LegalizeReform history
Elektrituruseadus
69 versions
· 2026-03-18
2026-07-31
2026-03-27
2026-02-13
2025-12-31
2025-10-31
2025-07-17
2025-06-12
2024-10-19
2024-10-17
2024-07-13
2024-06-30
2024-05-11
2023-12-31
2023-06-30
2023-03-16
2022-11-30
2022-10-22
2022-09-22
2022-08-31
2022-05-27
2022-05-06
2022-04-30
2022-03-24
2021-12-31
2021-10-31
2020-06-30
2019-09-30
2019-04-26
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-08
2018-06-30
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-02-28
2016-12-31
2016-07-14
2015-08-31
2015-06-30
2014-12-31
2014-07-21
2014-06-30
2014-05-06
2014-03-22
2013-02-28
2012-12-31
2012-07-07
Changes on 2012-07-07
@@ -14,7 +14,7 @@
##### § 2. Elektrimajanduse arengu kavandamine
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab iga kolme aasta järel ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks elektrimajanduse arengukava, milles sisaldub järgmine teave:
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab iga viie aasta järel ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks elektrimajanduse arengukava, milles sisaldub järgmine teave:
1) järgmise kümne aasta elektritarbimise eeldatav maht;
@@ -26,7 +26,7 @@
5) järgmise kümne aasta kohta andmed ja analüüs, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kavandatavat osakaalu kogutarbimises ning kavandatu saavutamiseks rakendatud abinõusid;
5<sup>1</sup>) järgmise nelja aasta kohta analüüs, milles käsitletakse elektri ja soojuse tõhusa koostootmise riiklikku potentsiaali, võimalikke takistusi ning kavandatu saavutamiseks rakendatavaid abinõusid;
5<sup>1</sup>) järgmise viie aasta kohta analüüs, milles käsitletakse elektri ja soojuse tõhusa koostootmise riiklikku potentsiaali, võimalikke takistusi ning kavandatu saavutamiseks rakendatavaid abinõusid;
6) järgmise viie aasta kohta energiaallikate kaupa analüüs, milles käsitletakse energiaallika osakaalu kogutarbimises ja osakaalu eeldatavat muutumist ning selle mõju elektriturule, varustuskindlusele ja keskkonnale;
@@ -42,11 +42,13 @@
(3) Vabariigi Valitsus kinnitab elektrimajanduse arengukava ning selle põhimõtteid arvestades otsustab uute õigusaktide eelnõude või kehtivate õigusaktide muutmise eelnõude väljatöötamise või käesolevas seaduses ettenähtud eesmärkide täitmiseks muude abinõude rakendamise.
##### § 3. Mõisted
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine;
##### § 3. Terminid
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) avariireservelektrijaam – elektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus;
1<sup>1</sup>) avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine;
2) bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;
@@ -64,9 +66,11 @@
8) elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;
8<sup>1</sup>) elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks;
9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;
9<sup>1</sup>) import – lepingu alusel elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Liitu eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis;
9<sup>1</sup>) import – elektrienergia sissevedu väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni eesmärgiga müüa või tarbida elektrienergiat Eestis;
10) jaotamine – elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu;
@@ -80,6 +84,8 @@
15) liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga;
15<sup>1</sup>) mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;
16) mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed;
17) määratud tarne – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras;
@@ -90,7 +96,7 @@
19<sup>1</sup>) netovõimsuse kasutatavus – valmisolek anda elektriline netovõimsus võrku 24 tunni jooksul süsteemihalduri asjakohase korralduse tegemisest alates;
20) otseliin – võrguga ühendamata lisaliin elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või tarbijale;
20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale;
21) põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;
@@ -98,10 +104,10 @@
23) süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
23<sup>1</sup>) tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;
24) tootmine – elektrienergia tootmine. Tootmiseks käesoleva seaduse tähenduses ei ole elektrienergia tootmine süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW;
24<sup>1</sup>) tootjaliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv, tema võrguga ühendamata liin elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale;
25) tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis;
26) transiit – elektrienergia edastamine sellise lepingu alusel, mille pooled ei tarbi ega tooda edastatavat elektrienergiat Eestis;
@@ -112,6 +118,8 @@
28) varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;
28<sup>1</sup>) vedel biokütus – elektrienergia tootmiseks kasutatav biomassist saadud vedelkütus;
29) võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;
30) võrgueeskiri – käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud õigusakt;
@@ -142,8 +150,6 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib rakendada muu hulgas järgmisi abinõusid:
1) piirata käesolevas seaduses sätestatud vabatarbija õigusi;
2) kohustada soetama ja hoidma tootmiseks vajalike primaarenergiaallikate varusid;
3) peatada tootjale või muule turuosalisele käesoleva seadusega antud õigused või piirata neid;
@@ -152,7 +158,7 @@
5) piirata või muuta võrguteenuste osutamise kohustust.
(4) Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute algjärgus tehnoloogiate edendamiseks.
(4) Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4<sup>1</sup> nimetatud konkursi korraldamisel järgib süsteemihaldur järgmisi nõudeid:
@@ -168,7 +174,7 @@
6) pakkumistes sisalduva teabe konfidentsiaalsus peab olema tagatud.
(5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi alusel rakendatud abinõud viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile.
(5) Vabariigi Valitsus teeb käesoleva paragrahvi alusel rakendatud abinõud viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
### 2. peatükk TURUOSALISED
@@ -202,7 +208,7 @@
##### § 9. Liinivaldaja
(1) Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini, tootjaliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini;
(1) Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini.
##### § 10. Müüja
@@ -234,8 +240,12 @@
(1) Äritarbija on tarbija, kes ei ole kodutarbija.
(1) Väiketarbija on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu.
(2) Elektrienergiat ostev isik on käesoleva seaduse tähenduses tarbija üksnes oma tarbeks kasutatava elektrienergia osas.
(3) Tarbijaks ei peeta isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat.
##### § 13. Vabatarbija
(1) Vabatarbija on tarbija, kes kasutab elektrienergiat selles tarbimiskohas, kus kalendriaasta jooksul ühe või mitme liitumispunkti kaudu on tarbitud vähemalt 2 GWh elektrienergiat. Nimetatud elektrienergia koguse hulka arvatakse ka vabatarbija tarbimiskohas toodetud ja kasutatud elektrienergia.
@@ -260,27 +270,29 @@
(3) Tootja ja müüja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini või tootjaliini kasutavale liinivaldajale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata otseliini kasutavale liinivaldajale.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata tootjale ja müüjale, kes toodab ja müüb temale kuuluvate kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata:
1) müüjale, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad;
2) mittetulundusühingust müüjale, kes müüb elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:
1) isikule, kes väljaspool põhitegevust müüb ja edastab elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad;
2) mittetulundusühingule, kes müüb ja edastab elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks.
##### § 16. Tegevusalade eristamine
(1) Kui elektriettevõtjal ei ole käesoleva seadusega keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad.
(2) Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või tegutseda muul tegevusalal peale võrguteenuse osutamise.
(2) Põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või elektrienergiat toota ega müüa.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 ei ole vastuolus, et:
1) põhivõrguettevõtja täidab käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis käsitletud kohustusi;
2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks või reservelektrijaamas elektrivarustuse katkemise korral;
1<sup>1</sup>) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks;
2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks;
3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel;
@@ -288,6 +300,8 @@
(4) Põhivõrguettevõtja ei või samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud tegevusaladel.
(5) Jaotusvõrguettevõtja kaubamärk peab temaga ühte kontserni kuuluva elektrienergia tootmise või müügiga tegeleva ettevõtja kaubamärgist selgelt eristuma, kui jaotusvõrguettevõtja võrguga ühendatud tarbijate arv on 100 000 või suurem.
##### § 17. Aruandlus ja auditeerimine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada elektriettevõtja raamatupidamise ja aruannete avalikustamise suhtes kohaldatavaid põhjendatud lisanõudeid, et tagada elektrienergiaga seotud tegevuse tulude ja kulude ning samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute selge kajastamine.
@@ -314,7 +328,7 @@
(6) Võrguettevõtja töötab välja ja viib ellu kava, milles nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks võrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused. Võrguettevõtja esitab kava Konkurentsiametile.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande võrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikme määratud ja tema otsealluvuses olev töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.
(8) Võrguettevõtja esitab aastaaruande Konkurentsiametile ja teatab aruandega tutvumise võimalustest oma veebilehel.
@@ -398,7 +412,7 @@
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil või kui toodetakse käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punkti 1<sup>1</sup> või punkti 2 kohaselt;
3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;
@@ -408,8 +422,6 @@
6) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
6<sup>1</sup>) tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
7) elektrienergia müügiks.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
@@ -496,7 +508,7 @@
##### § 27. Liini kaudu elektrienergia edastamiseks tegevusloa taotlemine
(1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5–6<sup>1</sup> nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
(1) Kui isik taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks, esitab ta lisaks § 23 lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) liini suurima lubatud talitluspinge, liini pikkuse ning liini muud põhilised tehnilised näitajad;
@@ -506,7 +518,7 @@
4) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul ka dokumendi, mis tõendab § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5–6<sup>1</sup> nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-des 60 ja 61 sätestatuga.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuseks antakse tegevusluba juhul, kui see ei ole vastuolus §-des 60 ja 61 sätestatuga.
##### § 28.
@@ -578,7 +590,7 @@
(4) Ühinemise korral jääb ühendatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima ühendava ühingu tegevusloana. Ühinemisel uue äriühingu asutamisega jääb ühinevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima asutatava äriühingu tegevusloana.
(5) Jagunemise korral jääb jagunevale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima omandava ühingu tegevusloana niivõrd, kuivõrd omandavale ühingule üleantavat vara kasutatakse tegevusloa alusel toimuvas tegevuses. Vajaduse korral peavad jagunev ja omandav ühing taotlema tegevusloa tingimuste muutmist.
(5) Kui jagunemisel eraldumise teel soovib jagunev ühing talle käesoleva seaduse alusel antud tegevusloas nimetatud tegevust jätkata, peab ta vajaduse korral taotlema tegevusloa tingimuste muutmist. Omandav ühing peab taotlema olemasoleva tegevusloa tingimuste muutmist või uut tegevusluba.
(6) Ümberkujundamise korral jääb ümberkujundatavale ühingule käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba samadel tingimustel kehtima uue ühingu tegevusloana.
@@ -742,6 +754,8 @@
3) kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;
3<sup>1</sup>) koostab ja pärast kooskõlastamist Konkurentsiametiga avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest;
4) korraldab koostööd naabersüsteemidega reaalajas, arvestades nende süsteemide tehnilisi võimalusi;
5) valmistab ette ja kehtestab võrguettevõtjatele täitmiseks tegevuskavasid elektrivarustuse taastamiseks ning jälgib nende täitmist;
@@ -766,6 +780,8 @@
15) teeb avalikkusele korrapäraselt teatavaks süsteemi arengusuunad;
15<sup>1</sup>) annab teavet võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud süsteemi koostalitlusvõime;
16) väljastab elektrienergia importi kavandavale turuosalisele tema nõudel teate arvamusega selle kohta, kas kavandatavat importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada ja kas import ei ohusta varustuskindlust, ning esitab vajaduse korral süsteemi tehnilistest võimalustest lähtudes elektrienergia impordile kohaldatavad nõuded;
17) täidab muid käesolevast seadusest või võrgueeskirjast tulenevaid ülesandeid.
@@ -802,7 +818,7 @@
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 8 nimetatud investeerimiskavas käsitletakse:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses (ELT L 176, 15.07.2003, lk 1–10), sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtteid;
2) olemasolevaid ja kavandatavaid ülekandeliine;
@@ -828,7 +844,7 @@
##### § 40<sup>1</sup>. Perimeetritasu
(1) Süsteemihaldur maksab perimeetritasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15–35) kohaselt põhivõrguettevõtjate vahelise elektrienergia transiidi hüvitusmehhanismiga loodud fondi. Perimeetritasu makstakse nendelt tarnetelt, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis ei ole ühinenud nimetatud hüvitusmehhanismiga. Perimeetritasu suurus määratakse igal aastal hüvitusmehhanismi osaks oleva süsteemihaldurite vahelise lepinguga.
(1) Süsteemihaldur maksab perimeetritasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 kohaselt põhivõrguettevõtjate vahelise elektrienergia transiidi hüvitusmehhanismiga loodud fondi. Perimeetritasu makstakse nendelt tarnetelt, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis ei ole ühinenud nimetatud hüvitusmehhanismiga. Perimeetritasu suurus määratakse igal aastal hüvitusmehhanismi osaks oleva süsteemihaldurite vahelise lepinguga.
##### § 41. Süsteemihalduri vastutus
@@ -884,11 +900,15 @@
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud bilansihalduri nimetamise kohustust ei ole avatud tarnijal, kes on ise bilansihaldur.
(4) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest vähemalt 30 päeva ette teisele poolele ja võrguettevõtjale, kelle võrguga on selle avatud tarne saaja elektripaigaldis ühendatud.
(4) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest vähemalt 21 päeva ette teisele poolele ja võrguettevõtjale, kelle võrguga on avatud tarne saaja elektripaigaldis ühendatud.
(4) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.
(4) Võrguettevõtja osutab käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> alusel avatud tarnet bilansienergia hinnaga.
(4) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> kohaselt avatud tarnet:
1) võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa;
2) võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta.
(5) Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu.
@@ -1032,7 +1052,7 @@
##### § 55. Tootja kohustused
(1) Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade loetakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise kuupäevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestab võrgueeskiri. Kui tootmisseadmele on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, siis selle tootmisseadme täiendav testimine tootesertifikaadiga hõlmatud parameetrite ja funktsioonide osas ei ole nõutav.
(1) Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestab võrgueeskiri. Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima.
(2) Tootja täidab süsteemihalduri poolt käesoleva seaduse alusel antud korraldusi.
@@ -1052,15 +1072,17 @@
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.
(3) Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana ainult siis, kui see kütus vastab välisõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 kohaselt kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele.
##### § 58. Tootmine taastuvast energiaallikast ja tõhus koostootmine
(1) Tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi. Konkurentsiameti nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest.
(2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul võrku antud saldeeritud toodang ning tegevusloa nõuete kohase tootjaliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus.
(2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse käesoleva seaduse §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul võrku antud saldeeritud toodang ning tegevusloa nõuete kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus.
(3) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil ning missugune osa sellest müüdi käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades. Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia koguse arvutamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ lisas 2 esitatud metoodikast.
(4) Konkurentsiametil ja põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt ja võrguettevõtjalt, kelle võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.
(4) Konkurentsiametil ja põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.
(5) Kui tegevusloa nõuete kohase tootmisseadmega taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil tegelikult toodetud elektrienergia kogus on vähemalt kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul väiksem käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades samas ajavahemikus müüdud kogusest, on Konkurentsiametil õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks või muuta selle tingimusi nii, et §-s 59 nimetatud toetust kasutades ei või elektrienergiat enam müüa.
@@ -1074,39 +1096,35 @@
##### § 58<sup>1</sup>. Päritolutunnistus
(1) Tootja taotluse alusel annab põhivõrguettevõtja temale päritolutunnistuse selle kohta, et ta tootis elektrienergiat taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
(1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille põhivõrguettevõtja annab tootjale tootja taotluse alusel ja mis tõendab, et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
(1) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni kohta antakse üks päritolutunnistus.
(1) Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud päritolutunnistust. Tunnistuse võib osta toodetud elektrienergiast eraldi.
(1) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist.
(2) Põhivõrguettevõtja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljaandmise tingimused ja korra.
(3) Põhivõrguettevõtja loob päritolutunnistuste haldamiseks andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel.
(4) Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse:
(4) Päritolutunnistusel esitatakse järgmised andmed:
1) tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus ja tootmise asukoht;
3) toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, tootmise ajavahemik, tootmise aeg tundides ja päritolutunnistuse andmise aeg;
4) elektrienergia kogus megavatt-tundides, mis on müüdud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ajavahemiku jooksul käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
5) tootmisseadmete võimsus, kui elektrienergiat toodetakse hüdroelektrijaamas;
6) muud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed.
(5) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse:
1) tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
3) toodetud soojusenergia kasutusviis;
4) toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, tootmise ajavahemik, tootmise aeg tundides, tootmise asukoht ja päritolutunnistuse andmise aeg;
5) elektrienergia kogus megavatt-tundides, mis on müüdud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud ajavahemiku jooksul käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
6) muud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed.
2) tootmisseadme asukoht, liik ja võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
3) kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
4) energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
5) kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust;
6) päritolutunnistuse andmise aeg ning tunnistuse identifitseerimisnumber;
7) muud asjakohased andmed.
(5) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele ka kasutatud kütuse alumine kütteväärtus ning toodetud soojusenergia kasutusviis.
##### § 59. Toetus
@@ -1154,7 +1172,7 @@
##### § 59<sup>1</sup>. Toetuse tingimused
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud mõlemad tingimused:
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega;
@@ -1166,13 +1184,13 @@
2) elektrienergia eest käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punkti 1 alusel, kui see on toodetud tootmisseadmega, mille võimsuse kasutatavuse eest saab tootja toetust § 59 lõike 2 punkti 4, 5 või 6 alusel;
3) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud investeeringutoetust;
4) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi.
(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed ning toetuse saamiseks vajalikud muud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed.
(4) Võrguettevõtja, kelle võrguga toetust saava tootja tootmisseade on ühendatud, esitab iga kuu viiendaks kuupäevaks põhivõrguettevõtjale mõõtmistulemused selle tootja poolt eelmisel kalendrikuul toodetud elektrienergia kohta.
3) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust;
4) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;
5) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks.
(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata.
(5) Tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.
@@ -1188,15 +1206,25 @@
4) käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord.
##### § 59<sup>2</sup>. Toetuse ja ostukohustuse rahastamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija vastavalt võrguteenuse tarbimise mahule ning tootjaliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele.
(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu järgmise kalendriaasta toetuste rahastamiseks kuluva summa ja tarbijatele osutatavate võrguteenuste mahu ning tootjaliinide kaudu tarbitud elektrienergia koguse kohta. Hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja tootjaliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid.
(3) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusluba omav liinivaldaja esitab tarbijale tootjaliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on eraldi välja toodud toetuste rahastamise kulu.
(4) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja edastavad põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks toetuste rahastamiseks ettenähtud summa vastavalt tarbijatele osutatud võrguteenuste ja tootjaliini kaudu tarbitud elektrienergia kogumahule, sõltumata sellest, kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud. Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja andmed tegelikult osutatud võrguteenuste mahu ja tootjaliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse kohta ning oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende poolt osutatavate võrguteenuste mahu ja tootjaliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.
##### § 59<sup>2</sup>. Toetuse rahastamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.
(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamiseks kuluv summa, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ning otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus.
(3) Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.
(5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud.
(6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks.
(7) Põhivõrguettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale toetuste rahastamise arve, milles ettenähtud summa tasutakse põhivõrguettevõtjale iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed jäetakse ettenähtud tähtajal esitamata, on põhivõrguettevõtjal õigus koostada arve jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja tarbijate tarbimise prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral esitab põhivõrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.
(9) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21. kuupäeval, kui §-s 59<sup>1</sup> nimetatud nõuded on täidetud.
### 6. peatükk VÕRGUTEGEVUS
@@ -1220,13 +1248,23 @@
3) rekonstrueerib teine jaotusvõrguettevõtja temale kuuluvat elektripaigaldist, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust;
4) on tootjaliin.
4) on otseliin.
##### § 61. Otseliin ja riigipiiri ületav liin
(1) Otseliini ehitamise õigus on vabatarbijal, tootjal või müüjal, kes võib seda kasutada enda või vabatarbija, samuti selle tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
1) võrguettevõtja on keeldunud selle vabatarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ning vabatarbija, tootja või müüja ei ole § 99 kohaselt Konkurentsiameti poole pöördumise korral saanud lahendust, mis tagaks soovitud elektrienergiaga varustamise;
(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on vabatarbijal, tootjal või müüjal enda või vabatarbija, samuti selle tootja või müüjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:
1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule või sellega piirnevale kinnistule;
2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises;
3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta.
(1) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
(1) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui:
1) võrguettevõtja on keeldunud selle vabatarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks vabatarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise;
2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.
@@ -1238,6 +1276,8 @@
(5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks.
(6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.
##### § 62. Teeninduspiirkond
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest.
@@ -1266,7 +1306,7 @@
(1) Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.
(1) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbijad asuvad, on kohustatud neile tagama võrguteenuste osutamise jätkamise samadel tehnilistel tingimustel.
(1) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.
(2) Kui omanik võrgu võõrandab, teeb ta selle Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed, isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku.
@@ -1310,7 +1350,13 @@
(5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral
. Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse riketest põhjustatud elektrikatkestuste kestusest.
.
(6) Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest.
(7) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele.
(8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt. Andmete väljastamise eest võib tasu nõuda vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 19.
##### § 66. Võrgu arenduskohustus
@@ -1372,9 +1418,9 @@
määrusega.
##### § 69. Konfidentsiaalsuskohustus
(1) Võrguettevõtja järgib sellise teabe konfidentsiaalsuse nõuet, mille ta on oma tegevuse käigus turuosaliselt saanud elektrienergia tootmis- või tarbimiskoguste kohta. Sätet ei kohaldata, kui:
##### § 69. Konfidentsiaalsusnõue
(1) Võrguettevõtja järgib sellise teabe konfidentsiaalsuse nõuet, mille ta on oma tegevuse käigus turuosalise elektrienergia tootmis- või tarbimiskoguste kohta saanud. Sätet ei kohaldata, kui:
1) teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu;
@@ -1382,6 +1428,8 @@
3) võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt.
(2) Võrguettevõtja järgib oma tegevusega seotud teavet avaldades võrdse kohtlemise põhimõtet.
##### § 70. Teabe andmise kohustus
(1) Võrguettevõtja annab Konkurentsiametile selle nõudel teavet, mida on Konkurentsiametil vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
@@ -1396,6 +1444,8 @@
(6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning teatab ka Konkurentsiametile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed.
(7) Jaotusvõrguettevõtja esitab Kaitseressursside Ametile selle nõudel andmed Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse riiklikku registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.
#### 3. jagu Võrguteenuse tasud
##### § 71. Võrgutasud
@@ -1410,13 +1460,15 @@
4) elektrienergia edastamise eest (edaspidi *edastamistasu*);
5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest.
5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest;
6) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.
(2) Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
(3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.
(4) Võrgutasude hinnakujundus peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise vajadust.
(4) Võrgutasu hinda kujundades peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uurimuste tulemusi.
(5) Võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt.
@@ -1440,7 +1492,7 @@
##### § 73. Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine
(1) Võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–5 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.
(1) Võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.
(2) Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses.
@@ -1688,11 +1740,17 @@
3) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.
(8) Müüja esitab tarbijale koos arvega järgmised andmed:
1) elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaasta lõikes;
2) viide müüja veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaasta jooksul elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest.
##### § 75<sup>1</sup>. Koos arvega esitatavad andmed
(1) Müüja esitab tarbijale koos arvega ning tarbijale pakutava teabega järgmised andmed:
1) müüja toodetud või tootjalt ostetud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;
3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest;
4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave.
##### § 76. Müügikohustus
@@ -1714,6 +1772,34 @@
(6) Võrguettevõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud müügikohustust selle tarbija suhtes, kellega sõlmitud võrguleping või elektrileping on üles öeldud käesolevas seaduses sätestatud alusel.
##### § 76<sup>1</sup>. Üldteenus
(1) Väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi *üldteenus*).
(2) Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja.
(3) Kui võrguettevõtja ei osuta üldteenust ise, avaldab ta oma veebilehel tema teeninduspiirkonnas üldteenust osutava müüja nime ja sideandmed ning annab sama teavet isikule, kes seda nõuab.
(4) Üldteenust ei pea osutama tarbijale, kellega käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrguleping on üles öeldud käesolevas seaduses sätestatud alusel.
(5) Kui väiketarbija ei ole sõlminud käesoleva seaduse § 83 kohaselt elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse talle üldteenust tema elektrilepingu lõppemise kuupäevale järgnevast kuupäevast alates.
##### § 76<sup>2</sup>. Üldteenuse tüüptingimused
(1) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
(2) Võrguettevõtja ja tema nimetatud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.
##### § 76<sup>3</sup>. Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind
(1) Üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.
(2) Üldteenuse osutaja arvestab üldteenuse tasu elektrienergia mõõdetud tarbimiskoguste alusel. Kui võrguettevõtjal puuduvad mõõdetud andmed väiketarbija eelmise kalendrikuu elektrienergia kasutamise kohta, prognoosib võrguettevõtja üldteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia koguse tarbimisgraafiku alusel. Kui täpsete andmete selgumise korral prognoositud kogus mõõdetud kogusest erineb, esitab võrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.
(3) Üldteenuse osutaja avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks.
(4) Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia koguse tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord kehtestatakse võrgueeskirjas.
##### § 77. Müüja avalikustamine
(1) Kui võrguettevõtja ei täida oma müügikohustust ise, avaldab ta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 nimetatud müüja nime ja kontaktandmed ning annab sama teavet isikule, kes seda nõuab.
@@ -1758,6 +1844,22 @@
(1) Elektriettevõtja esitab Statistikaametile andmed elektrienergia või võrguteenuse hinna kujunemise kohta riikliku statistika seaduses sätestatud korras.
##### § 81<sup>2</sup>. Andmete säilitamine
(1) Müüja säilitab tehingu tegemisest alates vähemalt viis aastat järgmisi Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile vajaduse korral esitatavaid teise müüja ja põhivõrguettevõtjaga tehtud elektritehingute ning elektrienergiaga seotud tuletisinstrumentide, mille alusvaraks on elektrienergia, alusel tehtud kõikide tehingute andmeid:
1) tehingu tegemise kuupäev ning tarne- ja arveldustingimused;
2) tehingu maht;
3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;
4) tehingu hind;
5) ostja andmed;
6) tarnelepingute üksikasjad.
##### § 82. Elektrienergia import
(1) Elektrienergiat võib importida süsteemihaldur ja elektribörsil kaupleja. Elektribörsil kaupleja võib importida elektrienergiat ainult müümiseks elektribörsil.
@@ -1816,7 +1918,7 @@
2) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;
3) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
3) võrgulepingu ja liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;
4) võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;
@@ -1826,9 +1928,9 @@
7) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused;
8) kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;
9) käesolevas seaduses nimetatud vaidluste lahendamise menetluse algatamise võimaluse kirjeldus;
8) kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;
9) teave kaebuste käsitlemise kohta;
10) võrgulepingu ja elektrilepingu puhul lepingu tähtaeg.
@@ -1840,6 +1942,8 @@
(2) Tähtajatu elektrileping lõpeb, kui lõpeb selle võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivus, mille kaudu on elektrilepingu alusel elektrienergiat müüdud.
(3) Elektrilepingu saab sõlmida turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping.
##### § 89. Lepingu muutmine
(1) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu ja elektrilepingu tüüptingimusi ning müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu tüüptingimusi juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning Konkurentsiamet on tüüptingimuste muudatuse kooskõlastanud. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimuste muudatust, kui muudatuse sisu ei vasta võrgutasude või elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära kooskõlastamisel aluseks olnud lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimuste muudatus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses.
@@ -1850,9 +1954,7 @@
(4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud teavitamiskohustuse täitmiseks võib teate avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
##### § 90. Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel
@@ -1886,6 +1988,8 @@
(12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.
(13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka sel juhul, kui elektrienergiat müüakse ja edastatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.
##### § 91. Võrgulepingu ülesütlemine
(1) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui:
@@ -1900,9 +2004,11 @@
(4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.
(4) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.
(5) Võrguettevõtjaga võrgulepingu sõlminud isik ei või seda lepingut üles öelda, kui lepingu esemeks oleva võrguühenduse suhtes on olemas kehtiv elektrileping teise isikuga, kes ei ole selle võrguühenduse osas võrgulepingut sõlminud.
(6) Füüsilisest isikust tarbija võib käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades sõlmitud tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(6) Tarbija võib tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatust erinev kokkulepe on tühine.
@@ -1924,6 +2030,8 @@
(4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade tähtsaadetisena.
(4) Müüja võib elektrilepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.
(5) Füüsilisest isikust tarbija võib väljaspool käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust rohkem kui kaheks aastaks sõlmitud elektrilepingu pärast kahe aasta möödumist üles öelda samadel tingimustel kui tähtajatu elektrilepingu.
(6) Füüsilisest isikust tarbija võib käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustust kasutades sõlmitud tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud ja järginud § 78 lõiget 2.
@@ -1956,15 +2064,27 @@
(2) Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutuste ja välisriikide järelevalveasutustega.
(3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.
(4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.
(5) Liitumislepingust, võrgulepingust või elektrilepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile või mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.
##### § 94. Konkurentsiameti ülesanded
(1) Konkurentsiamet täidab järgmisi ülesandeid:
1) annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist;
1<sup>1</sup>) kontrollib käesoleva seaduse §-s 58<sup>1</sup> nimetatud päritolutunnistuste väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;
2) kooskõlastab käesoleva seaduse § 75 lõikes 3 nimetatud Eestis asuvaid kokku vähemalt 500 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdava tootja müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära, lähtudes § 75 lõigetest 5 ja 6;
2<sup>1</sup>) kooskõlastab käesoleva seaduse § 59 lõikes 7 nimetatud hinna ja toetuse määra, lähtudes § 59 lõikes 8 nimetatud metoodikast;
2<sup>1</sup>) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 4<sup>2</sup> nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;
2<sup>2</sup>) kontrollib käesoleva seaduse § 59<sup>2</sup> lõikes 4 nimetatud toetuste haldamiseks põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;
2<sup>3</sup>) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 75<sup>1</sup> nimetatud andmeid;
3) kooskõlastab käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära ja elektrienergia müügi tüüptingimused, lähtudes §-st 81;
@@ -1976,6 +2096,8 @@
6) teeb ettekirjutusi võrgu arenduskohustuse täitmise tagamiseks;
6<sup>1</sup>) kooskõlastab käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 3<sup>1</sup> nimetatud süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 714/2009;
7) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansienergia hindu ja kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimusi, lähtudes käesoleva seaduse §-st 53;
8) kooskõlastab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–5 nimetatud võrgutasud, välja arvatud elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu, ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused, lähtudes § 40 lõikest 7 ning §-dest 44, 59 ja 71–73;
@@ -1984,11 +2106,25 @@
10) kontrollib võrguettevõtja poolt elektrienergia transiidi eest võetavat edastamistasu ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;
10<sup>1</sup>) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1228/2003 sätestatud tingimuste täitmist;
10<sup>1</sup>) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud tingimuste täitmist;
10<sup>2</sup>) jälgib ja kontrollib käesoleva seaduse § 4 lõikes 4<sup>1</sup> sätestatud konkursi läbiviimist;
11) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras;
10<sup>3</sup>) jälgib tootmisvõimsustesse investeerimist ning varustuskindlust arvestades teeb süsteemihaldurile vajaduse järgi kohustuseks korraldada käesoleva seaduse § 4 lõikes 4<sup>1</sup> nimetatud konkurss;
10<sup>4</sup>) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;
10<sup>5</sup>) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;
10<sup>6</sup>) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;
10<sup>7</sup>) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu;
10<sup>8</sup>) jälgib aega, mis põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel kulub ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;
10<sup>9</sup>) avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;
11) lahendab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevaid turuosaliste vahelisi vaidlusi;
12) otsustab sundvõõrandamise menetluse algatamise;
@@ -2000,15 +2136,21 @@
16) kontrollib, kas elektriettevõtjad on tasunud riigilõivu;
17) täidab muid temale käesoleva seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
16<sup>1</sup>) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus;
17) täidab muid temale käesoleva seadusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 714/2009 ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.
(1) Konkurentsiamet teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas.
(2) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.
(4) Konkurentsiamet esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist. Aruandes käsitletakse ka omandisuhete muudatusi ning konkurentsi edendamise meetmeid.
(5) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. maiks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse:
(3) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi *koostööamet*) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega.
(4) Konkurentsiamet esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist. Aruandes vaadeldakse ka omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise abinõusid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile.
(5) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse:
1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reegleid;
@@ -2026,6 +2168,8 @@
8) konkurentsi olukorda elektriturul.
(6) Konkurentsiamet avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.
##### § 95. Ettekirjutus
(1) Konkurentsiamet teeb turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.
@@ -2080,9 +2224,9 @@
(1) Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.
(2) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse kaebuse saamisest alates 30 päeva jooksul.
(3) Kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks.
(2) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Kui kaebus esitatakse võrguettevõtja kohta, teeb Konkurentsiamet otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates.
(3) Kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Kui kaebus on esitatud võrguettevõtja kohta, võib tähtaja kulgemise peatada kuni 60 päevaks, kui kaebuse esitaja sellega nõustub.
##### § 100. Sundvõõrandamine
@@ -2100,6 +2244,30 @@
(4) Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras.
##### § 100<sup>1</sup>. Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine
(1) Konkurentsiamet teeb koostööd ning vahetab käesoleva seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et:
1) võimaldada võrgu optimaalset haldamist;
2) edendada ühise elektribörsi loomist;
3) optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist;
4) saavutada võrkude vastastikusel ühendamisel võimsuse selline tase, mis võimaldab arendada konkurentsi ja parandada varustuskindlust, vältides turuosaliste ebavõrdset kohtlemist;
5) koordineerida võrgueeskirjade väljatöötamist;
6) koordineerida ülekoormuse juhtimise nõuete väljatöötamist.
(2) Vahetatavat teavet kasutab Konkurentsiamet samal konfidentsiaalsustasemel kui asutus, kust teave pärit on.
(3) Konkurentsiamet võib koostööametilt küsida arvamust selle kohta, kas teise Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutuse vastuvõetud otsus piiriülese elektrikaubanduse kohta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 714/2009.
(4) Kui teise liikmesriigi reguleerivas asutuses piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud otsus ei ole direktiivi 2009/72/EÜ ega määruse (EÜ) nr 714/2009 nõuetega kooskõlas, on Konkurentsiametil õigus teatada sellest Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.
(5) Kui Euroopa Komisjon nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ või määrusega (EÜ) nr 714/2009 mitte kooskõlas oleva piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud Konkurentsiameti otsuse kehtetuks tunnistamist, täidab Konkurentsiamet nõude kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates ja teatab sellest komisjonile.
### 10. peatükk VASTUTUS
##### § 101. Võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumine
@@ -2128,15 +2296,47 @@
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 101<sup>3</sup>. Piiriülese elektrikaubanduse reeglite rikkumine
(1) Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1228/2003 sätestatud piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest –
##### § 101<sup>3</sup>. Piiriülese elektrikaubanduse tingimuste rikkumine
(1) Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 sätestatud piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 102. Ebaseaduslik võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine
(1) Turuosalist võrguteenuse või elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 102. Ebaseaduslik võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine
(1) Turuosalist võrguteenuse või elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest –
(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 alusel.
##### § 103. Teabe esitamata jätmine
(1) Turuosalist Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
##### § 104. Juurdepääsuõiguse takistamine
(1) Isikut Konkurentsiameti ametnikul käesolevas seaduses ettenähtud juurdepääsuõiguse teostamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
##### § 105. Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
@@ -2144,38 +2344,6 @@
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 alusel.
##### § 103. Teabe esitamata jätmine
(1) Turuosalist Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
##### § 104. Juurdepääsuõiguse takistamine
(1) Isikut Konkurentsiameti ametnikul käesolevas seaduses ettenähtud juurdepääsuõiguse teostamise takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
##### § 105. Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 106. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 101–105 nimetatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustikku.
@@ -2198,6 +2366,12 @@
(5) Kui turuosaline käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalal, millel tegutsemiseks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba, esitab ta 180 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest Konkurentsiametile nõuetekohase taotluse vastava tegevusloa saamiseks.
(6) Tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks antud tegevusluba käsitatakse otseliini kaudu elektrienergia edastamise tegevusloana.
##### § 107<sup>1</sup>. Müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping
(1) Käesoleva seaduse 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping lõpeb 2012. aasta 31. detsembril.
##### § 108. Toetuse kehtivusaeg
(1) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktide 1–4 alusel ettenähtud toetust võib maksta tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul ning punkti 5 alusel ettenähtud toetust 20 aasta jooksul. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.
@@ -2208,7 +2382,7 @@
(2) Tuult energiaallikana kasutav tootja, kes alustas oma tootmisseadmega tööd enne 2007. aasta 31. detsembrit, võib 2008. aasta 31. detsembrini selle tootmisseadmega toodetud elektrienergiat müüa avatud tarnena põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale hinnaga 115 senti kilovatt-tunni eest.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esmakordselt annab elektrienergiat võrku vähemalt 80% nimivõimsusest.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.
##### § 109. Toetusmeetmete rakendamine
@@ -2238,6 +2412,16 @@
(8) Konkurentsiametil on õigus kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud võrguettevõtjat tegevust jätkama kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 37 ja/või algatada kooskõlas §-ga 100 võrgu või muu sellise vara sundvõõrandamine, mida võrguettevõtja on kasutanud turuloa alusel toimunud tegevuses.
##### § 110<sup>1</sup>. Üldteenuse kohaldamine
(1) Kui väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust.
(2) Üldteenuse tüüptingimused kehtivad kõigi pärast 2013. aasta 1. jaanuari jõus olevate võrgulepingute kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 76<sup>1</sup>, § 76<sup>2</sup> lõiget 2 ja § 76<sup>3</sup> kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.
(4) Võrguettevõtja esitab enne 2013. aasta 1. jaanuari tarbijale koos arvega teabe käesoleva seaduse § 76<sup>2</sup> lõikes 1 nimetatud üldteenuse tüüptingimuste kohta.
##### § 111. Elektrimajanduse arengukava
(1) Esimene käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud elektrimajanduse arengukava koostatakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele 2005. aasta 1. juuniks.
@@ -2248,7 +2432,7 @@
(1) Süsteemihaldur esitab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande iga kahe aasta järel hiljemalt 31. juuliks. Esimene aruanne esitatakse 2007. aasta 31. juuliks.
(2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 94 lõikes 4 nimetatud aruande iga aasta 31. juuliks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.
(2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 94 lõikes 4 nimetatud aruande iga aasta 1. septembriks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.
##### § 111<sup>2</sup>. Hoonestusloa taotlemise erisused
2012-06-30
2011-12-31
2011-03-02
2010-12-31
2010-10-31
2010-07-31
2010-06-30
2010-03-31
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2009-07-05
2009-01-21
2008-12-18
2007-12-31
2007-04-30
2006-12-31
2004-12-31
2004-04-30
2004-04-14
2003-06-30
ELTS
original version
Text at this date