LegalizeReform history
Meresõiduohutuse seadus
54 versions
· 2002-12-31 — 2025-12-16
2025-12-16
2025-10-11
2025-04-30
2024-12-11
2024-06-30
2023-12-31
2023-06-30
2023-03-26
2022-12-31
2022-12-20
2022-08-13
2022-06-26
2022-02-06
2022-01-12
2021-12-16
2021-05-31
2021-03-31
2021-03-30
2020-12-31
2020-05-06
2020-04-21
2020-01-12
2019-12-20
2018-12-31
2016-04-14
2016-02-29
2015-06-30
2014-12-31
2014-07-08
2014-06-30
2013-12-31
2013-08-31
2013-06-30
2013-06-08
2013-03-31
2012-08-31
2011-12-31
2011-07-13
2011-03-17
2011-01-01
2010-12-31
2010-09-30
2009-12-31
2009-07-09
2009-06-30
2008-11-15
2006-05-31
2005-11-17
2005-06-02
2004-06-04
2004-04-24
2004-01-07
2003-12-31
2002-12-31
Meresõiduohutuse seadus
original version
Text at this date
Changes on 2009-07-09
@@ -46,7 +46,7 @@
##### § 2. Mõisted
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on:
(11) Käesoleva seaduse tähenduses on:
1) *veesõiduk*
@@ -88,7 +88,11 @@
);
10) üldkasutatav veetee – väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi asuv laevaliikluseks ettenähtud mõõdistatud veeala, mis on tähistatud kaardil ja vajaduse korral ka looduses. Sadama sissesõidutee käesoleva seaduse tähenduses on veetee osa, mis võimaldab laeval konkreetsesse sadamasse sisse sõita ja samast sadamast väljuda;
9<sup>1</sup>) veetee – laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;
10) üldkasutatav veetee – veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed;
10<sup>1</sup>) laevatee – veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud;
11) *laevatatavad siseveed*
@@ -366,15 +370,15 @@
##### § 11<sup>2</sup>. Laeva turvahäire
(1) Eesti riigilippu kandvalt laevalt võtab turvahäire vastu Piirivalveamet, teavitades sellest kohe Veeteede Ametit. Vajaduse korral teavitab Veeteede Amet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe välisriigi lippu kandva laeva turvahäire edastamisest, teavitab Veeteede Amet sellest kohe laeva lipuriiki ja vajaduse korral välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub.
(56) Eesti riigilippu kandvalt laevalt võtab turvahäire vastu Piirivalveamet, teavitades sellest kohe Veeteede Ametit. Vajaduse korral teavitab Veeteede Amet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe välisriigi lippu kandva laeva turvahäire edastamisest, teavitab Veeteede Amet sellest kohe laeva lipuriiki ja vajaduse korral välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub.
##### § 11<sup>3</sup>. Kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitamine
(1) Eesti riigilippu kandvatel laevadel kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab reederit Veeteede Amet.
(57) Eesti riigilippu kandvatel laevadel kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab reederit Veeteede Amet.
##### § 11<sup>4</sup>. Laevale turvalisuse kaalutlusel rakendatavad erakorralised meetmed
(1) Kui julgeolekuasutustelt laekunud teabe või ohuhinnangu alusel kujutab laev endast siseriikliku julgeoleku riski, võib Veeteede Amet rakendada turvalisuse kaalutlusel erakorralisi meetmeid, nagu piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine, laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast välja saatmine.
(58) Kui julgeolekuasutustelt laekunud teabe või ohuhinnangu alusel kujutab laev endast siseriikliku julgeoleku riski, võib Veeteede Amet rakendada turvalisuse kaalutlusel erakorralisi meetmeid, nagu piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine, laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast välja saatmine.
### 3. peatükk MERESÕIDUOHUTUSALANE TEHNILINE JÄRELEVALVE
@@ -452,7 +456,7 @@
##### § 15<sup>1</sup>. Leppemärgid
(1) Eestis kohaldatakse laeva ja ohtliku lasti käitamise ning hädaolukorras tegutsemise hõlbustamiseks IMO heakskiidetud leppemärke, mis avaldatakse Veeteede Ameti Teatajas ja Veeteede Ameti veebilehel.
(79) Eestis kohaldatakse laeva ja ohtliku lasti käitamise ning hädaolukorras tegutsemise hõlbustamiseks IMO heakskiidetud leppemärke, mis avaldatakse Veeteede Ameti Teatajas ja Veeteede Ameti veebilehel.
##### § 15<sup>2</sup>. Laevaandmete alaline register
@@ -468,7 +472,7 @@
##### § 16. Laeva merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus
(1) Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust.
(82) Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust.
##### § 17. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus
@@ -802,7 +806,7 @@
##### § 26<sup>2</sup>. Tervisekontrolliga seonduvate vaidluste lahendamine
(1) Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib esitada otsuse peale vaide Tervishoiuametile.
(176) Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib esitada otsuse peale vaide Tervishoiuametile.
##### § 27. Tuukrite terviseseisund ja tervisekontroll
@@ -896,7 +900,7 @@
##### § 33. Reisijateveo tunnistuse ja reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtivuse kaotamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Reisijateveo tunnistus või reisilaeva ohutuse tunnistus kaotab kehtivuse või Veeteede Amet tunnistab reisijateveo tunnistuse või reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtetuks käesoleva seaduse § 18 kohaselt.
(207) Reisijateveo tunnistus või reisilaeva ohutuse tunnistus kaotab kehtivuse või Veeteede Amet tunnistab reisijateveo tunnistuse või reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtetuks käesoleva seaduse § 18 kohaselt.
### 8. peatükk ERIKONSTRUKTSIOONIGA LAEV JA KIIRLAEV
@@ -988,7 +992,7 @@
##### § 38. Väikelaeva vaht
(1) Väikelaeva vaht on väikelaeva juhi kohustus pidevalt jälgida ümbritsevat veeala, et tagada laeva ohutu liiklemine ja veekogul viibijate ohutus.
(235) Väikelaeva vaht on väikelaeva juhi kohustus pidevalt jälgida ümbritsevat veeala, et tagada laeva ohutu liiklemine ja veekogul viibijate ohutus.
##### § 39. Väikelaeva juhile esitatavad nõuded
@@ -1150,11 +1154,11 @@
(2) .
(3) Üldkasutatavate veeteede navigatsioonimärgistuse paigaldamist ja hooldamist korraldab Veeteede Amet. Ainult ühte sadamat teenindavate navigatsioonimärkide nõuetekohast paigaldamist ja hooldamist sadamaalal ja väljaspool sadamaala korraldab sadama valdaja kooskõlastatult Veeteede Ametiga.
(3) Üldkasutatavate veeteede navigatsioonimärgistuse paigaldamist ja hooldamist korraldab Veeteede Amet. Ainult ühte sadamat teenindavate navigatsioonimärkide nõuetekohast paigaldamist ja hooldamist sadamaalal ja väljaspool sadamaala korraldab sadama pidaja kooskõlastatult Veeteede Ametiga.
(4) Navigatsiooniteabe kogumise, koostamise, väljaandmise ja veeliiklejatele edastamise korraldab Veeteede Amet. Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.
(6) Sadama valdaja on kohustatud teatama Veeteede Ametile kõigist muudatustest ja kõrvalekalletest sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses ja töös, samuti sadama akvatooriumi ja sissesõidutee sügavuste muutustest.
(6) Sadama pidaja on kohustatud teatama Veeteede Ametile kõigist muudatustest ja kõrvalekalletest sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses ja töös, samuti sadama akvatooriumi ja sissesõidutee sügavuste muutustest.
##### § 47<sup>1</sup>. Eripiirkonnad ja varjumispaigad
@@ -1192,7 +1196,7 @@
##### § 49<sup>1</sup>. Hüdrometeoroloogiline teenindamine
(1) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut on kohustatud koostama Eesti merealade ning laevatatavate sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastama tasuta nimetatud teabe Veeteede Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Raadiole.
(305) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut on kohustatud koostama Eesti merealade ning laevatatavate sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastama tasuta nimetatud teabe Veeteede Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Raadiole.
##### § 50. Jäämurdetööd
@@ -1212,11 +1216,11 @@
##### § 50<sup>2</sup>. Tasu maksja
(1) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu tasub reeder või laevaagent.
(311) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu tasub reeder või laevaagent.
##### § 50<sup>3</sup>. Tasu laekumine
(1) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu laekuvad riigieelarvesse.
(312) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu laekuvad riigieelarvesse.
##### § 50<sup>4</sup>. Tuletornitasu ja navigatsioonitasu arvestamine
@@ -1246,7 +1250,7 @@
##### § 50<sup>5</sup>. Tuletornitasu ja navigatsioonitasu määrad
(1) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu makstakse järgmistes määrades:
(318) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu makstakse järgmistes määrades:
Laeva kogumahutavus (GT)
@@ -1376,9 +1380,9 @@
(2) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud tuletornitasu või navigatsioonitasu tähtaegselt, on Veeteede Ametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates.
##### § 50<sup>8</sup>. Sadama valdaja kohustus
(1) Sadama valdaja on kohustatud esitama Veeteede Ametile regulaarliinil sõitvate laevade sõidugraafikud.
##### § 50<sup>8</sup>. Sadama pidaja kohustus
(1) Sadama pidaja on kohustatud esitama Veeteede Ametile regulaarliinil sõitvate laevade sõidugraafikud.
(2) Eelseisva kalendrikuu sõidugraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval.
@@ -1556,7 +1560,7 @@
(1) Lootsiteenust osutab riigi poolt moodustatud äriühing.
(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama valdaja.
(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja.
##### § 57. Kohustuslikust lootsimisest vabastamine
@@ -1614,7 +1618,7 @@
##### § 60. Laeva lootsimine eritingimustes
(1) Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema pidev raadioside.
(386) Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema pidev raadioside.
##### § 61. Lootsimise lõpetamine
@@ -1666,7 +1670,7 @@
##### § 63. Lootsi õigused
(1) Lootsil on õigus:
(395) Lootsil on õigus:
1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;
@@ -1712,7 +1716,7 @@
##### § 66. Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest
(1) Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.
(407) Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.
##### § 67. Lootsikviitung
@@ -1778,7 +1782,7 @@
##### § 70. Laevaõnnetuse juurdluse eesmärk
(1) Laevaõnnetuse juurdluse eesmärk on:
(423) Laevaõnnetuse juurdluse eesmärk on:
1) selgitada laevaõnnetuse asjaolud, põhjused ja tagajärjed;
@@ -1840,11 +1844,11 @@
##### § 74. Välisriigi lippu kandva laevaga toimunud õnnetus
(1) Välisriigi lippu kandva laevaga Eesti Vabariigi territoriaal- või sisemerel, sisevetel või sadamas toimunud õnnetuse juurdlus korraldatakse käesoleva peatüki sätete kohaselt, kui välisriigi mereadministratsiooniga ei ole kokku lepitud teisiti.
(437) Välisriigi lippu kandva laevaga Eesti Vabariigi territoriaal- või sisemerel, sisevetel või sadamas toimunud õnnetuse juurdlus korraldatakse käesoleva peatüki sätete kohaselt, kui välisriigi mereadministratsiooniga ei ole kokku lepitud teisiti.
##### § 75. Laevaõnnetuste liigitamine, juurdlemine ja arvelevõtmine
(1) .
(438) .
### 15. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA LAEVA KASUTAMISE PIIRANGUD
@@ -2106,7 +2110,7 @@
##### § 80. Liiklusnõuete rikkumine sadamaalal
(1) Laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sadamasse tuleku või sadamast väljumise nõuete või sadamavetes seismise või liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(491) Laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sadamasse tuleku või sadamast väljumise nõuete või sadamavetes seismise või liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 80<sup>1</sup>. Sadamasse sisenemise keelu rikkumine
@@ -2140,31 +2144,31 @@
##### § 83. Ohutu liikluse nõuete rikkumine siseveeteedel
(1) Siseveeteedel laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sulengutes, reididel või sadamates liiklemise, seismise või mitme aluse või parve pukseerimise nõuete, laevade laadimise, lossimise või veoste ladustamise korra rikkumise, samuti sadama- või hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste või seadmete kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(502) Siseveeteedel laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sulengutes, reididel või sadamates liiklemise, seismise või mitme aluse või parve pukseerimise nõuete, laevade laadimise, lossimise või veoste ladustamise korra rikkumise, samuti sadama- või hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste või seadmete kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 84. Nõuetekohase loata tuukritööde tegemine
(1) Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise, samuti nende tööde ajal signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(503) Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise, samuti nende tööde ajal signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
##### § 85. Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumine
(1) Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(504) Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide kahjustamine, kooskõlastamata paigaldamine ning ümberpaigutamine
(1) Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide kahjustamise, Veeteede Ametiga kooskõlastamata paigaldamise või ümberpaigutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(505) Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide kahjustamise, Veeteede Ametiga kooskõlastamata paigaldamise või ümberpaigutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 87. Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta
(1) Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(506) Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis
(1) Veesõiduki, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest lubatud normi ületavas joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(507) Veesõiduki, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest lubatud normi ületavas joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 89. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
(1) Veesõidukit, sealhulgas väikelaeva juhtiva isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(508) Veesõidukit, sealhulgas väikelaeva juhtiva isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
##### § 90. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine sisevee- või meretranspordis
@@ -2174,11 +2178,11 @@
##### § 91. Meretranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine
(1) Laevade sisseseade rikkumise, samuti laevades selleks mitteettenähtud kohtades suitsetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(511) Laevade sisseseade rikkumise, samuti laevades selleks mitteettenähtud kohtades suitsetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
##### § 92. Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamine
(1) Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(512) Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 93. Mere- ja siseveetranspordivahendite registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumine
@@ -2208,47 +2212,57 @@
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
##### § 93<sup>4</sup>. Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumine
(1) Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
##### § 94. Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumine
(1) Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(523) Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
##### § 94<sup>1</sup>. Meresõiduohutusnõuete rikkumine
(1) Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht laevale või selle reisijatele või mõnele teisele laevale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(524) Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht laevale või selle reisijatele või mõnele teisele laevale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 94<sup>2</sup>. Laeva lubatud süvisest ülelaadimine
(1) Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(525) Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 94<sup>3</sup>. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine
(1) Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(526) Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 94<sup>4</sup>. Laevadokumentideta ja aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit või sisevetel sõit
(1) Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu või sisevetel sõidu eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(527) Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu või sisevetel sõidu eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
##### § 94<sup>5</sup>. Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine
(1) Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(528) Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 94<sup>6</sup>.
##### § 94<sup>7</sup>. Laevaliikluse korraldamise süsteemis või laevaettekannete süsteemis kehtestatud liiklemise ja teadete või ettekannete edastamise korra rikkumine
(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemis või laevaettekannete süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(529) Laevaliikluse korraldamise süsteemis või laevaettekannete süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 94<sup>8</sup>. Laevaõnnetuse või laeva tühiseisaku põhjustamine lootsimisel
(1) Lootsimisel lootsitava laeva laevaõnnetuse või tühiseisaku põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(530) Lootsimisel lootsitava laeva laevaõnnetuse või tühiseisaku põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 94<sup>9</sup>. Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine
(1) Lootsimisel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(531) Lootsimisel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 94<sup>10</sup>. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine
(1) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(532) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
##### § 94<sup>11</sup>. Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine
@@ -2276,11 +2290,11 @@
##### § 94<sup>15</sup>. Tunnistuseta laeva kasutamine
(1) Merekõlblikkuse tunnistuseta või sõidukõlblikkuse tunnistuseta, samuti reisijateveo tunnistuseta või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistuseta või aegunud või kehtetu merekõlblikkuse tunnistusega, sõidukõlblikkuse tunnistusega, reisijateveo tunnistusega või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusega laeva kasutamise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(541) Merekõlblikkuse tunnistuseta või sõidukõlblikkuse tunnistuseta, samuti reisijateveo tunnistuseta või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistuseta või aegunud või kehtetu merekõlblikkuse tunnistusega, sõidukõlblikkuse tunnistusega, reisijateveo tunnistusega või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusega laeva kasutamise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
##### § 94<sup>16</sup>. Tunnustamise nõude rikkumine
(1) Juriidilise isiku poolt toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tunnustamiseta – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
(542) Juriidilise isiku poolt toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tunnustamiseta – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
##### § 94<sup>17</sup>. Ohutu mehitatuse nõuete rikkumine
@@ -2290,11 +2304,11 @@
##### § 94<sup>18</sup>. Diplomi või kutsetunnistuse puudumine
(1) Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(545) Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
##### § 94<sup>19</sup>. Laeva korduv kinnipidamine
(1) Juriidilist isikut, kelle Eesti riigilippu kandev laev on viimase 12 kuu jooksul laevakontrolli ajal kaks korda kinni peetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(546) Juriidilist isikut, kelle Eesti riigilippu kandev laev on viimase 12 kuu jooksul laevakontrolli ajal kaks korda kinni peetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
##### § 94<sup>20</sup>. Üldkasutataval veeteel veespordi- ja muu laevaliiklust takistava ürituse loata korraldamine
@@ -2322,7 +2336,7 @@
##### § 94<sup>24</sup>. Väikelaeva juhtimine ilma juhtimisõiguseta
(1) Väikelaeva juhtimise eest ilma nõuetekohase väikelaevajuhi tunnistuseta juhul, kui tunnistus on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(555) Väikelaeva juhtimise eest ilma nõuetekohase väikelaevajuhi tunnistuseta juhul, kui tunnistus on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
##### § 94<sup>25</sup>. Laeva turvalisuse nõuete rikkumine
@@ -2340,182 +2354,188 @@
(2) Käesoleva seaduse §-des 80–93
<sup>4</sup>
ja 94
<sup>1</sup>
–94
<sup>25</sup>
sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.
(3) Käesoleva seaduse §-des 94, 94
<sup>4</sup>
ja 94
<sup>11</sup>
sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 88, 89, 93, 94
<sup>24</sup>
ja 94
<sup>25</sup>
sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Julgestuspolitsei, politseiprefektuur ja Piirivalveamet.
(5) Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse § 80–94
<sup>18</sup>
, 94
<sup>21</sup>
, 94
<sup>22</sup>
, 94
<sup>24</sup>
ja 94
<sup>25</sup>
kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud juhul, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.
### 17. peatükk RAKENDUSSÄTTED
##### § 95. Käesoleva seaduse rakendamise erisused
(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.
(3) Käesoleva seaduse 11
<sup>1</sup>
. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.
(4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 26
<sup>1</sup>
jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26
<sup>1</sup>
jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26
<sup>1</sup>
lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 26
<sup>1</sup>
jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.
(5) Arst, kes käesoleva seaduse § 26
<sup>1</sup>
jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26
<sup>1</sup>
jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26
<sup>1</sup>
lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.
(6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.
(7) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 5
<sup>3</sup>
ja 94
ei rakendata isikute suhtes, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on asunud õppima mereõppeasutuses enne 2005. aasta 1. juulit.
(8) Veeteede Amet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:
1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;
2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused;
3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;
4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;
5) rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt;
6) laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsioon.
(9) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus (
* competent authority for maritime security*
) ja informatsiooni vahendav asutus (
*focal point for maritime security*
) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasandite kehtestamine.
(10) Piirivalvelaeval, Veeteede Ameti laeval või muul käesoleva seaduse § -s 1 nimetamata riigihaldusülesandeid täitval laeval enne 2005. aasta 1. juulit meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.
(11) Käesoleva seaduse § -d 37
<sup>1</sup>
–94
<sup>25</sup>
sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.
(3) Käesoleva seaduse §-des 94, 94
ja 39
<sup>1</sup>
jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.
##### § 95<sup>1</sup>. Väikelaevajuhi tunnistuse ja jetijuhi tunnistuse kehtivus
(1) Enne 2005. aasta 1. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega.
(2) Enne 1999. aasta 12. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt:
1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed.
(4) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhi tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.
(6) Isikul, kes on alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 1. juulini sooritanud edukalt väikelaevajuhi eksami, kuid ei ole väikelaevajuhi tunnistust välja võtnud, on õigus esitada taotlus käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
##### § 95<sup>2</sup>. Veeteede Ameti poolt reederile või laevaagendile esitatud arved
(1) Veeteede Ametil on õigus käesoleva seaduse §-s 50
<sup>1</sup>
ettenähtud tuletorni- ja navigatsioonitasude kohta esitatud arve reederi või laevaagendi poolt tasumata jätmisel esitada reederile või laevaagendile käesoleva seaduse § 50
<sup>4</sup>
ja 94
<sup>11</sup>
sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 88, 89, 93, 94
<sup>24</sup>
ja 94
<sup>25</sup>
sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Julgestuspolitsei, politseiprefektuur ja Piirivalveamet.
(5) Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse § 80–94
<sup>18</sup>
, 94
<sup>21</sup>
, 94
<sup>22</sup>
, 94
<sup>24</sup>
ja 94
<sup>25</sup>
kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud juhul, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.
### 17. peatükk RAKENDUSSÄTTED
##### § 95. Käesoleva seaduse rakendamise erisused
(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.
(3) Käesoleva seaduse 11
<sup>1</sup>
. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.
(4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 26
<sup>1</sup>
jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26
<sup>1</sup>
jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26
<sup>1</sup>
lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 26
<sup>1</sup>
jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.
(5) Arst, kes käesoleva seaduse § 26
<sup>1</sup>
jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 26
<sup>1</sup>
jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26
<sup>1</sup>
lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.
(6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.
(7) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 5
<sup>3</sup>
ei rakendata isikute suhtes, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on asunud õppima mereõppeasutuses enne 2005. aasta 1. juulit.
(8) Veeteede Amet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:
1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;
2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused;
3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;
4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;
5) rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt;
6) laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsioon.
(9) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus (
* competent authority for maritime security*
) ja informatsiooni vahendav asutus (
*focal point for maritime security*
) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasandite kehtestamine.
(10) Piirivalvelaeval, Veeteede Ameti laeval või muul käesoleva seaduse § -s 1 nimetamata riigihaldusülesandeid täitval laeval enne 2005. aasta 1. juulit meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.
(11) Käesoleva seaduse § -d 37
<sup>1</sup>
ja 39
<sup>1</sup>
jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.
##### § 95<sup>1</sup>. Väikelaevajuhi tunnistuse ja jetijuhi tunnistuse kehtivus
(1) Enne 2005. aasta 1. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega.
(2) Enne 1999. aasta 12. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt:
1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed.
(4) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhi tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.
(6) Isikul, kes on alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 1. juulini sooritanud edukalt väikelaevajuhi eksami, kuid ei ole väikelaevajuhi tunnistust välja võtnud, on õigus esitada taotlus käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
##### § 95<sup>2</sup>. Veeteede Ameti poolt reederile või laevaagendile esitatud arved
(1) Veeteede Ametil on õigus kaubandusliku meresõidu koodeksi 2004. aasta 24. aprillini kehtinud redaktsiooni § 6 punkti 1 alapunktis 13 ettenähtud tuletorni- ja jäämurdetasude ning käesoleva seaduse §-s 50
<sup>1</sup>
ettenähtud tuletorni- ja navigatsioonitasude kohta esitatud arve reederi või laevaagendi poolt tasumata jätmisel esitada reederile või laevaagendile käesoleva seaduse § 50
<sup>4</sup>
lõikes 3 nimetatud makseteatis. Makseteatises kajastatud tasude tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates.
(581) – Riigikohtu 20.10.2009. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsus nr 3-4-1-14-09 tunnistas § 95
<sup>2</sup>
lõike 1 esimese lause osa «kaubandusliku meresõidu koodeksi 2004. aasta 24. aprillini kehtinud redaktsiooni § 6 punkti 1 alapunktis 13 ettenähtud tuletorni- ja jäämurdetasude ning» põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
(2) Makseteatises kajastatud tasumisele kuuluvad tasud arvutatakse arvete esitamise ajal kehtinud õigusaktide alusel.
##### § 96–102.