LegalizeReform history
Looduskaitseseadus
52 versions
· 2026-01-28
2026-02-06
2025-12-31
2025-09-30
2024-12-31
2024-06-20
2024-05-31
2024-04-30
2023-12-31
2023-07-15
2023-06-30
2023-03-16
2022-07-08
2022-06-05
2021-06-30
2021-02-28
2020-12-31
2020-05-06
2019-09-30
2018-11-23
2018-02-04
2017-08-31
2017-07-14
2017-04-27
2016-12-31
2016-04-14
2015-06-30
2014-07-31
Changes on 2014-07-31
@@ -14,7 +14,7 @@
##### § 2. Looduskaitse põhimõtted
(1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
(1) Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
(2) Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
@@ -32,7 +32,7 @@
2) hoiualad;
3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
3) kaitsealused liigid ja kivistised;
4) püsielupaigad;
@@ -50,7 +50,7 @@
(3) Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
(4) Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
(4) Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis on kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
(5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
@@ -158,7 +158,7 @@
(10) Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 sätestatud korras.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–10 sätestatud nõudeid ei kohaldata liikide, püsielupaikade, kivististe ja mineraalide kaitse alla võtmisele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–10 sätestatud nõudeid ei kohaldata liikide, püsielupaikade ja kivististe kaitse alla võtmisele.
(12) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui loodusobjekt võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla planeeringu alusel.
@@ -180,7 +180,7 @@
nende loetelu sisaldava määrusega.
(5) Eesti looduses esineva haruldase mineraali ja haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla
(5) Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla
määrusega.
@@ -446,9 +446,9 @@
(1) Kaitstava loodusobjekti valitsemine on:
1) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonna kasutusloa andmine ja selleks tingimuste seadmine;
2) kaitstavat loodusobjekti mõjutavate planeeringute ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele tingimuste seadmine;
1) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonnakasutusloa andmise otsustamine ja keskkonna kasutuseks tingimuste seadmine;
2) kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine;
3) kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine;
@@ -458,7 +458,7 @@
(1) Kaitseala, hoiuala, kaitstav looduse üksikobjekt ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt tähistatakse nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada.
(2) Kaitstava loodusobjekti tähistab loodusobjekti valitseja.
(2) Kaitstava loodusobjekti tähistamist korraldab kaitstava loodusobjekti valitseja.
(3) kehtestab kaitstava loodusobjekti tähistamise korra ja tähised määrusega.
@@ -486,18 +486,20 @@
##### § 25. Kaitsekorralduskava
(1) Hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse:
1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile;
2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht;
3) kava elluviimise eelarve.
(1) Kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava.
(2) Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja määrab
. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.
##### § 25<sup>1</sup>. Elupaiga tegevuskava
(1) Elupaiga tegevuskava koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus.
(2) Elupaiga tegevuskava kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
### 4. peatükk KAITSEALAD
##### § 26. Rahvuspark
@@ -612,7 +614,7 @@
(3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, võib kaitseala valitseja seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab.
(4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaiga piiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid.
(4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks.
### 5. peatükk HOIUALAD
@@ -650,7 +652,9 @@
6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;
7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine.
7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine;
8) roo varumine.
(2) Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi.
@@ -676,7 +680,7 @@
määrusega.
(7) Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamu- ja õuemaa kõlvikutel tehtavate tööde kohta.
(7) Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus olemasoleva elamu õuemaal tehtavate tööde kohta.
### 6. peatükk RAND JA KALLAS
@@ -708,12 +712,6 @@
##### § 36. Läbi- ja juurdepääsu tagamine
(1) Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama läbipääsu kogu kallasraja ulatuses veeseaduse § 10 tähenduses.
(1) Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja võib kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul kallasrada tõkestada põhjendatud vajaduse korral, nagu loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.
(2) Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale.
##### § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd
(1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:
@@ -736,7 +734,7 @@
5) maavara kaevandamine;
6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras.
@@ -754,13 +752,13 @@
5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
(2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
(2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
(4) Ehituskeeld ei laiene:
1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
1<sup>1</sup>) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
@@ -774,7 +772,7 @@
6) piirdeaedadele;
7) piirivalve rajatisele piiriveekogu rannal või kaldal.
7) piirivalve rajatisele.
(5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud:
@@ -794,7 +792,7 @@
9) sillale;
10) avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
10) avalikult kasutatavale teele;
11) raudteele.
@@ -896,7 +894,7 @@
##### § 47. Isendi mõiste
(1) Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või taime või seene äratuntav osa.
(1) Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või looma, taime või seene äratuntav osa.
(2) Isend käesoleva seaduse § 59 tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või tema äratuntav osa või sellest valmistatud toode või muu kaup, mis vastavalt saatedokumendile, pakendile või märgistusele või muudel asjaoludel näib olevat kaitsekategooria liiki kuuluva looma, taime või seene osa või sellest valmistatud toode.
@@ -962,7 +960,17 @@
(5) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on inimesel keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini.
(6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaal, põllumajandusmaal ja õuemaal, samuti avalikus kasutuses oleval teel.
(5) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kaitse alla võetud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kitsendustest ja lõikes 5 nimetamata ajal püsielupaigas lubatud:
1) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine;
2) jahipidamine;
3) kalapüük;
4) püsielupaiga valitseja nõusolekul koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile, liigi elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning olemasoleva ehitise hooldustööd.
(6) Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses oleval teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel.
(7) Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks Keskkonnaameti loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit.
@@ -1050,7 +1058,7 @@
5) seire või muud tulemuste jälgimise ja kontrolli vahendid.
(6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud juhul.
(6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 58<sup>2</sup> sätestatud juhul.
(6) Keelatud on looduslikult esinevate lindude:
@@ -1298,7 +1306,7 @@
.
(4) määrab tollipunktid, kus toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse lisadesse kantud liikide isendite sisse- ja väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine, ning määrab elusisenditega tegelemiseks kohandatud tolliasutused.
(4) kehtestab määrusega tolliasutused, kus toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse lisadesse kantud liikide isendite sisse- ja väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine, ning määrab elusisenditega tegelemiseks kohandatud tolliasutused.
##### § 59<sup>1</sup>. Kaaviari käitlemine
@@ -1330,7 +1338,7 @@
##### § 61. Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine
(1) Hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse osaliselt.
(1) Hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju ning kahjustuste ennetamise abinõude rakendamiseks tehtud kulutused hüvitatakse osaliselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra ning ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatuse ja korra kehtestab
@@ -1344,7 +1352,7 @@
3) hülge tekitatud kahju kuni 320 euro ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas;
4) rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju kuni 3200 eurot ulatuses ühele isikule ühe viljalõikushooaja kohta;
4) rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju kuni 3200 euro ulatuses ühele isikule ühe viljalõikushooaja kohta;
5) hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju 100 protsendi ulatuses, olles kahjusummast eelnevalt lahutanud omaniku omavastutuse osa 64–128 eurot;
@@ -1376,44 +1384,58 @@
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 737/2010 artikli 9 lõikes 1 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaministeerium.
### 9. peatükk KIVISTISED JA MINERAALID NING LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID
##### § 64. Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted
(1) I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal.
### 9. peatükk KIVISTISED JA LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID
##### § 64. Kivististe kaitse põhimõtted
(1) I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mis esinevad vähestes leiukohtades ja millel on suur teadus- või kaubandusväärtus.
(2) II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille:
1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav;
2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva.
##### § 65. I kaitsekategooria mineraali kaitse
(1) Kui I kaitsekategooria mineraali leiukoht ei jää kaitseala piiresse, moodustatakse selle kaitseks kaitseala või võetakse leiukoht kaitse alla kaitstava looduse üksikobjektina.
(2) I kaitsekategooria mineraali kahjustamine, looduslikust olekust eemaldamine, selle leiukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud.
(3) I kaitsekategooria mineraali riigist väljaviimine on lubatud üksnes teadusuuringu otstarbel Keskkonnaameti loa alusel.
(4) I kaitsekategooria mineraali leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.
1) ulatuslik kogumine võib kahjustada nende leiukohti;
2) tervikeksemplare leitakse harva.
##### § 65. Kivististe kaitse
(1) Kaitsealuse kivistise teadaolevatest leiukohtadest esinduslikumate kaitseks moodustatakse kaitsealad või võetakse leiukohad kaitse alla kaitstavate looduse üksikobjektidena.
(2) Kaitsealuse kivistise looduslikus leiukohas on keelatud tegevus, mis võib leiukoha hävitada või seda kahjustada.
(3) Kaitsealuse kivistise leiukohtade avastamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit.
(4) I kaitsekategooria kivistist tohib looduslikust olekust eemaldada üksnes teadusotstarbel Keskkonnaameti loa alusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andmisest võib keelduda, kui:
1) loa taotleja ei taga kivistise püsivat säilitamist Eesti riiklikus või avalik-õiguslikus muuseumis või teadusasutuses;
2) loa taotleja on oma varasema tegevusega rikkunud käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid kivististe kaitse kohta ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus;
3) loa taotleja on loa taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid.
(6) Tehingud kaitsealuste kivististega või nende riigist väljaviimine on lubatud üksnes Keskkonnaameti loa alusel. Loa andmise aluseks on paleontoloogiaeksperdi arvamus.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud loa andmisest võib keelduda, kui:
1) on tegemist Eesti teadusele vajaliku erakordse kivistisega;
2) on tegemist I kategooria kivistisega, mida soovitakse riigist välja viia muul otstarbel kui teadus;
3) on tegemist I kategooria kivistisega, mille puhul kavandatakse tehingut muul otstarbel kui teadus;
4) on tegemist seni kirjeldamata liigiga;
5) loa taotleja on oma varasema tegevusega rikkunud käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid kivististe kaitse kohta ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus;
6) loa taotleja on loa taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid.
(8) Kaitsealuse kivistise leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib leiukohale ohtu põhjustada.
##### § 66. I kaitsekategooria kivistise kaitse
(1) I kaitsekategooria kivistise teadaolevatest leiukohtadest esinduslikumate kaitseks moodustatakse kaitsealad või võetakse leiukohad kaitse alla kaitstavate looduse üksikobjektidena.
(2) I kaitsekategooria kivistise leiukohas on keelatud kivistise looduslikust olekust eemaldamine ning tegevus, mis võib leiukoha hävitada või seda kahjustada.
(3) I kaitsekategooria kivistist võib riigist välja viia üksnes teadusuuringu otstarbel valdkonna eest vastutava ministri loa alusel.
(4) I kaitsekategooria kivistise leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.
##### § 67. II kaitsekategooria kivistise kaitse
(1) Kui II kaitsekategooria kivistise leiukohas toimuv tegevus suurendab keskkonnategurite kahjustavat toimet leiukohale, moodustatakse selle kaitseks kaitseala või võetakse leiukoht kaitse alla kaitstava looduse üksikobjektina.
(2) II kaitsekategooria kivistise tervikeksemplari võib riigist välja viia teadusuuringu otstarbel Keskkonnaameti loa alusel.
##### § 68. Looduse üksikobjekti kaitse
(1) Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust.
@@ -1454,11 +1476,11 @@
(3) Hüvitusmeetmed peavad:
1) olema suunatud kahjustatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga;
2) toimima kahjustatavale elupaigale võimalikult lähedal;
3) tagama kahjustatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise põhjuseks olnud ülesannetega samaväärsete ülesannete täitmise;
1) olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga;
2) toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal;
3) tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise;
4) täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust.
@@ -1648,7 +1670,7 @@
määrusega.
(2) Keskkonnainspektsioonil ja kaitstava loodusobjekti valitsejal on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks.
(2) Keskkonnainspektsioonil on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks.
(3) Loodusobjektile tekitatakse kahju, kui:
2014-06-30
2013-05-31
2013-04-30
2013-04-14
2013-02-28
2011-12-31
2011-05-30
2011-03-19
2010-12-31
2010-07-16
2010-06-30
2010-06-19
2009-11-20
2009-11-08
2009-06-30
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-31
2007-12-15
2007-03-31
2006-12-31
2005-04-28
2005-04-02
2004-07-17
2004-05-09
Looduskaitseseadus
original version
Text at this date