LegalizeReform history
Looduskaitseseadus
52 versions
· 2026-01-28
2026-02-06
2025-12-31
2025-09-30
2024-12-31
2024-06-20
2024-05-31
2024-04-30
2023-12-31
2023-07-15
2023-06-30
2023-03-16
2022-07-08
2022-06-05
2021-06-30
2021-02-28
2020-12-31
2020-05-06
2019-09-30
2018-11-23
2018-02-04
2017-08-31
2017-07-14
2017-04-27
2016-12-31
2016-04-14
2015-06-30
2014-07-31
2014-06-30
2013-05-31
2013-04-30
2013-04-14
2013-02-28
2011-12-31
2011-05-30
2011-03-19
2010-12-31
2010-07-16
2010-06-30
2010-06-19
2009-11-20
2009-11-08
2009-06-30
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-31
2007-12-15
2007-03-31
2006-12-31
2005-04-28
Changes on 2005-04-28
@@ -1,8 +1,5 @@
# Looduskaitseseadus
**22. 02. 2005 [RT
I 2005, 15, 87) 3. 04. 2005**
### 1. peatükk ÜLDSÄTTED
##### § 1. Seaduse eesmärk
@@ -143,29 +140,33 @@
##### § 10. Loodusobjekti kaitse alla võtmine
(1) Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Ala võtab püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
(3) Liigid võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. Need liigid, mille püsielupaigad on käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaselt automaatselt kaitstud, kuuluvad I kaitsekategooriasse.
(4) III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister nende loetelu sisaldava määrusega.
(5) Eesti looduses esineva haruldase mineraali ja haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
(6) Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
(1) Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla
.
(2) Ala võtab püsielupaigana kaitse alla
.
(3) . Need liigid, mille püsielupaigad on käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaselt automaatselt kaitstud, kuuluvad I kaitsekategooriasse.
(4) .
(5) .
(6) .
(7) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148) kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri.
##### § 11. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus
(1) Pindalalise loodusobjekti kaitse alla võtmisel:
(1) :
1) määratakse ala kaitse alla võtmise eesmärk;
2) käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul kehtestatakse ala kaitsekord (kaitse-eeskiri);
3) määratakse ala piir;
2) ;
3) ;
4) nimetatakse kaitse alla võetava ala valitseja;
@@ -185,7 +186,7 @@
##### § 12. Kaitse-eeskiri
(1) Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga.
(1) .
(2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
@@ -235,7 +236,7 @@
1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega;
2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.
2) .
##### § 16. Loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamine
@@ -303,7 +304,7 @@
(2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja valdajal.
(3) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(3) .
(4) Loodushoiutoetust ei maksta:
@@ -327,7 +328,7 @@
(4) Kinnisasja vahetamist on õigus algatada kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril. Kinnisasja vahetamise otsustab keskkonnaminister. Kinnisasja vahetamisega seotud kulud kannab riik.
(5) Kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) .
##### § 20. Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamine
@@ -335,7 +336,7 @@
(2) Kinnisasja omandamise menetlust on õigus algatada keskkonnaministril või tema volitatud isikul.
(3) Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile omandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) .
##### § 21. Kaitstava loodusobjekti valitseja
@@ -371,7 +372,7 @@
(2) Kaitstava loodusobjekti tähistab loodusobjekti valitseja.
(3) Keskkonnaminister kehtestab kaitstava loodusobjekti tähistamise korra ja tähised määrusega.
(3) .
##### § 24. Kaitsekohustuse teatis
@@ -415,7 +416,7 @@
(1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
(2) Eesti rahvuspargid on:
(2) :
1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
@@ -495,7 +496,7 @@
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
(2) Kui kaitse-eeskirjaga ei s��testata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
@@ -581,7 +582,7 @@
3) keelab tööd, mis ohustavad hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille tagamiseks hoiuala on moodustatud.
(6) Hoiuala teatise vormi ning teatise kinnitamise, läbivaatamise ja tagastamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(6) .
(7) Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamu- ja õuemaa kõlvikutel tehtavate tööde kohta.
@@ -603,7 +604,9 @@
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir).
(3) Kõrgveepiir on mererannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(3) Kõrgveepiir on mererannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon.
.
(4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.
@@ -709,7 +712,7 @@
(1) Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses.
##### § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvö��ndi suurendamine ja vähendamine
##### § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine
(1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
@@ -781,7 +784,7 @@
(2) II kaitsekategooriasse arvatakse:
1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;
1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade h��vimise või rikkumise tagajärjel;
2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
@@ -869,7 +872,7 @@
(1) Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikadeks kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
(2) Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(2) .
##### § 52. Rändeteede kaitse
@@ -881,7 +884,7 @@
(1) I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
(2) Püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga t��pset asukohta.
(2) Püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta.
##### § 54. Liigi elutingimuste parandamine
@@ -909,7 +912,7 @@
5) õppe- või teadusotstarbel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul tuleb looma surmamisest kirjalikult teatada kohalikule keskkonnateenistusele või Keskkonnainspektsioonile ��he tööpäeva jooksul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul tuleb looma surmamisest kirjalikult teatada kohalikule keskkonnateenistusele või Keskkonnainspektsioonile ühe tööpäeva jooksul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhtudel toimub loomaliigi isendi surmamine keskkonnaministri antud loa alusel. Loas määratakse surmatavate isendite liik ja kogus ning surmamise lubatud viisid ja vahendid ning võimaluse korral lisatakse isendi täpsem kirjeldus.
@@ -919,7 +922,7 @@
(8) Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
(9) III kaitsekategooria nende loomaliikide nimekirja, mille isendi surmamine on lubatud väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala, kinnitab keskkonnaminister määrusega.
(9) .
(10) Loomaliigi isendit, kes ei kuulu kaitsealuse liigi ega jahiulukite hulka ja kes põhjustab varalist kahju või tervisekahju, nagu närilised, putukad, teod ja lestad, võib surmata vara või tervise kaitseks.
@@ -931,13 +934,15 @@
(3) I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registreerimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
.
##### § 57. Võõrliigid
(1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud.
(2) Keskkonnaminister kehtestab määrusega nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, mille elusate isendite sissetoomine Eestisse tehistingimustes kasvatamiseks või pidamiseks on keelatud.
(2) .
(3) Loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist korraldab vastav keskkonnateenistus.
@@ -957,7 +962,7 @@
(5) Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil keskkonnaministri loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.
(6) Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(6) .
(7) Loomaliigi isendi märgistamine, kaasa arvatud raadiosaatjaga varustamine, on lubatud keskkonnaministri või tema volitatud isiku loa alusel.
@@ -981,7 +986,7 @@
2) kehtestab vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse punktides 3 ja 8 nimetatud valdkondades rangemad meetmed.
(4) Vabariigi Valitsus määrab tollipunktid, kus toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse lisadesse kantud liikide isendite sisse- ja väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine, ning määrab elusisenditega tegelemiseks kohandatud tolliasutused.
(4) .
##### § 60. Vara kaitse looma eest
@@ -993,7 +998,9 @@
(1) Hallhüljeste, viigerhüljeste ja rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse osaliselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra ning ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatuse ja korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohane kahju hüvitatakse järgmises ulatuses:
@@ -1085,7 +1092,7 @@
##### § 71. Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine
(1) Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest ��� karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(1) Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
@@ -1121,7 +1128,7 @@
##### § 77. Loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmine
(1) Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu linnu- ja imetajaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 4–10 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) .
(2) Keskkonnainspektsioonil ja kaitstava loodusobjekti valitsejal on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks.
@@ -1183,11 +1190,11 @@
##### § 91. Seaduse rakendamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni.
(2) Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 14 alusel kehtestatud ajutised piirangud kehtivad kuni nende kehtestamise otsuses märgitud tähtaja möödumiseni.
(3) Kuni kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti käesoleva seadusega sätestatud kaitse-eeskirja kinnitamiseni annab keskkonnaminister kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volituse Keskkonnaministeeriumi hallatavale riigiasutusele või keskkonnateenistusele.
(1) .
(2) Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2004, 38, 258) § 5 lõike 14 alusel kehtestatud ajutised piirangud kehtivad ala kaitse alla võtmiseni või piirangute kehtetuks tunnistamiseni, aga mitte kauem kui 2007. aasta 1. maini .
(3) .
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitseala ümbritsev kaitsetsoon loetakse piiranguvööndina vastavasse kaitsealasse kuuluvaks kuni vöönditeks jaotamiseni käesolevas seaduses kehtestatud korras.
@@ -1195,7 +1202,7 @@
(6) Vabariigi Valitsus kinnitab korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Natura 2000 võrgustiku alad määratakse EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest artikli 4 lõike 1 nõuete kohaselt.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viiakse lõpule algatamise ajal kehtinud seaduse kohaselt, kuid mitte hiljem kui 2005. aasta 1. maiks. Algatamiseks käesoleva lõike tähenduses loetakse kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 11 kohast teate avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või puudutatud isiku arvamuse küsimist kaitse-eeskirja eelnõu kohta.
(1) <sup>1 </sup>EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); EÜ Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18); EÜ Nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ keskkonnainfole juurdepääsust (EÜT L 158, 23.06.1990, lk 56–58).
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viiakse lõpule algatamise ajal kehtinud seaduse kohaselt, kuid mitte hiljem kui 2007. aasta 1. maiks. Algatamiseks käesoleva lõike tähenduses loetakse kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 11 kohast teate avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või puudutatud isiku arvamuse küsimist kaitse-eeskirja eelnõu kohta .
(1) <sup>1</sup> EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); EÜ Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18); EÜ Nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ keskkonnainfole juurdepääsust (EÜT L 158, 23.06.1990, lk 56–58).
2005-04-02
2004-07-17
2004-05-09
Looduskaitseseadus
original version
Text at this date