Reform history
Raadi Lasteaed Ripsik arengukava 2026–2028 vastuvõtmine
2 versions
· 2026-03-05 — 2028-12-31
2028-12-31
Raadi Lasteaed Ripsik arengukava 2026–2028 vastuvõtmine
2026-03-05
Raadi Lasteaed Ripsik arengukava 2026–2028 vastuvõtmine — versión or
original version
Text at this date
Changes on 2028-12-31
@@ -1,106 +1,2 @@
# Raadi Lasteaed Ripsik arengukava 2026–2028 vastuvõtmine
Tartu Vallavolikogu 28.11.2019 määruse nr 27 „Tartu valla arengudokumentide koostamise, menetlemise, vastuvõtmise ning avalikustamise kord“ § 20 alusel.
##### § 1.
Võtta vastu Raadi Lasteaed Ripsik arengukava aastateks 2026 – 2028 vastavalt lisale.
##### § 2.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
# Lisa: Raadi Lasteaed Ripsik arengukava 2026–2028
| lapsepõlve, mängu ja tähendusrikast õppimist. Nii lastel kui | | |
| --- | --- | --- |
| täiskasvanutel on tore siia tulla, hea on siin olla ja julge on siit minna. | | |
| | MISSIOON: Loome | |
| | keskkonna, mis toetab ennastjuhtiva, kohanemisvõimelise ja vastutustundliku inimese kujunemist. | VÄÄRTUSED: Raadi Lasteaias Ripsik väärtustatakse lapsepõlve ehk VÕIMALDAME LAPSEL OLLA LAPS. |
| • Loome ja rakendame süsteemse sisehindamise protsessi, mis toetab lasteaia arengueesmärkide saavutamist; • Sihtgruppide teadlik kaasamine organisatsioonikultuuri mõtestamiseks; • Personali kaasamine lasteaia dokumentatsiooni uuendamisse vastavalt Alushariduse seadusele jt. õigusaktidele; • Laste arvu korrigeerimine rühmades kooskõlastatult seadusega; • Arutelu/lahkarvamusi põhjustavatele teemadele ühiste lahenduste leidmine kovisiooni ja taastava õiguse meetodil; • Meeskonna ja individuaalsed vestlused töötajatega. | | |
| --- | --- | --- |
| • Laste arvu korrigeerimine rühmades kooskõlasta • Arutelu/lahkarvamusi põhjustavatele teemadele ü leidmine kovisiooni ja taastava õiguse meetodil; • Meeskonna ja individuaalsed vestlused töötajateg | Laste arvu korrigeerimine rühmades kooskõlasta | tult seadusega; |
| | Arutelu/lahkarvamusi põhjustavatele teemadele ü | histe lahenduste |
| | leidmine kovisiooni ja taastava õiguse meetodil; | |
| | Meeskonna ja individuaalsed vestlused töötajateg | a. |
| Koostöö | peredega – koostöö lapse |
| --- | --- |
| arengu to | etamisel, väärtuste |
| kujunem | isel; |
| Kaasajastatud on laste arengu | jälgimise dokumendid ja need |
| --- | --- |
| on võetud laste õpitee aluseks; | |
| Töökorraldus, mis loob võima | lused vabamänguks ja |
| lapse omaalgatusteks; | |
| TEGEVUS | TULEM |
| --- | --- |
| • Loome ja rakendame süsteemse sisehindamise protsessi, mis toetab lasteaia arengueesmärkide saavutamist | Arengukavaga kooskõlas sisehindamise kord, mõõdikud |
| • Sihtgruppide teadlik kaasamine organisatsioonikultuuri mõtestamiseks | Organisatsioonikultuur, mille sisuline kontseptsioon on kõigile osapooltele üheselt mõistetav ning võetud igapäevase töö aluseks |
| • Personali kaasamine lasteaia dokumentatsiooni uuendamisse vastavalt Alushariduse seadusele jt. õigusaktidele | Lasteaia õppekava ja muud dokumendid on uuendatud vastavalt kehtivale õiguskorrale, dokumentatsioon on asjakohane, Ripsiku vajadustest lähtuv ning ühtlustatud |
| • Laste arvu korrigeerimine rühmades on kooskõlastatud seadusega | Laste arv rühmades vastab laste arengu vajadustele, seadusest tulenevatele nõuetele |
| • Arutelu/lahkarvamusi põhjustavate teemadele ühiste lahenduste leidmine kovisiooni ja taastava õiguse meetodil | Ühiselt ja tulemuslikumalt, meeskonnatööna, lahenduste leidmine |
| • Meeskonna ja individuaalsed vestlused töötajatega | Töötaja tunneb end organisatsiooni osana, tema eneseareng ja heaolu on toetatud, arvamus-ettepanek kuulatud |
| TEGEVUS | | TULEM | |
| --- | --- | --- | --- |
| • Turvalise ja toetava töökeskkonna „ehitamine“ | | | Juhtkonna ja omavalitsuse toel ning personali omavahelisest |
| | | | koostööst on sündinud turvaline ja toetav töökeskkond, mis vähendab |
| | | | kaadrivoolavust |
| • Toetame meeskondade professionaalset arengut – osaleme koolitustel ning jagame meeskonnas häid praktikaid | | Kutsealaselt pädev töötaja, kes oskab valida laste parimaks toetamiseks sellised vahendid ja töövõtted, mis on just tema rühma laste toetamiseks sobilikud ja mis ühtivad õpetaja õpetamisstiili ja lasteaia väärtusruumiga | |
| • Kogu personalile mõeldud arengupäevade ja koolituste läbiviimine | | „Meie“ tunde tekkimine ühiste sihtide seadmise kaudu (fookused kindlalt paigas) | |
| • Juhtimisalased koolitused õpetajatele | | Õpetaja teab oma rolli juhina ja oskab seda laste heaolu ja koostöö huvides kasutada | |
| • Mentorlussüsteemi rakendamine uutele töötajatele, õpetajate ja abiõpetajate õpiringid | | Toetatud ja teadlik töötaja on tõhusam meeskonnaliige | |
| • Töötajate tunnustamine: Haridus- ja Teadusministeeriumi konkurssi “Eestimaa õpib ja tänab” tunnustamise statuutidele õpetajate esitamine, omavalitsuse korraldatud tänuüritus jms | | Ripsiku töötajad on esindatud erinevatel konkurssidel (kutsealase pädevuse näitamine/hoidmine, meeskonnaliikme märkamine- väärtustamine) | |
| • | Iga rühmameeskonna liikme enesearengu kaardistamine | Töötaja eneseareng on fookuses ja toetatud | |
| | õppeaasta lõikes | | |
| TEGEVUS | TULEM | |
| --- | --- | --- |
| • Loodud on lasteaiarühmad, mille suurus ja koosseis toetavad HEV-last lähtuvalt tema arengulisest vajadusest (vajadusel lisaks tugiisik või abiõpetaja) | | Individuaalne lähenemine vastavalt lapse arenguvajadus(t)ele. |
| | | Koostöös KOV-iga on erivajadustega lastele loodud |
| | | vajalikud tingimused ja võimaldatud lapse arengut toetavad |
| | | teenused |
| • Järjepidev laste õpi- ja mängutegevuste ning igapäevategevuste jälgimine, kaardistamine | Lapse areng on objektiivselt hinnatud tema loomulike tegevuste kaudu, on temast endast lähtuv ja tema endaga võrreldud | Lapse areng on objektiivselt hinnatud tema loomulike tegevuste |
| | | kaudu, on temast endast lähtuv ja tema endaga võrreldud |
| • Kaasajastatud on laste arengu jälgimise dokumendid ja need on võetud laste õpitee aluseks | Lapse arengu hindamine on süsteemne protsess | |
| • Loome keskkonna mis toetab päriselulisi tegevusi ja vabavahendite (pärsis esemete) kasutamist mängus; • Pöörame tähelepanu loodushoiule (taaskasutus, prügi sorteerimine jm) | Kõike, millega laps ise hakkama saab, teeb ta ise Aktiivses kasutuses on kogukonnas ja lasteaias loodud keskkonnad, lapse vaimse ja füüsiline areng on toetatud | |
| • Õppekava kaasajastamine | Kaasaja nõudmistega kooskõlas “Ripsikunäoline“ õppekava | |
| • MÄNG on fookuses ja igapäevaselt väärtustatud | Loodud on mängu soodustavad keskkonnad, toimub aktiivne mängukeskkondade kasutamine, on jagatud parimaid mängupraktikaid, personal on saanud erinevaid mängu väärtustavaid koolitusi ja on moodustunud mängu fookuses hoidev töögrupp | |
| • Võimaldame lapsel kujundada oma õpitee, arvestades tema huve ja võimeid | Lapse õpimotivatsioon on toetatud | |
| TEGEVUS | TULEM |
| --- | --- |
| • Lapsest lähtuva ja mängupedagoogikal põhineva kultuuri sisu lahtimõtestamine ja selge kommunikeerimine | Kõik koostööpartnerid on ühises infoväljas On loodud mängu väärtustav kogukond, mis ühendab mängu ja lapsepõlve väärtustavaid inimesi |
| • Jätkata koostööd kogukonnaga ja teiste haridusasutustega, ühiste ettevõtmiste korraldamine | Koostöine suhtlus, kasutame õppimiseks kogukonna võimalusi, laienenud ja mitmekesine õpikeskkond |
| • Koostöö peredega – koostöö lapse arengu toetamisel, väärtuste kujunemisel | Lapsevanemad on erinevates vormides kaasatud ja aktiivsed partnerid lasteaia tegemistes (ühisüritused, lapsevanematele mõeldud koolitused jms) |
| • Projektipõhiselt on toimunud rahvusvahelise koostöö edendamine, sh õpetajate praktikate jagamine. | Koostööpartnerid (ERASMUS vms) projektide kaudu |
| • Laste hääl on kogukonnas kuuldav, tegevus nähtav (koostöised laste tööde näitused, üritused, valla leht, Facebook, koduleht, Mõttemullide klubi) | Laste tegevus ja kaasatus on väärtustatud, toetatud ja nähtav |
| • Personali ja lapsevanemate rahulolu uuringute tagasiside põhjal tõhusama koostööplaani väljatöötamine, rakendamine ja monitoorimine | Väärtust loov kommunikatsioon |
| • Hoolekogu kaasamine lasteaia ettevõtmistesse, ideede teostamisse | Koostegevus ühiste sihtideni jõudmiseks |
| TEGEVUS | | TULEM |
| --- | --- | --- |
| • Lisaressursside leidmine visiooni elluviimiseks (projektidest) | | Lasteaia eesmärkide saavutamise toetamiseks on saadud lisaressursse |
| • Õuealal eakohaste hooajamängude võimaluste arendamine | | Täiustatud mängukohad erinevatele vanuseastmetele (arendatud riski- loovmänguala õue, murumängud, lasteaia oma mäng jms) |
| • Personali arvu vastavus ja koosseis laste vajadustest lähtuvalt | | Juurde on loodud: 2 abiõpetaja ametikohta, 0,7 muusiku ametikohta, 0,4 TUKO (tugiteenuste koordinaator) ametikohta, 0,5 asjaajaja ametikohta, loodud võimalus lisateenuse kasutamiseks (mänguterapeut, psühholoog või sotsiaalpedagoog peamiselt käitumisraskustega laste toetamiseks) |
| • Olemasoleva inimressursi efektiivsem kasutamine enesearengu toetajana | | Loodud on töögrupid, infotunnid pedagoogilise teadmuse jagamiseks, õpiringid |
| • Digivahendite uuendamine | | Nutitelefonid dokumenteerimiseks, tahvelarvutid õppetööks, robootikavahendid laste STEAM õppeks |
| • Igal tasandil säästliku majandamise põhimõtete ja keskkonnahoiu alaste tegevuste propageerimine | | Eelarve otstarbekas kasutamine, säästliku tarbimise jätkamine |
| • | Väga hästi läbimõeldud tööaja ja koolitusvahendite kasutus | Tõhusalt toimiv meeskond, vaimselt tervem personal, tervemad lapsed |
| | sõltuvalt konkreetse rühma vajadustest | |
| • Printeri/kombaini rentimine | | Töötav töövahend, mille hooldus on lepinguga tagatud |
📎 [Original PDF: TartuVV_m5_lisa.pdf](https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/TartuVV_m5_lisa.pdf)
**Vallavanem**
Jarno Laur
**Vallasekretär**
Eve Kallas