Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

(4) Aktsiisikauba vedu teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi loetakse ajutises aktsiisivabastuses toimuvaks selle kohta EMCSis koostatud aktsiisiga maksustamata kauba liikmesriikidevahelist vedu kajastava saatelehe alusel (edaspidi LRA-saateleht), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud juhul. Aktsiisikauba vedu teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi loetakse ilma ajutise aktsiisivabastuseta toimuvaks selle kohta EMCSis koostatud aktsiisiga maksustatud kauba liikmesriikidevahelist vedu kajastava saatelehe alusel (edaspidi LRT-saateleht), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3¹ nimetatud juhul (LRA-saateleht ja LRT-saateleht edaspidi koos e-saateleht). Aktsiisikauba lähetaja esitab maksuhaldurile eeltäidetud e-saatelehe EMCSis enne aktsiisikauba lähetamist. Maksuhaldur teavitab viivitamata eeltäidetud e-saatelehe esitajat e-saatelehe täitmisel tehtud vigadest. Kui e-saatelehe täitmisel vigu ei avastatud, tunnistab maksuhaldur e-saatelehe kehtivaks sellele numbri andmisega. Aktsiisikaubaga peab selle veol olema kaasas e-saatelehe või LRM-saatelehe väljatrükk, äridokument, millele on märgitud selgelt tuvastataval viisil selle aktsiisikauba e-saatelehele või LRM-saatelehele elektroonilise süsteemi kaudu saadud number, või nimetatud saatelehti asendav pabersaateleht, millele on selgelt eristatavalt märgitud maksuhalduri antud saatelehe number. Ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba eksportimisel märgitakse LRA-saatelehe number ekspordi tollideklaratsioonile. Aktsiisikaupa on keelatud lähetada enne e-saatelehele või LRM-saatelehele märgitud aega.

(4) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud täielikult denatureeritud alkoholi kohustuslik saateleht lähetamise korral teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi on EMCSis koostatav LRT-saateleht.

(4) Käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1¹ ja 3 nimetatud alkoholi kohustuslik saateleht lähetamise korral teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi on EMCSis koostatav LRA-saateleht.

(5) Aktsiisikauba e-saatelehte võib asendada pabersaatelehega juhul, kui EMCSi ei ole võimalik enne kauba lähetamist kasutada. Aktsiisikauba lähetaja peab maksuhaldurile esitama enne aktsiisikauba lähetamist pabersaatelehe, kui kaup lähetatakse enne EMCSi kasutamise võimaluse taastamist. Aktsiisikauba lähetaja peab maksuhaldurile esitama e-saatelehe niipea, kui EMCSi kasutamise võimalus on taastatud. Aktsiisikauba vedu toimub pabersaatelehe alusel ajani, kui selle veo kohta vormistatud e-saateleht tunnistatakse kehtivaks. Kui aktsiisikauba vedu alustati e-saatelehte asendava pabersaatelehe alusel ja veose kohta koostatud e-saateleht tunnistatakse kehtivaks veo toimumise ajal, peab aktsiisikauba lähetaja tagama, et EMCSi kaudu saadud e-saatelehe number märgitaks viivitamata aktsiisikaubaga kaasas olevale pabersaatelehele või muule äridokumendile.

(6) Aktsiisikauba lähetajal on õigus e-saateleht tühistada enne aktsiisikauba lähetamist. Aktsiisikauba lähetaja peab viivitamata esitama maksuhaldurile e-saatelehe tühistamise teatise, kui sellele märgitud kuupäeval aktsiisikaupa ei lähetatud. E-saateleht on tühine, kui aktsiisikaupa ei lähetata e-saatelehele märgitud kuupäeval.

(7) Aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses lähetajal on õigus aktsiisikauba veo ajal muuta aktsiisikauba sihtkohta, arvestades, et uus kaubasaaja peab olema isik, kellele on õigus lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetaja võib muuta aktsiisikauba veo ajal sihtkohta juhul, kui nii aktsiisikauba saaja kui ka sihtliikmesriik, kuhu kaup algul lähetati, jääb samaks või kui uueks sihtkohaks on koht, kust aktsiisikaup algul lähetati.

(7) Aktsiisikauba lähetaja on kohustatud viivitamata teavitama maksuhaldurit EMCSi kaudu veoki vahetusest, kauba osalisest või täielikust hävimisest, kauba või veoki kadumisest ja muudest erakorralistest juhtumitest, mis toimusid kauba veo ajal ühest liikmesriigist teise.

(8) Aktsiisikauba vastuvõtja on kohustatud maksuhaldurile teatama EMCSi kaudu talle teisest liikmesriigist või läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval aktsiisikauba vastuvõtmise päevast arvates. Mõjuva põhjuse korral võib maksuhaldur aktsiisikauba vastuvõtmisest teatamise tähtaega viie päeva võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1, 1¹ või 1² nimetatud aktsiisikauba saaja teatab maksuhaldurile aktsiisikauba teisest liikmesriigist vastuvõtmisest käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud korras.

(8) E-saatelehele märgitud aktsiisikauba vastuvõtja on kohustatud maksuhaldurile teatama teisest liikmesriigist või läbi teise liikmesriigi talle lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval saatelehele aktsiisikauba sihtkohta jõudmise ajaks märgitud kuupäevast arvates.

(8) Alternatiivsete tubakatoodete teisest liikmesriigist vastuvõtmisest teatab vastuvõtja maksuhaldurile SADHESi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval pärast aktsiisikauba vastuvõtmist. Alternatiivsete tubakatoodete lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses peab nende lähetaja teavitama maksuhaldurit selle kauba vastuvõtmisest teises liikmesriigis ja esitama koopia aktsiisikauba vastuvõtmist kinnitavast dokumendist, millel on viide saatelehele, SADHESi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval pärast aktsiisikauba vastuvõtmist kinnitava dokumendi koopia kättesaamist.

(9) Kui aktsiisikauba lähetaja ei ole Eesti-siseselt ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmise või Eestist ekspordi toimumise kinnitust seitsme päeva jooksul pärast kauba lähetamist saanud, peab ta sellest teatama maksuhaldurile viivitamata ning selgitama kinnituse puudumise asjaolusid. Kui aktsiisikauba lähetaja ei ole teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmise või ekspordi toimumise kinnitust 30 päeva jooksul pärast kauba lähetamist saanud, peab ta sellest teatama maksuhaldurile viivitamata ning selgitama kinnituse puudumise asjaolusid.

(10) E-saatelehe menetlus toimub käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras nende menetlusprotseduuride puhul, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 11 või 11¹ nimetatud määruses sätestatud.

(11) Ajutises aktsiisivabastuses teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikauba saatelehe vormi ülesehitus ja täitmise juhend ning saatelehe menetlusega seotud teabevahetuse vormide ülesehitus ja täitmise juhend ning teabevahetuse kord kehtestatakse komisjoni määrusega nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 29 alusel.

(11) Ajutise aktsiisivabastuseta teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikauba saatelehe vormi ülesehitus ja täitmise juhend ning saatelehe menetlusega seotud teabevahetuse vormide ülesehitus ja täitmise juhend ning teabevahetuse kord kehtestatakse komisjoni määrusega nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 43 alusel.

(12) E-saatelehe alusel aktsiisikauba veo lõppemist tõendavad nõuetekohased dokumendid on EMCSi kaudu saadetud aktsiisikauba vastuvõtmise kinnitus, ekspordi toimumise kinnitus LRA-saatelehe puhul või neid asendavad paberdokumendid. Aktsiisikauba vedu loetakse lõppenuks seda tõendavate nõuetekohaste dokumentide puudumise korral, kui aktsiisikauba lähteliikmesriigi maksuhaldur on aktsepteerinud sihtliikmesriigi maksuhalduri saadetud kinnituse, mis põhineb alternatiivsetel tõenditel aktsiisikauba sihtkohta jõudmise või liidu territooriumilt väljaviimise kohta. Maksuhaldur aktsepteerib liidu territooriumilt aktsiisikauba väljaviimise alternatiivse tõendina:

1) väljumistolliasutuse asukoha liikmesriigi pädeva asutuse kinnitust, mis tõendab kauba liidu territooriumilt väljaviimist või kaubale välistransiidiprotseduuri kohaldamist liidu territooriumilt väljaviimiseks;

2) dokumenti, millega liikmesriigi või kolmanda riigi tolliasutus kinnitab kauba vastuvõtmist kooskõlas eeskirjade ja protseduuridega, mida kohaldatakse asjaomases riigis kõnealuse kinnituse suhtes.

(13) E-saatelehe menetlemise korra kehtestab

määrusega. E-saatelehe menetlemise kord sisaldab:

1) e-saatelehe täitmise täpsustatud korda ning e-saatelehe ja seda asendava pabersaatelehe liikumise korda;

2) e-saatelehe ja seda asendava pabersaatelehe numbri andmise korda;

3) saatelehe andmete muutmisest, aktsiisikauba vastuvõtmisest ja eksportimisest teatamise korda ning saatelehe tühistamise korda;

3¹) saatelehe tagasilükkamisest teatamise korda;

3²) aktsiisikauba veol toimunud sündmusest teatamise korda;

3³) saatelehe menetluse katkestamise korda;

3⁴) aktsiisikauba puudu- või ülejäägi põhjendamise korda;

4) e-saatelehe ja elektrooniliste teatiste asendamise korda;

5) nende olukordade kirjeldust, mille puhul loetakse, et saatelehe elektroonilise süsteemi kasutamine ei ole võimalik;

6) aktsiisikauba vastuvõtmisest teatamise korda käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1−1² nimetatud isikute poolt;

7) aktsiisikauba saadetise jagamise lubatavust mitme saaja vahel nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 23 tähenduses.

(14) kehtestab määrusega siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide menetlemise korra.

(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud aktsiisikauba saatedokumentide menetlemise kord sisaldab:

1) A- ja T-saatelehe (edaspidi käesolevas lõikes koos saateleht) vormi ja saatelehega seotud teatiste vormide ülesehitust ning nimetatud saatelehe ja saatelehega seotud teatiste andmekoosseisu;

2) saatelehe esitamise ja saatelehele numbri andmise korda;

3) saatelehe tühistamise, liikumise, andmete muutmise ja menetluse katkestamise korda;

4) aktsiisikauba vastuvõtmisest teatamise korda;

5) aktsiisikauba puudu- või ülejäägi ja muude erinevuste põhjendamise korda;

6) aktsiisikauba sihtkoha muutmisest teavitamata jätmise või aktsiisikauba vastuvõtmise teatise esitamata jätmise põhjendamise korda;

7) aktsiisikauba eksportimisest teatamise korda;

8) aktsiisikauba saadetise mitme saaja vahel jagamise keeldu või tingimusi ja korda;

9) saatelehe koostaja määramist, kui aktsiisilattu toimetatav aktsiisikaup võetakse vastu lähetaja juures;

10) SADHESis koostatavate saatelehtede ja teatiste asendamise (edaspidi asendustoiming) ja asendustoimingute SADHESis kajastamise korda.

(14) Aktsiisikauba veo ja käesoleva seaduse § 45¹ alusel aktsiisi tagastamise taotlemise andmeid hoitakse ja töödeldakse riigi infosüsteemi kuuluvas SADHESis.

(14) SADHESi pidamise eesmärk on tagada aktsiisi maksmise järelevalve aktsiisikauba liikumise jälgimise kaudu reaalajas.

(14) SADHES on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. SADHESi pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.

(15) SADHESi kaudu teabe esitamise korra aktsiisikauba liikumisel liikmesriikide vahel kehtestab

määrusega, milles sätestatakse LRM-saatelehele kantavate andmete loetelu, LRM-saatelehe kehtivaks tunnistamise, asendamise ja tühistamise ning andmete muutmise kord.

(16) võib määrusega kehtestada LRM-saatelehe ja aktsiisikauba vastuvõtmise teatise esitamise kohustuse erijuhtumid.

4¹. peatükk AKTSIISI TAGASTAMINE

§ 45¹. Aktsiisi tagastamine Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt

(1) Sertifitseeritud kaubasaatjale makstakse aktsiis, välja arvatud alternatiivsete tubakatoodete aktsiis, tagasi järgmistel tingimustel:

1) maksuhaldurile on esitatud aktsiisikauba kohta, millelt taotletakse aktsiis tagasi, saateleht EMCSi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist;

2) maksuhaldurile on esitatud aktsiisi tagastamise taotlus EMCSi kaudu;

3) aktsiisikaup on toimetatud teise liikmesriiki ja seda kinnitab EMCSi kaudu saadetud aktsiisikauba vastuvõtmise teatis;

4) aktsiisikauba kaolt, millelt taotletakse aktsiis tagasi, on tekkinud aktsiisi maksmise kohustus teises liikmesriigis ja seda kinnitab teise liikmesriigi maksuhaldur;

5) maksuhaldurile on tagastatud maksumärgid või teatatud kirjalikult nende maksumärkide numbrid, millega maksumärgistatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki.

(1) Kaugmüüjale, kes lähetas Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikauba, välja arvatud alternatiivsed tubakatooted, teise liikmesriiki, makstakse aktsiis tagasi, kui maksuhaldurile on esitatud:

1) aktsiisikauba saateleht SADHESi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist;

2) aktsiisi tagastamise taotlus;

3) aktsiisikauba sihtliikmesriigi maksuhalduri kinnitus sellelt kaubalt aktsiisi maksmise või maksmise kohustuse tekkimise kohta sihtliikmesriigis;

4) andmed nende maksumärkide numbrite kohta, millega maksumärgistatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki.

(1) Teise liikmesriiki lähetatud alternatiivsetelt tubakatoodetelt aktsiisi ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 45³ lõikes 1 nimetatud juhul.

(2) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente, mis on vajalikud aktsiisi tagastamiseks.

(2) Aktsiisi tagastamise menetlus algab kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitamise päeval.

(3) Maksu- ja Tolliamet maksab aktsiisi tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pangakontole maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

(4) Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt aktsiisi tagastamise taotluses nõutavad andmed kehtestab

määrusega.

§ 45². Aktsiisi tagastamine diplomaatiliste ja konsulaarsuhete otstarbel kasutatud aktsiisikaubalt

(1) Aktsiis makstakse tagasi välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud alkoholilt, kütuselt ja elektrienergialt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse õigust taotleda aktsiisi tagastamist kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Aktsiisi tagastamise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse

määrusega.

§ 45³. Aktsiisi tagastamine relvajõududele

(1) Aktsiis makstakse tagasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1¹ ja 1² nimetatud isikutele või asutustele nende ostetud aktsiisiga maksustatud aktsiisikaubalt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse õigust taotleda aktsiisi tagastamist kinnitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik. Rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikme õigust taotleda aktsiisi tagastamist kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

(3) Aktsiisi tagastamise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse

määrusega.

§ 45⁴. Rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba aktsiisi tagastamine

(1) Aktsiis tagastatakse taotluse alusel aktsiisikaubalt, kui on tõendatud aktsiisi maksmine õigusnormide rikkumise toimumise või avastamise liikmesriigis, mis ei ole Eesti.

§ 45⁵. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tagastamine

(1) Aktsiis tagastatakse aktsiisikaubalt või selle maksumärgilt maksumärgi tagastamisel maksuhaldurile käesoleva seaduse § 45⁶ lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul.

(2) Aktsiis tagastatakse alkoholilt ja tubakatoodetelt, mida müüakse rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ettenähtud alal asuvas müügipunktis toimetamiseks liiduvälisesse riiki. Aktsiisi tagastamiseks Maksu- ja Tolliametile esitatavate dokumentide loetelu ja dokumentides nõutavate andmete loetelu kehtestatakse

määrusega.

(3) Alkoholilt ja tubakatoodetelt aktsiisi tagastamiseks ei tagastata Maksu- ja Tolliametile maksumärke käesoleva seaduse §-des 45² ja 45³ ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 45⁶. Maksumärkide tagastamine

(1) Tagastada saab maksumärke:

1) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis ei ole aktsiisikauba müügipakendile kinnitatud;

2) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on kinnitatud sellisele aktsiisikaubale või aktsiisikauba müügipakendile, millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust;

3) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on rikutud maksumärgistamisel, kuid on säilinud vähemalt 80 protsendi ulatuses, või

4) millega maksumärgistatud aktsiisikaubalt on tekkinud aktsiisimaksukohustus ja mis tagastatakse käesoleva seaduse § 28 lõikes 4¹ sätestatud müügi keelu tõttu pärast maksumärgi uue kujunduse kehtestamist üheksa kalendrikuu jooksul müügi keelu jõustumise päevast arvates.

(2) Maksumärgid loetakse tagastatuks, kui maksumärkide saaja on maksumärgid maksuhaldurile tagastanud ja maksumärkide elektroonilise infosüsteemi (edaspidi maksumärkide andmekogu) kaudu esitatud maksumärkide tagastamise taotluse on maksuhaldur aktsepteerinud.

(3) Tagastamise eesmärgil on lubatud maksumärk eemaldada aktsiisikaubalt või selle müügipakendilt ainult maksuhalduri järelevalve all.

(4) Maksumärk loetakse tagastatuks ka juhul, kui see on hävitatud maksuhalduri esindajate juuresolekul.

2. osa ALKOHOLIAKTSIIS

5. peatükk ALKOHOLIAKTSIIS

§ 46. Alkoholi aktsiisimäär

(1) Õlle aktsiisimäär on 16,98 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

(1) Väikeõlletootja toodetud õlle aktsiisimäär on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrast, kui aktsiisimäära kohaldamisele eelnenud kalendriaastal toodeti õlut kuni 15 000 (kaasa arvatud) hektoliitrit. Õlletootmise alustamisel kohaldatakse soodusmäära, kui planeeritav tootmismaht on kuni 15 000 (kaasa arvatud) hektoliitrit.

(1) Soodusmäära aluseks oleva tootmismahu piirkoguse ületamise korral jooksval aastal maksustatakse piirkogust ületav õlle kogus aktsiisi täismääraga.

(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 84,70 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 197,64 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 197,64 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 386,78 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 25,15 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

(7) Kahtluse korral alkoholi etanoolisisalduses võtab Maksu- ja Tolliamet alkoholist etanoolisisalduse määramiseks vajaliku proovi ja saadab selle vastavale alale akrediteeritud sõltumatusse laborisse analüüsiks. Kui analüüsi tulemusel osutus alkoholi etanoolisisaldus aktsiisimaksja esitatud andmetest erinevaks, tasub analüüsikulud aktsiisimaksja. Analüüsikulude tasumise nõude esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses ekspertiisikulude tasumise nõude kohta sätestatut.

(8) Alkoholi etanoolisisalduse määramisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 võetakse aktsiisisumma arvutamise aluseks analüüsi tulemuste kohta vormistatud kirjalikus dokumendis märgitud etanoolisisaldus.

(9) Väikeõlletootja on käesoleva paragrahvi mõistes õlletootja, mis on teistest õlletootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletootjatest füüsiliselt eraldi asetsevaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Väikeõlletootjaks ei loeta õlletootjat, mis kuulub äriühingule, millele kuulub teine õlletootja või millel on otsene või kaudne osalus äriühingus, millele kuulub teine õlletootja. Samuti ei loeta väikeõlletootjaks õlletootjat, mis kuulub äriühingule, milles on otsene või kaudne osalus äriühingul, millele kuulub teine õlletootja. Kui sellisel viisil seotud õlletootjate aastatoodang kokku ei ületa 15 000 hektoliitrit, käsitatakse neid õlletootjaid väikeõlletootjatena ja kohaldatakse aktsiisimäära vastavalt summeeritud tootmismahule.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud soodusmäära kohaldamiseks peab Eestis tootmist alustav väikeõlletootja esitama maksuhaldurile andmed toodangu planeeritava mahu kohta kalendriaastas ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimustele vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist. Välisriigis asuv väikeõlletootja või tema toodangut tarbimisse lubav isik peab esitama maksuhaldurile andmed eelmise kalendriaasta toodangu mahu kohta või tootmise alustamisel toodangu planeeritava mahu kohta ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimustele vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist.

(11) Alkoholi tootja kinnitab teise liikmesriigi maksuhaldurile vastavust tootmismahust sõltuva aktsiisi soodusmäära kohaldamise tingimustele enesesertifitseerimise teel.

§ 46¹. Alkoholi maksumärkide aktsiis

(1) Alkoholi maksumärgilt makstakse aktsiisi summa ulatuses, mis vastab muult alkoholilt, mille etanoolisisaldus on 40 mahuprotsenti ja mille müügipakendi maht on üks liiter, arvutatud aktsiisisummale.

(2) Alkoholilt, mille müügipakendile on kinnitatud aktsiisiga maksustatud maksumärgid, makstakse aktsiisi summas, mis saadakse alkoholilt arvutatud aktsiisisummast maksumärgilt arvutatud aktsiisisumma lahutamisel.

§ 47. Reisija pagasis väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkohol

(1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni:

1) 16 liitrit õlut ja

2) 4 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini, ning lisaks kas

3) 2 liitrit käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti, või

4) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alkoholi kogused moodustavad kumbki 100 protsenti lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erineva alkoholi aktsiisivabastusest ning ühe reisija puhul kohaldatakse aktsiisivabastust mis tahes lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alkoholi kombinatsiooni suhtes tingimusel, et üksikute aktsiisivabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 protsenti.

(1) Maksuhaldur kohaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires kalendrikuu jooksul teistkordsel Eestisse saabumisel toodud alkoholile juhul, kui alkoholi toomine on juhuslikku laadi. Kui reisija ei tõenda alkoholi toomise juhuslikku laadi, eeldab maksuhaldur, et kalendrikuu jooksul teistkordsel Eestisse saabumisel ei ole alkoholi toomine juhuslikku laadi.

(2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.

§ 47¹. Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkohol

(1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada alkoholi isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et alkohol ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui alkoholi kogus ületab järgmisi piirnorme:

1) vahetoode 20 liitrit;

2) vein ja kääritatud jook kokku 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini ja vahutavat kääritatud jooki olla kuni 60 liitrit;

3) õlu 110 liitrit;

4) muu alkohol 10 liitrit.

§ 48. Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetav alkohol

(1) Füüsilisel isikul on lubatud aktsiisivabalt vastu võtta välisriigist Eestisse saadetud alkoholi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel kuni:

1) 6 liitrit õlut ja

2) 2 liitrit kääritatud jooke ning lisaks kas

3) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi,

4) 1 liiter käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatust erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 mahuprotsenti, või

5) 2 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini.

(2) Aktsiisivabastuse kohaldamise tingimused on järgmised:

1) alkoholi saadab välisriigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;

2) alkoholi saadetakse juhuti;

3) alkoholi kasutatakse mitteärilisel eesmärgil;

4) saadetise väärtus ei ületa 45 eurot;

5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alkohol on ühes müügipakendis;

6) saadetise eest ei nõuta saajalt tasu.

§ 49. Aktsiisi tagasimaksmine

§ 49¹. Alkoholi maksumärgistamine

(1) Alkoholi maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile. Alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud vahetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, kooskõlastatakse maksumärgi müügipakendile kinnitamise koht Maksu- ja Tolliametiga.

(2) Alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alkohol peab olema maksumärgistatud:

1) selle importimisel, kui alkoholile ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;

2) selle lähetamisel aktsiisilaopidaja poolt ilma ajutise aktsiisivabastuseta, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;

3) selle kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;

4) registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja poolt alkoholi võõrandamisel, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;

5) selle tarbimisse lubamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel või aktsiisivabastuse kohaldamisel.

(4) Alkoholi ei maksumärgistata, kui:

1) alkohol soetatakse kaugmüügi teel;

2) alkohol võõrandatakse sellise laeva või õhusõiduki pardal, mis sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit, ja rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ettenähtud alal asuvas müügipunktis;

3) maksukohustus tekib käesoleva seaduse § 24 lõikes 20¹ nimetatud juhul;

4) alkohol esitatakse riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale registrikande tegemiseks;

5) alkohol saadetakse liiduvälisest riigist füüsilisele isikule mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks;

6) alkohol on ravim ravimiseaduse mõistes.

(5) Alkoholi peab Eestis maksumärgistama aktsiisilaos või tollilaos. Sertifitseeritud kaubasaaja tegevuskohas ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohas on teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud alkoholi maksumärgistamine lubatud, kui alkoholile kinnitamiseks kasutatavad maksumärgid on isiku valduses hiljemalt alkoholi tegevuskohta vastuvõtmise päeval ning maksumärgid kinnitatakse tootele viivitamata. Alkoholi müügipakendilt maksumärgi eemaldamine ja uuega asendamine on lubatud vaid aktsiisilaos või tollilaos.

(7) Alkoholi maksumärgile trükitakse maksumärgi number või tähe ja numbri kombinatsioon kasvavas järjekorras.

(8) Maksumärgi tellija ja aktsiisimaksja peavad maksuhaldurit teavitama maksumärkide kinnitamisest alkoholi müügipakendile ja maksumärgistatud alkoholilt tekkinud aktsiisi maksmise kohustusest maksumärkide andmekogu kaudu. Maksumärgistatud alkoholi maksumärkide numbrid peab teatama kahe päeva jooksul maksumärgi kinnitamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati Eestis, või maksumärgistatud alkoholi Eestisse toimetamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati välisriigis. Maksukohustuse tekkimisel maksumärgistatud alkoholilt peab aktsiisimaksja teatama alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid hiljemalt aktsiisikauba lähetamisel.

(9) Alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärk peab vastama Maksu- ja Tolliametile teatatud andmetele alkoholi etanoolisisalduse kohta ja koguse kohta müügipakendis.

(10) Väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida.

(11) Maksumärke, mis on alkoholi müügipakendile kinnitamata, on keelatud võõrandada, välja arvatud maksumärkidest loobumisel või nende tagastamisel Maksu- ja Tolliametile.

(12) Maksumärgistatud alkoholi võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud alkoholi on lubatud aktsiisilaopidaja poolt lähetada teisele Eestis asuvale aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on maksumärkide andmekogu kaudu teatatud lähetatava alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.

(12) Registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja võivad maksumärgistamata alkoholi võtta teisest liikmesriigist vastu üksnes juhul, kui nad on sellele alkoholile maksumärkide tellijad.

(15) Alkoholi maksumärgi kujunduse, maksumärkide tellimise korra, maksumärgistatud alkoholi teisele aktsiisilaopidajale lähetamise korra ja maksumärkide saatelehe andmekoosseisu kehtestab

määrusega.

§ 49². Alkoholi maksumärkide tellimine ja väljastamine

(1) Maksumärgid tellib alkoholi importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja Maksu- ja Tolliametilt maksumärkide andmekogu kaudu. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui viimane vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:

1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, importijal on alkoholi impordi alane märge majandustegevuse registris või isik on registreeritud sertifitseeritud kaubasaajaks maksuhalduri infosüsteemis;

2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;

3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;

4) isikul on Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatis;

5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha.

(2) Aktsiisi tagasi taotleja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 45² või 45³ või § 45⁵ lõikes 2 nimetatud juhul, või maksumärkide tellija hüvitab maksuhaldurile nende maksumärkide trükkimise kulud, mille vastuvõtmisest on keeldutud, mis tagastatakse maksuhaldurile või millelt makstakse aktsiis tagasi. Maksumärkide tellija ei hüvita maksuhalduri väljastatud defektsete maksumärkide trükkimise kulusid, kui ta tagastab defektsed maksumärgid maksuhaldurile, ning nende vastu võtmata jäetud või tagastatud maksumärkide trükkimise kulusid, mida on võimalik maksuhalduri otsusel väljastada teisele tellijale.

(3) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul maksumärkide soovitud kättesaamise päevast arvates.

§ 49³. Alkoholi maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast või registreeritud kaubasaajast erineva isiku poolt

(1) Sertifitseeritud kaubasaaja või alkoholi importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaubasaaja, peab esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis kuulub maksmisele maksumärgistatavalt alkoholilt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmise kogu tagatava perioodi vältel.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatut.

§ 49⁴. Alkoholi maksumärkide saatelehe esitamise kohustus

§ 49⁵. Alkoholi maksumärkide tagastamine

§ 49⁶. Maksumärkide andmekogu

(1) Maksumärkide andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed aktsiisikauba maksumärgistamise kohta ning kus neid hoitakse ja töödeldakse.

(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada aktsiisi maksmise järelevalve maksuhalduri väljastatud maksumärkide, nende saajate ning maksumärkide ja aktsiisikaubaga seotud toimingute kohta arvepidamise kaudu.

(4) Andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.

§ 50. Aktsiisivaba alkoholi soetamine

(1) Denatureeritud, sealhulgas osaliselt denatureeritud alkohol ja esteraldehüüdfraktsioon tuleb paigutada nende toimetamisel väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse tollilattu, ajutise ladustamise kohta, vabatsooni või aktsiisilattu.

(2) Isikul, kes ei ole aktsiisilaopidaja, on õigus importida denatureeritud alkoholi ja esteraldehüüdfraktsiooni akrediteeritud labori poolt tema nimele imporditava kaubasaadetise kohta väljastatud analüüsiakti alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud labor kontrollib denatureeritud alkoholi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja esteraldehüüdfraktsiooni vastavust käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning vastavuse korral väljastab analüüsiakti.

(3) Denatureeritud alkoholi, sealhulgas osaliselt denatureeritud alkoholi ning esteraldehüüdfraktsiooni toimetamisel teisest liikmesriigist Eestisse esitab aktsiisilaopidajast erinev isik maksuhaldurile viivitamata pärast kauba vastuvõtmist akrediteeritud labori analüüsiakti, mis kinnitab denatureerivate ainete või käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ainete vastavust nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3¹ nimetatud isikud esitavad maksuhaldurile akrediteeritud labori väljastatud analüüsiakti SADHESi lisadokumentide mooduli kaudu.

(4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–17 nimetatud alkoholi impordi, teisest liikmesriigist vastuvõtmise või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse, samuti õiguse aktsiisivaba lõhna- ja maitseaine kasutamiseks alkoholist erineva toidu tootmisel toidu hulka lisamiseks annab alkoholi aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik. Aktsiisivabastuse kohaldamisel ei ole aktsiisivabastuse luba nõutav, kui lõhna- ja maitseaine on kõrgel määral kontsentreeritud ning villitud kuni 0,05-liitrise mahuga müügipakendisse, millest lõhna- ja maitseainet saab kätte tilkhaaval.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse luba võib taotleda:

1) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev perearst, perearstiabi osutav äriühing ning kiirabi, eriarstiabi või õendusabi iseseisva osutamise tegevusluba omav isik;

2) hoolekandeasutus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes;

3) isik, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;

4) isik, kellel on ravimite jaemüügi tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;

5) riigi-, valla- või linnaasutus või nende hallatav asutus, kes kasutab piiritust vastava asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks;

6) isik, kes toodab desinfektante;

7) isik ja asutus, kellele on antud veterinaartegevuse õigus veterinaarseaduse alusel;

8) juriidiline isik või asutus, kes vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

9) gümnaasium, kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool, kes on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi;

10) isik, kes toodab kosmeetikatooteid;

11) isik, kes on tunnustatud toiduseaduse mõistes käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16 ja 17 nimetatud toodete käitlemiseks;

14) isik, kes kasutab osaliselt denatureeritud alkoholi toidust erineva toote tootmiseks või tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikutele ja asutustele võib aktsiisivaba alkoholi lubatud normi piires võõrandada Eestis ainult aktsiisilaopidaja. Isik, kellele on antud ravimite jaemüügi tegevusluba ravimiseaduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud isikutele ja asutustele võõrandada piiritust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel, kui aktsiisivaba piirituse kogus ei ületa ühe isiku või asutuse kohta 20 liitrit 12 kalendrikuu kohta.

(7) Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused kehtestatakse

määrusega.

§ 51. Piirituse kasutamise kulunormid

(1) Piirituse kulunormiks loetakse käesoleva seaduse mõistes piirituse kogust, mis kulub ühte tüüpi toimingu sooritamisel normaaltingimustes.

(2) Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse

määrusega.

(3) Veterinaarteenuse osutamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse

määrusega.

(4) Õppetöös kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse

määrusega.

(5) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 11 nimetatud otstarbel kasutatava piirituse kulunormid

, kelle valitsemisalasse vastav valdkond kuulub.

(6) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 9¹ nimetatud alkoholi kasutamise kulunormid tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks kooskõlastatakse maksuhalduriga. Maksuhaldur ei kooskõlasta kulunorme, kui on alust arvata, et need on suuremad tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks tegelikult kuluvast kogusest.

§ 52. Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

(1) Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:

1) kirjalik taotlus, milles on märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning alkoholi kasutamise eesmärk;

2) andmed alkoholi vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;

3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud alkoholi koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;

4) alkoholi arvepidamise eeskiri;

5) alkoholi kao piirnormid;

6) kirjalik kinnitus vastavuse kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatule käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 8 nimetatud juriidilise isiku või asutuse puhul.

(2) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda täiendavaid andmeid alkoholi eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

(3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama alkoholi arvepidamise eeskirja ja alkoholi kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

§ 53. Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmine

(1) Alkoholi aktsiisivabastuse luba antakse, kui:

1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust;

2) käesoleva seaduse §-s 52 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;

3) alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlejal on seaduse alusel õigus tegutseda käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud tegevusalal ja eesmärgil;

4) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga;

5) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 3, 4, 6, 10, 11 või 14 nimetatud isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;

5¹) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 8 nimetatud juriidiline isik või asutus vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud nõuetele ning on esitanud käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punktis 6 nimetatud kinnituse.

6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud.

(2) Kui käesolevas seaduses ei ole selgelt määratletud aktsiisivabastuse kohaldamine käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toidu tootmiseks kasutatavale alkoholile, otsustab alkoholi aktsiisivabastuse loa väljastamise maksuhaldur, võttes arvesse haldusressursi optimaalse kasutamise põhimõtet aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärase kasutamise üle järelevalve teostamisel.

(3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui aktsiisivabastuse loa taotluse esitamise kuule eelneva 12 kalendrikuu jooksul on Maksu- ja Tolliamet tunnistanud kehtetuks isiku aktsiisivabastuse loa käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel või kui isik või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on toime pannud vähemalt ühe maksukorralduse seaduse §-des 153¹–155² sätestatud väärtegudest, mille eest karistati füüsilist isikut rahatrahviga üle 100 trahviühiku või juriidilist isikut üle 2000 euro, või vähemalt ühe karistusseadustiku §-des 374–376², 389¹–391 ja 393 sätestatud süütegudest.

(4) Alkoholi aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus tehakse 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

(5) Alkoholi aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse

määrusega.

§ 54. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt viie päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu või kui loa kehtivuse ajal esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega alkoholi aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata Maksu- ja Tolliameti peadirektori või tema volitatud ametniku vastava kirjaliku otsuse alusel.

(1) Enne alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise otsuse tegemist võib maksuhaldur rakendada sunniraha käesoleva seaduse nõuete täitmiseks koostatud haldusakti täitmata jätmisel. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot, kui maksukorralduse seaduses ei ole sunniraha ülemmäära sätestatud.

(2) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:

1) isiku või asutuse tegevus alkoholi aktsiisivabastuse loa andmise aluseks oleval alal on lõppenud;

2) kuuekümne päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;

3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;

4) on vastu võetud isiku lõpetamise, jaotumise, asutuse tegevuse lõpetamise või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsus;

5) isik või asutus, kellele on väljastatud alkoholi aktsiisivabastuse luba, esitab taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks;

6) väljastatakse uus alkoholi aktsiisivabastuse luba.

(3) Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib alkoholi aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba alkoholi muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

(4) Isik või asutus, kellele antud alkoholi aktsiisivabastuse luba on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba alkoholi, peab 15 päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates teatama kirjalikult Maksu- ja Tolliametile alkoholi enda valdusesse jätmisest või selle alkoholi võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab alkoholi vastu selle lähetaja juures.

§ 55. Aktsiisivaba alkoholi kasutaja kohustused

(1) Aktsiisivaba alkoholi kasutaja on kohustatud:

1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatud ja aktsiisivaba alkoholi lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;

2) kasutama aktsiisivaba alkoholi ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;

3) tagama aktsiisivaba alkoholi säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;

4) ladustama aktsiisivaba alkoholi eraldi muust alkoholist;

5) pidama kinni käesoleva seaduse § 51 alusel kehtestatud kulunormidest;

6) teatama alkoholi aktsiisivabastuse loa numbri Maksu- ja Tolliametile aktsiisivaba alkoholi importimisel või teisest liikmesriigist Eestisse toimetamisel ning aktsiisilaopidajale aktsiisivaba alkoholi soetamisel aktsiisilaopidajalt, samuti jälgima loale kantud andmete vastavust soetatud alkoholi kogusele;

7) esitama Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

(2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärast kasutamist.

6. peatükk TUBAKAAKTSIIS

§ 56. Tubakatoote aktsiisimäär

(1) Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 137,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.

(1) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 231,33 eurot 1000 sigareti kohta.

(2) Sigari ja sigarillo aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigari või sigarillo kohta ja nimetatud toote maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 151 eurot ja proportsionaalne määr 10 protsenti sigari või sigarillo maksimaalsest jaehinnast. Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid vähemalt 296,00 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.

(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 152,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.

(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,27 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.

(6) Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sama, mis suitsetamistubaka aktsiisimäär.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata alternatiivse tubakatoote aktsiisimäär on eurodes sama, kui on tubakavedeliku aktsiisimäär, kuid aktsiisimäära ühik on milliliitri asemel üks gramm.

§ 57. Reisija pagasis väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted

(1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni:

1) 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti;

2) 100 sigarillot;

3) 50 sigarit või

4) 50 grammi, lennureisija puhul kuni 250 grammi, suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 20 grammi, lennureisija puhul kuni 100 grammi, kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet ning lisaks kas

5) 20 milliliitrit tubakavedelikku;

6) 120 grammi tubaka tahket aseainet või

7) 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud iga tubakatoote kogus moodustab 100 protsenti tubakatoodete aktsiisivabastusest. Ühe reisija puhul kohaldatakse aktsiisivabastust tubakatoodete mis tahes kombinatsiooni suhtes tingimusel, et üksikute aktsiisivabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 protsenti.

(1) Maksuhaldur kohaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires kalendrikuu jooksul kolmandal korral Eestisse saabumisel toodud tubakatoodetele juhul, kui tubakatoodete toomine on juhuslikku laadi. Kui reisija ei tõenda tubakatoodete toomise juhuslikku laadi, eeldab maksuhaldur, et kalendrikuu jooksul kolmandal korral Eestisse saabumisel ei ole tubakatoodete toomine juhuslikku laadi.

(2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.

§ 57¹. Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted

(1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab järgmisi piirnorme:

1) 800 sigaretti;

2) 400 sigarillot, mis ei kaalu rohkem kui kolm grammi tükk;

3) 200 sigarit;

4) üks kilogramm suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 250 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet;

5) 50 milliliitrit tubakavedelikku;

6) 360 grammi tubaka tahket aseainet;

7) 50 grammi muud alternatiivset tubakatoodet.

§ 58. Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetavad tubakatooted

(1) Füüsilisel isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel lubatud aktsiisivabalt vastu võtta välisriigist Eestisse saadetud tubakatooteid kuni 50 sigaretti, 25 sigarillot, 10 sigarit, 120 grammi tubaka tahket aseainet, 20 milliliitrit tubakavedelikku, 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet või 50 grammi suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 20 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet.

(2) Aktsiisivabastuse kohaldamise tingimused on järgmised:

1) tubakatooted saadab välisriigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;

2) tubakatooteid saadetakse juhuti;

3) tubakatooteid kasutatakse mitteärilisel eesmärgil;

4) saadetise väärtus ei ületa 45 eurot;

5) saadetise eest ei nõuta saajalt tasu.

§ 58¹. Tubakatoodete aktsiisivabastuse luba

§ 59. Sigarettide, sigarite ja sigarillode võõrandamine

(1) Sigarette, sigareid ja sigarillosid on keelatud võõrandada või pakkuda müügiks maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga.

§ 60. Maksumärgistamata tubakatoodete aktsiis ning sigarettide, sigarite ja sigarillode levinuim hind

(1) Maksumärgistamata sigarettide, sigarite ja sigarillode maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes nende levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal.

(2) Sigarettide, sigarite ja sigarillode levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades nimetatud tubakatoodete liikide kaupa tarbimisse lubatud sigarettide, sigarite või sigarillode maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide, sigarite või sigarillode koguarvuga.

§ 61. Maksumärgistamine

(1) Tubakatoote maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile. Tubakatoode maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Sigarettide müügipakendit ümbritseva kile olemasolu korral kinnitatakse maksumärk vahetult müügipakendile kile alla. Alternatiivsete tubakatoodete müügipakendile kinnitatakse maksumärk sellisel viisil, et see on nähtav ilma müügipakendit avamata.

(2) Tubakatoodete maksumärkide kujunduse ja liigid, maksumärkide tellimise korra, maksumärgistatud tubakatoodete teisele aktsiisilaopidajale lähetamise korra ning maksumärkide saatelehe andmekoosseisu kehtestab

määrusega.

(3) Tubakatoode peab olema maksumärgistatud:

1) importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;

2) lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta;

3) kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;

3¹) registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja poolt tubakatoote võõrandamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust;

4) tarbimisse lubamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust.

(3) Tubakatooteid ei maksumärgistata, kui:

1) need soetatakse kaugmüügi teel;

2) maksukohustus tekib käesoleva seaduse § 24 lõikes 20¹ nimetatud juhul;

3) need saadetakse liiduvälisest riigist füüsilisele isikule kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil.

(4) Tubakatooteid peab Eestis maksumärgistama aktsiisilaos või tollilaos. Sertifitseeritud kaubasaaja tegevuskohas ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohas on teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud tubakatoodete, välja arvatud alternatiivsed tubakatooted, maksumärgistamine lubatud, kui tubakatoodetele kinnitamiseks kasutatavad maksumärgid on isiku valduses hiljemalt tubakatoodete tegevuskohta vastuvõtmise päeval ning maksumärgid kinnitatakse tubakatoodetele viivitamata. Tubakatootelt maksumärgi eemaldamine ja uuega asendamine on lubatud vaid aktsiisilaos või tollilaos.

(7) Tubakatoodete maksumärgile trükitakse maksumärgi kood, mis koosneb maksumärgi tellijat ja maksuhaldurilt maksumärgi kättesaamise aega tähistavast tähe ja numbri kombinatsioonist. Sigarettidest erinevate tubakatoodete puhul trükitakse maksumärgile tubakatoote liigi tähis ja tubakatoote kogus müügipakendis. Sigarettide, sigarillode ja sigarite puhul trükitakse maksumärgile nende maksimaalne jaehind.

(7) Maksumärgi tellija ja aktsiisimaksja peavad maksumärkide andmekogu kaudu teavitama maksuhaldurit maksumärkide kinnitamisest tubakatoodete müügipakendile ja maksumärgistatud tubakatoodetelt aktsiisi maksmise kohustuse tekkimisest. Maksumärkide kinnitamisest tubakatoodetele peab teatama kahe päeva jooksul maksumärgi kinnitamise päevast arvates, kui tubakatooted maksumärgistati Eestis, või maksumärgistatud tubakatoodete Eestisse toimetamise päevast arvates, kui tubakatooted maksumärgistati välisriigis. Maksukohustuse tekkimisest peab teatama hiljemalt aktsiisikauba lähetamisel.

(8) Väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole liidu territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile. Tollideklaratsioonile tuleb märkida maksumärkide trükkimise kulud.

(9) Tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitamata maksumärkide võõrandamine on keelatud, välja arvatud maksumärkide tagastamine Maksu- ja Tolliametile.

(10) Maksumärgistatud tubakatooteid võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud tubakatooteid võib aktsiisilaopidaja lähetada teisele Eestis asuvale aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on maksumärkide andmekogu kaudu teatatud lähetatavatele tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitatud maksumärkide kogus ja maksumärgile trükitud andmed.

(11) Registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja võivad maksumärgistamata tubakatooteid võtta teisest liikmesriigist vastu üksnes juhul, kui nad on nende tubakatoodete maksumärkide tellijad.

§ 62. Maksumärkide tellimine ja väljastamine

(1) Maksumärgid tellib Maksu- ja Tolliametilt maksumärkide andmekogu kaudu tubakatoodete importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui ta vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:

1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, importijal on tubakatoote impordi alane märge majandustegevuse registris või isik on registreeritud sertifitseeritud kaubasaajaks maksuhalduri infosüsteemis;

2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;

3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;

4) isikul on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud tagatis;

5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha.

(2) Maksu- ja Tolliametil on õigus keelduda maksumärkide väljastamisest, kui maksumärkide tellija esitatud tagatis ei kindlusta aktsiisi maksmist.

(3) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarite või sigarillode maksimaalse jaehinna. Sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind teatatakse:

1) 0,10 euro täpsusega, kui hind on kuni kümme eurot;

2) ühe euro täpsusega, kui hind on üle kümne euro kuni 100 eurot;

3) kümne euro täpsusega, kui hind on üle 100 euro.

(3) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide maksimaalse jaehinna 0,05 euro täpsusega.

(4) Aktsiisi tagasi taotleja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 45³ või § 45⁵ lõikes 2 nimetatud juhul, või maksumärkide tellija hüvitab maksuhaldurile nende maksumärkide trükkimise kulud, mille vastuvõtmisest on keeldutud, mis tagastatakse maksuhaldurile või millelt makstakse aktsiis tagasi. Maksumärkide tellija ei hüvita maksuhalduri väljastatud defektsete maksumärkide trükkimise kulusid, kui ta tagastab defektsed maksumärgid maksuhaldurile, ning nende vastu võtmata jäetud või tagastatud maksumärkide trükkimise kulusid, mida on võimalik maksuhalduri otsusel väljastada teisele tellijale.

(5) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates.

§ 63. Tubakatoodete maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast ja registreeritud kaubasaajast erineva isiku poolt

(1) Sertifitseeritud kaubasaaja ja tubakatoodete importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaubasaaja, peavad esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis tuleb maksta maksumärgistatavatelt tubakatoodetelt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmist igal ajal tagatava perioodi vältel.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõiget 3.

§ 64. Maksumärkide saatelehe esitamise kohustus

§ 65. Maksumärkide tagastamine

§ 65¹. Alternatiivsete tubakatoodete ladustamine väljaspool aktsiisiladu

(1) Alternatiivse tubakatootena kasutamiseks sobivate toodete, sealhulgas nende komponentide ladustamine väljaspool aktsiisiladu on lubatud, kui tooted:

1) on tolli peatamismenetlusel;

2) on maksustatud aktsiisiga;

3) ei kuulu aktsiisiga maksustamisele, sest need on mõeldud kasutamiseks tubakatootest erineval otstarbel ja seda kinnitavad nende pakendamise viis, müügiks esitlemise teave ja muud toote käitlemisega seotud andmed;

4) ladustatakse selle isiku tegevuskohas, kes kasutab neid alternatiivsetest tubakatoodetest erineva toote tootmiseks;

5) on füüsilise isiku valduses mitteärilisel eesmärgil;

6) on aktsiisivabad käesoleva seaduse alusel.

7. peatükk KÜTUSEAKTSIIS

§ 66. Kütuse ja elektrienergia aktsiisimäär

(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.

(4) Petrooleumi aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri petrooleumi kohta.

(5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 107,71 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.

(5) Mootorivedelgaasi aktsiisimäär on 193 eurot 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.

(6) Diislikütuse aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.

(7) Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 21 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta.

(7) Kerge kütteõli aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta.

(8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 559 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta.

(8) Raske kütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m³ kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm²/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta.

(9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 548 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.

(9) Põlevkivikütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m³ kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm²/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 57 eurot 1000 kilogrammi kohta.

(10) Maagaasi aktsiisimäär on 79,14 eurot 1000 m³ maagaasi kohta.

(10) Mootorimaagaasi aktsiisimäär on 47,32 eurot 1000 m³ mootorimaagaasi kohta.

(10) Veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiisimäär on 66 eurot 1000 kilogrammi nimetatud kütuse kohta.

(10) Maagaasi soodusaktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale on 11,30 eurot 1000 m³ maagaasi kohta.

(10) Maagaasi soodusaktsiisimäära puhul rakendatakse riigiabiga seonduvalt käesoleva paragrahvi lõikes 12² sätestatut.

(11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 0,93 eurot kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.

(11) Põlevkivi aktsiisimäär on 0,93 eurot põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.

(12) Elektrienergia aktsiisimäär on 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta.

(12) Elektrienergia aktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale on 0,5 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta (edaspidi elektrienergia soodusaktsiisimäär).

(12) Elektrienergia soodusaktsiisimäär on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 44 tähenduses ning selle andmisel järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. Riigiabiga seotud andmed on avalik teave. Kliimaministeerium esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed elektrointensiivsele ettevõtjale antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 49² lõikele 3.

(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote kohta.

(14) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15, aktsiisimäär on 330,10 eurot 1000 liitri kütuse kohta.

(16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kütuse kohta.

(17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta.

(18) Kütuse, sealhulgas kütusesarnase toote, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud toote, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00, samuti vedela põlevaine ja biokütuse aktsiisimäär on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli.

(19) Kui biokütus on lisatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kütusele, siis selles kütuses sisalduv biokütuse osa vabastatakse aktsiisist kuni käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõpuni.

(20) Tarbimisse lubatud eriotstarbelise diislikütuse, millest on erimärgistusaine eemaldatud, aktsiisimäär on võrdsustatud diislikütuse aktsiisimääraga.

(21) Aktsiisisumma arvutatakse temperatuuril 15 °C oleva kütuse kohta. Maagaasi ja mootorimaagaasi aktsiisisumma arvutatakse maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 ºC. Maagaasi edastamisel kodutarbijale võib maagaasi aktsiisisumma arvutada maagaasi koguselt kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet.

(22) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 5¹, 5² ja 5⁵ ning § 66 lõikes 20 nimetatud juhtudel võib aktsiisisumma arvutada kütuse koguselt liitrites ilma mahtu temperatuurile 15 ºC arvutamata juhul, kui selleks arvutuseks puuduvad vajalikud alusandmed.

§ 67. Aktsiisi tagasimaksmine

§ 68. Liiduvälisest riigist aktsiisivabalt Eestisse sisseveetav kütus

(1) Kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist mootorsõiduki või veemootorsõidukiga Eestisse saabumisel on reisijal lubatud mitteärilisel eesmärgil tuua tema valduses olevas mootorsõidukis tarbimiseks aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki või veemootorsõiduki standardses kütusepaagis või veemootorsõiduki kulutankis ning kuni 10 liitrit kütusekanistris.

(2) Kalendrikuu jooksul teisel või enamal korral liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel on reisijal lubatud mitteärilisel eesmärgil tuua aktsiisivabalt mootorivedelgaasi mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbimiseks.

(3) Maksuhaldur kohaldab aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires toodud kütusele, mis toodi liiduvälisest riigist Eestisse pärast esmakordset saabumist kalendrikuu jooksul, kui reisija ei ole piiriületuse kuule eelneva kuue kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga liiduvälisest riigist Eestisse saabunud rohkem kui kolmel korral ning piiriületuse peamine eesmärk ei ole kütuse toomine.

(4) Rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul, kui sellist vedu teostatakse vastavalt rahvusvahelist autovedu reguleerivatele välislepingutele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), on lubatud tuua liiduvälisest riigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis.

(5) Maksuhalduril on õigus sõitjate rahvusvahelise juhuveo puhul jätta kohaldamata aktsiisivabastus standardses kütusepaagis oleva kütuse sellele osale, mis ületab veo algpunktist sihtkohta jõudmiseks vajalikku kütuse kogust juhul, kui veo sihtkoht asub Eestis ja veo peamine eesmärk võib olla aktsiisivaba kütuse toomine.

(6) Aktsiisivabalt sisse veetud kütust tohib kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.

§ 69. Teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse sisseveetav kütus

(1) Teisest liikmesriigist mootorsõiduki või veemootorsõidukiga Eestisse saabumisel on reisijal lubatud mitteärilisel eesmärgil tuua samas mootorsõidukis tarbimiseks aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki või veemootorsõiduki standardses kütusepaagis või veemootorsõiduki kulutankis ja vajaduse korral lisaks kütusekanistris.

(2) Rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul on lubatud Eestisse tuua teisest liikmesriigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis.

(3) Teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.

§ 69¹. Biokütuse luba ja aruandlus

§ 69². Energia aktsiisivabastuse luba ja selle taotleja

(1) Kütuse ja elektrienergia aktsiisivabastuse luba (edaspidi energia aktsiisivabastuse luba) annab õiguse:

1) importida ja soetada kütust aktsiisilaopidajalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 19¹ nimetatud otstarbel kasutamiseks;

2) importida ja soetada kütust aktsiisilaopidajalt või laevavarustajalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 22², 24 ja 28² nimetatud otstarbel kasutamiseks;

3) soetada võrguettevõtjalt maagaasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 24, 28² ja 28⁶ nimetatud otstarbel kasutamiseks ja elektrienergiat punktides 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud otstarbel kasutamiseks;

4) kasutada kütust käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 27 nimetatud otstarbel;

5) elektrointensiivsele ettevõtjale soetada võrguettevõtjalt elektrienergiat ja seda tarbida soodusaktsiisimääraga, samuti tarbida enda toodetud või otseliini kaudu edastatud elektrienergiat soodusaktsiisimääraga;

6) intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale soetada võrguettevõtjalt maagaasi ja seda tarbida soodusaktsiisimääraga, samuti tarbida enda toodetud või võrguväliselt edastatud maagaasi soodusaktsiisimääraga;

7) tarbida aktsiisiga maksustamata maagaasi ja elektrienergiat käesoleva lõike punktis 3 viidatud otstarbel.

(2) Energia aktsiisivabastuse luba võib taotleda:

1) isik, kelle kütuse töötlemise või ladustamise koht asub laeval, mis varustab kütusega teisi laevu, või sadama püsiva piirdega territooriumil, ning kes on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;

2) isik, kellel on kutselise kalapüügi luba;

3) äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab oma ettevõtluses aktsiisivaba kütust mineraloogilistes protsessides, elektrienergia tootmiseks või muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena;

4) maagaasi võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi maagaasivõrgu töös hoidmiseks, ja isik, kes kasutab maagaasi veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks;

5) äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab elektrienergiat käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud otstarbel;

6) isik, kes kasutab kütust käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 27 nimetatud otstarbel;

7) elektrointensiivne ettevõtja;

8) intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja.

(2) Elektrointensiivsel ettevõtjal loetakse energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud kuni neljal järjestikusel majandusaastal tarbitud elektrienergia kogumaksumuse hulka elektrienergia ja võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia tasu, käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määras elektrienergia aktsiisi ja käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks. Elektrienergia kogumaksumus arvestatakse üksnes mõõdetud ja dokumenteeritud elektrienergia kogusele, mille kohta peetakse arvestust.

(2) Elektrointensiivsel ettevõtjal energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tarbitava elektrienergia kogumaksumus leitakse, korrutades elektrienergia tarbitavad megavatt-tunnid Eesti hinnapiirkonna viimase 12 kalendrikuu aritmeetilise keskmise börsihinnaga, millele on liidetud sama perioodi võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia tasu, käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määras elektrienergia aktsiisi ja käibemaksuga, välja arvatud mahaarvamisele kuuluv käibemaks.