LegalizeReform history
Sotsiaaltoetuste kord
7 versions
· 2026-02-07
2026-02-09
Sotsiaaltoetuste kord
2024-12-01
Sotsiaaltoetuste kord
2023-11-25
Sotsiaaltoetuste kord
2022-02-28
Sotsiaaltoetuste kord
Changes on 2022-02-28
@@ -12,7 +12,7 @@
##### § 2. Toetuste liigid
(1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:
(1) Pärnu linna eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:
2) hooldustoetus;
@@ -22,7 +22,7 @@
5) lisatoetus.
(2) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
(2) Pärnu linna eelarvest makstavad perekonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
1) sünnitoetus;
@@ -54,15 +54,15 @@
### 2. peatükk TOETUSTE MAKSMISE TINGIMUSED
#### 1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused
#### 1. jagu Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused
##### § 4. Maksmise üldtingimused
(1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema leibkonna ressursid on ammendatud.
(2) Leibkonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse arvestamise aluseks on leibkonna kõikide liikmete sissetulekud, eluasemekulud ja käesolevas jaos nimetatud hädavajalikud kulutused leibkonna toimetuleku tagamiseks. Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek.
(3) Leibkonna ühe liikme arvestuslikuks netosissetuleku leidmiseks summeeritakse kõikide leibkonnaliikmete sissetulekud ja lahutatakse saadud summast leibkonna jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, saadud tulemus jagatakse leibkonna liikmete arvuga.
(1) Pärnu linna eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema perekonna ressursid on ammendatud.
(2) Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõikide liikmete sissetulekud, eluasemekulud ja käesolevas jaos nimetatud hädavajalikud kulutused perekonna toimetuleku tagamiseks. Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek.
(3) Perekonna ühe liikme arvestuslikuks netosissetuleku leidmiseks summeeritakse kõikide perekonaliikmete sissetulekud ja lahutatakse saadud summast perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, saadud tulemus jagatakse perekonnaliikmete arvuga.
(4) Sissetulekute hulka ei arvata:
@@ -72,13 +72,13 @@
3) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstavaid õppetoetusi;
4) sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi või toetusi, juhul kui neid pole võimalik kasutada leibkonna toimetuleku tagamiseks.
(5) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma leibkonna toimetuleku tagamiseks kasutada.
4) sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi või toetusi, juhul kui neid pole võimalik kasutada perekonna toimetuleku tagamiseks.
(5) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma perekonna toimetuleku tagamiseks kasutada.
(6) Sotsiaaltoetust ei maksta, juhul kui:
1) toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel või leibkonnal on toimetulekuks piisavalt vahendeid;
1) toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel või perekonnal on toimetulekuks piisavalt vahendeid;
2) taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
@@ -86,21 +86,11 @@
##### § 6. Hooldustoetus
(1) Hooldustoetust makstakse hooldusteenuse eest tasumiseks ilma seadusjärgsete ülalpidajateta täisealistele isikutele, kelle hooldusteenuse vajadus on tõendatud vastavasisuliste dokumentidega (epikriis, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, perearsti tõend, isiklik rehabilitatsiooniplaan, otsus puude raskusastme kohta või kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamise kokkuvõte).
(2) Erandjuhtudel võidakse hooldustoetust maksta, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi, vanuse, töötuse või toimetulekuraskuste tõttu ei ole suutelised oma ülalpidamiskohustust täitma või kui seadusjärgsetelt ülalpidajatelt on ülalpidamiskohustuse täitmist ebamõistlik nõuda.
(3) Hooldustoetuse arvestamisel leotakse leibkonna sissetulekute hulka ka taotlejast eraldi elava pereliikme sissetulekud juhul, kui see pereliige on perekonnaseaduse järgi kohustatud üleval pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.
(4) Hooldustoetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on rahalisi vahendeid või muud vara, mis võimaldavad hooldusteenuse eest tasuda või mida saab kasutada viisil, mis võimaldab tagada isiku ülalpidamise.
(5) Hooldustoetuse suurus moodustab üldjuhul osa osutatava teenuse hinnast.
(1) Hooldustoetust makstakse üldhooldusteenuse eest tasumiseks täisealisele isikule, kelle teenuse vajadus on tõendatud linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) poolt läbi viidud hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamisega, kui isiku enda või tema perekonna majanduslik olukord ei võimalda teenuse eest tasuda.
##### § 7. Huvihariduse ja huvitegevuse toetus
(1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele huvihariduse ja huvitegevusega kaasnevate kulutuste osaliseks katmiseks.
(2) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.
(1) Vahendite olemasolu korral makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud kulutuste osaliseks katmiseks lastega perekondadele, kelle netosissetulek ühe perekonna liikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.
(3) Üldjuhul makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.
@@ -122,7 +112,7 @@
(1) Eluruumi kohandamise toetust makstakse vahendite olemasolul raske ja sügava puudega inimestele, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut, leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi sisenemisel, eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul.
(2) Eluruumi kohandamise toetust makstakse sügava või raske puudega inimesele, kelle leibkonna netosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ning kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Pärnu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.
(2) Eluruumi kohandamise toetust makstakse sügava või raske puudega inimesele, kelle perekonna netosissetulek ühe perekonnaliikme kohta on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ning kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Pärnu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.
(3) Taotlejal on õigus saada toetust vastavalt kohandamisega seotud tegelikele kuludele, aga mitte rohkem kui linnavalitsuse poolt kehtestatud ühe maksimaalmäära ulatuses üks kord kolme kalendriaasta jooksul. Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja tehtud kulutuste vajalikkust taotleja erivajadust arvestades.
@@ -136,7 +126,7 @@
##### § 9. Lisatoetus
(1) Lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab leibkonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt kehtivale toimetulekupiirile leibkonnaliikmete arvust lähtuvalt.
(1) Lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga perekondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab perekonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt kehtivale toimetulekupiirile perekonnaliikmete arvust lähtuvalt.
(2) Lisatoetuse arvestamisel võetakse eluks hädavajalike kulutustena arvesse järgmised kulud:
@@ -160,23 +150,25 @@
10) laste suvelaagris osalemine (üks kord kalendriaastas ühe lapse kohta);
11) õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaoludega (nt loodusõnnetus, tulekahju või muud varalist kahju põhjustanud õnnetus, leibkonna liikme või lähedase inimese matuse korraldamine) seotud kulud.
11) õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaoludega (nt loodusõnnetus, tulekahju või muud varalist kahju põhjustanud õnnetus, perekonnaliikme või lähedase inimese matuse korraldamine) seotud kulud.
12) koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumine.
13) elukoha vahetusega kaasnevad kulud isikutele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(3) Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid, sõltlaste asendusraviga seotud kulusid ja tasulisi raviteenuseid (va § 9 lg 2 p 4 ja 5 nimetatud kulud) ei arvestata lisatoetuste määramisel eluks hädavajalike kulutuste hulka.
(4) Lisatoetuse määramisel ei arvestata hädavajalike kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks lisatoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
(5) Erandina võib otsustada lisatoetuse maksmise:
1) sotsiaaltöötaja nendele leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist jäävad kuni kahekordse toimetulekupiirini, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;
2) hoolekandekomisjon nendele leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toetuse saamise aluseks olevat sissetulekupiiri leibkonna liikme kohta rohkem kui kaks korda, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;
1) sotsiaaltöötaja nendele perekondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist jäävad kuni kahekordse toimetulekupiirini, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;
2) hoolekandekomisjon nendele perekondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toetuse saamise aluseks olevat sissetulekupiiri perekonnaliikme kohta rohkem kui kaks korda, kuid kelle iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja abituse süvenemise ära hoidmiseks on toetuse maksmine vajalik ja põhjendatud;
3) hoolekandekomisjon isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris ei ole registreeritud Pärnu linn, kuid kes abi vajamise ajal asub Pärnu linnas.
#### 2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused
#### 2. jagu Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused
##### § 10. Sünnitoetus
@@ -196,107 +188,39 @@
##### § 11. Esimesse klassi mineva lapse toetus
(1) Esimesse klassi mineva lapse toetuse suurus on 100 eurot lapse kohta ja seda makstakse Pärnu linna kooli esimesse klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Lapse üks vanem või eestkostja ja kooli minev laps peavad olema toetuse taotlemisel ja lapse kooli minemise aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud.
(2) Toetust on õigus saada ka juhul, kui laps asub õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli puudest tingitud erivajaduse tõttu või on suunatud õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli Pärnumaa nõustamiskomisjoni või Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt või kui laps on asendushooldusteenusel ja asub õppima teenuse osutamise piirkonna kooli.
(1) Esimesse klassi mineva lapse toetuse suurus on 150 eurot lapse kohta ja seda makstakse Pärnu linna kooli esimesse klassi mineva lapse vanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Lapse üks vanem või eestkostja ja kooli minev laps peavad olema toetuse taotlemisel ja lapse kooli minemise aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud.
(2) Toetust on õigus saada ka juhul, kui laps asub õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli puudest tingitud erivajaduse tõttu või on suunatud õppima väljaspool Pärnu linna asuvasse kooli Pärnumaa nõustamiskomisjoni või Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt või kui laps on asendushooldusteenusel ja asub õppima teenuse osutamise piirkonna kooli või kui laps asub õppima teise omavalitsusüksuse kooli, mis on tema elukohale lähim kool.
(3) Nõudeõigus esimesse klassi mineva lapse toetusele aegub lapse esimesse klassi minemise kalendriaasta lõppemisel.
##### § 12. Puudega lapse hooldaja toetus
(1) Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse, kui keskmise, raske või sügava puudega 3-18 aastase lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.
(2) Puudega lapse hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01. kuupäevast.
(3) Mitme puudega lapse samaaegse hooldamise korral määratakse hooldajatoetus ühekordses ulatuses suurima hooldusvajadusega lapse eest.
(4) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta taotlejale:
(1) Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse, kui puudega alaealise lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.
(2) Mitme puudega lapse samaaegse hooldamise korral määratakse hooldajatoetus ühekordses ulatuses suurima hooldusvajadusega lapse eest.
(3) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta taotlejale:
1) kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
2) kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase puudega lapse hooldamise eest;
3) kelle lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(5) Puudega lapse hooldaja toetust makstakse kuni:
1) hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
3) seatud tähtajalise eestkoste või hoolduspere teenuse lõppemiseni.
(6) Puudega lapse hooldaja toetus määratakse tähtajaliselt lõikes 5 sätestatust lühemaks ajaks, kui on eeldada hooldamise tähtajalisust.
(7) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
1) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse;
2) lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel.
(8) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel pärast peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni lõikes 5 nimetatud tähtaegadeni.
(9) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse:
1) toetuse määramise aluste äralangemisel;
2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;
3) puudega lapse hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil.
(10) Puudega lapse hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama linnavalitsuse sotsiaalosakonda (edaspidi *sotsiaalosakond*) asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või toetuse suuruse muutumise;
2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
(11) Puudega lapse hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.
(12) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
2) kes saab vanemahüvitist puudega lapse kasvatamise eest;
3) kelle lapse hooldamine on tagatud muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(4) Puudega lapse hooldaja toetus määratakse tähtajaliselt hooldatava puudega lapse puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
(5) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse hooldaja taotluse alusel või kui on ära langenud toetuse määramise alused.
(6) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
##### § 13. Täisealise puudega isiku hooldaja toetus
(1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetus on hooldaja või eeskostja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisakulutuste osaliseks kompenseerimiseks täisealise puudega isiku hooldajale või eestkostjale.
(2) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse hooldajale, kes on Pärnu linnas täisealise isiku üle hoolduse seadmist ja hooldaja määramist reguleeriva õigusakti alusel määratud raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, või eestkostjale, kes on kohtumääruse alusel määratud 18-aastase või vanema piiratud teovõimega isiku eestkostjaks ning kes tagab kodustes tingimustes eestkostetava igapäevase isikuhoolduse.
(3) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01. kuupäevast.
(4) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse kuni:
1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
3) hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste korduvhindamise läbiviimise tähtajani;
4) seatud eestkoste lõpptähtajani või kuni eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamiseni.
(5) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmist pikendatakse:
1) hooldatavale Sotsiaalkindlustusameti otsusega puude raskusastme pikendamise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest;
2) elamisloa andmise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest.
3) eestkoste pikendamise kohtumääruse kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kohtumäärusega hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest.
(6) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
1) kui hooldatav või eestkostetav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil;
2) süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks.
(7) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.
(8) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse hooldajaks määramise otsuse kehtetuks tunnistamise, eestkoste lõppemise või eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele asumisele järgnevast päevast.
(9) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) määratud toetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.
(10) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
(1) Täisealise isiku hooldajale määratakse ja makstakse toetust hooldamisega seotud kulude kompenseerimiseks linnavalitsuse poolt kinnitatud määras.
(2) Täisealise isiku hooldaja toetuse maksmine peatatakse, kui hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil.
(3) Täisealise isiku hooldaja toetust ei maksta, kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.
##### § 14. Hoolduspere toetus
@@ -358,13 +282,13 @@
### 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE
#### 1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused
##### § 22. Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemine
(1) Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlus esitatakse linnavalitsusele. Taotluse võib esitada ka taotleja elukohajärgsele piirkondlikule hoolekandekontorile või osavalla sotsiaaltöötajale.
(2) Taotlusele tuleb lisada taotlust põhjendavad dokumendid, tõendid leibkonna koosseisu ja sissetulekute kohta.
#### 1. jagu Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused
##### § 22. Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemine
(1) Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlus esitatakse linnavalitsusele. Taotluse võib esitada ka taotleja elukohajärgsele piirkondlikule hoolekandekontorile või osavalla sotsiaaltöötajale.
(2) Taotlusele tuleb lisada taotlust põhjendavad dokumendid, tõendid perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta.
(3) Taotluse lisatoetuse saamiseks koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu kulude tasumiseks võib esitada lapsevanem, hoolduspere vanem, eestkostja või vajadusel lapse huvides pedagoog, kooli sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja.
@@ -374,7 +298,7 @@
(6) Eluruumi kohandamise toetuse taotluse võib esitada sügava või raske puudega isik või tema eestkostja.
#### 2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused
#### 2. jagu Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused
##### § 23. Sünnitoetuse ja esimesse klassi mineva lapse toetuse taotlemine
@@ -460,7 +384,7 @@
3) sünnitoetuse, esimesse klassi mineva lapse toetuse, hoolduspere toetuse, asendushooldusteenusel viibiva lapse toetuse, järelhooldusteenusel viibiva isiku toetuse,matusetoetuse, juhtkoera ülalpidamise toetuse, leinatoetuslaagris osalemise toetuse, lasteaia sõidutoetuse ja Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimistöödel osalenud isikute toetuse korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond sünnitoetuse määramisest keeldumise korral linnavalitsuse kantselei;
4) lisatoetuse, huvihariduse ja huvitegevuse toetuse ning eluruumi kohandamise toetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses või hoolekandekomisjon, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond või hoolekandekomisjon.
4) lisatoetuse, huvihariduse ja huvitegevuse toetuse ning eluruumi kohandamise toetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik või hoolekandekomisjon linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses, toetuse määramisest keeldumise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik.
(2) Taotlust menetleval ametnikul on otsuse tegemiseks vajalike olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamiseks õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid.
2020-10-25
Sotsiaaltoetuste kord
2019-02-14
Sotsiaaltoetuste kord
2018-12-31
Sotsiaaltoetuste kord
original version
Text at this date