Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

1) välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või Eestis asuvast aktsiisilaost soetatud alkohol;

1¹) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup. Käesolevas punktis sätestatud aktsiisivabastust kohaldatakse ka teiste riikide relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja nende liikmetele ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja selle liikmetele ning sõjalisele õppeasutusele, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus;

1²) liikmesriikide, välja arvatud Eesti, relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid;

2) aktsiisikaup, mille aktsiisilaopidaja on kasutanud kvaliteedi kontrollimiseks või saatnud akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse kvaliteedi kontrollimiseks või mille aktsiisilaopidaja on kasutanud tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kulunormide piires;

2¹) alkohol, mis esitatakse riiklikku alkoholiregistrisse kandmise eesmärgil akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse analüüsimiseks;

3) peremehetu alkohol, mis on maksuhalduri järelevalve all täielikult denatureeritud;

4) peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, mis hävitatakse maksuhalduri järelevalve all;

4¹) aktsiisikaup, mis on sellise isiku valduses, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, ja mis hävitatakse tolliseaduse alusel kehtestatud korras 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud inventuuriakti koostamise päevast arvates;

4²) teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja seejärel Eestisse toimetatud aktsiisikaup, mis hävitatakse maksuhalduri järelevalve all, kui selle kauba suhtes ei ole algatatud menetlust seoses maksukohustuse vähendamisega või täitmisest kõrvalehoidumisega ja kui maksuhaldurile on enne aktsiisi maksmise tähtaega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatatud soovist aktsiisikaup hävitada;

5) aktsiisikauba põhjendatud kadu;

6) alkohol ja tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse käesoleva seaduse §-des 47, 47¹, 57 ja 57¹ lubatud kogustes ja tingimustel;

7) alkohol ja tubakatoode, mille välisriigi füüsiline isik on saatnud füüsilisele isikule Eestis käesoleva seaduse §-des 48 ja 58 sätestatud koguses ja tingimustel;

8) esteraldehüüdfraktsioon ja täielikult denatureeritud alkohol;

9) tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatav ning apteegist retsepti alusel väljastatav piiritus;

9¹) osaliselt denatureeritud alkohol, mida kasutatakse toidust erineva toote tootmiseks või tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks;

10) ravimite tootmisel ja ekstemporaalsel valmistamisel kasutatav piiritus;

11) riigi-, valla- või linnaasutuse või nende hallatava asutuse poolt selle asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks kasutatav piiritus;

12) veterinaarteenuse osutamiseks kasutatav piiritus;

13) ;

14) sellise kosmeetikatoote, mis ei ole alkohol, tootmiseks kasutatav piiritus;

15) piiritus, mida kasutatakse sellise desinfektandi tootmiseks, mille KNi esimesed kuus numbrit on 3808 94, mis on pakendis mahuga kuni viis liitrit ja mis ei ole jaemüügi korras müüdav alkohol;

16) alkohol, mis kasutatakse äädika, mille KNi esimesed neli numbrit on 2209, tootmiseks;

17) alkoholist erineva toidu tootmisel selle koostisosana kasutatav alkohol, kui etanoolisisaldus toodetavas toidus ei ületa viit liitrit 100 kilogrammi toidu kohta või šokolaaditoote puhul 8,5 liitrit 100 kilogrammi šokolaaditoote kohta;

18) kuni 1,2-mahuprotsendise etanoolisisaldusega toidu valmistamisel selle hulka lisatava lõhna- ja maitseaine tootmiseks kasutatav alkohol. Lõhna- ja maitseaineks peetakse käesolevas seaduses toiduseaduse alusel toidus lubatud lõhna- ja maitseaineid;

18¹) alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud kaasamüüdav kaup;

19) kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud õhusõidukites hooldus- ja remonttööl;

19¹) kütus, mida laevavarustaja töötleb või ladustab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1¹ ja 1² nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või käesoleva paragrahvi punktides 22¹ ja 22² nimetatud laeva varustamiseks;

20) kütus, mis toimetatakse liiduvälisest riigist Eestisse käesoleva seaduse §-s 68 lubatud koguses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel;

21) kütus, mis toimetatakse teisest liikmesriigist Eestisse käesoleva seaduse §-s 69 lubatud koguses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel;

22) kütus, mida ettevõtjana äriregistrisse kantud kütusekäitleja kasutab muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. Muul otstarbel kasutamiseks ei loeta selle kütuse võõrandamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 23 ja käesoleva seaduse § 69⁸ lõikes 1 nimetatud juhtudel;

22¹) kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit sõitvas laevas navigeerimiseks ning hooldus- ja remonttöödel;

22²) eriotstarbeline diislikütus, mida kasutatakse kalalaevas kalastamisel Eestis või mida kasutatakse nimetatud laevas regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks kalastamiseks;

23) kuni üheliitrisesse tarbijapakendisse villitud kütusesarnane toode, mis pole mõeldud kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina, ja laborisse analüüsideks toimetatav kuni üheliitrisesse pakendisse villitud kütus;

24) kütus ja elektrienergia, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides. Mineraloogilised protsessid on protsessid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao C osas 23 „Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;

26) kodumajapidamistes kütteainena kasutatavad tahkekütused;

27) kütuse tootja toodetud kütus, mida kütuse tootja kasutab enda territooriumil kütteainena või statsionaarses mootoris kütuse tootmisprotsessis;

28²) elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks;

28³) elektrienergia, mis on toodetud ärilisel eesmärgil käitatavas laevas;

28⁴) elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides;

28⁵) elektrienergia, mis moodustab toote omahinnast keskmiselt rohkem kui 50%;

28⁶) maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks või veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks;

28⁷) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 2¹ nimetatud biokütus;

28⁸) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 2² nimetatud kütus;

29) alkohol ja kütus, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja f sätestatud saajale ametialaseks kasutamiseks;

30) aktsiisikaup, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 11 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud saajale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aktsiisikaupa on õigus importida diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel.

(2) Aktsiisivabastuse kohaldamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 1¹, 1², 29 või 30 alusel peab aktsiisikaubaga selle veol teise liikmesriiki, läbi teise liikmesriigi või teisest liikmesriigist Eestisse olema kaasas nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 12 lõikes 3 nimetatud vabastussertifikaat. Vabastussertifikaat annab õiguse aktsiisikaupa aktsiisivabalt importida või soetada aktsiisilaost käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 1¹, 1², 29 ja 30 nimetatud juhul. Vabastussertifikaat ei ole nõutav käesoleva paragrahvi:

1) lõikes 2 nimetatud juhul, kui aktsiisikauba importimise koht ja sihtliikmesriik on Eesti;

2) lõike 1 punktides 1¹ ja 1² nimetatud relvajõudude vee- ja õhusõidukite tankimise korral Eestis vahetult selle aktsiisilaopidaja või laevavarustaja poolt, kelle tegevuskoht ning vee- ja õhusõidukite tankimiskoht asuvad sama lennuvälja, kopteriväljaku või sadama territooriumil;

3) lõike 1 punktides 1¹ ja 1² nimetatud relvajõududele kütuse võõrandamise korral Eestis vahetult Kaitseväe aktsiisilao poolt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–1² nimetatud isiku või asutuse õigust aktsiisivaba aktsiisikauba soetamiseks kinnitab vabastussertifikaadil valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16 ja 17 nimetatud aktsiisivabastust ei kohaldata toitlustusettevõttes ega kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale alkoholile. Toitlustusettevõttes ja kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale lõhna- ja maitseainele kohaldatakse aktsiisivabastust tingimusel, et lõhna- ja maitseaine on kõrgel määral kontsentreeritud ja villitud kuni 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest lõhna- ja maitseainet saab kätte tilkhaaval.

(5) Aktsiisivabastusena antava riigiabi korral kohaldatakse aktsiisivabastust pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist kuni loa kehtivuse lõpuni.

(6) Maksuhalduril on alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa või füüsilisele isikule välisriigist saadetud kaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui:

1) alkoholi ja tubakatoodete kogus ületab käesoleva seaduse §-des 47¹ ja 57¹ sätestatud piirnorme või

2) seda võimaldab eeldada reisi eesmärk, aktsiisikauba valdaja seotus ettevõtlusega, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viis, aktsiisikaubaga seotud dokument, aktsiisikauba kogus, aktsiisikauba laad või aktsiisikauba toomise sagedus.

(7) Aktsiisikaup loetakse liiduvälisest riigist soetatuks, kui reisija ei ole maksuhaldurit või Politsei- ja Piirivalveametit kirjalikult teavitanud piiri ületamisel Eestist liiduvälisesse riiki viidavast aktsiisikaubast ja selle kogusest.

(8) Liiduvälisest riigist Eestisse õhusõiduki, rongi ja laevaga saabuvate reisijate puhul ei sõltu aktsiisivabastuse kohaldamine alkoholile ja tubakatoodetele piiriületuste sagedusest.

(9) Liiduvälisest riigist Eestisse saabunud laeva või õhusõiduki pardal soetatud aktsiisikauba puhul kohaldatakse aktsiisivabastust käesoleva seaduse §-des 47 ja 57 sätestatud piirnormide alusel.

§ 28. Aktsiisi maksmise kord

(1) Aktsiis makstakse aktsiisikauba tarbimisse lubamise liikmesriigis maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi. Eestis varem tarbimisse lubatud ja seejärel teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikauba Eestis uuesti tarbimisse lubamisel kohaldatakse selle esmakordsel tarbimisse lubamisel kehtinud aktsiisimäära juhul, kui see on kõrgem uuesti tarbimisse lubamisel kehtivast määrast.

(1) Aktsiisikauba põhjendamata kadude või aktsiisikaubaga seotud rikkumiste korral liikmesriikidevahelise veo ajal loetakse kauba tarbimisse lubamise kohaks liikmesriik, kus tekkis kadu või toimus rikkumine või kus avastati kadu või rikkumine, kui ei olnud võimalik kindlaks teha kao tekkimise või rikkumise toimepaneku kohta. Kui enne kolme aasta möödumist aktsiisi maksmise kohustuse tekkimisest tehakse kindlaks liikmesriik, kus toimus rikkumine või tekkis aktsiisikauba põhjendamata kadu, maksustatakse aktsiisikaup selles liikmesriigis.

(1) Kui Eestist teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaup ei jõudnud sihtkohta ja rikkumise toimumise kohta ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse rikkumise toimumise kohaks Eesti ja maksustamisel võetakse aluseks aktsiisimäär, mis kehtis aktsiisikauba lähetamise päeval.

(1) Aktsiisisumma nõutakse teise liikmesriigi isikult sisse maksukorralduse seaduse §-s 51 sätestatud ametiabi korras.

(2) Aktsiisi maksmise tähtaja pikendamise korral makstakse aktsiis aktsiisi maksmise tähtaja pikendamisel määratud tähtpäeval kehtiva aktsiisimäära järgi. Aktsiisikaubalt, millele või mille müügipakendile kinnitatud maksumärkidelt on aktsiis makstud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktile 5, lõikele 8 või lõikele 17, makstakse aktsiis summa ulatuses, mis saadakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtiva aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem kehtinud aktsiisimäära alusel arvutatud aktsiisisumma lahutamisel.

(4) Aktsiis makstakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

(4) Kui maksumärkide uus kujundus kehtestatakse samal ajal kui uus, kõrgem aktsiisimäär, ei ole lubatud varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaupa, mis on tarbimisse lubatud enne uue aktsiisimäära jõustumist, müüa ega ladustada väljaspool aktsiisiladu pärast kolme kalendrikuu möödumist uue kujundusega maksumärkide jõustumise päevast.

(4) Maksumärkidelt, mille kujundus kehtestatakse üheaegselt uue aktsiisimääraga, või nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaubalt makstakse aktsiisi uue määra alusel.

(4) Rahandusministeerium teavitab aktsiisimaksjat maksumärkide kujunduse muutmisest vähemalt kuus kalendrikuud enne uue kujundusega maksumärkide jõustumist, kui kuus kalendrikuud enne uue kujundusega maksumärkide jõustumist on käesolevas seaduses sätestatud uus aktsiisimäär, mis jõustub samal päeval uue kujundusega maksumärkide jõustumisega.

§ 28¹. Teise liikmesriigi maksuhalduri teavitamine

(1) Maksuhaldur teavitab aktsiisikauba lähteliikmesriigi maksuhaldurit aktsiisi maksmise kohustuse tekkimisest rikkumise juhtudel kauba veol või põhjendamata kadudelt, mis tekkisid kauba veol ajutises aktsiisivabastuses.

(2) Kui tehti kindlaks, et aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veol toimunud rikkumise või põhjendamata kao tekkimise tegelik koht on Eesti, peab maksuhaldur teavitama maksukohustuse tekkimisest selle liikmesriigi maksuhaldurit, kus see kaup aktsiisiga maksustati.

§ 29. Aktsiisi laekumine

(1) Aktsiis laekub riigieelarvesse.

(2) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile. Riigieelarvesse kalendrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile aktsiisi laekumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

§ 30. Aktsiisikauba kadu

(1) Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol.

(2) Aktsiisikauba tootmisel tekkiva aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab maksuhaldur aktsiisilao tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel. Aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 või § 69² lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud isiku või asutuse poolt aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel.

(3) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaatja ja aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud viivitamata pärast piirnormi ületava aktsiisikauba kao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning aktsiisikauba kao põhjendatuks pidamisel esitama akti koos asjakohaste tõenditega Maksu- ja Tolliametile.

(4) Aktsiisikauba põhjendatud kaoks loetakse aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu, kui kao tekkimise tõendusmaterjal on piisav. Aktsiisikauba põhjendatud kaoks loetakse ka kauba iseloomulikest omadustest tulenevat hävimist selle normaaltingimustes tootmisel, ladustamisel ja veol. Käesoleva seaduse mõistes loetakse kaup täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa aktsiisikaubana kasutada, sealhulgas ka pärast töötlemist.

(5) Aktsiisivabastuse loa omanik või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik vastutab aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kaolt aktsiisi maksmise eest alates hetkest, mil ta võttis vastu aktsiisilaost lähetatud aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, või hetkest, mil ta importis aktsiisikauba.

(5) Aktsiisikauba iseloomulikest omadustest tuleneva osalise kao korral, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba veol liikmesriikide vahel või mis tekkis teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba veol Eestisse, lähtutakse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 6 lõike 10 alusel kehtestatud aktsiisikauba kao ühisest piirnormist, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril on põhjendatud alus kahtlustada rikkumist. Aktsiisikauba kao ühise piirnormi puudumise korral või juhtudel, mida ei ole käsitletud ühist piirnormi sätestavas õigusaktis, lähtutakse Eestis kehtivatest aktsiisikauba kadude maksustamise ja aktsiisivabastuse põhimõtetest.

(9) Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisele ja veole Eestis kehtestatakse

määrusega.

(10) Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba Eestisse veol tekkinud kadude aktsiisiga maksustamisel kohaldatakse samu põhimõtteid, mis ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba kadude puhul.

§ 31. Tagatis

(1) Tagatis esitatakse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks. Tagatis peab katma ka teises liikmesriigis tekkida võiva aktsiisi maksmise kohustuse. Aktsiisilaopidaja esitab tagatise ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt, ladustatavalt ja lähetatavalt aktsiisikaubalt ning aktsiisikaubalt, millele kohaldab ajutist aktsiisivabastust muudel eespool nimetamata juhtudel. Põlevkivikütteõli tootja ei pea esitama tagatist tema poolt aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt ja ladustatavalt omatoodetud põlevkivikütteõlilt. Riigi omandis oleva kütust käitleva Kaitseväe aktsiisilao (edaspidi kaitseväe aktsiisiladu) ja kütuse alaliselt paigaldatud torujuhtme kaudu ajutises aktsiisivabastuses liikumise puhul tagatist ei nõuta.

(1) Registreeritud kaubasaaja esitab tagatise oma tegevuskohta vastuvõetavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks.

(1) Sertifitseeritud kaubasaaja esitab tagatise teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks selle toimetamisel Eestisse.

(1) Käesoleva seaduse §-s 21² nimetatud juhul esitab tagatise aktsiisi maksmise eest vastutav isik.

(1) Registreeritud kaubasaatja esitab tagatise ajutises aktsiisivabastuses lähetatavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks.

(1) Aktsiisilaopidaja, kes on teistest alkoholitootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu ning kes toodab aktsiisikaupadest vaid õlut, veini ja kääritatud jooke ning kelle õlle toodang kalendriaasta jooksul on kuni 40 000 liitrit ning veini ja kääritatud joogi toodang kalendriaasta jooksul kokku kuni 15 000 liitrit, esitab maksuhalduri nõudmisel tagatise aktsiisi maksmise tagamiseks. Maksuhaldur võib nõuda tagatist, kui tal on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata. Aktsiisilaopidaja loetakse teistest alkoholitootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatuks muu hulgas juhul, kui ta ei kuulu äriühingule, millele kuulub teine alkoholitootja või millel on otsene või kaudne osalus äriühingus, millele kuulub teine alkoholitootja, ning kui ta ei kuulu äriühingule, milles on otsene või kaudne osalus äriühingul, millele kuulub teine alkoholitootja.

(1) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda vedela põlevaine käitlejalt ning käesoleva seaduse § 24 lõikes 5² nimetatud raske kütteõli või põlevkivikütteõli käitlejalt tagatist kogu tema valduses oleva vedela põlevaine, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli koguselt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata, arvestades ka käesoleva seaduse § 24 lõigetes 5¹ ja 5² sätestatut. Maksu- ja Tolliamet otsustab käesolevas lõikes nimetatud isikule tagatise määramise kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal vedelkütuse seaduse alusel peeti kinni käesolevas lõikes nimetatud isiku kütus. Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas lõikes nimetatud isiku kütust kinni pidada kuni tagatise esitamiseni.

(1) Maksuhaldur võib loobuda aktsiisi maksmise tagatise esitamise nõudest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) aktsiisilaopidaja ei tooda alkoholi, välja arvatud toidulisandit toiduseaduse mõistes;

2) aktsiisilaopidaja kasutab toidulisandi tootmiseks teise ettevõtja toodetud alkoholi ja seda viisil, et toidulisandi tootmiseks kasutatava alkoholi etanoolisisaldus ei suurene;

3) aktsiisilaopidaja villib toote alla 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest toodet saab kätte tilkhaaval;

4) maksuhalduril ei ole alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktides 6, 10, 11 ja 14 nimetatud isikult, energia aktsiisivabastuse loa omanikult ja jäätmetest kütuse tootmise loa omanikult tagatist käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9¹ ja 14–18 nimetatud alkoholilt või punktides 19¹, 22, 22², 24, 27, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud kütuselt või elektrienergialt ning jäätmetest toodetavalt kütuselt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda energia aktsiisivabastuse luba omavalt elektrointensiivselt ettevõtjalt või intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjalt tagatist soodusaktsiisimääraga tarbitavalt elektrienergialt ja maagaasilt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib suureneda või jääda täitmata.

(3) Tagatis esitatakse, aktsepteeritakse ja vabastatakse ning seda kasutatakse kooskõlas maksukorralduse seadusega.

(4) Tagatissumma määrab Maksu- ja Tolliamet. Tagatissumma määramisel lähtutakse tagatise esitaja arvutatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusest, arvestades aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise võimalusega teises liikmesriigis.

(5) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus arvutatakse:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute puhul nende valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba keskmiselt koguselt;

1¹) energia aktsiisivabastuse loa elektrointensiivsest ettevõtjast omaniku puhul tema eelmisel kuni neljal järjestikusel majandusaastal tarbitud elektrienergia summaarselt koguselt või järgmisel 12 kalendrikuul tarbitava elektrienergia summaarselt koguselt;

1²) energia aktsiisivabastuse loa omanikuks oleva intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja puhul tema eelmisel kuni neljal järjestikusel majandusaastal tarbitud maagaasi summaarselt koguselt või järgmisel 12 kalendrikuul tarbitava maagaasi summaarselt koguselt;

2) aktsiisilao puhul aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba keskmiselt koguselt, samaaegselt ajutises aktsiisivabastuses veetava aktsiisikauba maksimaalselt koguselt ja aktsiisilaost kalendrikuu jooksul lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba koguselt summeerituna;

3) registreeritud kaubasaaja puhul ajutises aktsiisivabastuses kalendrikuu jooksul vastuvõetava aktsiisikauba keskmiselt koguselt;

3¹) registreeritud kaubasaatja puhul ajutises aktsiisivabastuses lähetatava aktsiisikauba koguselt;

4¹) maksuesindaja puhul teisest liikmesriigist kalendrikuu jooksul Eestisse toimetatava aktsiisikauba koguselt;

4²) käesoleva seaduse §-s 21² nimetatud füüsilise isiku puhul tema vastuvõetava aktsiisikauba koguselt;

4³) kaugmüüja puhul Eestisse toimetatava aktsiisikauba koguselt;

5) sertifitseeritud kaubasaaja puhul samaaegselt talle veetava aktsiisikauba suurimalt koguselt.

(6) Pideva tegevuse korral arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus viimase kuue kalendrikuu andmete alusel. Tegevuse alustamisel, ebaregulaarse tegevuse korral või kui isik näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus äriplaani alusel koostöös Maksu- ja Tolliametiga.

(7) Tubakatoodete ja alkoholi puhul võetakse tagatissumma suuruse määramisel arvesse ka isikule Maksu- ja Tolliametist väljastatavate maksumärkide maksimaalselt koguselt, millelt on aktsiis maksmata, tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus.

(8) Tagatissumma on tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusega võrdne või sellest väiksem.

(9) Tagatissumma määramise alused ja minimaalsed määrad kehtestatakse

määrusega.

§ 32. Uue tagatise esitamine

(1) Aktsiisi maksmise alalise tagamise korral esitatakse Maksu- ja Tolliametile uus tagatis vähemalt viis päeva enne olemasoleva tagatise kehtivusaja lõppemist. Uue tagatise kehtivus algab eelneva tagatise kehtivusaja lõppemise päevale järgneval päeval.

§ 33. Aktsiisikauba mõõtmise kohustus

(1) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, vedela põlevaine käitleja, biokütuse käitleja ja jäätmetest kütuse tootja peavad mõõtma aktsiisikauba tooraine, pooltoote ja toodangu kogust ning alkoholi tootmise puhul ka etanoolisisaldust. Aktsiisilaopidaja ei pea põlevkivikütteõli tootmisel mõõtma aktsiisikauba tooraine ega pooltoote kogust, välja arvatud pooltoote kasutamisel käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 27 nimetatud otstarbel.

(2) Aktsiisilaopidaja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, laevavarustaja, energia aktsiisivabastuse luba omav kütuse käitleja, jäätmetest kütuse tootja ja registreeritud kaubasaaja peavad mõõtma aktsiisikauba kogust selle väljastamisel oma tegevuskohast ja selle vastuvõtmisel. Käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 6 nimetatud isik peab mõõtma kütuse tootmisprotsessis kütteainena või statsionaarses mootoris kasutatava kütuse kogust.

(3) Tahkekütusest soojuse tootja peab mõõtma soojuse tootmiseks kasutatavat tahkekütuse kogust enne selle kasutuselevõtmist soojuse tootmiseks.

(4) Elektriaktsiisi maksja ja maagaasiaktsiisi maksja peavad mõõtma oma tarbitava ja tarbijale või muule isikule edastatud elektrienergia, mootorimaagaasi, maagaasi ja soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi kogust.

(5) Aktsiisimaksja, kes lubab tarbimisse käesoleva seaduse § 66 lõikes 8¹ nimetatud rasket kütteõli, peab mõõtma iga sellise tarbimisse lubatava raske kütteõli partii tihedust temperatuuril 15 ºC, viskoossust temperatuuril 40 ºC ja väävlisisaldust, kasutades selleks Eesti standardis EVS-EN 590 nimetatud katsemeetodeid. Põhjendatud juhul võib maksuhaldur aktsiisimaksja taotlusel lubada tiheduse, viskoossuse ja väävlisisalduse harvemat mõõtmist.

(6) Aktsiisimaksja, kes lubab tarbimisse käesoleva seaduse § 66 lõikes 9¹ nimetatud põlevkivikütteõli, peab maksuhalduri nõudmisel mõõtma iga sellise tarbimisse lubatava põlevkivikütteõli partii tihedust temperatuuril 15 ºC, viskoossust temperatuuril 40 ºC ja väävlisisaldust kasutades selleks Eesti standardis EVS-EN 590 nimetatud katsemeetodeid.

§ 33¹. Aktsiisikauba mõõtmise nõuded

(1) Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud mõõtmisi (edaspidi aktsiisikauba mõõtmisi) peab tegema asjakohase rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodi alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt.

(2) Aktsiisikauba mõõtmiste korral peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud mõõteseaduse alusel.

(3) Mõõtetulemuste jälgitavus ei pea olema tõendatud:

1) aktsiisilaopidajal, välja arvatud aktsiisikauba tootmise või statsionaarses mahutis ladustamise korral;

2) käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud aktsiisilaopidajal;

2¹) käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1⁵ ja 1⁷ nimetatud aktsiisilaopidajatel;

3) aktsiisilaopidajal, kes tegeleb ainult õhusõiduki või laeva varustamisega;

4) registreeritud kaubasaajal, välja arvatud aktsiisikauba statsionaarses mahutis ladustamise korral;

5) biokütuse käitlejal, jäätmetest kütuse tootjal, vedela põlevaine käitlejal, vedelgaasi ja mootorivedelgaasi käitlejal, laevavarustajal, energia aktsiisivabastuse luba omaval vedelkütuse käitlejal, tahkekütusest soojuse tootjal ning maagaasiaktsiisi maksjal ja elektriaktsiisi maksjal;

6) põlevkivikütteõli mõõtmisel kaalumise teel;

7) kaitseväe aktsiisilao puhul.

(3) Aktsiisilaopidaja, kes toodab alkohoolsetest jookidest vaid õlut, veini ja kääritatud jooki ning kelle iga nimetatud aktsiisikauba liigi tootmismaht kalendriaastas on kuni 15 000 (kaasa arvatud) hektoliitrit, ei pea tõendama mõõtetulemuste jälgitavust pärast selle pädeva mõõtja tunnistuse kehtivuse lõppemist, mis on esitatud aktsiisilao tegevusloa taotlemisel või käesoleva seaduse § 31 lõikes 1⁵ nimetatud tootmismahu piiri ületamisel rohkem kui 20 protsenti. Vaid tootmismahu piiri 15 000 hektoliitrit ületamine ei too kaasa mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise kohustust. Maksuhaldur võib nõuda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamist, kui mõõtmiskorraldus ei vasta käesoleva seaduse nõuetele või kui on muudetud mõõtmiskorraldust, toodangut, tootmistehnoloogiat või seadmeid viisil ja ulatuses, mis tingib vajaduse kontrollida mõõtetulemuste täpsust aktsiisi maksmise õigsuse kindlakstegemise eesmärgil.

(4) Mõõtja pädevus on tõendatud, kui akrediteerimisasutus on mõõtja käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud mõõtmiseks akrediteerinud või erialaselt pädevaks hinnanud ja tõendanud, arvestades, et aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel rakendatav mõõtmiskorraldus võimaldab kindlaks teha tegelikult toodetud ja ladustatud aktsiisikauba koguse ning alkoholi puhul ka etanoolisisalduse.

(5) Aktsiisikauba mõõtmisteks kohustatud isik võib mõõtetulemuste tõendatud jälgitavuse tagamiseks lasta ennast akrediteerida või erialaselt pädevaks hinnata ja tõendada või kasutada akrediteeritud kolmanda osapoole labori teenust.

(6) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded kehtestab

määrusega.

(7) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatav mõõtevahend peab olema taadeldud või kalibreeritud.

§ 33². Aktsiisikauba mõõtmise korraldamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud isik peab aktsiisikauba mõõtmise tulemused ja tahkekütuse puhul kütteväärtuse dokumenteerima ning pidama nende arvestust. Käesoleva seaduse § 33 lõigetes 5 ja 6 nimetatud aktsiisimaksja peab raske kütteõli ja põlevkivikütteõli tiheduse, viskoossuse ja väävlisisalduse mõõtmise tulemused dokumenteerima ning pidama nende üle arvestust.

(2) Aktsiisilaopidaja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, laevavarustaja ja jäätmetest kütuse tootja peavad koostama aktsiisikauba tootmise korral tootmisprotsessi ning aktsiisikauba ladustamist kirjeldava dokumendi, kuhu märgitakse, millal ja millistes tootmisprotsessi osades ning millal ladustamisel tehakse mõõtmisi. Alkoholi tootev aktsiisilaopidaja peab määrama ja dokumenteerima ka tootmisprotsessi osad, kus toimub toodetava alkoholi pöördumatu kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus, sealhulgas etanoolisisalduse muutumine. Käesoleva seaduse § 69² lõike 2 punktis 6 nimetatud isik peab koostama kütuse tootmisprotsessis kütteainena või statsionaarses mootoris kasutatava aktsiisivaba kütuse kasutamise kirjelduse.

(3) Registreeritud kaubasaaja koostab dokumendi, milles kirjeldab aktsiisikauba vastuvõtmisel, ladustamisel ja oma tegevuskohast väljastamisel tehtavaid mõõtmisi.

(4) Maksuhalduril on õigus nõuda muudatuste tegemist aktsiisikauba mõõtmise korralduses tegelikult toodetud ja ladustatud aktsiisikauba koguse kindlaks tegemiseks.

3. peatükk AKTSIISILADU JA REGISTREERITUD KAUBASAAJA TEGEVUSKOHT, AKTSIISILAOPIDAJA JA REGISTREERITUD KAUBASAAJA TEGEVUSLUBA NING MAKSUESINDAJA

§ 34. Aktsiisilaole ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohale esitatavad nõuded

(1) Aktsiisiladu ja registreeritud kaubasaaja tegevuskoht peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) aktsiisilao ja registreeritud kaubasaaja tegevuskoha territooriumi kasutamise ainuõigus on vastavalt aktsiisilaopidajal või registreeritud kaubasaajal maakasutusõigust kinnitava dokumendi alusel ja aktsiisilao territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega;

2) aktsiisilaona või registreeritud kaubasaaja tegevuskohana kasutatavad ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudest mitteärilisel eesmärgil kasutatavatest ruumidest;

3) aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele, mis asuvad aktsiisilaos või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas, peab olema võimalik paigaldada tollitõkendit.

(2) Aktsiisikauba jaemüük aktsiisilaos on keelatud.

§ 34¹. Aktsiisilaopidaja poolt aktsiisikauba vastuvõtmine väljaspool aktsiisiladu

(1) Maksuhalduri loal võib aktsiisilaopidaja võtta väljaspool aktsiisiladu vastu vaid teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa. Maksuhaldur annab loa, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) aktsiisikauba vastuvõtmine väljaspool aktsiisiladu on põhjendatud;

2) mõõtmistulemuse jälgitavus aktsiisikauba tegeliku koguse kindlakstegemiseks on tagatud aktsiisikauba vastuvõtmise kohas;

3) kaup võetakse vastu kohas, kust aktsiisilaopidaja seda edasi ei läheta.

§ 35. Aktsiisilaopidamise eritingimused

(1) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:

1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut, veini ja kääritatud jooke;

2) õlut, veini ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;

3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;

4) aktsiisilaos toodetud õlut, veini ja kääritatud jooki müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas;

5) aktsiisilaopidaja ei võta aktsiisilattu vastu alkoholi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisilaopidajal ei pea olema tagatist.

§ 35¹. Registreeritud kaubasaaja eritingimused

(1) Kui registreeritud kaubasaaja võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa ja ta ei tegele vastuvõetavaga sama liiki aktsiisikauba hulgimüügi või ladustamise teenuse osutamisega, arvutatakse tekkida võiva maksukohustuse suurus tema poolt ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba koguselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeritud kaubasaaja puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 34 ja 36.

§ 36. Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja kohustused

(1) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, on kohustatud:

1) pidama eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisikauba kohta aktsiisimäärade, aktsiisivabastuste ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude kaupa;

2) pidama laoarvestust selliselt, et laoarvestuse dokumentides olevad andmed vastaksid aktsiisikauba liikumist kajastavatele saatedokumentidele;

2¹) aktsiisilao puhul võtma ajutises aktsiisivabastuses temale veetava aktsiisikauba vastu aktsiisilaos või käesoleva seaduse §-s 34¹ sätestatud kohas;

2²) võtma aktsiisikauba arvele kohe pärast veo lõppemist, eraldi arvestust peab pidama väljaspool aktsiisiladu või registreeritud kaubasaaja tegevuskohta vastuvõetava aktsiisikauba kohta;

2³) säilitama paberkandjal dokumendid, mis on siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektroonilises süsteemis (edaspidi SADHES) või nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklites 20 ja 36 nimetatud saatelehtede elektroonilises süsteemis (edaspidi EMCS) olevate dokumentide aluseks, raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumentide säilitamise aja jooksul;

3) pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes ja kirjeldama nimetatud arvestuse pidamise korda töökorralduse eeskirjas;

4) esitama maksuhaldurile käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud andmete muutmist tõendavad dokumendid ja rakendama need muudatused pärast maksuhalduri poolt aktsepteerimist. Muudatustest, mille toimumist ei olnud võimalik ette näha, peab teatama maksuhaldurile hiljemalt järgmisel tööpäeval ja esitama seda tõendavad dokumendid;

4¹) esitama 60 päeva enne aktsiisikauba tootmise alustamist täiendavad dokumendid vastavalt käesoleva seaduse §-le 39, kui aktsiisilao tegevusloa taotlemisel ei esitatud dokumente tootmistegevuse kohta, ning alustama aktsiisikauba tootmist maksuhalduri loal pärast kõikide nõutavate dokumentide aktsepteerimist maksuhalduri poolt;

5) esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu jooksul Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud maksukohustuse arvutuse, kui maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa on üle 20 protsendi suurem või viimasel kolmel maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa eraldi võetuna on üle 10 protsendi suurem tagatissumma määramisel aluseks võetud maksukohustuse tekkida võivast või tekkinud suurusest;

6) vajaduse korral suurendama tagatist 14 tööpäeva jooksul vastavalt Maksu- ja Tolliameti määratud tagatissummale;

7) vastutama aktsiisilaos või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas olevalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise eest;

8) aktsiisilao puhul tootma ja ladustama aktsiisikaupa aktsiisilaos, mille pidamiseks on tal aktsiisilao tegevusluba, ainuisikuliselt, lubamata seal teistel ettevõtjatel mis tahes korras ja moel toota, aktsiisilattu vastu võtta või aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa;

9) võtma vastu, ladustama ja lähetama registreeritud kaubasaaja tegevuskohas, mille pidamiseks on tal registreeritud kaubasaaja tegevusluba, aktsiisikaupa ainuisikuliselt;

11) ladustama aktsiisikaupa nii, et see on paigutatud muust kaubast eraldi. Eraldi peab aktsiisilaos olema paigutatud aktsiisiga maksustatud ja maksustamata aktsiisikaup. Pakendatud aktsiisikaup peab aktsiisilaos olema rühmitatud selle omanike järgi;

12) ladustama aktsiisilaos või registreeritud kaubasaaja tegevuskohas aktsiisikauba selliselt, et kontrolli teostaval ametnikul oleks tagatud juurdepääs igale mahutile ja kaubapartiile ilma kaupu ümber tõstmata;

13) nõustuma järelevalve ja laoseisu kontrolliga ning tagama Maksu- ja Tolliametile pääsu aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha ruumide ja territooriumi kõikidesse osadesse ning vajaduse korral eraldama talle eraldi tööruumi ja sidepidamisvõimalused;

14) aktsiisilao puhul aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses kontrollima selle saaja õigust vastu võtta aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses;

15) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses nummerdama aktsiisikauba rühm- või veopakendid ja tagama, et juurdepääs aktsiisikaubale ei oleks võimalik ilma jälgi jätmata;

16) jälgima, et aktsiisikauba võõrandamisel aktsiisivabastuse loa omanikule võõrandatava aktsiisivaba aktsiisikauba kogus ei ületaks loa andmetel soetamata aktsiisikauba kogust, ning viivitamata märkima aktsiisivabastuse loale andmed võõrandatud aktsiisivaba aktsiisikauba kohta;

16¹) veenduma aktsiisikauba võõrandamisel õhusõiduki või laeva varudeks, et selle saaja on aktsiisivaba aktsiisikauba saamiseks õigustatud isik;

17) piirituse tootmise korral võtma piirituse toorainena kasutatava teravilja igast partiist laboratoorseks analüüsiks proove tärklisesisalduse, niiskuse ja prügisuse määramiseks. Piirituse tootmisel teraviljast erinevast toorainest võtma tooraine igast partiist laboratoorseks analüüsiks proove, mille alusel on võimalik kindlaks teha sellest toorainest toodetava piirituse maksimaalne võimalik kogus. Laboratoorse analüüsi proove teraviljast peab säilitama 180 päeva proovi võtmise päevast arvates. Proovi võtmise ja säilitamise kord kooskõlastatakse maksuhalduriga;

18) teatama maksuhaldurile kütuse erimärgistamisest enne nimetatud toimingu tegemist;

18¹) esitama maksuhaldurile SADHESi lisadokumentide mooduli kaudu akrediteeritud labori analüüsiakti denatureerivate ainete või esteraldehüüdfraktsiooni käesoleva seaduse nõuetele vastavuse kohta denatureeritud alkoholi või esteraldehüüdfraktsiooni lähetamisel aktsiisilaost;

19) pidama aktsiisilaost lähetatud denatureeritud alkoholi ja selles sisaldunud etanooli koguselist arvestust alkoholi denatureerimisliigi ja saajate lõikes;

21) pidama iga aktsiisilaost lähetatud vedela põlevaine partii puhul arvestust selles sisalduvate kütuste kohta liikide ja koguste lõikes ning kui vedela põlevaine partii sisaldab rasket kütteõli või põlevkivikütteõli, tuleb arvestuses kajastada nende tihedus temperatuuril 15 ºC, viskoossus temperatuuril 40 ºC ja väävlisisaldus.

(1) Aktsiisilaopidaja kajastab laoarvestust käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 loetletud kütuste üle, välja arvatud tahkekütuse ja maagaasi üle, maksukorralduse seaduse § 25⁹ lõikes 1 nimetatud andmekogus. Arvestuses kajastatavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

(2) Käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud aktsiisilaopidaja on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 7, 8, 12 ja 13 sätestatud nõudeid.

§ 36¹. Maksuesindaja kohustused

(1) Maksuesindaja on kohustatud:

1) pidama dokumenteeritud arvestust kaugmüüjate kohta käesoleva seaduse § 44² lõike 2 alusel saadud andmete lõikes;

2) pidama arvestust aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes;

3) tagama aktsiisi maksmise ja esitama maksuhaldurile tagatise;

4) suurendama tagatist seitsme tööpäeva jooksul või maksuhaldurile põhjendatud juhul 14 tööpäeva jooksul vastavalt maksuhalduri määratud tagatissummale;

5) viivitamata teavitama maksuhaldurit kaugmüüjalt andmete kättesaamise probleemidest;

6) aktsiisikauba veol tekkinud kadude korral koostama viivitamata akti, milles näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega maksuhaldurile.

§ 37. Aruandlus

(1) Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval.

(2) Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse

määrusega.

§ 38. Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaubasaaja tegevusluba

(1) Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaubasaaja tegevusluba annab õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana või registreeritud kaubasaajana Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas. Registreeritud kaubasaaja tegevuskoha puudumisel annab registreeritud kaubasaaja tegevusluba õiguse võtta vastu ajutises aktsiisivabastuses olevat aktsiisikaupa Maksu- ja Tolliametile teavitatud kohas.

(2) Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaubasaaja tegevusluba antakse maksuhalduri otsusega.

§ 39. Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaubasaaja tegevusloa taotlemisel esitatavad dokumendid

(1) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa taotlemisel Maksu- ja Tolliametile taotleja poolt esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:

1) kirjalik taotlus, mis sisaldab aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha asutamise põhjendust, asutatava aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha asukoha aadressi ning taotleja kontaktandmeid ja pangarekvisiite;

1¹) andmed aktsiisikauba vastuvõtmise koha kohta;

2) äriplaan;

3) aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindala ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, millel on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;

4) hoonete, ruumide, rajatiste ja territooriumi omaniku nimi ja omaniku allkirjastatud dokument, mis tõendab aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja ainuõigust kasutada aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha territooriumi, hooneid, ruume ja rajatisi;

5) aktsiisilao ruumide kasutamise kirjeldus, kus aktsiisikauba tootmise korral on märgitud ka tooraine, pooltoote ja valmistoodangu ladustamise kohad;

6) aktsiisikauba, selle tooraine ja pooltoote mahutite asukohaskeemid ja andmed mahutite mahu kohta;

6¹) aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid;

7) raamatupidamise sise-eeskiri;

7¹) aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha töökorralduse eeskiri;

7²) aktsiisikauba tootmisprotsessi kirjeldus ning aktsiisikauba ladustamise kirjeldus;

8) aktsiisilao puhul käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulunormid;

9) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud aktsiisikauba kao piirnormid;

10) pädeva mõõtja tunnistus;

11) aktsiisikauba mõõtmisteks sõltumatu akrediteeritud labori teenuse kasutamise leping.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud äriplaanis peavad olema järgmised andmed:

1) ajutises aktsiisivabastuses toodetava ja ladustatava aktsiisikauba kirjeldus, registreeritud kaubasaaja puhul ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba kirjeldus;

5) aktsiisilao puhul aktsiisikauba tootmisvõimsus ja maksimaalne võimalik aktsiisikauba ladustamismaht aktsiisilaos;

6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutus.

(2) Registreeritud kaubasaaja, kes võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa, peab registreeritud kaubasaaja tegevusloa taotlemisel esitama kirjaliku taotluse, milles märgib aktsiisikauba vastuvõtmise koha ja aja, vastuvõetava aktsiisikauba kirjelduse, koguse ja kasutamise otstarbe, samuti oma tegevusalad, kontaktandmed ja pangarekvisiidid ning andmed kauba lähetaja kohta.

(3) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava aktsiisilao tegevusloa saamiseks peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud dokumendid ja andmed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid allkirjastab aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba taotlev isik või tema esindaja.

(5) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa andmiseks loa taotlejalt täiendavaid asjassepuutuvaid dokumente lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele.

§ 40. Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaubasaaja tegevusloa andmine

(1) Isikule antakse aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, kui:

1) isik, välja arvatud kaitseväe aktsiisilao puhul, on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;

2) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;

3) isiku aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba ei ole Maksu- ja Tolliamet viimase aasta jooksul nimetatud loa taotluse esitamise päevast arvates kehtetuks tunnistanud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või lõikes 2 nimetatud põhjustel;

4) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga;

5) aktsiisiladu või registreeritud kaubasaaja tegevuskoht vastab käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele või aktsiisiladu käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele;

6) raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele;

7) aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevuskoha laoarvestuses ja raamatupidamises kirjendatakse aktsiisikaupa KNi kaheksa numbri täpsusega ning alkoholi puhul märgitakse selle etanoolisisaldus ning kogus liitrites, kütuse puhul märgitakse selle kogus vastavalt käesoleva seaduse §-s 66 toodud aktsiisimäära ühikule ning tubakatoote puhul vastavalt kas tükkides või kilogrammides;

8) käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 5 loetletud dokumendid ja andmed on esitatud ja need on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;

9) käesoleva seaduse alusel nõutav tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud.

(1) Registreeritud kaubasaaja tegevusluba antakse eraldi iga saadetise vastuvõtmiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) tegevusloa taotleja võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa ning ta ei ole taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul tegelenud vastuvõetavaga sama liiki aktsiisikauba hulgimüügi ega ladustamise teenuse osutamisega;

2) on esitatud käesoleva seaduse § 39 lõikes 2¹ nimetatud dokumendid ja andmed;

3) tegevusloa alusel vastuvõetud aktsiisikaupa ei ladustata teenuse osutamise eesmärgil ega müüda hulgi;

4) on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 ja 9 nimetatud nõuded.

(1) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa andmisest võib keelduda, kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul pannud toime vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 2000 euro, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 335, 336, 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest.

(1) Registreeritud kaubasaaja tegevusloa andmisest eraldi iga saadetise vastuvõtmiseks võib keelduda, kui isik on rikkunud käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 3 sätestatud tingimust tegevusloa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul.

(2) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa andmise otsus või selle andmisest keeldumise otsus tehakse 30 päeva jooksul, aktsiisikauba tootmise korral 60 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates. Ekspertiisi tegemise tõttu võib otsuse tegemise tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada. Aktsiisilaopidajale või registreeritud kaubasaajale antakse tegevusluba hiljemalt tagatise aktsepteerimise päevale järgneval päeval. Kui aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba taotleva isiku või selle isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme suhtes on algatatud menetlus vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1² viidatud süüteo või väärteo kohta, võib aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa andmise otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni käesolevas lõikes nimetatud rikkumiste asjas otsuse jõustumiseni.

(2) Registreeritud kaubasaajale, kes võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa, antakse registreeritud kaubasaaja tegevusluba seitsme päeva jooksul tagatise ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 2¹ nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

(3) Enne aktsiisilaopidamise alustamist teeb Maksu- ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud ametniku poolt määratud komisjon aktsiisilaopidaja või tema esindaja juuresolekul aktsiisilaos inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisilaopidaja valduses oleva aktsiisikauba kogus. Aktsiisilaopidaja võtab aktsiisilao laoarvestuses aktsiisikauba arvele inventuuriaktis märgitud koguses.

(4) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa saamiseks esitatud andmetes muudatuste tegemist ka pärast loa väljastamist, võttes vajaduse korral aluseks sõltumatute ekspertide otsuse. Kui ekspertiisi tulemusel osutusid aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja esitatud andmed ebaõigeteks, tasub ekspertiisikulud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja. Maksu- ja Tolliamet esitab kulude tasumise nõude vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule.

§ 40¹. Registreeritud kaubasaatja tegevusluba

(1) Registreeritud kaubasaatja tegevusluba annab õiguse tegutseda registreeritud kaubasaatjana.

(2) Registreeritud kaubasaatja peab registreeritud kaubasaatja tegevusloa taotlemisel esitama maksuhaldurile kirjaliku taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) aktsiisikauba importimise koht ja aeg;

2) imporditava aktsiisikauba kirjeldus ja kaubakood KNi kaheksa numbri täpsusega, alkoholi puhul märgitakse selle etanoolisisaldus ning kogus liitrites, kütuse puhul märgitakse selle kogus vastavalt käesoleva seaduse §-s 66 toodud aktsiisimäära ühikule ning tubakatoote puhul kas tükkides või kilogrammides;

3) käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutus;

4) kaubasaaja nimi ning tema staatus aktsiisimaksjana, aktsiisimaksja number ja tegevuskoha aadress;

5) kaubasaajale aktsiisikauba üleandmise koha aadress ja üleandmise aeg;

6) tegevusloa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress, kontaktandmed, pangarekvisiidid ja andmed muu äritegevuse kohta.

(3) Maksuhalduril on õigus nõuda registreeritud kaubasaatja tegevusloa andmiseks loa taotlejalt täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele.

(4) Registreeritud kaubasaatja tegevusluba antakse maksuhalduri otsusega aktsiisikauba, välja arvatud alternatiivsed tubakatooted, iga lähetamise kohta eraldi. Registreeritud kaubasaatja tegevusluba antakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) teise liikmesriiki lähetatava aktsiisikauba impordib registreeritud kaubasaatja ise;

2) aktsiisikaup lähetatakse teise liikmesriiki isikule, kellel on õigus vastu võtta ajutises aktsiisivabastuses olevat kaupa;

3) on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed;

4) on täidetud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1–4 ja 9 nimetatud nõuded.

(5) Registreeritud kaubasaatjale antakse registreeritud kaubasaatja tegevusluba seitsme päeva jooksul tagatise ja käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise päevast arvates.

(6) Registreeritud kaubasaatja tegevusloa andmisest võib keelduda, kui:

1) isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul pannud toime vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 2000 euro, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 335, 336, 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest;

2) isik on rikkunud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusi tegevusloa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul.

(7) Registreeritud kaubasaatja peab teavitama viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutumisest. Andmete muutumisel peavad olema täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimused.

(8) Registreeritud kaubasaatja tegevusluba kaotab kehtivuse tegevusloa andmise aluseks olevate andmete muutumisel, kui need ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 41. Isikute registreerimine infosüsteemis

(1) Taotlejale aktsiisilao tegevusloa, registreeritud kaubasaaja tegevusloa, registreeritud kaubasaatja tegevusloa või maksuesindaja tegevusloa andmise korral registreerib maksuhaldur taotleja maksuhalduri elektroonilises infosüsteemis, andes talle vastavalt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja või maksuesindaja numbri.

(1) Maksuhaldur registreerib isiku tema taotlusel sertifitseeritud kaubasaatjaks või sertifitseeritud kaubasaajaks maksuhalduri elektroonilises infosüsteemis. Sertifitseeritud kaubasaatja või sertifitseeritud kaubasaaja registreeritakse aktsiisikauba iga lähetamise või vastuvõtmise kohta eraldi. Maksuhaldur omistab isikule sertifitseeritud kaubasaatja või sertifitseeritud kaubasaaja numbri pärast taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud andmete ja nõudmise korral tagatise aktsepteerimist.

(2) Infosüsteemi kantavate andmete loetelu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud isikute numbrite kombinatsiooni kehtestab

määrusega.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud infosüsteem on vastavalt maksukorralduse seadusele osa maksukohustuslaste registrist.

§ 42. Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtivuse peatamine

(1) Maksuhaldur peatab aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtivuse, kui:

1) puudub tagatis;

2) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja ei ole hiljemalt viis päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu esitanud uut tagatist või

3) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus.

(2) Maksuhaldur võib aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtivuse peatada, kui:

1) loa omaniku suhtes on algatatud menetlus vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärteo kohta või tollialaste õigusaktide rikkumise kohta, mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro;

2) loa omaniku suhtes on algatatud menetlus vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 335, 336, 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süüteo kohta;

3) loa omanik on esitanud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja tegevusloa taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumente või on muutnud tegevusloa taotlemise aluseks olevaid andmeid ja neid rakendanud ilma maksuhalduri poolt aktsepteerimata;

4) loa omaniku tagatis ei vasta maksukorralduse seaduse nõuetele;

5) loa omanik on jätnud täitmata maksuhalduri haldusakti käesoleva seaduse nõuete täitmata jätmise kohta või

6) loa omanik esitab taotluse talle väljastatud aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtivuse peatamiseks.

(3) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rikkumiste asjas otsuse jõustumiseni.

(4) Registreeritud kaubasaajal, kelle tegevusloa kehtivus on peatatud, on ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba vastuvõtmine keelatud.

(5) Aktsiisilaopidajal, kelle aktsiisilao tegevusloa kehtivus on peatatud, on keelatud:

1) ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba vastuvõtmine;

2) aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses lähetamine, välja arvatud aktsiisikauba saaja poolt aktsiisikauba vastuvõtmisel lähetaja juures;

3) selle aktsiisikauba lähetamine, millelt on aktsiis maksmata, kui tal puudub tagatis või kui tagatis ei vasta nõuetele;

4) aktsiisikauba tootmine, välja arvatud alkoholi denatureerimine.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud juhul on aktsiisikaupa lubatud lähetada vaid siis, kui maksuhalduri korralduse alusel on aktsiis makstud enne aktsiisikauba lähetamist.

(6) Maksuhalduri loal võib jätkata selle ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba tootmist, mille tootmine on aktsiisilao tegevusloa kehtivuse peatamise päeval pooleli.

(7) Aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja võib jätkata tegevust maksuhalduri või tema volitatud isiku kirjaliku otsuse alusel.

(8) Enne tegevusloa kehtivuse peatamise otsuse tegemist võib maksuhaldur rakendada sunniraha käesoleva seaduse nõuete täitmiseks koostatud haldusakti täitmata jätmisel. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot, kui maksukorralduse seaduses ei ole sunniraha ülemmäära sätestatud.

§ 43. Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Maksuhaldur tunnistab aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtetuks, kui:

1) kuuekümne päeva jooksul aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud loa kehtivuse peatamise põhjustanud käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 või lõike 2 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asjaolu;

1¹) kuuekümne päeva jooksul aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole loa omanik, kelle taotlusel tegevusloa kehtivus peatati, esitanud taotlust tegevuse jätkamiseks;

2) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja esitab taotluse talle väljastatud aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;

3) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu;

4) on vastu võetud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja lõpetamise või jaotumise otsus;

5) antakse uus aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba.

(1) Maksuhaldur võib keelduda aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest omaniku taotlusel ajal, millal tegevusloa omaniku tegevusloa kehtivus on peatatud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud põhjustel.

(2) Maksuhaldur võib aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaubasaaja tegevusloa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine või loa omanik ei ole käidelnud aktsiisikaupa viimase 12 kalendrikuu jooksul.

(3) Kui ettevõtjal on mitu aktsiisiladu või registreeritud kaubasaaja tegevuskohta, tunnistatakse aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba kehtetuks kõigi aktsiisiladude ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohtade suhtes.

(4) Aktsiisilaos, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on aktsiisikauba tootmine, vastuvõtmine ja lähetamine ajutises aktsiisivabastuses keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul.

§ 44. Inventuur

(1) Aktsiisilao tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päeval moodustab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik komisjoni, kuhu kuulub ka aktsiisilaopidaja esindaja.

(2) Komisjon teeb viivitamatult aktsiisilaos olevate kaupade inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisiga maksustamisele kuuluva aktsiisikauba kogus aktsiisimäära ühikute lõikes.

(3) Pärast inventuuri, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 5 märgitud juhul, on aktsiisilaopidaja kohustatud 30 päeva jooksul, arvates inventuuriakti koostamise päevast, maksma aktsiisiga maksustamisele kuuluvalt aktsiisikaubalt aktsiisi või toimetama aktsiisikauba teise aktsiisilattu tingimusel, et teine aktsiisilaopidaja võtab aktsiisikauba vastu lähetaja aktsiisilaos.

3¹. peatükk TARBIMISSE LUBATUD AKTSIISIKAUBA LÄHETAJA, KÄTTETOIMETAJA JA VASTUVÕTJA KOHUSTUSED

§ 44¹. Eestist aktsiisikaupa müüva kaugmüüja kohustused

(1) Eestist aktsiisikaupa müüv kaugmüüja peab:

1) olema kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;

2) täitma aktsiisikauba sihtliikmesriigi aktsiisi maksmisega seotud nõudeid;

3) esitama maksuhaldurile käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 nimetatud saatelehe SADHESi kaudu enne aktsiisikauba lähetamist teise liikmesriiki;

4) pidama arvestust aktsiisikauba vastuvõtjate lõikes neile lähetatud aktsiisikauba kohta KNi kaheksa numbri täpsusega, märkides aktsiisikauba koguse ja alkoholi puhul ka etanoolisisalduse.

§ 44². Eestisse aktsiisikaupa müüva kaugmüüja kohustused

(1) Kaugmüüja, kes võtab kohustuse maksta aktsiisi, peab enne kauba Eestisse lähetamist esitama maksuhaldurile järgmised dokumendid ja andmed:

1) kaugmüüja nimi ja aadress ning selle koha aadress, kust kaup Eestisse lähetatakse;

2) aktsiisikauba liik, nimetus, etanoolisisaldus ja kogus;

3) aktsiisitagatis;

4) aktsiisikauba kättetoimetamise koht: maakond ja linn, alev või asula;

5) aktsiisikauba vastuvõtja nimi ja kontaktandmed;

6) vastuvõtjale aktsiisikauba kättetoimetamise eeldatav kuupäev.

(2) Kaugmüüja, kes valib maksuesindaja aktsiisi maksmise kohustuse täitmiseks, peab enne kauba Eestisse lähetamist esitama maksuesindajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab maksuesindaja, enne kui aktsiisikaup Eestisse lähetatakse, teatama maksuhaldurile oma nime maksuesindajana, äriregistrikoodi ja esindatava kaugmüüja andmed vastavalt sama paragrahvi lõike 1 punktile 1 ning esitama maksuhalduri nõudmisel arvutuse tekkinud ja tekkida võiva aktsiisi maksmise kohustuse kohta jooksva kalendrikuu andmete alusel.

§ 44³. Teise liikmesriiki lähetatava tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetaja kohustused

(1) Isik, kes lähetab tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil, peab:

1) olema registreeritud sertifitseeritud kaubasaatjana maksuhalduri elektroonilises infosüsteemis enne kauba lähetamist teise liikmesriiki;

2) võimaldama maksuhalduril kontrollida aktsiisikauba saadetist enne selle lähetamist;

3) lähetama aktsiisikauba, välja arvatud alternatiivsed tubakatooted, vaid isikule, kellel on sertifitseeritud kaubasaaja staatus aktsiisikauba sihtliikmesriigis;

4) täitma käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud nõudeid;

5) säilitama paberkandjal dokumendid, mis on SADHESis või EMCSis olevate dokumentide aluseks, raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumentide säilitamise aja jooksul.

§ 44⁴. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtja kohustused

(1) Isik, kes võtab vastu ärilisel eesmärgil Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba, peab:

1) olema registreeritud sertifitseeritud kaubasaajana maksuhalduri elektroonilises infosüsteemis enne kauba lähetamist teisest liikmesriigist;

2) teavitama maksuhaldurit SADHESi kaudu alternatiivsete tubakatoodete vastuvõtmise kavatsusest enne nende teisest liikmesriigist lähetamist;

3) nõustuma kontrollidega, mis võimaldavad maksuhalduril kindlaks teha aktsiisikauba tegelikult vastuvõetud koguse ja aktsiisikaubalt makstud või maksmisele kuuluva aktsiisi;

4) võtma teisest liikmesriigist vastu vaid sertifitseeritud kaubasaatja lähetatud aktsiisikaupa, välja arvatud alternatiivsete tubakatoodete puhul;

5) võtma aktsiisikauba arvele viivitamata selle sihtkohta saabumisel, välja arvatud vastuvõtmisest keeldumise korral;

6) täitma käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud nõudeid;

7) esitama maksuhaldurile tagatise enne aktsiisikauba teisest liikmesriigist Eestisse lähetamist.

§ 44⁵. Kaugmüügi teel soetatava aktsiisikauba vastuvõtja kohustused

(1) Enne kui kaugmüüja lähetab aktsiisikauba Eestisse, peab aktsiisi maksmise eest vastutav füüsiline isik esitama maksuhaldurile aktsiisi maksmise tagatise ja teatama:

1) teisest liikmesriigist vastuvõetava aktsiisikauba liigi, nimetuse, koguse ja etanoolisisalduse;

2) aktsiisikauba eeldatava vastuvõtmise koha, kuupäeva ja oma kontaktandmed.

4. peatükk AKTSIISIKAUBA SAATEDOKUMENDID JA NENDE HALDAMISE ELEKTROONILINE SÜSTEEM

§ 45. Aktsiisikauba saatedokumendid ja nende haldamise elektrooniline süsteem

(1) Aktsiisikauba Eesti-sisene vedu loetakse ajutises aktsiisivabastuses toimuvaks selle kohta SADHESis koostatud A-saatelehe alusel või nimetatud saatelehte asendava pabersaatelehe alusel käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel sätestatud juhtudel. Aktsiisikaubaga peab selle veol olema kaasas A-saatelehe väljatrükk, äridokument, millele on märgitud selgelt tuvastataval viisil selle aktsiisikauba saatelehele SADHESi kaudu saadud number, või A-saatelehte asendav pabersaateleht, kui aktsiisikaup lähetatakse ajutises aktsiisivabastuses:

1) Eestis asuvale isikule;

2) Eestist välisriiki suunduvale õhusõidukile või laevale;

3) selle importimise kohast Eestis asuvasse aktsiisilattu ja aktsiisilaopidaja ei ole ise importija;

4) aktsiisilaost kohta, kus see väljub Eestist liiduvälisesse riiki, ja aktsiisilaopidaja ei ole ise eksportija.

(1) Aktsiisilaost lähetatud Eesti-siseselt ajutise aktsiisivabastuseta veetava aktsiisikauba kohustuslik saateleht on SADHESis menetletav T-saateleht. Aktsiisikaubaga peab selle veol olema kaasas T-saatelehe väljatrükk, äridokument, millele on märgitud selgelt tuvastataval viisil selle aktsiisikauba saatelehele SADHESi kaudu saadud number, või T-saatelehte asendav pabersaateleht, kui aktsiisikaup lähetatakse aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta:

1) Eestis asuvale isikule;

2) Eestist välisriiki suunduvale õhusõidukile või laevale;

3) kohta, kus see väljub Eestist liiduvälisesse riiki, ja aktsiisilaopidaja ei ole ise eksportija.

(1) Aktsiisilaopidaja võõrandab käesoleva seaduse § 34¹ tähenduses vastuvõetud aktsiisikauba teisele isikule Eesti-sisesel veol kasutatava ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba saatelehe alusel.

(1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud saatelehed või äridokumendid ei pea aktsiisikaubaga kaasas olema selle veol torujuhtmetransporti kasutades.

(1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav aktsiisilaopidaja ei pea aktsiisikauba aktsiisilaost väljastamisel saatelehte koostama.

(1) Aktsiisikaupa on keelatud lähetada enne A- või T-saatelehele märgitud aega.

(2) Teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 20 või 36 nimetatud saateleht, mida menetletakse elektroonilises süsteemis EMCS.

(3) Kaugmüügi korral teise liikmesriiki on aktsiisikauba kohustuslik saateleht SADHESis menetletav liikmesriikidevahelise veo muid juhtumeid kajastav saateleht (edaspidi LRM-saateleht). Aktsiisikauba lähetaja peab esitama nimetatud saatelehe maksuhaldurile SADHESi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist.

(3) Alternatiivsete tubakatoodete kohustuslik saateleht nende veol ärilisel eesmärgil teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses või ilma ajutise aktsiisivabastuseta on SADHESis menetletav LRM-saateleht. Aktsiisikauba lähetaja peab esitama nimetatud saatelehe maksuhaldurile SADHESi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist.