LegalizeMeresõiduohutuse seadus
(5) Transpordiametile Eesti merealadel teatavaks saanud meresõiduohutusalastest rikkumistest ja mittevastavustest teavitab Transpordiamet laeva lipuriigi ja laeva sihtsadama riigi pädevat asutust, kui need on teada. Teised järelevalveasutused teavitavad sellistest juhtumitest Transpordiametit.
(6) Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise korra ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu kehtestab
määrusega.
(6) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestab
.
(6) Välisriigi lippu kandval laeval turvalisusega seotud nõuete täitmise üle järelevalvet teostava järelevalveametniku kvalifikatsioon peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
(8) Transpordiameti järelevalveametnik kannab vormi- ja tööriietust. Transpordiameti järelevalveametnikele vormi- ja tööriietuse andmise ja selle kandmise korra kehtestab Transpordiamet.
(11) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.
§ 77. Riikliku järelevalve eesmärk ja objekt
(1) Riikliku järelevalve eesmärk on:
1) tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus;
2) vältida laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ja sisevete reostust ning õhusaastet;
3) tagada laevadel töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt;
4) tagada laevadel tervisekaitsenõuete järgimine;
5) tagada laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide nõuetekohane ettevalmistamine;
6) tagada tegevusloa saanud ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;
7) tagada laevadel turvalisuse nõuete järgimine;
71) tagada laevadel mereturvatöötajate kasutamise nõuete järgimine;
8) tagada lootsiteenuse nõuetekohasus.
(2) Riikliku järelevalve objekt on:
1) laeva ja väikelaeva kere, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus;
2) laeva ja siseveelaeva nõuetekohane mehitatus;
3) laeva nõuetekohane lastimine, lossimine, ballastimine ja punkerdamine;
4) laeva elukeskkonna nõuetekohasus;
5) laeva ja väikelaeva pääste- ning tuletõrjevahendite ja avariiseadmete nõuetekohasus;
6) laeva vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;
7) laeva vastavus tervisekaitsenõuetele;
8) muude laeva organisatsiooniliste ja tehniliste asjaolude nõuetekohasus;
9) laeva projekteerimine, ehitamine, remontimine ja seadistamine käesoleva seaduse §-des 19 ja 191 sätestatud nõuete kohaselt;
10) laevapere liikmete, siseveelaevajuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide ettevalmistamine;
11) isiku tegevus loakohustusega ja teavitamiskohustusega tegevusaladel;
12) laeva vastavus turvalisuse nõuetele;
121) mereturvatöötajate kasutamise nõuetele vastavus;
13) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
14) laevade agenteerimine;
15) deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste vastavus navigatsiooniteabele;
16) lootsiteenuse nõuetekohasus.
(3) Riikliku järelevalve asutus kontrollib ülevaatustevahelisel ajal, kas:
1) laeva tunnistused kehtivad;
2) laeva seadmed, mehhanismid, päästevahendid ja varustus on komplektsed ning korras;
3) laev on mehitatud nõuetekohaselt;
4) laev on lastitud või ballastitud nõuetekohaselt;
5) laeval järgitakse laevapere elukeskkonna kohta kehtestatud nõudeid;
6) laevapere oskab häireolukorras laeval tegutseda;
7) laeval täidetakse keskkonnaohutusnõudeid;
8) laeval järgitakse muid meresõiduohutusnõudeid;
9) laeval järgitakse turvalisuse nõudeid.
§ 771. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 37–41, 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(4) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 78. Laeva sadamast väljumise keeld
(1) Transpordiameti järelevalveametnik võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda järgmistel juhtudel:
1) kapten keelab laeva kontrollimise;
2) laev ei ole merekõlblik või sisevetel sõidukõlblik;
3) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ega nõuetekohaselt varustatud;
4) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud või last ei ole nõuetekohaselt kinnitatud;
5) laeval on lubatust rohkem reisijaid;
6) laeval on avastatud olulisi töötervishoiu-, tööohutus- või tervisekaitsenõuete rikkumisi;
7) kapten keeldub laeva tunnistusi kontrollimiseks esitamast;
8) laeva tunnistused puuduvad või on aegunud;
81) laeva kindlustuspoliis või tõend nõuetekohase vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise kohta puudub või on aegunud;
9) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus;
10) merel pukseerimiseks puudub pukseerimisarvutus, kui see on nõutud, või ei täideta muid pukseerimise nõudeid;
11) rikutakse keskkonnaohutusnõudeid, sealhulgas laevajäätmete üleandmise nõudeid;
12) laeval on avastatud turvalisuse nõuete olulisi rikkumisi;
13) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 169 lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riikliku järelevalve asutus, loots või sadamakapten on kohustatud sellest kohe teavitama Transpordiametit.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste või laeva, inimesi, teist laeva või keskkonda ohustavate puuduste ilmnemise korral peab Transpordiameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab käesoleva seaduse § 76 lõike 61 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, laeva kinni pidama või rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kasutamise keeldu. Kinnipidamine või lõikes 4 nimetatud kasutamise keeld kehtivad seni, kuni Transpordiamet on veendunud, et laev võib väljuda merele või laeva kasutamine võib jätkuda. Kinnipeetud laeva ümberpaigutamine teise kai äärde on ilma Transpordiameti vastava loata keelatud.
(2) Kinnipidamine käesoleva seaduse tähenduses on laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni.
(2) Erandkorras, kui laeva üldine seisukord ei ole ilmselgelt vastav konventsioonide nõuetele, peab Transpordiameti järelevalveametnik laeva kinni ja võib peatada kontrollimise, kuni reeder, klassifikatsiooniühing või laeva lipuriigi pädev asutus on rakendanud abinõusid vastavate konventsioonide nõuete täitmiseks laeval.
(2) Laev peetakse kinni, kui laeva lastiks on ohtlik vedellast või laevakütus, mida vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusaktidele on keelatud vedada selle laevaga tema konstruktsiooni või vanuse tõttu, või kui laeval puudub kehtiv kindlustusleping või muu finantstagatis, mis vastab sätestatud vastutuse piirmäärale ja on vajalik antud lasti või laevakütuse korral.
(3) Transpordiameti järelevalveametniku otsus keelata laeval sadamast väljuda peab sisaldama kinnipidamise aluse ja ettekirjutuse selle kohta, millised puudused on vaja kõrvaldada.
(3) Kui kontrollimise käigus selgunud asjaoludest tulenevalt laev kinni peetakse, teavitab Transpordiamet laeva kinnipidamisest viivitamata kirjalikult laeva lipuriigi pädevat asutust ja lisab teatele käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmeid sisaldava akti. Kui see ei ole võimalik, saadetakse teade koos aktiga selle riigi diplomaatilisele esindajale. Teates tuuakse ära kõik kinnipidamise tinginud asjaolud. Vajaduse korral teavitatakse ka laevale tunnistused väljastanud klassifikatsiooniühingut või laeva ülevaatuse teostajat.
(4) Riikliku järelevalve asutusel on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist.
(5) Kui laeval on keelatud sadamast väljuda, on Transpordiamet kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, sadamakaptenile ja lootsiteenuse osutajale.
(6) Kapten on kohustatud teatama Transpordiametile laeva kontrollimisest, avastatud puudustest ja laeva kinnipidamisest välissadamas.
(7) Transpordiameti järelevalveametnik ei ole kohustatud pärast laeva kinnipidamist seda kinnipidamisest vabastamiseks kontrollima töövälisel ajal.
(8) Transpordiamet teavitab viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike välisriigi lippu kandvast laevast, mis väljus Eesti sadamast, eirates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast sadamast väljumise keeldu või lõike 4 kohaselt tehtud ettekirjutust, ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.
(10) Kui laev vabastatakse kinnipidamisest ja laeval lubatakse sadamast lahkuda, teavitab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust.
(11) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder enne uue kontrolli läbiviimist riigilõivu.
§ 79. Riikliku järelevalve asutuse ettekirjutused
(1) Transpordiameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik teeb laeva tehnilise ülevaatuse või kontrollimise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi.
(3) Rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks teeb Transpordiameti järelevalveametnik või muu riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustab selle lõpetama;
2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuses peavad sisalduma:
1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavale õigusakti sättele;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1000 eurot ning juriidilisele isikule 3200 eurot.
§ 791. Ühekordne ülesõit remondisadamasse
(1) Laeva kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemise korral ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada sadamas, kus toimus kontrollimine, lubatakse laeval, mille merekõlblikkus seda võimaldab, suunduda kooskõlastatult lipuriigi pädeva asutusega lähimasse remondisadamasse, kus on võimalik laeva remontida.
(1) Kui puistlastilaeva või naftatankeri kinnipidamise tingis mittevastavus konstruktsiooni puudutavatele nõuetele või laeva konstruktsiooni puudutavate dokumentide mittevastavus nõuetele, võib Transpordiamet nõuda, et enne laeva lubamist remondisadamasse tehakse kinnipidamissadamas vajalikud laevakere paksuse mõõtmised.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab Transpordiamet sihtsadamariigi, laeva lipuriigi ja vajaduse korral teiste ülesõiduga seotud riikide pädevaid asutusi.
(3) Transpordiamet jälgib, et laev, millel lubati pärast kontrollimist sõita lähimasse remondisadamasse, saabuks kokkulepitud kohta. Kui laev väljub sadamast, täitmata ülesõiduks tehtud ettekirjutust või ei saabu kokkulepitud sadamasse, teavitab Transpordiamet sellest viivitamata laeva lipuriigi pädevat asutust, laeva remondi sihtsadama riigi pädevat asutust, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.
§ 792. Reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel ning regulaarreiside alustamise keeld
(1) Transpordiamet peatab reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse regulaarreisidel või keelab reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamise, kui:
1) laeval ei ole rahvusvaheliste konventsioonide või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutud laeva lipuriigi pädeva asutuse või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud kehtivaid tunnistusi;
2) laev ei ole tunnistuste saamiseks läbinud nõuetekohast ülevaatust;
3) laev ei vasta volitatud klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele või laeva lipuriigi kehtestatud nõuetele konstruktsiooni, kere tehnilise seisukorra, mehhanismide ning elektri- ja teiste seadmete osas;
4) laeval ei ole nõuetekohast reisiinfo salvestit (Voyage Data Recorder – VDR), mille informatsiooni saab kasutada võimaliku laevaõnnetuse juurdlusel;
5) külastusriigile või muule asjassepuutuvale riigile ei ole tagatud juurdepääs reisiinfo salvesti informatsioonile ja muule informatsioonile, mis laevaõnnetuse korral võimaldab selgitada õnnetuse asjaolusid;
6) laev ei vasta rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud piirkondlikele püstuvusnõuetele, kui nimetatud nõuded on kohaldatavad;
7) kontrollimise või külastusriigipoolse lisaülevaatuse käigus on ilmnenud puudusi, mis on ohtlikud reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
8) laev ei vasta ohutusnõuetele, ohtliku lasti veo nõuetele või laevaliikluse korraldamise süsteemi nõuetele;
9) laevapere liikmed ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning see on ohtlik reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
10) välisriigi lippu kandva laeva lipuriik ei ole Transpordiametiga kooskõlastanud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste alusel konventsiooni nõuete täitmisest vabastamise tunnistuse väljastamist või nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi» alusel kiirlaeva opereerimisloa (permit to operate) väljastamist.
(2) Transpordiamet teavitab reederit viivitamata kirjalikult otsusest peatada reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või otsusest keelata reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamine ja toob välja kõik põhjused.
(3) Kui Transpordiamet või külastusriigi pädev asutus avastab regulaarreise tegeval reisiparvlaeval või kiirreisilaeval puudusi, mis otseselt ei ohusta reisiparvlaeva, kiirreisilaeva või selle laevapere liikmeid ja reisijaid, tuleb laeval kasutusele võtta abinõud puuduste kõrvaldamiseks viivitamata või Transpordiameti poolt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul. Kui puuduste kõrvaldamine on ebapiisav, peatatakse reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või keelatakse regulaarreiside alustamine.
§ 793. Laevade sadamasse sisenemise keeld
(1) Transpordiamet keelab Eesti sadamasse ja ankrualasse sisenemise (edaspidi sadamasse sisenemise keeld) välisriigi lippu kandval laeval juhul, kui:
1) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral või
2) laev sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud halli nimekirja kantud riigi lipu all ja on Paris MOU liikmesriigi sadamas või ankrualas kinni peetud või selle tegevus regulaarreisidel on peatatud või regulaarreiside alustamine on keelatud külastusriigi poolt viimase 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral;
3) on rikutud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 169 lõike 5 kohaselt lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks ja reostusohu vältimiseks või vähendamiseks laevale, mille sihtsadam ei asu Eestis ning mis suundub erakorralisse remonti mõne teise riigi loal, kui eelnevalt on teavitatud Transpordiametit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene samuti laevale, mis kooskõlastatult Transpordiametiga siseneb laeva remontimiseks Eesti sadamasse.
(3) Sadamasse sisenemise keeld jõustub pärast laeva kolmandat kinnipidamist hetkest, kui laev lahkub sadamast või ankrualalt, kus laev kinni peeti ning kus tehti sisenemise keelu otsus.
(3) Kui laev on Euroopa Liidus saanud kolm korda sadamasse sisenemise keelu, on laeval pärast järgmist kinnipidamist mõnes Euroopa Liidu sadamas või ankrualas alaliselt keelatud siseneda Eesti sadamasse ja ankrualasse.
(4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Transpordiamet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit, reederit ja lootsiteenuse osutajat. Transpordiamet edastab sadamasse sisenemise keelu otsuse koopia laeva lipuriigi pädevale asutusele, asjaomasele klassifikatsiooniühingule ja turvalisusorganisatsioonile, Paris MOU liikmesriikidele, Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile ja Paris MOU sekretariaadile ning sisestab andmed keelu kohta viivitamata laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi.
(5) Raskeid naftasaadusi vedava ühekordse põhjaga tankeri Eesti sadamasse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172, 30.06.2012, lk 3–9).
§ 794. Laevade sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamine
(1) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks peab laeva omanik või operaator esitama Transpordiametile kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi pädeva asutuse väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Vajaduse korral peab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamise taotlusele lisama klassifikatsiooniühingu tunnistuse, mis tõendab, et laev vastab klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele.
(2) Transpordiamet võib sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistada kolme kuu möödudes selle kehtestamisest, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli.
(3) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Transpordiameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras teine keeld, siis võib Transpordiamet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 12 kuu möödudes, kui kokkulepitud sadamas läbib laev käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli.
(4) Kui laevale on enne mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Eestis kehtestatud sadamasse sisenemise keeld ja Transpordiameti kehtestatud sadamasse sisenemise keeld on järjekorras kolmas keeld, siis võib Transpordiamet enda kehtestatud keelu kehtetuks tunnistada 24 kuu möödudes tingimusel, et:
1) laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste määra alusel ei kuulu Paris MOU aastaaruandes avaldatud musta nimekirja ega halli nimekirja;
2) laeva seadusjärgsed tunnistused ja klassifikatsioonitunnistused on väljastanud lipuriik või klassifikatsiooniühing, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.05.2009, lk 11–23), alusel;
3) reederil on head tegevusnäitajad, mis on kindlaks määratud tema laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel Euroopa Liidus ja Paris MOU liikmesriikides;
4) laev läbib kokkulepitud sadamas käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras Transpordiameti tehtava laiendatud kontrolli.
(5) Kui pärast 24 kuu möödumist kolmanda sadamasse sisenemise keelu kehtestamisest ei vasta laev käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab Transpordiamet laevale alalise sadamasse sisenemise keelu.
(6) Transpordiamet tunnistab sadamasse sisenemise keelu kehtetuks, kui laiendatud kontrolli tulemusel on Transpordiamet veendunud, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Transpordiamet teavitab kirjalikult sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamisest viivitamata reederit, laeva lipuriigi pädevat asutust, asjaomast klassifikatsiooniühingut ja turvalisusorganisatsiooni, Paris MOU liikmesriike, Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja Paris MOU sekretariaati ning sisestab andmed keelu kehtetuks tunnistamise kohta laevakontrolli andmebaasi ja teabesüsteemi.
(7) Kui reeder taotleb sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks laiendatud kontrolli läbiviimist välisriigis, kannab ta Transpordiameti järelevalveametniku lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(8) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 795. Vaidlustamine
(1) Reederil või tema esindajal on õigus vaidlustada laeva kinnipidamine, sadamasse sissesõidu keelustamine, reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel või regulaarreiside alustamise keelustamine. Vaidlustamine ei põhjusta kinnipidamise, sissesõidu keelustamise, regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelustamise lõpetamist vaidluse lahendamiseni.
(2) Transpordiameti järelevalveametnik teavitab laeva kaptenit kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelu vaidlustamise võimalusest.
(3) Vaide võib Transpordiameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajale esitada 30 päeva jooksul kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelamise päevast arvates.
(4) Kui Transpordiameti otsus ei rahulda reederit või tema esindajat, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule.
(5) Kui reederi esitatud vaide tulemusena tunnistatakse kehtetuks laeva kinnipidamise ettekirjutus või sadamasse sisenemise keelu otsus või muudetakse seda, teeb Transpordiamet viivitamata asjakohase muudatuse laevakontrolli andmebaasis ja teabesüsteemis ning teavitab sellest 24 tunni jooksul Euroopa Komisjoni.
§ 796. Väikelaeva ja jeti juhi juhtimiselt kõrvaldamine
(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus väikelaeva või jeti juht veekogul kinni pidada ning kõrvaldada ta väikelaeva või jeti juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, kui:
1) on alust arvata, et isik on narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
2) on alust arvata, et alkoholisisaldus isiku veres ületab lubatud piiri;
3) isikul puudub väikelaeva või jeti juhtimisõigus.
(2) Väikelaev või jett, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, antakse üle omanikule või valdajale või nende poolt nimetatud isikule või nende seaduslikule esindajale. Vajaduse korral korraldab ametiisik sellise väikelaeva või jeti pukseerimise või saatmise lähimasse sadamasse juhtimiselt kõrvaldatud isiku kulul.
(3) Väikelaeva või jeti peatumismärguanne antakse vilkuriga, lipuga, stopp-märgiga, käeosutusega, valjuhääldi kaudu või muul viisil.
§ 797. Lubatud alkoholipiirmäära ületamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tuvastamine
16. peatükk VASTUTUS
§ 80. Liiklusnõuete rikkumine sadamaalal
§ 801. Sadamasse sisenemise keelu rikkumine
(1) Laeva, millel on keelatud siseneda Eesti sadamatesse, sadamasse sisenemise eest või nimetatud laeva sadamasse sisenemise lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 81. Veeteel liiklemise nõuete rikkumine
(1) Veeteedel liiklemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 811. Laeva- ja väikelaevaliikluse tahtlik takistamine ja segamine
(1) Laeva- või väikelaevaliikluse tahtliku takistamise või segamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 812. Sisselülitamata ja hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamine
(1) Sisselülitamata või hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 82. Reisijateveo ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis
(1) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja koostamise korra või laevale või väikelaevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise, samuti reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 83. Ohutu liikluse nõuete rikkumine sisevetel
§ 84. Nõuetekohase loata tuukritööde tegemine
§ 85. Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumine
§ 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide loata paigaldamine ja ümberpaigutamine ning navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise ja muutmise ning märgistusest teavitamise nõuete ja korra rikkumine
(1) Navigatsioonimärkide või laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide Transpordiameti loata paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise või muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 861. Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine
(1) Veesõiduki kinnitamise eest navigatsioonimärgi külge või navigatsioonimärgi kahjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 87. Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta
(1) Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis
(1) Veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 881. Vahiteenistuses joobeseisundis viibimine
(1) Vahiteenistuses joobeseisundis viibimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 882. Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumine
(1) Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ‒
karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.
§ 89. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
§ 90. Lasti, sealhulgas ohtliku lasti ja esemete veosenõuete rikkumine sisevee- ning meretranspordis
(1) Siseveetranspordis või meretranspordis lasti, sealhulgas ohtliku lasti või esemete veosenõuete rikkumise, samuti lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise või mitteõigeaegse edastamise või ebaõige teabe edastamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 901. Laeva kapteni teavitamata jätmine lootsi tellimise vajalikkusest
(1) Laeva kapteni teavitamata jätmise eest kohustuslikus lootsimise alas lootsi tellimise vajalikkusest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 902. Lootsimise nõuete rikkumine
(1) Lootsimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 903. Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmine ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmine
(1) Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmise ning teabe ja ülddeklaratsiooni edastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 904. Õhuliini, kaabli, torujuhtme ja muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamine ja kahjustamisest teatamata jätmine ning neid kahjustada võivad tegevused
(1) Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise, kahjustamisest politseiasutusele ja Transpordiametile teatamata jätmise eest või neid kahjustada võivate tegevuste eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 905. Merereostuse vältimise nõuete rikkumine
(1) Rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõuete ja laevadelt merereostuse vältimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 906. Laevade kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete rikkumine
(1) Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamise nõuete rikkumise ja keelatud kattumisvastaste süsteemide kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 907. Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine
(1) Nõuetele mittevastava väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva või väikelaeva komponendi turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 908. Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumine
(1) Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumise või elektroonilisse mereinfosüsteemi ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 91. Meretranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine
§ 92. Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamine
§ 93. Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine
(1) Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise või kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 931. Laeva tehnilise ülevaatuse korra rikkumine
§ 932. Puistlastilaeva ohutu laadimise ja lossimise nõuete rikkumine
(1) Puistlastilaeva ohutu laadimise või lossimise nõuete, puistlastilaevade terminali ohutusnõuete või laeva kapteni või terminali esindaja teavitamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 933. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra rikkumine
§ 934. Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumine
§ 94.
§ 941. Meresõiduohutusnõuete rikkumine
§ 942. Laeva lubatud süvisest ülelaadimine
(1) Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 943. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine
(1) Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 944. Laevadokumentideta ja aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit või sisevetel sõit
§ 945. Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine
(1) Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 946.
§ 947. Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise ja teadete või ettekannete edastamise korra rikkumine
(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 948. Lootsimisel laevaõnnetuse põhjustamine
(1) Lootsitava laeva laevaõnnetuse põhjustamise eest lootsi poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 949. Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine
(1) Lootsimisel tööandjale, Transpordiametile või sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 9410.
§ 9411. Laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine
(1) Laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9412. Laeva mehitamisel tervisekontrollinõude rikkumine
(1) Tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9413. Kohustusliku lootsimise alas lootsita liiklemine
(1) Kohustusliku lootsimise alas lootsita liiklemise eest, kui laev ei ole vabastatud kohustuslikust lootsimisest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 9414. Laevaõnnetusest, ohtlikust juhtumist, vigastusest ja rikkest teatamata jätmine
(1) Laevaõnnetusest või ohtlikust juhtumist või laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele mõju avaldavast vigastusest või rikkest teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 9415. Tunnistuseta laeva ja väikelaeva kasutamine
(1) Käesoleva seadusega ja muude õigusaktidega ning rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusteta või tehnilise ülevaatuse kontrollaktita laeva või sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9416. Tegevusloa nõude rikkumine
(1) Toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Transpordiameti tegevusloata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9417. Ohutu mehitatuse nõuete rikkumine
(1) Laeva, mille laevapere liikmete arv või laevapere koosseis ei vasta ohutu mehitatuse tunnistusega kehtestatud laevapere miinimumkoosseisule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud erand, kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot.
§ 9418. Diplomi või kutsetunnistuse puudumine
(1) Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9419. Laeva korduv kinnipidamine
§ 9420. Veeliiklust takistav loata tegevus
(1) Üldkasutataval veeteel, laevateel või laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas veeliiklust takistava loata tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9421. Ehitustegevuse nõuete rikkumine veeteel ja navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas
(1) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9422. Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri ja muude seadmete loata paigaldamine
(1) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide veeteele Transpordiameti kirjaliku loata paigaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 9423.
§ 9424. Veesõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta
(1) Veesõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 9425. Laeva turvalisuse nõuete rikkumine
§ 9426. Menetlus
(2) Käesoleva seaduse §-des 80–82, 86–881, 90–907, 93, 932, 942, 943, 945, 947–949, 9411–9418, 9420–9422 ja 9424 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 82, 88, 9411 ja 9424 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus.
(4) Käesoleva seaduse §-des 88 ja 9424 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatule ka Kaitsevägi.
(4) Käesoleva seaduse §-s 905 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise korral ning §-s 908 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
(4) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi.
(5) Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse § 80–9418, 9421, 9422 ja 9424 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud juhul, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.
17. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 95. Käesoleva seaduse rakendamise erisused
(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.
(3) Käesoleva seaduse 111. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.
(4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 261 jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 261 jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 261 lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 261 jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.
(5) Arst, kes käesoleva seaduse § 261 jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 261 jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 261 lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.
(6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.
(8) Transpordiamet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade ja laevapere liikmete osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:
1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;
2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused;
3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;
4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;
5) rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon;
6) rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon;
7) rahvusvaheline konventsioon kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli kohta laevadel;
8) rahvusvaheline konventsioon ohututest konteineritest;
9) ballastvee konventsioon;
10) Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon;
11) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon;
12) 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll.
(9) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus (competent authority for maritime security) ja informatsiooni vahendav asutus (focal point for maritime security) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasemete kehtestamine.
(11) Käesoleva seaduse §-d 371 ja 391 jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.
(14) Riigihaldusülesandeid täitval laeval meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.
(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978» (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.
(16) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkte 3 ja 5 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded.
(17) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded, ja enne 2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.
(20) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 58 ei kohaldata isikule, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on õppima asunud mereõppeasutusse enne 2011. aasta 1. jaanuari.
(21) Käesoleva seaduse § 531 lõiget 11 kohaldatakse:
1) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 24 meetrit või enam ja alla 45 meetri, alates 2012. aasta 31. maist;
2) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 18 meetrit või enam ja alla 24 meetri, alates 2013. aasta 31. maist;
3) enne 2010. aasta 30. novembrit ehitatud kalalaeva suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või enam ja alla 18 meetri, alates 2014. aasta 31. maist.
(22) Käesoleva seaduse § 5010 lõikes 1 sätestatud maksimaalseid veeteetasu maksmise kordasid hakatakse 2013. aastal arvestama alates 1. juulist.
(23) 2013. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini laeva külastuse eest makstavat veeteetasu vähendatakse lähtuvalt 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu suurusest. Veeteetasu vähendatakse tasumisele kuuluva külastuskorra kohta summa võrra, mis arvutatakse 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini laeva eest makstud tuletorni- ja navigatsioonitasu jagamisel sama perioodi jooksul tehtud reiside arvuga, kuid mitte suurema arvuga kui:
1) reisilaeval 60-ga;
2) merematkelaeval 3-ga;
3) muul laeval 10-ga.
(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud veeteetasu vähendamist rakendatakse samale arvule reisidele, mida laev tegi ajavahemikul 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 30. juunini, kuid mitte rohkematele reisidele kui:
1) reisilaeval 60-le;
2) merematkelaeval 3-le;
3) muul laeval 10-le.
(25) Kui käesoleva paragrahvi lõike 23 kohane tasumäära vähendamine ühe reisi kohta on suurem kui reisi kohta maksmisele kuuluv veeteetasu, siis loetakse tasumäära vähendamise suurus võrdseks veeteetasuga.
(26) Kui regulaarreise tegev reisilaev, mille puhul kuulub kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, alustab käesoleva seaduse § 5010 lõike 1 punkti 1 kohaste reiside tegemisega 2015. aasta jaanuarikuus, esitatakse käesoleva seaduse § 5010 lõikes 12 nimetatud reisigraafik Veeteede Ametile hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril.
§ 951. Väikelaevajuhi tunnistuse ja jetijuhi tunnistuse kehtivus
(1) Enne 2005. aasta 1. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega.
(2) Enne 1999. aasta 12. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt:
1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed.
(4) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhi tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.
(6) Isikul, kes on alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 1. juulini sooritanud edukalt väikelaevajuhi eksami, kuid ei ole väikelaevajuhi tunnistust välja võtnud, on õigus esitada taotlus käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
§ 952. Veeteede Ameti poolt reederile või laevaagendile esitatud arved
(1) Veeteede Ametil on õigus käesoleva seaduse §-s 501 ettenähtud tuletorni- ja navigatsioonitasude kohta esitatud arve reederi või laevaagendi poolt tasumata jätmisel esitada reederile või laevaagendile käesoleva seaduse § 504 lõikes 3 nimetatud makseteatis. Makseteatises kajastatud tasude tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates.
(2) Makseteatises kajastatud tasumisele kuuluvad tasud arvutatakse arvete esitamise ajal kehtinud õigusaktide alusel.
§ 953. Meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse nõuete kohaldamine
(1) Enne käesoleva seaduse 22. peatüki jõustumist Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevale on reeder kohustatud taotlema meretöötunnistuse, kalandustöötunnistuse või ajutise meretöötunnistuse hiljemalt 2014. aasta 31. detsembriks.
§ 954. Sadamasse ja sadama reidile sisenevate laevade veeteetasu maksmisest vabastamine 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini
(1) 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini on veeteetasu maksmisest vabastatud kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeva eest on 2020. aasta 1. aprillist kuni käesoleva paragrahvi jõustumiseni veeteetasu arvestatud ning makseteatise alusel on veeteetasu tasutud, tagastab Veeteede Amet maksjale tasutud veeteetasu 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.
§ 955. Veeteetasu arvestamise erisused 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini
(1) Käesoleva seaduse § 5010 lõikes 1 nimetatud veeteetasu peab maksma 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini maksimaalselt järgmiselt:
1) reisilaev 45 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 45 korda;
2) merematkelaev 3 korda;
3) muu laev 8 korda.
(2) Käesoleva seaduse § 504 lõike 23 esimeses lauses ja § 5010 lõike 12 esimeses lauses nimetatud 60 korra asemel võetakse 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini aluseks 45 korda.
(3) Käesoleva seaduse § 504 lõigetes 22 ja 23 ning § 5010 lõikes 12 nimetatud kalendriaasta asemel lähtutakse nimetatud lõigetes ajavahemikust 2021. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini.
(4) Käesoleva seaduse alusel 2021. aasta aprilli kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 50 protsendi võrra.
§ 956. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/267 tuleneva ja nakkushaiguse levikuga seonduva erandi kohaldamine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/267, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (ELT L 60, 22.02.2021, lk 1–20), artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 5 sätestatud mittekohaldamise erandi kasutamise otsustab
määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministri määrust võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 23. märtsist.
§ 957. Enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud tegevusload
(1) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda laeva raadiosideseadmete remontimise, kontrollimise ja kaldahoolduse ning laeva päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusaladel.
(2) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda väikelaevade ehitamise tegevusalal.
(3) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv laevapere liikmetele tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamise tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda käesoleva seaduse 5. peatüki kohase laevapere liikme erialase ettevalmistamise tegevusalal, välja arvatud laevakoka koolitus.
(4) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda reederi turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal.
(5) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud teatamiskohustus loetakse alates 2021. aasta 1. juunist täidetuks, kui isikul on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv tegevusluba §-s 10 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks.
§ 958. Käesoleva seaduse § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 391 lõike 2 rakendamine
(1) Käesoleva seaduse kuni 2021. aasta 1. juunini kehtinud § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 391 lõike 2 alusel
kehtivad alates 2021. aasta 1. juunist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse 2021. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooniga, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juunini.
§ 959. Veeteetasu arvestamise erisused 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
(1) Käesoleva seaduse alusel 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 50 protsendi võrra.
§ 9510. Veeteetasu arvestamise erisused 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
(1) Käesoleva seaduse alusel 2023. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 37,5 protsendi võrra.
§ 9511. Veeteetasu arvestamise erisused 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
(1) Käesoleva seaduse alusel 2024. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 15 protsendi võrra.
§ 9512. Veeteetasu arvestamise erisused 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
(1) Käesoleva seaduse alusel 2025. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 14 protsendi võrra.
§ 9513. Veeteetasu arvestamise erisused 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
(1) Käesoleva seaduse alusel 2026. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 15 protsendi võrra.
§ 96.
–
§ 101.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 102. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)