Reform history

Kaugkütteseadus

20 versions · 2003-06-30 — 2026-03-27
2026-03-27
2026-01-16
2024-10-17
2022-08-18
2022-05-27
2021-12-31
2017-06-30
2014-12-31
2014-06-30
2014-03-22
2010-12-31
2010-10-31
2010-07-07
2009-07-23
2009-07-05
2007-12-31
2007-03-08
2006-12-31
2004-04-14
2003-06-30
KKütS
original version Text at this date

Changes on 2010-12-31

@@ -12,7 +12,7 @@
##### § 2. Mõisted
(4) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
@@ -40,13 +40,13 @@
##### § 3. Energiasäästu sihtprogramm
(5) Energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja loodusressursside ratsionaalseks kasutamiseks kinnitab Vabariigi Valitsus energiasäästu sihtprogrammi ja sihtprogrammi rakenduskava.
(1) Energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja loodusressursside ratsionaalseks kasutamiseks kinnitab Vabariigi Valitsus energiasäästu sihtprogrammi ja sihtprogrammi rakenduskava.
### 2. peatükk KAUGKÜTTE KORRALDUS
##### § 4. Soojusettevõtja
(6) Soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.
(1) Soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.
##### § 5. Kaugküttepiirkond
@@ -90,7 +90,7 @@
(2) Soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta.
(3) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja ning on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.
(3) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja ning on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.
(4) Reservkütuse koguse arvutamisel lähtutakse eelmise aasta maksimaalsest ööpäevasest tarbimisest.
@@ -124,11 +124,9 @@
3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.
(2) -(3)
(4) Soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, võib müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda.
(5) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirhindade kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale.
(5) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirhindade kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale.
(6) Konkurentsiameti nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhindade moodustamise aluseid.
@@ -138,13 +136,15 @@
(9) Konkurentsiametil on õigus nõuda soojusettevõtjalt või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks.
(9) Soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra.
(9) Soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui 5 protsendi võrra.
(10) Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Otsuse piirhinna kooskõlastamise taotluse kohta hinnavalemi alusel teeb Konkurentsiamet kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse saamisest.
(10) Konkurentsiamet võib piirhinna kooskõlastuse kehtetuks tunnistada ja kehtestada soojusettevõtjale ajutise soojuse müügi hinna olukorras, kus soojusettevõtja müüb soojust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Konkurentsiameti poolt kehtestatud hind kehtib seni, kuni soojusettevõtja kooskõlastab uue soojuse piirhinna Konkurentsiametiga.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 10<sup>1</sup>nimetatud hinna kehtestamisel võtab Konkurentsiamet aluseks soojusettevõtja kehtiva hinnastruktuuri, ettekirjutuse tegemise aastale eelnenud majandusaasta põhjendatud kulud ja põhjendatud tulukuse määra. Kui soojusettevõtjale on kooskõlastatud hinnavalem, lähtub Konkurentsiamet hinna kehtestamisel hinnavalemist. Majandus- ja kommunikatsiooniminister
(10) Konkurentsiamet võib piirhinna kooskõlastuse kehtetuks tunnistada ja kehtestada soojusettevõtjale
olukorras, kus soojusettevõtja müüb soojust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Konkurentsiameti poolt kehtestatud hind kehtib seni, kuni soojusettevõtja kooskõlastab uue soojuse piirhinna Konkurentsiametiga.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 10<sup>1</sup> nimetatud hinna kehtestamisel võtab Konkurentsiamet aluseks soojusettevõtja kehtiva hinnastruktuuri, ettekirjutuse tegemise aastale eelnenud majandusaasta põhjendatud kulud ja põhjendatud tulukuse määra. Kui soojusettevõtjale on kooskõlastatud hinnavalem, lähtub Konkurentsiamet hinna kehtestamisel hinnavalemist.
soojuse hinna kehtestamise korra, lähtudes käesolevas lõikes sätestatud alustest.
@@ -272,9 +272,7 @@
(4) Võrguettevõtja kohustub Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastama soojuse ostmise lepingute sõlmimise või uutesse tootmisvõimsustesse investeeringute tegemise ja konkursi korraldamise tingimused, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.
(5) Majandus- ja kommunikatsiooniminister
konkursi korraldamise korra ning pakkumiste hindamise metoodika, et hinnata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingute sõlmimise ja investeeringute tegemise vastavust seaduses sätestatud tingimustele.
(5) konkursi korraldamise korra ning pakkumiste hindamise metoodika, et hinnata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingute sõlmimise ja investeeringute tegemise vastavust seaduses sätestatud tingimustele.
(6) Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse andmist analoogselt käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 sätestatud korrale. Konkurentsiamet jätab kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtted, käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused või muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded ei ole täidetud.
@@ -350,7 +348,7 @@
3) soojuse müügil, kui müügi prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh ettevõtja kohta;
4) soojuse müügil, kui soojusettevõtja kuulub kontserni ja kontserni summaarne soojuse müük Eestis isikutele, kes ei kuulu kontserni, ületab 50 000 MWh aastas;
4) soojuse müügil, kui soojusettevõtja kuulub kontserni ja kontserni summaarne soojuse müük Eestis isikutele, kes ei kuulu kontserni, ületab 50 000 MWh aastas;
5) soojuse müügil, kui soojusettevõtja toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.
@@ -358,13 +356,13 @@
(4) Tegevusluba ei saa üle anda teisele ettevõtjale.
(5) Tegevusloa eest ja tegevusloa omaja algatusel tegevusloa tingimuste muutmise eest, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras ja määras.
(5) Tegevusloa eest ja tegevusloa omaja algatusel tegevusloa tingimuste muutmise eest, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras ja määras.
##### § 19. Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks võib tegevusluba taotleda äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing, kellel on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal ning kelle tegevus vastab keskkonnakaitse, tööohutuse ja muudele õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
(2) Aastas üle 50 000 MWh soojust müüva soojusettevõtja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni.
(2) Aastas üle 50 000 MWh soojust müüva soojusettevõtja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 31 950 eurot.
##### § 20. Tegevusloa taotlemine
@@ -526,7 +524,7 @@
##### § 29. Järelevalve teostaja õigused
(128) Oma ülesannete täitmiseks on järelevalve teostajal õigus:
(1) Oma ülesannete täitmiseks on järelevalve teostajal õigus:
1) saada soojusettevõtjalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;
@@ -574,13 +572,13 @@
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsus kantakse viivitamata selle vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustata, või kui otsus vaidlustatakse, siis selle jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates registrisse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunnivahendit. Sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunnivahendit. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.
##### § 31. Sundvõõrandamine
(1) Lisaks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamisele võib Konkurentsiamet taotleda:
1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud kohustust;
1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud kohustust;
2) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja sellel varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud, mis võib seada ohtu varustuskindluse;
@@ -606,37 +604,37 @@
##### § 33. Andmete muutumisest teatamata jätmine
(143) Juriidilise isiku poolt käesolevas seaduses nõutud andmete muutumisest Konkurentsiametile teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(1) Juriidilise isiku poolt käesolevas seaduses nõutud andmete muutumisest Konkurentsiametile teatamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
##### § 34. Tegevusloa tingimuste täitmata jätmine
(144) Juriidilise isiku poolt tegevusloa tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(1) Juriidilise isiku poolt tegevusloa tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 35. Soojuse müük kooskõlastamata piirhinnaga ja piirhinda ületava hinnaga
(145) Juriidilise isiku poolt soojuse müümise eest kooskõlastamata piirhinnaga või kooskõlastatud piirhinda ületava hinnaga, kui piirhinna kooskõlastamine käesoleva seaduse kohaselt on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
(1) Juriidilise isiku poolt soojuse müümise eest kooskõlastamata piirhinnaga või kooskõlastatud piirhinda ületava hinnaga, kui piirhinna kooskõlastamine käesoleva seaduse kohaselt on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 35<sup>1</sup>. Piirhinna muutmise taotluse esitamata jätmine
(146) Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 9 lõikes 9<sup>1</sup> nõutud uue piirhinna kooskõlastamise taotluse esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
(1) Juriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 9 lõikes 9<sup>1</sup> nõutud uue piirhinna kooskõlastamise taotluse esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 36. Võrku ühendamise kohustuse rikkumine ja põhjendamatu liitumistasu võtmine
(147) Võrguettevõtja tegevuspiirkonnas asuva ning käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava tarbijapaigaldise võrku ühendamise kohustuse rikkumise või põhjendamatu liitumistasu võtmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(1) Võrguettevõtja tegevuspiirkonnas asuva ning käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava tarbijapaigaldise võrku ühendamise kohustuse rikkumise või põhjendamatu liitumistasu võtmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 37. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 33–36 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku ) sätteid.
(1) Käesoleva seaduse §-des 33–36 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 33–36 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
@@ -648,7 +646,7 @@
##### § 39. Energiaseaduse alusel riigiga sõlmitud lepingu tähtpäev
(153) Energiaseaduse alusel ettevõtja ja riigi vahel sõlmitud leping kehtib turuloas märgitud tähtpäevani.
(1) Energiaseaduse alusel ettevõtja ja riigi vahel sõlmitud leping kehtib turuloas märgitud tähtpäevani.
##### § 40. Turuloa kehtivus
@@ -664,13 +662,13 @@
##### § 41<sup>1</sup>. Reservkütuse kasutamine soojuse tootmiseks
(158) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud soojusettevõtja peab tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse 2008. aasta 1. juuliks.
(1) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud soojusettevõtja peab tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse 2008. aasta 1. juuliks.
##### § 42.
(159) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
##### § 43. Seaduse jõustumine
(160) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.
(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.