele, hüdrotehnilisele rajatisele või navigatsioonimärgile;

9) teatama merereostusest Kaitseväele ja sadamas ka sadamakaptenile;

10) teatama laevaliiklusjuhile laevaliiklusteeninduse piirkonnas lootsimise alustamisest, lootsimise meetodist ja laevalt mahatulekust vaid sel juhul, kui loots lahkub laevalt vastavalt käesoleva seaduse § 61 lõikele 2.

(3) Kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut ka lootsikandidaadi suhtes.

(4) Laeva kontroll-lehele kantavate andmete loetelu kehtestab

.

§ 63. Lootsi õigused

(1) Lootsil on õigus:

1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;

2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;

4) tasuta toitlustamisele ja majutamisele laeval;

5) kaasa võtta lootsikandidaat, kellel on lootsi õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmise õigus.

§ 64. Laeva lootsimisest keeldumine

(1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui:

1) laeva süvis, pikkus või laius on suurem, kui selles lootsimise piirkonnas on lubatud;

2) laeva kapten ei täida lootsi põhjendatud nõudmisi;

3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva ning laeval olevad inimesed ja laeval oleva vara või teised laevaliikluses osalejad või vähendaks ümbruskonna turvalisust.

(1) Loots keeldub laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 79³ lõikes 2 sätestatud erisusi.

(2) Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, hoolimata sellest, et loots on lootsimisest keeldunud.

(3) Kui kapteni tegevus lootsimise piirkonnas on kehtiva korraga vastuolus, peab loots nõudma rikkumise kohest lõpetamist. Kapteni keeldumise korral peab loots sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile.

(4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise alast väljunud või kui teda on asendanud teine loots.

(5) Lootsimisest keeldumise korral peab loots sellest kohe teatama tööandjale ja sadamakaptenile.

§ 65. Kapteni kohustused ja vastutus

(1) Kapten on kohustatud korraldama lootsi kiire ja ohutu laevale vastuvõtmise ning laevalt lahkumise.

(2) Lootsi viibimine laeval ei vabasta kaptenit laeva juhtimise vastutusest.

(3) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale.

(4) Kapten vastutab selle eest, et lootsile edastataks teave laeva omaduste ja muude iseärasuste kohta, mis on olulised laeva lootsimisel.

(5) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab lootsi ja lootsikandidaadi ohutuse eest nende laevale saabumise, laeval viibimise ja laevast lahkumise ajal.

§ 66. Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest

(1) Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.

(2) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise alas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.

§ 67. Lootsikviitung

(1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.

(2) Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

§ 68. Lootsitasu ja lootsitasu maksmise kord

(2) Lootsimise eest maksab vastavalt lootsitellimusele lootsitasu reeder, laevaagent või sadamapidaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(2) Lootsitasu arvestamisel lähtutakse eesmärgist tagada lootsiteenuse katkematu, kvaliteetne ja jätkusuutlik pakkumine, tehes selleks vajalikke investeeringuid ning arvestades meremajanduse arengu tagamise vajadusega.

(2) Lootsimisel sadama akvatooriumil on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:

1) kuni 250 – 34 ja 44,2 eurot;

2) 251 kuni 500 – 70 ja 91 eurot;

3) 501 kuni 1000 – 139 ja 180,7 eurot;

4) 1001 kuni 1500 – 202 ja 262,6 eurot;

5) 1501 kuni 2000 – 269 ja 349,7 eurot;

6) 2001 kuni 3000 – 335 ja 435,5 eurot;

7) 3001 kuni 5000 – 387 ja 503,1 eurot;

8) 5001 kuni 7500 – 478 ja 621,4 eurot;

9) 7501 kuni 10 000 – 581 ja 755,3 eurot;

10) 10 001 kuni 12 500 – 617 ja 802,1 eurot;

11) 12 501 kuni 15 000 – 742 ja 964,6 eurot;

12) 15 001 kuni 18 000 – 865 ja 1124,5 eurot;

13) 18 001 kuni 24 000 – 989 ja 1285,7 eurot;

14) 24 001 kuni 30 000 – 1174 ja 1526,2 eurot;

15) 30 001 kuni 40 000 – 1360 ja 1768 eurot;

16) 40 001 kuni 60 000 – 1545 ja 2008,5 eurot;

17) 60 001 kuni 80 000 – 1854 ja 2410,2 eurot;

18) 80 001 kuni 100 000 – 2192 ja 2849,6 eurot;

19) 100 001 kuni 120 000 – 2530 ja 3289 eurot;

20) üle 120 001 – 2869 ja 3729,7 eurot.

(2) Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi lähtutakse lootsitasu arvestamisel lootsitava laeva kogumahutavusest ja lootsimise kaugusest. Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsitava laeva puhul kogumahutavusega:

1) kuni 250 – 27 ja 71,5 eurot;

2) 251 kuni 500 – 42 ja 145,6 eurot;

3) 501 kuni 1000 – 55 ja 198,9 eurot;

4) 1001 kuni 1500 – 66 ja 313,3 eurot;

5) 1501 kuni 2000 – 80 ja 435,5 eurot;

6) 2001 kuni 3000 – 94 ja 522,6 eurot;

7) 3001 kuni 5000 – 102 ja 587,6 eurot;

8) 5001 kuni 7500 – 115 ja 669,5 eurot;

9) 7501 kuni 10 000 – 141 ja 770,9 eurot;

10) 10 001 kuni 12 500 – 160 ja 834,6 eurot;

11) 12 501 kuni 15 000 – 197 ja 964,6 eurot;

12) 15 001 kuni 18 000 – 247 ja 1124,5 eurot;

13) 18 001 kuni 24 000 – 321 ja 1318,2 eurot;

14) 24 001 kuni 30 000 – 396 ja 1510,6 eurot;

15) 30 001 kuni 40 000 – 469 ja 1768 eurot;

16) 40 001 kuni 60 000 – 543 ja 2003,3 eurot;

17) 60 001 kuni 80 000 – 617 ja 2410,2 eurot;

18) 80 001 kuni 100 000 – 721 ja 2724,8 eurot;

19) 100 001 kuni 120 000 – 796 ja 3039,4 eurot;

20) üle 120 001 – 870 ja 3352,7 eurot.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2² ja 2³ nimetatud lootsitasule kohalduvad järgmised lisatasud:

1) laeva dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde ja käigukatsetuse korral erijuhtumi lisatasu;

2) ooteaja korral ooteaja lisatasu;

3) lootsi valeväljakutse korral valeväljakutse lisatasu;

4) laeva rohkem kui ühe lootsiga lootsimise lisatasu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2² ja 2³ nimetatud lootsitasu asemel rakendub lootsi väljakutse muutmise korral tellimuse muutmise tasu ning lootsi tellimuse tühistamise korral tellimuse tühistamise tasu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erisusega.

(2) Kui tegemist on avamerelootsimisega või lootsimisega Väinameres, õhtusel või öisel ajal, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, samuti kui tegemist on mehitamata ujuvobjekti lootsimisega või esineb takistus lootsitavalt laevalt lahkumisel, lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest.

(2) Lootsitasu ning käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ nimetatud lisatasu, lõikes 2⁵ nimetatud tasu ning lõikes 2⁶ nimetatud erisuste määrad kehtestab

määrusega.

(2) Kui samaaegselt lootsitakse mitut laeva, makstakse iga lootsitava laeva eest lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.

(3) Kui loots on tellitud laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja lootsi teenusest loobutakse, maksab reeder või laevaagent lootsitasu käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes.

(4) Laeva eest, mis on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ega kasuta lootsiteenust, ei maksta lootsitasu. Samuti on lootsitasu maksmisest vabastatud:

1) ujuvhospitalid ning õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad;

2) rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad laevad;

3) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;

4) laevad, mis on sisenenud sadamasse haigeid, laevaõnnetuse läbiteinud isikuid või surnuid maale tooma.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud laevadele lootsiteenuse osutamise eest tasub lootsitasu maksmisest vabastatud laeva võõrustav või kutsunud isik. Nimetatud juhtudel makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.

(5) Lootsitasu laekub riigieelarvesse.

(5) Lootsitasu arvestab ja makseteatise väljastab Riigilaevastik.

(5) Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule maksmisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile.

(5) Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. Ühe makseteatise võib koostada ja esitada mitme lootsimise kohta.

(5) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates.

(5) Makseteatisel näidatakse:

1) makseteatise väljastaja nimetus;

2) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

3) makseteatise koostamise kuupäev;

4) lootsitasu maksja nimi, registrikood ja aadress;

5) lootsikviitungi number ja väljaandmise kuupäev;

6) lootsitud laeva nimi;

7) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus;

8) makseteatise õiguslik ja faktiline alus;

9) maksetähtpäev;

10) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta, kui lootsitasu jäetakse tähtpäevaks tasumata.

(5) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

(5) Lootsitasu maksmise tähtaeg on 30 päeva makseteatise elektroonilises mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates.

(6) Makseteatis, millega kohustatakse lootsitasu maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui makseteatise saanud isik ei ole maksnud lootsitasu tähtaegselt, muutub lootsitasu täidetavaks käesoleva paragrahvi lõikes 5⁸ nimetatud tähtaja lõppemisel. Täitedokumendile lisab kinnituse makseteatise täidetavuse kohta Riigilaevastik.

(7) Kui makseteatise saanud isik ei ole tasunud lootsitasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, arvates lootsitasu täidetavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid kogusummas mitte rohkem kui Riigilaevastiku poolt temale esitatud makseteatises märgitud lootsitasu.

(8) Lootsiteenuse osutaja võib keelduda laevale lootsiteenuse osutamisest, kui reederi sama või mõne teise laeva varasema lootsimise eest väljastatud makseteatisel näidatud lootsitasu maksetähtpäev on möödunud, kuid lootsitasu on maksmata.

§ 68¹. Lootsitasu maksmise erijuhud

(1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva veesõiduki kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kogumahutavuste summast.

(2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva lootsimise eest makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.

(3) Merematkeid tegeva reisilaeva eest makstakse lootsitasu 80 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust.

(4) Kui laev on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, makstakse lootsimise eest lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõike 2⁷ alusel kehtestatud lootsitasu määradest lähtudes arvestatud lootsitasust, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi. Lootsitasu arvestuse aluseks on tegelik sadamaväline lootsimine, lähtudes laeva kogumahutavusest. Lootsikviitungil tehakse viide käesolevale lõikele.

(5) Eraldatud ballasttankidega tankeri lootsitasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.

14. peatükk LAEVAÕNNETUSTE JA OHTLIKE JUHTUMITE JUURDLUS JA OHUTUSJUURDLUS

§ 69. Laevaõnnetuse mõiste

(1) Laevaõnnetus on sündmus või sündmuste jada, mis on otseselt seotud laeva käitamisega ja millega kaasneb:

1) inimese surm;

2) inimesele põhjustatud tervisekahjustus, mis väljendub isiku töövõimetuses kauem kui 72 tundi seitsme ööpäeva jooksul vigastuse saamisest arvates;

3) isiku kadunuks jäämine laevalt;

4) laevahukk, eeldatav hukk või hülgamine;

5) laeva kahjustamine, mis mõjutab oluliselt laeva konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa laeva hävimise;

6) laeva madalale sõit või juhitavuse või käikuvuse kaotus või laeva osalemine kokkupõrkes;

7) meretaristu kahjustamine, mis võib tõsiselt ohustada laeva, teist laeva või füüsilist isikut ning mis mõjutab oluliselt meretaristu konstruktsioonilist terviklikkust, toimivust või käitamiskarakteristikuid ning nõuab olulise komponendi suuremahulist remonti või väljavahetamist või mis toob kaasa meretaristu hävimise;

8) tõsine keskkonnakahju või tõsise keskkonnakahju tekkimise võimalus, mis tuleneb laeva või laevade kahjustamisest.

(2) Laevaõnnetusena ei käsitata:

1) laeva või selle seadme kahjustust või riket, kui lisaülevaatuse tulemusena ei peatata laeva tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmust, mis toimus ekspluatatsioonist väljaviidud laeval;

3) üksnes lastikaotust;

5) madalale sõitu sisevetes, kui laev sai madalalt lahti omal jõul ja kahjustusteta ning see ei takistanud veeliiklust;

6) tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.

§ 69¹. Laevaõnnetuste liigitamine

(1) Väga raske laevaõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses laevaõnnetus, millega kaasneb:

1) laevahukk;

2) inimese surm;

3) nafta sattumine vette koguses 10 tonni või enam;

4) naftasaaduste sattumine vette koguses 10 tonni või enam;

5) rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (edaspidi IBC koodeks) tähenduses Z kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 10 tonni või enam;

6) IBC koodeksi tähenduses Y kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 5 tonni või enam;

7) IBC koodeksi tähenduses X kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 0,5 tonni või enam.

(2) Raske laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske laevaõnnetusena ning millega kaasneb tulekahju, plahvatus, kokkupõrge, laeva madalale sõit, tormikahjustus, jääkahjustus, kere mõranemine või arvatav kere vigastus või muu selline, mille tagajärjeks on:

1) laeva peajõuseadmete töövõimetus, ulatuslikud eluruumide vigastused, tõsised konstruktsioonilised vigastused, nagu näiteks läbivad veealused kere vigastused, mis muutsid laeva merekõlbmatuks või sisevetel sõidukõlbmatuks;

2) keskkonnakahjustus;

3) laeva rikked, mis nõuavad avariipukseerimist või kaldaabi.

(3) Kerge laevaõnnetus on laevaõnnetus, mida ei käsitata väga raske või raske laevaõnnetusena.

(4) Ohtlik juhtum on sündmus või sündmuste jada, mis ei ole laevaõnnetus ja mis on aset leidnud otseselt seoses laeva käitamisega ning mis ohustas, või kui seda ei oleks kõrvaldatud, ohustaks laeva, selle pardal asuvaid inimesi või muid isikuid või keskkonda.

(5) Ohtlik juhtum ei hõlma tahtlikku tegu või tegevusetust, mille eesmärk on ohustada laeva, füüsilist isikut või keskkonda.

§ 69². Juurdluse ja ohutusjuurdluse kohaldamisala

(1) Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlust (edaspidi juurdlus) ning laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) kohaldatakse laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis:

1) on seotud Eesti riigilippu kandva laevaga;

2) leiab aset Eesti territoriaalmerel, sisemerel või sisevetel või

3) on seotud Eesti Vabariigi muude oluliste huvidega.

(2) Ohutusjuurdlust ei kohaldata laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi suhtes, mis on seotud üksnes:

1) sõjalaeva ja sõjaväelise isikkoosseisu transpordilaeva ning Euroopa Liidu liikmesriigile kuuluva või liikmesriigi käitatava riigihaldusülesandeid täitva laevaga;

2) mehhaanilise jõuajamita laevaga, primitiivse ehitusega puust laevaga ning laevaga, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, kui see laev ei ole mehitatud või seda ei mehitata ning kui see ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat;

3) siseveelaevaga;

4) kalalaevaga, mille pikkus on alla 15 meetri;

5) seisva merepuurplatvormiga.

§ 69³. Ohutusjuurdlusalane koostöö

(1) Ohutusjuurdluse Keskus teeb ohutusjuurdluse läbiviimisel koostööd teiste riikide ohutusjuurdlusasutustega, sealhulgas võib ta paluda neilt abi või pakkuda neile abi eriteadmistega, tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ja hinnangute andmiseks ning võimaldada oluliselt huvitatud teise riigi ohutusjuurdlusasutusel võtta osa ohutusjuurdlusest.

(2) Kui laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes teostab ohutusjuurdlust lisaks Ohutusjuurdluse Keskusele Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutus, teeb Ohutusjuurdluse Keskus koostööd, et leppida kokku ohutusjuurdlust juhtiv riik ning piiritleda poolte ülesanded, õigused ja kohustused. Koostöö tegemisel antakse nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusele samaväärsed võimalused uurimiseks ning tagatakse juurdepääs tunnistajatele ja tõenditele.

(3) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi suhtes Euroopa Liidu mõne teise liikmesriigiga paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisel teeb Ohutusjuurdluse Keskus teise riigi ohutusjuurdlusasutusega koostööd, eesmärgiga jõuda võimalusel ühistele järeldustele. Paralleelse ohutusjuurdluse läbiviimisest ja selle põhjustest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni.

(4) Kui kolmanda riigi ohutusjuurdlusasutus on algatanud käesoleva seaduse § 69² lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja Ohutusjuurdluse Keskus on sellesse asjakohaselt kaasatud, võib Ohutusjuurdluse Keskus jätta paralleelse ohutusjuurdluse algatamata, kui kolmanda riigi juhitav ohutusjuurdlus viiakse läbi kooskõlas IMO laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksiga.

(5) Kui reisiparvlaeva või kiirreisilaeva viimane külastusriik on Eesti ja sellise laevaga juhtub laevaõnnetus või ohtlik juhtum väljaspool Euroopa Liidu liikmesriigi territoriaalmerd või sisevesi, algatab ohutusjuurdluse Eesti Ohutusjuurdluse Keskus. Eesti Ohutusjuurdluse Keskus vastutab sellise ohutusjuurdluse läbiviimise ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni lepitakse kokku, milline asjaomastest riikidest on ohutusjuurdlust juhtiv riik.

(6) Kui Ohutusjuurdluse Keskus osaleb kolmanda riigi teostatavas ohutusjuurdluses, teavitab ta laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni.

§ 70. Juurdluse ja ohutusjuurdluse eesmärk

(1) Juurdluse ja ohutusjuurdluse eesmärk on selgitada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi asjaolud, põhjused ja tagajärjed ning esitada vajaduse korral soovitused, et edaspidi sellist laevaõnnetust või ohtlikku juhtumit vältida ning parandada meresõiduohutust, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.

§ 71. Ohutusjuurdluse korraldaja ja ohutusjuurdluse algatamine

(1) Väga raske laevaõnnetuse ohutusjuurdluse korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Muu laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi korral viib Ohutusjuurdluse Keskus läbi hindamise ja otsustab, kas algatada ohutusjuurdlus või mitte, võttes arvesse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi raskusastet, sellega seotud laeva ja lasti tüüpi ning seda, kas ohutusjuurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid tulevikus.

(1) Kui Ohutusjuurdluse Keskus otsustab raske laevaõnnetuse ohutusjuurdlust mitte algatada, nimetab ta selle otsuse põhjused ning teavitab otsusest esimesel võimalusel Transpordiametit ja Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni. Muu laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse algatamisest või mittealgatamisest teavitatakse esimesel võimalusel Transpordiametit.

(2) Ohutusjuurdlus algatatakse viivitamata, kuid hiljemalt kaks kuud pärast laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist.

(3) Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi laevapere liikmega juhtunud tööõnnetuse uurimine, esitab Tööinspektsioon uurimise aruande Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi keskkonnareostusest või selle ohu tekkimisest tingitud uurimine, esitab Keskkonnaamet uurimise aruande või kokkuvõtte Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

(6) Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ja lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata.

(6) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.

(7) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus:

1) viivitamata juurde pääseda kõigile asjakohastele piirkondadele, laevaõnnetuse toimumiskohale, laevale, vrakile, rajatistele, lastile, seadmetele ja rusudele;

2) nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine;

3) tagada tõendusmaterjalide otsimine ja nende loetelu viivitamatu koostamine ning eraldada vrakk, rusud või muud komponendid või ained uurimiseks või analüüsiks;

4) viivitamata juurde pääseda reisiinfo salvestile ja muudele salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta;

5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused;

6) küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet, ilma selliste isikute kohalolekuta, kelle huvides võiks olla ohutusjuurdluse takistamine, ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist;

7) iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele;

8) viivitamata juurde pääseda laeva käitamisega seotud isikute ütlustele ja neilt võetud proovide analüüsi tulemustele.

(8) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(9) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:

1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;

2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;

5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;

6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.

(11) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi ohutusjuurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestab

määrusega.

§ 71¹. Juurdluse korraldaja ja juurdluse algatamine

(1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi, mis ei kuulu Ohutusjuurdluse Keskuse uurimise alla või mille kohta ei ole Ohutusjuurdluse Keskus algatanud laevaõnnetuse ohutusjuurdlust, juurdluse korraldab Transpordiamet, lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest.

(2) Transpordiameti juurdlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6¹–10 sätestatud ohutusjuurdluse läbiviimise nõudeid, § 73 lõigetes 1–3 ja 5–7 sätestatud ohutusjuurdluse aruandluse nõudeid ning § 73 lõikes 4 sätestatud ohutusjuurdlusest teavitamise nõuet, välja arvatud aruannete Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi edastamise nõue.

(3) Väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse teostab Transpordiamet juhul, kui sellega kaasneb inimese surm. Transpordiamet võib muul juhul teostada väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse põhjendatud huvi korral või väikelaeva omaniku, kindlustusandja, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe taotluse alusel, kui juurdluse tulemused aitaksid vältida õnnetusi tulevikus.

§ 72. Laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist teatamine

(1) Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata politseiasutusele ja kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, ka Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

(1) Kui laevaõnnetus toimus Eesti sadamas või sadama sissesõiduteel, on sadamakapten kohustatud sellest viivitamata teatama Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt laevaõnnetuse üksikasju, laeva nime, laeva asukohta, laeva lähte- ja sihtsadamat, laeva pardal olevate isikute arvu, kontaktandmeid, kust saab teavet pardal veetava ohtliku lasti või saastavate kaupade kohta, ja muud käesoleva seaduse § 42 lõike 9 alusel kehtestatud korras nimetatud teavet ohtliku lasti kohta.

(2) Transpordiamet on kohustatud veeteel toimunud laevaõnnetusest teatama õnnetuse piirkonnas olevatele laevadele, kui õnnetus võib takistada laevaliiklust.

(3) Kui laevaõnnetus toimub välisriigi territoriaalmerel, sisemerel või majandusvööndis või sisevetel, peab kapten või reeder lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusele õnnetusest teatama ka Eesti Vabariigi välisesindusele selles riigis ja selle riigi pädevale asutusele.

(4) Ohtlikust juhtumist, mis oleks võinud lõppeda laevaõnnetusega ja mille ärahoidmiseks võeti erakorralisi meetmeid, peab kapten või reeder viivitamata teatama Transpordiametile, kes edastab vastava teabe viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele.

(5) Ohutusjuurdluse Keskus teavitab laevaõnnetusest ja ohtlikust juhtumist Euroopa Komisjoni Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi kaudu.

§ 72¹. Laeva kapteni ja reederi kohustused seoses ohutusjuurdlusega

(1) Laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi esmased asjaolud selgitab välja laeva kapten, kes teatab sellest reederile vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale ja teeb järgmised toimingud:

1) koostab laevaõnnetuse puhul vabas vormis tehniliste kahjustuste akti;

2) võtab asjaosalistelt seletused;

3) teeb väljavõtted laeva logiraamatust, masina päevaraamatust ning vajaduse korral teistest dokumentidest sellises mahus, mida nõuavad laevaõnnetuse asjaolud;

4) koostab ettekande, milles kirjeldab laevaõnnetuse ja päästetööde või ohtliku juhtumi asjaolusid, ning annab oma esialgse arvamuse laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi põhjuste kohta.

(2) Laeva või laevapere saabumisel Eesti sadamasse esitab kapten kolme tööpäeva jooksul Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumendid. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud väljavõtted esitatakse võimaluse korral koos originaaldokumentidega, mis pärast kontrollimist tagastatakse. Ohutusjuurdluse läbiviimise kiirendamiseks võib dokumendid saata posti teel või edastada faksiga või elektrooniliselt.

(3) Laevaõnnetuses või ohtlikus juhtumis osalenud laeva kapten peab viie tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates esitama Ohutusjuurdluse Keskusele asjakohased dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 71 lõike 11 alusel kehtestatud korrale. Dokumentide esitamise vajalikkuse üle otsustab Ohutusjuurdluse Keskus.

(4) Reeder tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitamise Ohutusjuurdluse Keskusele.

(5) Kui ohutusjuurdluse korraldamiseks on vajalikud reisiinfo salvestis sisalduvad andmed, on reeder kohustatud tagama Ohutusjuurdluse Keskusele kohese juurdepääsu nendele andmetele, korraldama ise või võimaldama Ohutusjuurdluse Keskusel salvestatud andmete kopeerimise. Reeder on kohustatud andma Ohutusjuurdluse Keskusele üle oma kasutuses olevate andmete dešifreerimiseks vajaliku tarkvara ja dokumentatsiooni.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Transpordiameti korraldatava juurdluse puhul.

§ 73. Ohutusjuurdluse aruanne

(1) Ohutusjuurdluse Keskus koostab laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta ohutusjuurdluse aruande, mis peab sisaldama ohutuse tagamise soovitusi.

(2) Ohutusjuurdluse Keskus võib koostada laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi kohta lihtsustatud ohutusjuurdluse aruande, kui tegu ei ole väga raske laevaõnnetusega ja kui ohutusjuurdluse tulemusel ei ole võimalik anda soovitusi, mis aitaks ära hoida sellise laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist tulevikus.

(3) Ohutusjuurdluse aruanne avaldatakse Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast arvates. Kui lõpparuannet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse sama aja jooksul vahearuanne.

(4) Ohutusjuurdluse Keskus edastab laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse aruanded Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi ning IMO Global Integrated Shipping Information System’i andmebaasi.

(5) Ohutusjuurdluse aruanne on avalik. Laevaõnnetuses osalejate ja tunnistajate isikuandmed, nende seletuskirjad, ettekanded ning küsitluse protokollid ei ole avalikud.

(6) Isikud ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, kellele anti ohutusjuurdluse aruandes ohutuse tagamise soovitusi, teavitavad Ohutusjuurdluse Keskust rakendatud või kavandatavatest meetmetest kolme kuu jooksul aruande saamisest arvates.

(7) Ohutusjuurdluse aruande sisule esitatavad nõuded kehtestab

määrusega.

§ 74. Välisriigi lippu kandva laevaga toimunud õnnetus

§ 75.

14¹. peatükk ELEKTROONILINE MEREINFOSÜSTEEM

§ 75¹. Elektrooniline mereinfosüsteem

(1) Elektroonilise mereinfosüsteemi eesmärk on hõlbustada meretranspordiga seonduva informatsiooni edastamist, kogumist ja säilitamist.

(2) Elektroonilise mereinfosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet.

(3) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kantakse välislepingus, Euroopa Liidu õigusaktis, seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud juhtudel:

1) teave ja dokumendid laevakülastuse kohta;

2) teave ohtliku lasti kohta;

3) turvateave;

4) teave laevajäätmete kohta;

4¹) teave punkerdaja kohta;

5) jäämurdja tellimisega seonduv teave;

6) reostuse teade;

7) laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi teade;

8) teave kauba kohta;

9) laeva lootsimisega seonduv teave;

9¹) käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud reisilaeval viibivate isikute nimekiri;

9²) käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud reisilaeval viibivate isikute arv ja teave isikute kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras;

10) muu meretranspordiga seonduv teave.

(6) Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimise korral tuleb lõikes 3 nimetatud teave esitada muul viisil.

(8) Elektroonilisse mereinfosüsteemi kogutud andmeid säilitatakse kooskõlas nende kogumise eesmärkidega õigusaktis sätestatud tähtaja lõpuni.

(9) Elektroonilise mereinfosüsteemi asutab ja selle pidamise korra kehtestab

määrusega.

14². peatükk LAEVADE JÄRELEVALVE ANDMEKOGU

§ 75². Laevade järelevalve andmekogu

(1) Laevade järelevalve andmekogu pidamise eesmärk on talletada elektrooniliselt, süstematiseerida ja asjaomaste asutuste vahel vahetada järgmisi andmeid ning koostada neist ülevaateid:

1) Eestis registreeritud veesõidukite meresõiduohutuse, sisevetel sõidu ohutuse, turvalisuse nõuetele vastavuse ning laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste nõuetele vastavuse andmed;

2) reederi meresõiduohutusalased andmed;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud andmete alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve menetluse andmed.

(1) Laevade järelevalve andmekogu peetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 36¹ lõike 7 alusel loodud laevade infosüsteemis

14³. peatükk MERETURVATÖÖTAJA KASUTAMINE

§ 75³. Mereturvatöötajate kasutamise põhimõtted

(1) Väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest tuleb vajaduse korral võtta laeva kaitseks kasutusele eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktika.

(2) Kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel, kui kõik muud abinõud ja praktika on laeva kaitseks rakendatud ning laeva turvaplaanis on see ette nähtud, võib reeder Eesti riigilippu kandva laeva, sellel viibivate laevapere liikmete ja reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks kasutada mereturvatöötajaid.

(3) Kõrgendatud ohu piirkondade loetelu kehtestab

määrusega.

(4) Reeder kasutab mereturvatöötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu alusel laevakaitset osutava ettevõtjaga:

1) millel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Ühendkuningriigis turvategevuse või laevakaitse valdkonna tegevusluba;

2) mis on akrediteeritud ISO standardi 28007 järgi.

(5) Reeder teavitab mereturvatöötajate kasutamisest Transpordiametit, kust edastatakse samasisuline teavitus Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Reeder edastab käesoleva seaduse § 75⁴ lõikes 5 nimetatud andmed Transpordiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile.

(7) Mereturvatöötaja täidab laeval kapteni korraldusi.

(8) Mereturvatöötaja ei tohi viibida pardal joobeseisundis.

(9) kehtestab määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja, milles kehtestatakse nõuded:

1) laevakaitset osutava ettevõtja vastavusele valdkonnas tunnustatud standarditele;

2) mereturvatöötaja isikule;

3) mereturvatöötaja ettevalmistusele ja väljaõppele;

4) mereturvatöötajate arvule laeval;

5) mereturvatöötajate kasutamisest ja rünnetest teavitamise korrale;

6) turvaplaani lisas kajastatavatele andmetele;

7) laevakaitset osutava ettevõtjaga sõlmitavale lepingule.

§ 75⁴. Mereturvatöötajate relvad, nende olulised osad, lisaseadmed, laskemoon ja enesekaitsevahendid

(1) Kapteni loal on mereturvatöötajal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda ja kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid, laskemoona ja enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset osutavale ettevõtjale.

(2) Mereturvatöötajale lubatud relva, selle olulise osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse relvaseaduse 2., 12³., 13. ja 13¹. peatükki.

(3) Relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei tohi anda isikule, kellel puudub nende käitlemise õigus.

(4) Laevale toodud relvaga peavad olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering.

(5) Relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale toomisel, seal kandmisel ja kasutamisel ning laevalt maha viimisel on mereturvatöötaja kohustatud tagama vajaduse korral kooskõla rahvusvahelise õiguse ning selle riigi õigusaktidega, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab.

§ 75⁵. Tulirelva kasutamine

(1) Mereturvatöötaja võib tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, ületamata seejuures hädakaitse piire.

(2) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik tulirelva kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

§ 75⁶. Isiku ja vallasasja kontrollimine ning isiku kinnipidamine

(1) Mereturvatöötajal on õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasasja vaatlemise ja kompimise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut.

(2) Mereturvatöötajal on õigus võtta kaptenile üleandmiseks hoiule kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud.

(3) Isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel.

(4) Kapteni korraldusel on mereturvatöötajal õigus pidada isik kinni, sulgedes ta ruumi, või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal viibivaid isikuid või laeva pardal olevat vara.

§ 75⁷. Jõu ja erivahendi kasutamine

(1) Mereturvatöötajal on käesoleva seaduse §-s 75⁶ sätestatud meedet kohaldades õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isik ei allu suulisele nõudele.

(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab mereturvatöötaja hoiatama isikut, kelle vastu või kelle valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

(3) Mereturvatöötaja võib kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda või ohustada ennast, teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara.

14⁴. peatükk RIIGILAEVASTIKU POOLT OSUTATAVAD TASULISED TEENUSED

§ 75⁸. Riigilaevastiku poolt osutatavad tasulised teenused

(1) Kui see ei takista Riigilaevastikul õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist, võib Riigilaevastik osutada järgmisi tasulisi teenuseid:

1) veesõiduki haldamine;

2) veesõiduki koos laevaperega kasutusse andmine ning ilma laevapereta kasutusse andmine teadus- ja arendusasutusele ning haridusasutusele;

3) Riigilaevastiku peetava sadama kasutamine;

4) monitoorimine veealuse või -pealse seadmega;

5) navigatsioonimärgistuse haldamine;

6) hüdrograafiline mõõdistamine, kui see on kiireloomuliselt vajalik avalikes huvides pakutava teenuse tagamiseks;

7) veesõiduki või muu vara päästmine merel või laevatatavates vetes, kui ükski isik seda teenust ei paku või seda ei ole võimalik mõistliku aja jooksul üheltki isikult saada.

(2) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada riigi veesõidukite efektiivne kasutamine ja meremajanduse areng.

(3) Riigilaevastiku poolt osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab

määrusega.

15. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA LAEVA KASUTAMISE PIIRANGUD

§ 76. Riikliku järelevalve asutused

(1) Käesoleva seaduse alusel teostavad meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku järelevalvet Transpordiamet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused.

(1) Turule lastud või kasutusele võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused Transpordiametil.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.

(1) Riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele teostab Transpordiamet.

(1) Riiklikku järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.

(2) Transpordiameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, mereturvatöötajate kasutamise üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle, Transpordiametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel ning lootsiteenuse nõuetele vastavuse üle. Transpordiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle.

(2) Käesoleva seaduse §-des 35¹, 35⁶, 37, 39 ja 39¹ ning § 45 lõikes 4 väikelaevale, alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 35⁴ sätestatud väikelaeva ohutusnõuete ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik või Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik.

(4) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs sadamasse, laevaehitus- ja laevaremondiettevõttesse ning mereõppeasutusse ja muusse käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas tooteid valmistavasse või teenuseid osutavasse ettevõttesse ning laevale, väikelaevale ja laevaruumidesse.

(5) Laeva kapten on kohustatud riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut tehnilise ülevaatuse või kontrollimise ajal abistama ning andma talle vajalikku informatsiooni.

(5) Paris MOU kohase kohustusliku kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva reeder või kapten peab tagama mõistliku aja kontrolli läbiviimiseks pärast remondi lõppemist.