LegalizeReform history
Jäätmeseadus
70 versions
· 2004-04-30 — 2030-12-31
2030-12-31
2027-02-17
2026-12-31
2026-03-27
2026-03-18
2026-01-16
2025-12-31
2025-12-12
2025-08-31
2025-01-09
2024-12-31
2023-12-31
2023-06-30
2023-04-30
2023-03-31
2022-12-31
2022-06-05
2021-10-31
2021-05-25
2021-05-14
2020-12-31
2019-12-31
2019-07-21
2019-07-11
2019-03-14
2018-12-31
2018-10-29
2017-12-31
2017-08-31
2017-07-03
2017-06-30
2016-12-31
2016-12-04
2016-10-25
2016-01-17
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-15
2015-01-06
2014-07-31
2014-07-17
2014-06-30
2014-03-22
2013-06-23
2013-05-31
2013-01-13
2012-04-13
2011-12-31
2011-11-09
2011-03-17
2010-12-31
2010-12-26
2010-09-30
2010-08-31
2010-07-31
2010-07-18
2009-12-31
2009-07-23
2009-06-30
2009-01-31
2008-09-30
2007-12-31
2007-07-13
2007-07-11
2007-03-10
2006-12-31
2006-06-29
2005-07-09
2005-04-02
2004-04-30
JäätS
original version
Text at this date
Changes on 2026-01-16
@@ -12,7 +12,7 @@
2) nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja ebasoodsa mõju piiramiseks ning selliste jäätmete prügilas ladestamise järkjärguliseks vähendamiseks, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks;
3) riikliku järelevalve alused ja ulatuse;
3) riikliku järelevalve ning haldusjärelevalve alused ja ulatuse;
4) vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
@@ -54,10 +54,14 @@
(4) Käesolevas seaduses sätestatud jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise ning prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa (edaspidi *jäätmeluba*) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(5) Korraldatud jäätmeveo tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Korraldatud jäätmeveole ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut.
(5) Korraldatud jäätmeveo tellimisele ja sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5) Korraldatud jäätmeveo tellimisele ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut.
(6) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusjärelevalvele kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-e 75<sup>1</sup>–75<sup>3</sup>, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
##### § 2. Jäätmed
(1) Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
@@ -218,7 +222,7 @@
(1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus.
(2) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.
(2) Jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.
##### § 12. Jäätmehoolduse arendamine
@@ -228,6 +232,8 @@
(3) Riik toetab jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse andmise aluseks võib võtta käesoleva seaduse § 136<sup>3</sup> lõikes 5 sätestatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustuse täitmise.
##### § 13. Jäätmekäitlus
(1) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine.
@@ -566,6 +572,8 @@
(4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes.
(4) Valdkonna eest vastutaval ministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamiseks kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.
(5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel.
##### § 24<sup>1</sup>. Valmistaja kohustus patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel
@@ -746,6 +754,10 @@
(1) Probleemtooteregistris säilitatakse andmeid kõige kauem tähtajatult. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(1) Muu isik kui tootja, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmeid ning taaskasutab või kõrvaldab neid, on kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta käesoleva seaduse §-s 25<sup>1</sup> sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.
(1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>8</sup> nimetatud isik pakub teenust probleemtoote tootjale ja esitab probleemtooteregistrile andmed tema nimel, loetakse probleemtoote tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise andmete esitamise kohustus täidetuks.
(2) Probleemtooteregistri põhimääruse kehtestab
määrusega, milles sätestatakse:
@@ -906,7 +918,7 @@
##### § 26<sup>9</sup>. Probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirang
(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab laiendatud tootjavastutusega seonduvaid tootja kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 117 lõikes 2<sup>1</sup> sätestatud kohustust.
(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab tootja laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 26<sup>1</sup> lõikes 1<sup>8</sup> sätestatud kohustust.
(2) Probleemtoodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena on lubatud probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
@@ -1350,10 +1362,12 @@
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas käesoleva seaduse § 136<sup>3</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas käesoleva seaduse § 136<sup>3</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu ja sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvude täitmine.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete liigiti kogumise.
(3) Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta. Biojäätmetega koos võib lubada tekkekohalt koguda samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid, mis vastavad kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavate pakendite suhtes kohaldatavatele Euroopa või samaväärsetele riiklikele standarditele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaseks biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmiseks ja biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumise vabastuse saamiseks tuleb jäätmevaldajal esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotlus.
@@ -1364,9 +1378,7 @@
(4) Biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmise lõpetamise korral teavitab jäätmevaldaja sellest kohaliku omavalitsuse üksust ning seejärel kogutakse biojäätmeid tekkekohalt liigiti käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada pakendijäätmete liigiti kogumise tekkekohalt kokkuleppel pakendiseaduse § 10<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud taaskasutusorganisatsiooniga, kellele tagatakse sellisel juhul osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine võib toimuda eri liiki pakendimaterjali koos kogumisena.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud liigiti kogumisest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ning pakendiseaduse §-s 15 nimetatud liigiti kogumisest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) teatavat liiki jäätmete koos kogumine ei vähenda võimalusi neid korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga;
@@ -1376,7 +1388,9 @@
4) liigiti kogumine tekitaks ebaproportsionaalselt suuri majanduslikke kulusid, kui võtta arvesse segaolmejäätmete kogumise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonna- ja tervisekahju kulusid, võimalusi jäätmekogumist ja -töötlust tõhustada, teisese toorme müügist saadavat tulu ning saastaja maksab põhimõtte ja tootja laiendatud vastutuse rakendamist.
(7) Olmejäätmete liigiti kogumine toimub käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete ja korra kohaselt.
(7) Olmejäätmete liigiti kogumine toimub käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete ja korra kohaselt, lähtudes piirkondlikest iseärasustest, nagu eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest, asustustihedusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.
(8) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldades tuleb tagada, et see on jäätmevaldajale segaolmejäätmete või valesti liigitatud jäätmete üleandmisega võrreldes võimalikult mugav, motiveeriv ja kulutõhus.
##### § 32. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses
@@ -1620,7 +1634,9 @@
##### § 42. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu õigusaktiga. Jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa ja käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
(1) Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus peab jäätmekava koostades ja rakendades võtma arvesse, et kõigi jäätmekavas kavandatavate tegevuste ning meetmete eesmärk on täita olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustus.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldab:
@@ -1628,15 +1644,15 @@
2) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
3) jäätmete liigiti kogumise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa ning asjakohasel juhul käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud erandeid;
3) olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks vajalikke tegevusi aastate kaupa ning asjakohasel juhul käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud erandeid;
4) analüüsi, mis tõendab väidetavaid vabastamise asjaolusid ja nende aluste esinemist, kui käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel nähakse ette erand teatud jäätmete liigiti kogumisest vabastamiseks;
5) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust;
6) hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja milliseid erandeid on käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud ning milliseid meetmeid võetakse liigiti kogumise parandamiseks;
7) jäätmehoolduse rahastamist;
6) hinnangut vajadusele luua uusi või muuta olemasolevaid kogumissüsteeme, võttes arvesse käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel erandite tegemise vajadust ning sama paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid;
7) jäätmehoolduse rahastamist ning jäätmeveo teenustasu kogumist, selle kogumise eesmärki ja arveldamise korraldust;
8) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust;
@@ -1648,13 +1664,17 @@
12) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
13) ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;
14) pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;
13) korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise vähendamise plaani ning energiakasutuse otstarbel põletamise ja ladestamise piiramiseks võetavaid meetmeid;
14) pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja vedamise ning taaskasutusorganisatsioonidele üleandmise kava, sealhulgas müügikohtade juurde pakendijäätmete avaliku kogumissüsteemi rajamist;
15) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;
16) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid.
16) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid;
17) korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava;
18) teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaani.
##### § 42<sup>1</sup>. Kaevandamisjäätmekava
@@ -1696,7 +1716,7 @@
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt nende jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3<sup>1</sup> vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ja kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama valdkonna arengukava ja selle rakendusdokumendi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.
@@ -1776,860 +1796,974 @@
##### § 64. Ohtlike jäätmete saatekiri
(1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi *saatekiri*) on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta.
(2) Saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale.
(2) Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on ohtlike jäätmete veoste jälgimine reaalajas käesoleva paragrahvi alusel koostatavate saatekirjade andmete alusel.
(2) Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab
##### § 65. Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine
(1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab valdkonna eest vastutav minister valdkonna arengukavast lähtudes.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 25<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud juhul.
##### § 65<sup>1</sup>. Vanaõli
(1) Vanaõli käesoleva seaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks.
(2) Vanaõli regenereerimine on mis tahes ringlussevõtutoiming, mille tulemusena võib vanaõli rafineerimisel toota uue õli valmistamiseks sobivat baasõli, eelkõige eraldades vanaõlist seal sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid.
(3) Kui see on tehniliselt teostatav, kogutakse vanaõli eraldi.
(4) Erinevate omadustega vanaõli liike ei segata omavahel ega muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid.
(5) Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid, mis annavad samaväärseid või paremaid keskkonnaalaseid üldtulemusi kui regeneerimine, võttes arvesse käesoleva seaduse § 22<sup>1</sup> lõikes 2 sätestatut.
### 4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS
##### § 66. Korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, biojäätmete ning olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.
(4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.
(5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
(6) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, mahust või kaalust, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.
(7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
##### § 66<sup>1</sup>. Alternatiivne korraldatud jäätmevedu
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainus klient ja temale tasu maksja on kohaliku omavalitsuse üksus ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus on samuti kohaliku omavalitsuse üksusel.
(2) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
##### § 66<sup>2</sup>. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu
(1) Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu on käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 määratletud tasu, mis jaguneb jäätmehoolduskulude katteks makstavaks tasuks ning korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse, välja arvatud pakendijäätmete käitluse teenustasuks.
(2) Jäätmehoolduskulude katteks makstav tasu on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kujunenud kulude katteks makstav tasu, mida kohaliku omavalitsuse üksus kasutab jäätmehoolduse korraldamiseks ning arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks.
(3) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo ja käitluse teenustasu on jäätmetekkekohas jäätmevaldaja üleantud jäätmete veo ja käitluse hind. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo ja käitlemise hinnakiri avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ametlikul veebilehel.
(4) Jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ning taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks, vajalikud kulud on:
1) kogumismahutite ja kogumispunktidega seotud kulud;
2) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutavate jäätmete veo ja selle ettevalmistamise kulud;
3) väljaspool korraldatud jäätmevedu kogutud jäätmete käitlemise kulud;
4) jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kulud, sealhulgas jäätmekäitluskoha rajamise ettevalmistamise kulud;
5) korduskasutuslahendustega ja jäätmetekke vältimisega seotud kulud;
6) andmehalduse, sealhulgas jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud;
7) jäätmeteemalise teavitamise ja nõustamise kulud;
8) jäätmeseaduse nõuete täitmise järelevalve kulud;
9) muud kulud, mille eesmärk on parandada jäätmehooldust või saavutada jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarve.
(5) Jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks, vajaliku kulu hulka ei arvata:
1) korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse teenustasu ning laiendatud tootjavastutusega hõlmatud jäätmete käitluskulu;
2) õigusaktidega kohaliku omavalitsuse üksusele määratud sunniraha või rahatrahvi;
3) kulu riigilt kohaliku omavalitsuse üksusele makstud tagastamatu toetuse ulatuses;
4) muid kulusid, mis ei ole vajalikud jäätmehoolduse arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamise kohustuste täitmiseks.
##### § 66<sup>3</sup>. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu maksmise kohustus
(1) Jäätmeveo teenustasu maksab korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmeveo teenustasu käesoleva seaduse § 66<sup>2</sup> lõikes 2 nimetatud osas rakendada ka korraldatud jäätmeveoga liitumisest § 69 lõigete 2<sup>1</sup>, 4 ja 4<sup>1</sup> alusel vabastatud jäätmevaldajale vastavalt nende jäätmehooldusteenuse tarbimise hinnangulisele mahule.
##### § 66<sup>4</sup>. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse arvestamise alused ja arve andmed
(1) Jäätmeveo teenustasule kohaldatakse käesoleva seaduse § 66 lõigetes 5 ja 6 sätestatut. Jäätmeveo teenustasu peab olema põhjendatud ja vastavuses teenuse osutamise kuludega ning lähtuma kulutõhususest.
(2) Jäätmeveo teenustasu koosneb jäätmehoolduskulude katteks makstavast tasust ja liitunud jäätmevaldajale osutatud jäätmete veo ja käitluse, välja arvatud pakendijäätmete käitluse teenustasust.
(3) Jäätmehoolduskulude katteks makstava osa suurus on kuni 50 protsenti jäätmeveo teenustasust, kuid mitte alla ühe euro kalendrikuus.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest käesoleva seaduse § 69 lõigete 2<sup>1</sup>, 4 ja 4<sup>1</sup> alusel vabastatud jäätmevaldaja igakuine jäätmeveo teenustasu on kindlaks määratud summa, mis vastab korraldatud jäätmeveoga liitunud sama omavalitsuse üksuse jäätmevaldaja eelmise aasta kõige väiksemale jäätmehoolduskulude katteks makstavale tasule.
(5) Jäätmevaldajale ja korteriühistu liikmele, kellele korraldatud jäätmeveo teenust osutati, esitatakse arveldamiseks vajalike andmetega arve, millel on eraldi esile toodud:
1) käesoleva seaduse § 66<sup>2</sup> lõike 4 alusel kujunenud tasu;
2) veoteenuse, sealhulgas eraldi pakendiveoteenuse tasu;
3) käitlusteenuse tasu;
4) lisateenuse tasu.
##### § 66<sup>5</sup>. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu kasutamise põhialused
(1) Jäätmeveo teenustasu kasutatakse üksnes käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud jäätmehoolduse korraldamiseks ning § 136<sup>3</sup> lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude ning § 136<sup>3</sup> lõikes 5 sätestatud jäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamiseks ja raha ülekandmine teistesse valdkondadesse on keelatud. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab oma tegevusalade kulude lahususe ja see peab kajastuma tema raamatupidamises tulude, kulude ja vara arvestuses.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab igal aastal ülevaate jäätmeveo teenustasu määramisest ja rakendamisest eelmisel kalendriaastal. Ülevaates esitatakse andmed:
1) jäätmeveo teenustasu laekumise ja kasutamise kohta kõigi käesoleva seaduse § 66<sup>2</sup> lõigetes 3 ja 4 loetletud kulukomponentide kaupa;
2) taaskasutusorganisatsioonide kantud pakendijäätmete veo kulude kohta.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaate oma ametlikul veebilehel iga aasta esimeses kvartalis.
##### § 66<sup>6</sup>. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu kogumine
(1) Jäätmeveo teenustasu kogumise korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil valla- või linnavalitsus.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmeveo teenustasu kogumise korraldada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 sätestatud vormis koostöö kaudu teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all oleva äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu halduslepingu alusel.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja käesoleva seaduse § 66<sup>4</sup> lõikes 5 nimetatud andmetega arve esitamise jäätmevaldajale korraldada ka korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja kaudu halduslepingu alusel. Arves ettenähtud summa tasutakse kohaliku omavalitsuse üksusele.
##### § 66<sup>7</sup>. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu maksmine ja vaidlustamine
(1) Jäätmeveo teenustasu makstakse käesoleva seaduse § 66<sup>4</sup> lõikes 5 nimetatud arve alusel sellel märgitud tähtajaks kohaliku omavalitsuse üksusele või § 66<sup>6</sup> lõikes 2 nimetatud isikule, kellega kohaliku omavalitsuse üksus on sõlminud halduslepingu.
(2) Jäätmeveo teenustasu loetakse õigeaegselt makstuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud arvel märgitud pangakontole.
(3) Kehtestatud tähtajast hiljem kohaliku omavalitsuse üksusele või käesoleva seaduse § 66<sup>6</sup> lõikes 2 nimetatud isikule tasutud jäätmeveo teenustasu summalt ja jäätmevaldajalt kohaliku omavalitsuse üksuse või samas lõikes nimetatud isiku kasuks enammakstud summalt arvutatakse intressi maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(4) Kui jäätmevaldaja leiab, et käesoleva seaduse § 66<sup>4</sup> lõikes 5 nimetatud arve alusel temale määratud jäätmeveo teenustasu suurus rikub tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada kaebuse halduskohtule.
##### § 66<sup>8</sup>. Jäätmeveo teenustasu kehtestamine korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusest vabastatud kohaliku omavalitsuse üksuses
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus, kes ei ole käesoleva seaduse § 135 lõike 2 alusel kohustatud korraldatud jäätmevedu korraldama, võib jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvu saavutamiseks, kehtestada jäätmeveo teenustasu, mis hõlmab § 66<sup>2</sup> lõikes 4 nimetatud kulusid.
(2) Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja selle tasumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
(3) Jäätmeveo teenustasule kohaldatakse käesoleva seaduse § 66<sup>2</sup> lõigete 2, 4 ja 5, § 66<sup>4</sup> lõigete 1, 2 ja 5, § 66<sup>5</sup>, § 66<sup>6</sup> lõigete 1 ja 2 ning § 66<sup>7</sup> sätteid.
(4) Jäätmeveo teenustasu maksab kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elu- või tegevuskohta omav jäätmevaldaja.
(5) Jäätmeveo teenustasu on kindlaks määratud summa, mis on kuni 100 protsenti jäätmekäitlejale eelmisel aastal üleantud olmejäätmete hinnast jagatuna selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elu- või tegevuskohta omavate isikute arvuga, kuid mitte alla ühe euro ühes kalendrikuus jäätmevaldaja kohta.
(6) Jäätmeveo teenustasu määramisel iga jäätmevaldaja kohta võetakse arvesse selle jäätmevaldaja kasutatava kinnisasja liiki, pindala ja kasutusotstarvet.
##### § 67. Jäätmevedaja valik
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kohaldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni või teiste kohaliku omavalitsuse üksustega riigihangete seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Viimasel juhul võivad koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumid moodustada ühe veopiirkonna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirkonna elanike arvu.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse §-s 43 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit, või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud ja otsese valitseva mõju all olevat äriühingut.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikest 4 ning arvestades käesolevas lõikes sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks määratakse riigihanke alusdokumentides muu hulgas järgmised tingimused:
1) veopiirkond;
2) veetavate jäätmete liigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht või -kohad;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused, nagu veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) jäätmeveoga seotud vabatahtlikud lisateenused, mille eest võib võtta lisatasu, ja jäätmeveoga seotud lisateenused, mis on otseselt jäätmeveoga seotud ja mille kulud peavad sisalduma korraldatud jäätmeveo teenustasus;
8) korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldajate arv, nende kasutatavate kogumismahutite arv, tüüp, suurus ja tühjenduskordade arv aastas jäätmeliikide kaupa, vabatahtlike lisateenuste tarbimise eeldatav maht ning muud teenuse tarbimise mahtu kirjeldavad andmed;
9) klienditeeninduse aluspõhimõtted, kui halduslepinguga antakse vedajale üle jäätmevaldajatega arveldamise ja arve esitamise ülesanne;
10) jäätmevedaja kohustus kontrollida, kas üleantavad jäätmed on õigesti liigiti kogutud.
(3) Pakendijäätmete vedajaga sõlmitakse eraldi hankeleping.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkonna elanike arv ei ole suurem kui 100 000.
(6) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.
(7) Korraldatud jäätmeveo teenuse korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.
##### § 68. Jäätmeveo õigus
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks on vajalik käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse registreering.
##### § 69. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(2) Kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses oleval kinnistul on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine riigi julgeoleku nõuete tõttu oluliselt takistatud, võib kohaliku omavalitsuse üksus jäätmevaldaja tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastada.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
##### § 70. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab tema korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise, välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud tootja laiendatud tootjavastutusega seotud kohustustega.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui need jäätmed on hõlmatud laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusega, sõlmib kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega hankelepingu riigihangete seaduse kohaselt.
(1) Bio- ja segaolmejäätmete käitlejaga sõlmitakse eraldi hankelepingud, isegi kui mõlemat liiki jäätmeid käitleb sama teenuseosutaja.
(1) Biojäätmete taaskasutamine peab tagama biojäätmete ringlussevõtu ja vastama käesoleva seaduse § 2<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teenuse osutamiseks sõlmitud hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud taaskasutamise eesmärk kokku kogutud jäätmete puhul on muu hulgas täita käesoleva seaduse § 136<sup>3</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve.
##### § 71. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri
(1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.
(2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab:
1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;
1<sup>1</sup>) käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud olmejäätmete liigiti kogumise korra;
2) jäätmetest inimese tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise meetmed, või kui vältimine ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas biojäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud biojäätmete kompostimine, segaolmejäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ning olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, lähtudes kulutõhususest ja keskkonnahoidlikkusest;
2<sup>1</sup>) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra;
6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
7) ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded;
8) teavet korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest;
9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;
11) jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel ettenähtud erandid;
12) jäätmete kogumise korralduse hajaasustusalal, kus on jäetud jäätmevedu korraldamata käesoleva seaduse § 66 lõike 3 alusel;
13) suurjäätmete kogumise korralduse.
##### § 71<sup>1</sup>. Jäätmevaldajate register
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.
(1) Jäätmevaldajate registri eesmärk on pidada arvestust jäätmevaldajate üle ja avaldada teavet jäätmehoolduse kohta.
(2) Jäätmevaldajate registrisse andmete esitamise, registrist andmete väljastamise ja seotud andmekogudega andmete vahetamise eest ei ole õigust tasu küsida.
(3) Jäätmevaldajate registris töödeldakse isiku üldandmeid.
(4) Jäätmevaldajate registrisse kantud isikuandmed kantakse pärast korraldatud jäätmeveo lepingu lõppemist arhiivi, kus neid säilitatakse kuni viis aastat, mille järel need kustutatakse.
##### § 71<sup>2</sup>. Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö jäätmehoolduse korraldamisel
(1) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad jäätmehoolduse korraldamiseks moodustada ühisameti või -asutuse, mille moodustamisele, tegevuse alustele ja juhtimisele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62<sup>1</sup>–62<sup>3</sup> sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Lisaks käesolevas seaduses ette nähtud juhtudele võivad kohaliku omavalitsuse üksused jäätmevaldajate nõustamise ja teavitamise kohustuse täitmise halduslepinguga üle anda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 62 nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu asutatud äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele.
### 5. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE
##### § 72. Jäätmehoolduse arendamise toetamine
### 6. peatükk JÄÄTMELUBA JA JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE
#### 1. jagu Jäätmeluba
##### § 73. Jäätmeluba
(1) Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
(2) Jäätmeluba on vaja:
1) jäätmete kõrvaldamiseks;
2) jäätmete taaskasutamiseks;
3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
8) jäätmehoidla käitamiseks;
9) prügila käitamiseks;
10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.
(4) Jäätmeluba ei nõuta:
1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
2) Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
3) isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
4) riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
(5) on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.
##### § 74. Jäätmekäitleja registreerimine
##### § 75. Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks
#### 2. jagu Jäätmeloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning jäätmeloa sisu
##### § 76. Jäätmeloa andja
(1) Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (edaspidi *loa andja*).
##### § 77. Jäätmeloa taotlemine
(4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.
##### § 78. Jäätmeloa taotlus
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloa taotluses:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise või üleandmise kirjeldus;
3) jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus;
4) jäätmekäitluskoha tehniliste üksuste kirjeldus koos asukohaandmetega;
5) jäätmekäitluskoha aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
7) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg;
8) jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldus;
9) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kirjeldus, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava;
10) jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga.
(2) Kui jäätmeluba taotletakse probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemiseks, tuleb taotluses esitada käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist tõendavad andmed koos asjakohaste dokumentidega. Andmeid ei pea esitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete veo, ümberpakkimise ja ladustamise korral.
(3) Kui jäätmeluba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks või prügila või jäätmehoidla käitamiseks, esitab taotleja loa andjale taotletava tegevuse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava füüsilise isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad ning pädevust tõendavad dokumendid.
(4) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse kohta kehtestab
määrusega.
(3) Saatekirja koostab jäätmeid vedamiseks üle andnud isik, kui ta omab keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks.
(4) Kui jäätmete üleandja ei oma keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks, koostab saatekirja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja. Kui nõuetekohane saatekiri ei ole koostatud enne veo algust, peab saatekirja koostama jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud keskkonnakaitseluba omav isik tõendab jäätmete üleandmist või vastuvõtmist lõikes 2 nimetatud andmekogus koostatud digitaaldokumendil.
(5) Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseisu ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise korra kehtestab
(5) Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutseoskused omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.
##### § 79. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta
##### § 79<sup>1</sup>. Jäätmeloa andmise avatud menetlus
##### § 80. Jäätmeloa andmine ja teatavakstegemine
##### § 81. Jäätmeloa sisu
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloas:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) lubatud jäätmekäitlustoimingud ja nende kirjeldus;
3) tegevuse kohta esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded;
4) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;
5) käitlusvõimsused jäätmekäitluskohas või -kohtades jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides kalendriaasta jooksul;
6) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites, lähtudes käitluskoha tehnilistest ja ruumilistest võimalustest ning jäätmete ladustusviisist;
7) jäätmete ladustamise korral jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise eeldatav aeg.
##### § 82. Jäätmeloa kehtivusaeg
##### § 83. Jäätmeloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alustele keeldub loa andja jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus on olulises vastuolus keskkonna valdkonna tegevuskavaga või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.
##### § 84. Jäätmeloa muutmine
##### § 85. Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
##### § 86. Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm
##### § 87. Riigilõiv jäätmeloa taotlemisel ja muutmisel
#### 3. jagu Jäätmeluba metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks
##### § 88. Lisaandmed metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmeloa taotlemisel
##### § 89. Metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele keeldub loa andja metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui luba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või luba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime keskkonnavastase, varavastase või majandusalase kuriteo ja kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
##### § 90. Metallijäätmeloa asukoht
#### 4. jagu Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla käitamiseks ning järelhoolduseks
##### § 91. Prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemine
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi *prügilaluba*) taotleja loa andjale:
1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja -liikide kaupa;
2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta ruumala- ja massiühikutes;
3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
4) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või rahalist tagatist tõendava dokumendi;
5) prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldused;
6) andmed kavandatava prügila liigi kohta;
7) prügila sulgemise ja järelhoolduse kava;
8) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;
9) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatavate meetmete kirjelduse.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii ja rahaline tagatis peavad kehtima kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ajal, et tagada käitaja suutlikkus täita oma ülesandeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet võib Keskkonnaameti nõusolekul mitte rakendada püsijäätmeprügila korral.
##### § 92. Prügilaloa taotluses esitatud andmete kontroll
##### § 93. Prügilaloa sisu
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügilaloaga:
1) prügila liik käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel;
2) prügilasse ladestatavate jäätmete liigid vastavalt jäätmenimistule ning jäätmete kogus kas üldkogusena või vajaduse korral jäätmeliikide kaupa või jäätmeliikide lõikes jäätmekoguste summana;
3) prügila kasutamist, keskkonnaseiret ning järelevalvet käsitlevad nõuded;
4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.
##### § 94. Prügilaloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätetatule keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii või rahaline tagatis;
2) prügila ei vasta käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõuetele;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.
##### § 94<sup>1</sup>. Jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks
(1) Jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punkt 7 ning § 93 punkt 1, sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 3<sup>2</sup> ja 3<sup>4</sup> nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa suhtes ei kohaldata § 91 lõike 1 punktis 4 ja § 94 punktis 1 sätestatut.
(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale:
1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta;
2) kaevandamisjäätmekava;
3) andmed jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta;
4) jäätmehoidla asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
5) jäätmehoidla kasutamisel, sulgemisel ja järelhooldusel käitaja kohustuste täitmise rahalise tagatise olemasolu kirjaliku tõenduse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.
(4) Kui luba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmetele märgitakse jäätmehoidla käitamise jäätmeloas:
1) jäätmehoidla kategooria käesoleva seaduse § 35<sup>2</sup> lõike 4 alusel;
2) jäätmehoidlasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmeliikide kaupa;
3) jäätmehoidla kasutamise, keskkonnaseire ja järelevalve nõuded;
4) kohustus anda vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale teavet jäätmehoidlas ladestatud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta.
(6) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii;
2) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita jäätmehoidla personali oskusi, mis on vajalikud taotluses märgitud tegevusalal tegutsemiseks;
4) jäätmehoidla käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.
(7) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud juhtudele muudetakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba, kui:
1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused;
2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vaja muuta loale märgitud andmeid;
3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid;
4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna on vaja muuta loa tingimusi.
(8) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistatakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba kehtetuks, kui:
1) loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta;
2) esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud;
3) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning loa omaja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
##### § 94<sup>2</sup>. Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeluba taotlev isik loa andjale § 27<sup>6</sup> lõike 1 punktides 7‒9 nimetatud andmed.
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse jäätmeloas:
1) prügila ja jäätmehoidla järelhooldustingimused;
2) keskkonnaseire tingimused.
#### 5. jagu Jäätmeluba jäätmete põletamiseks
##### § 95. Jäätmete põletamiseks jäätmeloa taotlemine
##### § 96. Jäätmepõletusloa sisu
#### 6. jagu Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks
##### § 97. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine
##### § 98. Korraldatud jäätmeveoloa sisu
#### 7. jagu Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel
##### § 98<sup>1</sup>. Loa taotlemine maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks
##### § 98<sup>2</sup>. Maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldumine ja loa muutmine
#### 8. jagu Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks ning jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks
##### § 98<sup>3</sup>. Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 või 98<sup>8</sup> nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi koos *jäätmete ladustamise tagatis*) olemasolu tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks.
(1) Jäätmete ladustamise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
M = (T × K + T × L + V) × 1,15, kus
M – jäätmete ladustamise tagatise suurus eurodes;
T – keskkonnakaitseloa taotluses või keskkonnakaitseloas märgitud ühel ajal ladustatav jäätmekogus tonnides;
K – jäätmete käitlemise hind eurodes ühe tonni kohta;
L – jäätmete laadimise hind eurodes ühe tonni kohta;
V – jäätmeveo hind eurodes.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiist tuleneva kohustuse võlausaldaja on Keskkonnaamet.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatissumma makstakse deposiidina Rahandusministeeriumi kontole.
(1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alus nõuda jäätmete ladustamise tagatist on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina makstud tagatissumma tagastamise või garantii väljastanud ettevõtja garantiist tulenevate kohustuste lõppemise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema ja kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.
(3) Jäätmete ladustamise tagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud.
(4) Jäätmete ladustamise tagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast.
(4) Keskkonnaametil on õigus nõuda tagatissumma kujunemise aluseks olevate tõendite ja andmete esitamist, et kontrollida, kas tagatissumma määramisel on arvesse võetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1<sup>1</sup>, 2, 4 ja 4<sup>2</sup> sätestatut.
(4) Jäätmete ladustamise tagatise suuruse määramisel lähtutakse ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kuludest, kusjuures jäätmete käitlemise korraldamise kuludena võetakse arvesse nii jäätmete laadimise kui ka nende veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena jäätmekäitluse kulu jäätmeliigi järgi.
(4) Keskkonnakaitseluba omav isik hindab kirjalikult taasesitatavas vormis jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt iga kolme aasta tagant ja muudab seda vajaduse korral.
(4) Kui Keskkonnaameti hinnangul ei kata jäätmete ladustamise tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, on Keskkonnaametil õigus nõuda keskkonnakaitseluba omavalt isikult tagatise suurendamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma ei kuulu keskkonnakaitseluba omava isiku pankrotivara hulka.
(5) Jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustust ei ole:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamal või kogumispunktil;
2) prügila käitajal ladestamisele suunatavate jäätmete osas;
3) jäätmehoidla käitajal;
4) isikul, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel kirjaliku lepingu alusel;
5) metalli- ja pliiakujäätmete ladustajal;
6) isikul, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem, nendes jäätmekäitluskohtades, mis on kantud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi registreerimistunnistusele;
7) käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 1 viidatud alusel Keskkonnaametis registreeritud isikul taaskasutamisele suunatavate jäätmete puhul, kui jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot;
8) vee-ettevõtjal enda tegevuses tekkinud reoveesette käitlemise korral;
9) kaevandamisloa omajal enda tegevuses tekkinud kaevandamisjäätmete käitlemise korral;
10) põllumajandustootjal põllumajanduses kasutatava kääritusjäägi puhul.
(6) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, teavitab ta sellest viivitamata Keskkonnaametit.
(7) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet. Keskkonnakaitseluba omava isiku suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel.
(8) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, korraldab Keskkonnaamet nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras.
(9) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust ning Keskkonnaamet on teinud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb deposiidina makstud tagatissumma kohta väljamakse otsuse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiis peab olema kokku lepitud Keskkonnaameti poolt garantii alusel esitatud nõude väljamakse tähtajaks kuni 20 tööpäeva alates garantii väljastanud ettevõtja poolt nõude kättesaamisest.
(11) Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatissumma on suurem kui ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja nende käitlemise tegelikud kulud, kantakse ülejäänud summa keskkonnakaitseluba omava isiku kontole tagasi, selle puudumise korral riigieelarvesse.
(12) Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, tagab puuduoleva osa keskkonnakaitseluba omav isik.
##### § 98<sup>4</sup>. Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlejal puudub § 98<sup>3</sup> lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis või loa andja ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks.
##### § 98<sup>5</sup>. Jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotleja loa andjale:
1) juhtimissüsteemi kirjelduse, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest;
2) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või rahalist tagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks;
3) hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjelduse;
4) saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kinnituse.
(2) Ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise garantii või rahalise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
M = T × L/52, kus
M – garantii või muu tagatise suurus eurodes;
T – 255 eurot tonni kohta;
L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on nimetatud ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotluses;
52 – nädalate arv aastas.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või rahalise tagatise summa on väiksem kui 6400 eurot, on rahalise tagatise väärtus 6400 eurot aastas.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või rahalise tagatise summa on suurem kui 320 000 eurot, on rahalise tagatise väärtus 320 000 eurot aastas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või rahaline tagatis peab olemas olema samal ajal, kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega.
(6) Ohtlike jäätmete veol peab garantii või finantstagatis katma vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa.
##### § 98<sup>6</sup>. Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 98<sup>5</sup> lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või rahaline tagatis;
2) taotleja jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutav füüsiline isik ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele või tal ei ole lõike 5 kohast kutsekvalifikatsiooni;
3) taotlejat või käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud vastutavat füüsilist isikut on korduvalt karistatud keskkonnavastase süüteo eest ning süüteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud digitaalallkirjaga kinnitatud saatekirja koostamiseks autoriseeritud kasutajana ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus;
5) taotleja ei suuda tõendada probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisel käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel määratud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.
#### 9. jagu Jäätmekäitleja registreerimine
##### § 98<sup>7</sup>. Jäätmekäitleja registreerimine
(1) Jäätmekäitleja tegevuse registreerimine Keskkonnaametis (edaspidi ka *registreeringu andja*) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.
(2) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:
1) on käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
5) tegutseb jäätmete edasimüüjana.
(3) Registreerimise kohustust ei ole:
1) füüsilisel isikul, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, arvestades käesolevas seaduses jäätmevaldajale kehtestatud nõudeid;
2) Päästeametil päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
3) isikul, kellele on selleks tegevuseks antud õigus jäätme- või kompleksloaga;
4) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud jäätmete vedajal, välja arvatud juhul, kui nimetatud jäätmevedaja viib jäätmeid üle riigipiiri;
5) isikul, kes kogub müügikohas probleemtoodetest tekkinud jäätmeid või ravimijäätmeid jäätmetekitajalt ning kellel on selleks tegevuseks õigusaktist tulenev kohustus;
6) riigi- ja õppeasutustel õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga;
7) juriidilisel isikul, kes käitleb ise oma tegevuse käigus tekkivaid biojäätmeid tekkekohal kuni üks tonn aastas käesoleva seaduse nõuete kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul või punktides 2–6 nimetatud tegevusaladel tegutsemise korral nõuab registreeringu andja jäätmeloa taotlemist, kui isiku tegevus vajab keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga.
(5) Kui probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogujana, vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris.
(6) võib kehtestada määrusega teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral registreerimise kohustust ei ole.
##### § 98<sup>8</sup>. Registreeringu taotlemine
(1) Registreeringu taotleja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3) tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha aadress, e-posti aadress, telefoninumber;
4) tegevusala tegevuskohas;
5) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
6) kavandatava tegevuse kirjeldus koos andmetega jäätmete käitlemisel kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;
7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
8) jäätmekäitluskoha olemasolul dokumendid, mis tõendavad käitluskoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas;
9) jäätmekäitluskoha olemasolul selle aastased käitlusmahud ja käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
10) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
11) registreeringu taotletav kehtivusaeg;
12) maakondade loetelu, kus kavandatakse jäätmete kogumist või vedu;
13) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele vastavust või lõike 5 kohast jäätmeid käitleva isiku koolitust ja pädevust tõendavad dokumendid;
14) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse §-s 98<sup>5</sup> sätestatud nõuete kohased dokumendid.
(3) Jäätmete kogumiskohtade registreeringu taotluses nimetatakse kõik kogumiskohad, kus tegevust kavandatakse.
(4) Registreeringu andja kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui taotletavaks tegevuseks ei ole vaja registreeringut või on vaja jäätmeluba, teavitab registreeringu andja sellest registreeringu taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 2 nimetatud jäätmeveo registreeringu taotlemisel infot jäätmete koguste kohta ei esitata.
##### § 98<sup>9</sup>. Registreeringu sisu
(1) Registreeringus märgitakse:
1) registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood;
2) registreeringu omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
3) tegevuskoha täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega;
4) registreeritav tegevus seaduses sätestatud registreerimisnõuete kohaselt;
5) registreeringu kehtivusaeg, kui registreering on tähtajaline;
6) käideldavate jäätmete liigid ning kogused kalendriaastas;
7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava tegevuse jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
8) jäätmete ladustamisel nende eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise periood;
9) nende maakondade loetelu, kus kavandatakse ohtlike või tavajäätmete kogumist või vedu.
(3) Käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 2 nimetatud jäätmeveo registreeringus ei märgita veetavaid jäätmekoguseid.
##### § 98<sup>10</sup>. Registreerimine
(1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks.
(2) Kui registreering antakse käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule, võib registreeringu andja registreeringu vormistada keskkonnaloa osana.
(3) Tegevus registreeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.
##### § 98<sup>11</sup>. Registreerimisest keeldumine
(1) Registreeringu andja keeldub jäätmekäitleja registreerimisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud alustel.
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud alusele on registreeringu andjal õigus keelduda registreerimisest, kui:
1) registreeritav tegevus ei vasta valdkonna arengukavale või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale;
2) ohtlike jäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 98<sup>6</sup> sätestatud alused;
3) metallijäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud alused;
4) registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta.
##### § 98<sup>12</sup>. Registreeringu kehtivus
(1) Käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõikes 2 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui:
1) taotletakse tähtajalist registreeringut;
2) kavandatav tegevus on ühekordne.
##### § 98<sup>13</sup>. Registreeritud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest
(1) Registreeritud isik on kohustatud viivitamata teavitama registreeringu andjat ärinime, registrikoodi ja kontaktandmete muutumisest, samuti tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.
##### § 98<sup>14</sup>. Registreeringu muutmine
(1) Registreeringu andjal on õigus registreeringut muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.
##### § 98<sup>15</sup>. Registreeringu kehtetuks tunnistamine
(1) Registreeringu andja tunnistab registreeringu kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud alustel.
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele on registreeringu andjal õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui:
1) esinevad käesoleva seaduse §-s 98<sup>11</sup> sätestatud alused registreerimisest keeldumiseks;
2) registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul.
### 7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS
##### § 99. Ohtlike jäätmete käitluslitsents
##### § 99<sup>1</sup>. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusest teatamine
##### § 100. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatavad nõuded
##### § 101. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldumine
##### § 101<sup>1</sup>. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmine
##### § 102. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatamine ja litsentsi kehtetuks tunnistamine
##### § 103. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse tähtajad ning litsentsi vorm
##### § 103<sup>1</sup>. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest, andmisest keeldumisest ja muutmisest teavitamine
##### § 103<sup>2</sup>. Riigilõiv ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisel ja muutmisel
### 8. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE ERITINGIMUSED
##### § 104. Metallijäätmed
(1) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse
määrusega vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga.
##### § 105. Metallijäätmete kokkuostmise piirang
(1) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.
(2) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid elektrituruseaduses nimetatud võrguettevõtjalt, kellel on elektrituruseaduse alusel antud tegevusluba, elektroonilise side seaduses nimetatud elektroonilise side ettevõtjalt, kes on esitanud elektroonilise side seaduses nõutud majandustegevusteate, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(3) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid avalike teede korrashoiu pädevusega isikult, kes on esitanud ehitusseadustikus nõutud majandustegevusteate, raudteeseaduses nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, kellel on raudteeseaduse alusel antud tegevusluba, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(4) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.
##### § 106. Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine
(1) Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi *metallijäätmete koguja*), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:
1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;
2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;
3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;
4) metallijäätmete maksumus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale.
(3) Metallijäätmete koguja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti viis aastat, tagades isikuandmete kaitse.
##### § 107. Arveldamine metallijäätmete kokkuostul
(1) Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.
### 9. peatükk JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU
##### § 108. Jäätmete riikidevaheline vedu
(1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras.
(2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi *veoluba*) alusel.
##### § 108<sup>1</sup>. Jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavad
(1) Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet koostavad kontrollikavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 50 lõikele 2a.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollikavad avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel.
##### § 109. Tavajäätmete riikidevaheline vedu
##### § 110. Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba
(1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada.
(2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ mõistes on Keskkonnaamet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veoluba taotletakse ning saatedokumendid koostatakse ja edastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
##### § 111. Riigilõiv veoloa taotlemisel
(1) Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
##### § 112. Asutusesisene teave
##### § 113. Veoloa kontrollimine
(1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht.
(1) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama keskkonnakaitseluba sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema keskkonnakaitseluba või selle koopia, mis vajaduse korral esitatakse pädevale asutusele või järelevalveasutusele.
(2) Kui järelevalveasutusel tekib põhjendatud kahtlus, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta jäätmesaadetisele, peab järelevalveasutus jäätmesaadetise kinni ja teavitab kinnipidamise asjaoludest pädevat asutust.
##### § 114. Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine
(1) Keskkonnaamet peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.
##### § 114<sup>1</sup>. Teabe esitamine selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik
(1) Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik koostab vähemalt üks päev enne saadetise lähetamise alustamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava saatedokumendi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik edastab keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, lõikes 1 nimetatud saatedokumendi, mille on kinnitanud jäätmete vastuvõtja.
(3) Riikidevahelise jäätmesaadetise vastuvõtja Eestis peab esitama keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatedokumendi.
##### § 115. Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord
(1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ lisades IA ja IB.
(3) Pakendile, millele on Eestis kehtestatud tagatisraha, rakendatakse sisseveol Eesti Vabariiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi.
### 10. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS
##### § 116. Jäätmete kohta arvestuse pidamine
(2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 1<sup>1</sup> sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.
(4) Arvestuse algdokumentide ja koondandmetega on õigus tutvuda keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaotsuste infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal.
##### § 117. Jäätmearuandlus
(1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab üks kord aastas käesoleva lõike alusel antud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmearuande. Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab
määrusega.
##### § 65. Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine
(1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab valdkonna eest vastutav minister valdkonna arengukavast lähtudes.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 25<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud juhul.
##### § 65<sup>1</sup>. Vanaõli
(1) Vanaõli käesoleva seaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks.
(2) Vanaõli regenereerimine on mis tahes ringlussevõtutoiming, mille tulemusena võib vanaõli rafineerimisel toota uue õli valmistamiseks sobivat baasõli, eelkõige eraldades vanaõlist seal sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid.
(3) Kui see on tehniliselt teostatav, kogutakse vanaõli eraldi.
(4) Erinevate omadustega vanaõli liike ei segata omavahel ega muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid.
(5) Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist või muid ringlussevõtutoiminguid, mis annavad samaväärseid või paremaid keskkonnaalaseid üldtulemusi kui regeneerimine, võttes arvesse käesoleva seaduse § 22<sup>1</sup> lõikes 2 sätestatut.
### 4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS
##### § 66. Korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.
(4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega.
(5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
(6) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.
(7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
##### § 67. Jäätmevedaja valik
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. Viimasel juhul võivad koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritooriumid moodustada ühe veopiirkonna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirkonna elanike arvu.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib riigihangete seaduse §-s 43 sätestatud korras korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust, mittetulundusühingut või sihtasutust, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 77 lõikes 4 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumentides määratakse muu hulgas järgmised tingimused:
1) veopiirkond;
2) veetavad jäätmeliigid;
3) eeldatavad jäätmekogused;
4) jäätmekäitluskoht;
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000.
(6) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.
(7) Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.
##### § 68. Jäätmeveo õigus
(1) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks on vajalik käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse registreering.
##### § 69. Korraldatud jäätmeveoga liitumine
(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.
(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldanud käesoleva seaduse § 31 lõike 5 või § 66 lõike 2 kohaselt ning jäätmevaldajalt kogutakse pakendijäätmete tekkekohal kogumise teenuse tasuna rohkem kui 0,30 eurot kogumiskorra kohta, ei ole jäätmevaldajal kohustust selle teenusega korraldatud jäätmeveo korras liituda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(5) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
##### § 70. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud taaskasutamise eesmärk korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul on muu hulgas täita käesoleva seaduse § 136<sup>3</sup> lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve.
##### § 71. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri
(1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.
(2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab:
1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;
1<sup>1</sup>) käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud olmejäätmete liigiti kogumise korra;
2) jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kusjuures tiheasustusalalt, kus jäätmetekke kohas on tagatud biojäätmete kompostimine või regulaarne äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
2<sup>1</sup>) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra;
6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
7) ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded;
8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada, sealhulgas annab teavet korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest;
9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;
11) jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel ettenähtud erandid;
12) jäätmete kogumise korraldus hajaasustusalal;
13) suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel.
##### § 71<sup>1</sup>. Jäätmevaldajate register
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.
(2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete kohta.
### 5. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE
##### § 72. Jäätmehoolduse arendamise toetamine
### 6. peatükk JÄÄTMELUBA JA JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE
#### 1. jagu Jäätmeluba
##### § 73. Jäätmeluba
(1) Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
(2) Jäätmeluba on vaja:
1) jäätmete kõrvaldamiseks;
2) jäätmete taaskasutamiseks;
3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
8) jäätmehoidla käitamiseks;
9) prügila käitamiseks;
10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.
(4) Jäätmeluba ei nõuta:
1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
2) Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
3) isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
4) riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.
(5) on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.
##### § 74. Jäätmekäitleja registreerimine
##### § 75. Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks
#### 2. jagu Jäätmeloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning jäätmeloa sisu
##### § 76. Jäätmeloa andja
(1) Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (edaspidi *loa andja*).
##### § 77. Jäätmeloa taotlemine
(4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.
##### § 78. Jäätmeloa taotlus
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloa taotluses:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise või üleandmise kirjeldus;
3) jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus;
4) jäätmekäitluskoha tehniliste üksuste kirjeldus koos asukohaandmetega;
5) jäätmekäitluskoha aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
7) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg;
8) jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldus;
9) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kirjeldus, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava;
10) jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga.
(2) Kui jäätmeluba taotletakse probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemiseks, tuleb taotluses esitada käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist tõendavad andmed koos asjakohaste dokumentidega. Andmeid ei pea esitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete veo, ümberpakkimise ja ladustamise korral.
(3) Kui jäätmeluba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks või prügila või jäätmehoidla käitamiseks, esitab taotleja loa andjale taotletava tegevuse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava füüsilise isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad ning pädevust tõendavad dokumendid.
(4) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse kohta kehtestab
määrusega.
(5) Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutseoskused omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.
##### § 79. Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta
##### § 79<sup>1</sup>. Jäätmeloa andmise avatud menetlus
##### § 80. Jäätmeloa andmine ja teatavakstegemine
##### § 81. Jäätmeloa sisu
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule märgitakse jäätmeloas:
1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
2) lubatud jäätmekäitlustoimingud ja nende kirjeldus;
3) tegevuse kohta esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded;
4) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg;
5) käitlusvõimsused jäätmekäitluskohas või -kohtades jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides kalendriaasta jooksul;
6) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites, lähtudes käitluskoha tehnilistest ja ruumilistest võimalustest ning jäätmete ladustusviisist;
7) jäätmete ladustamise korral jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise eeldatav aeg.
##### § 82. Jäätmeloa kehtivusaeg
##### § 83. Jäätmeloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alustele keeldub loa andja jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus on olulises vastuolus keskkonna valdkonna tegevuskavaga või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavaga.
##### § 84. Jäätmeloa muutmine
##### § 85. Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole korduvalt esitanud selle jäätmeloaga seotud jäätmekäitluskoha jäätmearuannet tähtaja jooksul.
##### § 86. Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm
##### § 87. Riigilõiv jäätmeloa taotlemisel ja muutmisel
#### 3. jagu Jäätmeluba metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks
##### § 88. Lisaandmed metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmeloa taotlemisel
##### § 89. Metallijäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele keeldub loa andja metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui luba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või luba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime keskkonnavastase, varavastase või majandusalase kuriteo ja kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
##### § 90. Metallijäätmeloa asukoht
#### 4. jagu Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla käitamiseks ning järelhoolduseks
##### § 91. Prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemine
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi *prügilaluba*) taotleja loa andjale:
1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja -liikide kaupa;
2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta ruumala- ja massiühikutes;
3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
4) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või rahalist tagatist tõendava dokumendi;
5) prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldused;
6) andmed kavandatava prügila liigi kohta;
7) prügila sulgemise ja järelhoolduse kava;
8) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;
9) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatavate meetmete kirjelduse.
(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii ja rahaline tagatis peavad kehtima kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ajal, et tagada käitaja suutlikkus täita oma ülesandeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet võib Keskkonnaameti nõusolekul mitte rakendada püsijäätmeprügila korral.
##### § 92. Prügilaloa taotluses esitatud andmete kontroll
##### § 93. Prügilaloa sisu
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügilaloaga:
1) prügila liik käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel;
2) prügilasse ladestatavate jäätmete liigid vastavalt jäätmenimistule ning jäätmete kogus kas üldkogusena või vajaduse korral jäätmeliikide kaupa või jäätmeliikide lõikes jäätmekoguste summana;
3) prügila kasutamist, keskkonnaseiret ning järelevalvet käsitlevad nõuded;
4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.
##### § 94. Prügilaloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätetatule keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii või rahaline tagatis;
2) prügila ei vasta käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõuetele;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.
##### § 94<sup>1</sup>. Jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks
(1) Jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punkt 7 ning § 93 punkt 1, sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 3<sup>2</sup> ja 3<sup>4</sup> nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloa suhtes ei kohaldata § 91 lõike 1 punktis 4 ja § 94 punktis 1 sätestatut.
(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale:
1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta;
2) kaevandamisjäätmekava;
3) andmed jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta;
4) jäätmehoidla asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
5) jäätmehoidla kasutamisel, sulgemisel ja järelhooldusel käitaja kohustuste täitmise rahalise tagatise olemasolu kirjaliku tõenduse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas.
(4) Kui luba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmetele märgitakse jäätmehoidla käitamise jäätmeloas:
1) jäätmehoidla kategooria käesoleva seaduse § 35<sup>2</sup> lõike 4 alusel;
2) jäätmehoidlasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmeliikide kaupa;
3) jäätmehoidla kasutamise, keskkonnaseire ja järelevalve nõuded;
4) kohustus anda vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale teavet jäätmehoidlas ladestatud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta.
(6) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii;
2) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita jäätmehoidla personali oskusi, mis on vajalikud taotluses märgitud tegevusalal tegutsemiseks;
4) jäätmehoidla käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks.
(7) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud juhtudele muudetakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba, kui:
1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused;
2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vaja muuta loale märgitud andmeid;
3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid;
4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna on vaja muuta loa tingimusi.
(8) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud juhtudele tunnistatakse jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba kehtetuks, kui:
1) loa omaja ei ole tähtaja jooksul esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta;
2) esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud;
3) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning loa omaja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
##### § 94<sup>2</sup>. Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeluba taotlev isik loa andjale § 27<sup>6</sup> lõike 1 punktides 7‒9 nimetatud andmed.
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse jäätmeloas:
1) prügila ja jäätmehoidla järelhooldustingimused;
2) keskkonnaseire tingimused.
#### 5. jagu Jäätmeluba jäätmete põletamiseks
##### § 95. Jäätmete põletamiseks jäätmeloa taotlemine
##### § 96. Jäätmepõletusloa sisu
#### 6. jagu Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks
##### § 97. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine
##### § 98. Korraldatud jäätmeveoloa sisu
#### 7. jagu Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel
##### § 98<sup>1</sup>. Loa taotlemine maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks
##### § 98<sup>2</sup>. Maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldumine ja loa muutmine
#### 8. jagu Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks ning jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks
##### § 98<sup>3</sup>. Keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 või 98<sup>8</sup> nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi koos *jäätmete ladustamise tagatis*) olemasolu tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks.
(1) Jäätmete ladustamise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
M = (T × K + T × L + V) × 1,15, kus
M – jäätmete ladustamise tagatise suurus eurodes;
T – keskkonnakaitseloa taotluses või keskkonnakaitseloas märgitud ühel ajal ladustatav jäätmekogus tonnides;
K – jäätmete käitlemise hind eurodes ühe tonni kohta;
L – jäätmete laadimise hind eurodes ühe tonni kohta;
V – jäätmeveo hind eurodes.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiist tuleneva kohustuse võlausaldaja on Keskkonnaamet.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatissumma makstakse deposiidina Rahandusministeeriumi kontole.
(1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alus nõuda jäätmete ladustamise tagatist on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina makstud tagatissumma tagastamise või garantii väljastanud ettevõtja garantiist tulenevate kohustuste lõppemise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema ja kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.
(3) Jäätmete ladustamise tagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud.
(4) Jäätmete ladustamise tagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast.
(4) Keskkonnaametil on õigus nõuda tagatissumma kujunemise aluseks olevate tõendite ja andmete esitamist, et kontrollida, kas tagatissumma määramisel on arvesse võetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1<sup>1</sup>, 2, 4 ja 4<sup>2</sup> sätestatut.
(4) Jäätmete ladustamise tagatise suuruse määramisel lähtutakse ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kuludest, kusjuures jäätmete käitlemise korraldamise kuludena võetakse arvesse nii jäätmete laadimise kui ka nende veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena jäätmekäitluse kulu jäätmeliigi järgi.
(4) Keskkonnakaitseluba omav isik hindab kirjalikult taasesitatavas vormis jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt iga kolme aasta tagant ja muudab seda vajaduse korral.
(4) Kui Keskkonnaameti hinnangul ei kata jäätmete ladustamise tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, on Keskkonnaametil õigus nõuda keskkonnakaitseluba omavalt isikult tagatise suurendamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma ei kuulu keskkonnakaitseluba omava isiku pankrotivara hulka.
(5) Jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustust ei ole:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamal või kogumispunktil;
2) prügila käitajal ladestamisele suunatavate jäätmete osas;
3) jäätmehoidla käitajal;
4) isikul, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel kirjaliku lepingu alusel;
5) metalli- ja pliiakujäätmete ladustajal;
6) isikul, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem, nendes jäätmekäitluskohtades, mis on kantud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi registreerimistunnistusele;
7) käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 1 viidatud alusel Keskkonnaametis registreeritud isikul taaskasutamisele suunatavate jäätmete puhul, kui jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot;
8) vee-ettevõtjal enda tegevuses tekkinud reoveesette käitlemise korral;
9) kaevandamisloa omajal enda tegevuses tekkinud kaevandamisjäätmete käitlemise korral;
10) põllumajandustootjal põllumajanduses kasutatava kääritusjäägi puhul.
(6) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, teavitab ta sellest viivitamata Keskkonnaametit.
(7) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet. Keskkonnakaitseluba omava isiku suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel.
(8) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, korraldab Keskkonnaamet nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras.
(9) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust ning Keskkonnaamet on teinud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb deposiidina makstud tagatissumma kohta väljamakse otsuse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiis peab olema kokku lepitud Keskkonnaameti poolt garantii alusel esitatud nõude väljamakse tähtajaks kuni 20 tööpäeva alates garantii väljastanud ettevõtja poolt nõude kättesaamisest.
(11) Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatissumma on suurem kui ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja nende käitlemise tegelikud kulud, kantakse ülejäänud summa keskkonnakaitseluba omava isiku kontole tagasi, selle puudumise korral riigieelarvesse.
(12) Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, tagab puuduoleva osa keskkonnakaitseluba omav isik.
##### § 98<sup>4</sup>. Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlejal puudub § 98<sup>3</sup> lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis või loa andja ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks.
##### § 98<sup>5</sup>. Jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotleja loa andjale:
1) juhtimissüsteemi kirjelduse, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest;
2) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või rahalist tagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks;
3) hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjelduse;
4) saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kinnituse.
(2) Ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise garantii või rahalise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
M = T × L/52, kus
M – garantii või muu tagatise suurus eurodes;
T – 255 eurot tonni kohta;
L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on nimetatud ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotluses;
52 – nädalate arv aastas.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või rahalise tagatise summa on väiksem kui 6400 eurot, on rahalise tagatise väärtus 6400 eurot aastas.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud garantii või rahalise tagatise summa on suurem kui 320 000 eurot, on rahalise tagatise väärtus 320 000 eurot aastas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või rahaline tagatis peab olemas olema samal ajal, kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega.
(6) Ohtlike jäätmete veol peab garantii või finantstagatis katma vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa.
##### § 98<sup>6</sup>. Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest, kui:
1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 98<sup>5</sup> lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või rahaline tagatis;
2) taotleja jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutav füüsiline isik ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele või tal ei ole lõike 5 kohast kutsekvalifikatsiooni;
3) taotlejat või käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud vastutavat füüsilist isikut on korduvalt karistatud keskkonnavastase süüteo eest ning süüteo karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud digitaalallkirjaga kinnitatud saatekirja koostamiseks autoriseeritud kasutajana ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus;
5) taotleja ei suuda tõendada probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisel käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel määratud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.
#### 9. jagu Jäätmekäitleja registreerimine
##### § 98<sup>7</sup>. Jäätmekäitleja registreerimine
(1) Jäätmekäitleja tegevuse registreerimine Keskkonnaametis (edaspidi ka *registreeringu andja*) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.
(2) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:
1) on käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
5) tegutseb jäätmete edasimüüjana.
(3) Registreerimise kohustust ei ole:
1) füüsilisel isikul, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, arvestades käesolevas seaduses jäätmevaldajale kehtestatud nõudeid;
2) Päästeametil päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
3) isikul, kellele on selleks tegevuseks antud õigus jäätme- või kompleksloaga;
4) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud jäätmete vedajal, välja arvatud juhul, kui nimetatud jäätmevedaja viib jäätmeid üle riigipiiri;
5) isikul, kes kogub müügikohas probleemtoodetest tekkinud jäätmeid või ravimijäätmeid jäätmetekitajalt ning kellel on selleks tegevuseks õigusaktist tulenev kohustus;
6) riigi- ja õppeasutustel õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga;
7) juriidilisel isikul, kes käitleb ise oma tegevuse käigus tekkivaid biojäätmeid tekkekohal kuni üks tonn aastas käesoleva seaduse nõuete kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul või punktides 2–6 nimetatud tegevusaladel tegutsemise korral nõuab registreeringu andja jäätmeloa taotlemist, kui isiku tegevus vajab keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga.
(5) Kui probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogujana, vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris.
(6) võib kehtestada määrusega teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral registreerimise kohustust ei ole.
##### § 98<sup>8</sup>. Registreeringu taotlemine
(1) Registreeringu taotleja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3) tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha aadress, e-posti aadress, telefoninumber;
4) tegevusala tegevuskohas;
5) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul;
6) kavandatava tegevuse kirjeldus koos andmetega jäätmete käitlemisel kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;
7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
8) jäätmekäitluskoha olemasolul dokumendid, mis tõendavad käitluskoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas;
9) jäätmekäitluskoha olemasolul selle aastased käitlusmahud ja käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas;
10) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete ladustamise maksimaalne kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus;
11) registreeringu taotletav kehtivusaeg;
12) maakondade loetelu, kus kavandatakse jäätmete kogumist või vedu;
13) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele vastavust või lõike 5 kohast jäätmeid käitleva isiku koolitust ja pädevust tõendavad dokumendid;
14) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse §-s 98<sup>5</sup> sätestatud nõuete kohased dokumendid.
(3) Jäätmete kogumiskohtade registreeringu taotluses nimetatakse kõik kogumiskohad, kus tegevust kavandatakse.
(4) Registreeringu andja kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui taotletavaks tegevuseks ei ole vaja registreeringut või on vaja jäätmeluba, teavitab registreeringu andja sellest registreeringu taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 2 nimetatud jäätmeveo registreeringu taotlemisel infot jäätmete koguste kohta ei esitata.
##### § 98<sup>9</sup>. Registreeringu sisu
(1) Registreeringus märgitakse:
1) registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood;
2) registreeringu omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
3) tegevuskoha täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega;
4) registreeritav tegevus seaduses sätestatud registreerimisnõuete kohaselt;
5) registreeringu kehtivusaeg, kui registreering on tähtajaline;
6) käideldavate jäätmete liigid ning kogused kalendriaastas;
7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava tegevuse jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega;
8) jäätmete ladustamisel nende eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise periood;
9) nende maakondade loetelu, kus kavandatakse ohtlike või tavajäätmete kogumist või vedu.
(3) Käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 2 nimetatud jäätmeveo registreeringus ei märgita veetavaid jäätmekoguseid.
##### § 98<sup>10</sup>. Registreerimine
(1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks.
(2) Kui registreering antakse käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule, võib registreeringu andja registreeringu vormistada keskkonnaloa osana.
(3) Tegevus registreeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.
##### § 98<sup>11</sup>. Registreerimisest keeldumine
(1) Registreeringu andja keeldub jäätmekäitleja registreerimisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud alustel.
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud alusele on registreeringu andjal õigus keelduda registreerimisest, kui:
1) registreeritav tegevus ei vasta valdkonna arengukavale või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale;
2) ohtlike jäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 98<sup>6</sup> sätestatud alused;
3) metallijäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud alused;
4) registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta.
##### § 98<sup>12</sup>. Registreeringu kehtivus
(1) Käesoleva seaduse § 98<sup>7</sup> lõikes 2 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui:
1) taotletakse tähtajalist registreeringut;
2) kavandatav tegevus on ühekordne.
##### § 98<sup>13</sup>. Registreeritud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest
(1) Registreeritud isik on kohustatud viivitamata teavitama registreeringu andjat ärinime, registrikoodi ja kontaktandmete muutumisest, samuti tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.
##### § 98<sup>14</sup>. Registreeringu muutmine
(1) Registreeringu andjal on õigus registreeringut muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.
##### § 98<sup>15</sup>. Registreeringu kehtetuks tunnistamine
(1) Registreeringu andja tunnistab registreeringu kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud alustel.
(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele on registreeringu andjal õigus tunnistada registreering kehtetuks, kui:
1) esinevad käesoleva seaduse §-s 98<sup>11</sup> sätestatud alused registreerimisest keeldumiseks;
2) registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtaja jooksul.
### 7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS
##### § 99. Ohtlike jäätmete käitluslitsents
##### § 99<sup>1</sup>. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusest teatamine
##### § 100. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatavad nõuded
##### § 101. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldumine
##### § 101<sup>1</sup>. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmine
##### § 102. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatamine ja litsentsi kehtetuks tunnistamine
##### § 103. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse tähtajad ning litsentsi vorm
##### § 103<sup>1</sup>. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest, andmisest keeldumisest ja muutmisest teavitamine
##### § 103<sup>2</sup>. Riigilõiv ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisel ja muutmisel
### 8. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE ERITINGIMUSED
##### § 104. Metallijäätmed
(1) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse
määrusega vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga.
##### § 105. Metallijäätmete kokkuostmise piirang
(1) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.
(2) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid elektrituruseaduses nimetatud võrguettevõtjalt, kellel on elektrituruseaduse alusel antud tegevusluba, elektroonilise side seaduses nimetatud elektroonilise side ettevõtjalt, kes on esitanud elektroonilise side seaduses nõutud majandustegevusteate, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(3) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid avalike teede korrashoiu pädevusega isikult, kes on esitanud ehitusseadustikus nõutud majandustegevusteate, raudteeseaduses nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, kellel on raudteeseaduse alusel antud tegevusluba, või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(4) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Transpordiameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.
##### § 106. Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine
(1) Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi *metallijäätmete koguja*), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:
1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;
2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;
3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;
4) metallijäätmete maksumus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale.
(3) Metallijäätmete koguja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti viis aastat, tagades isikuandmete kaitse.
##### § 107. Arveldamine metallijäätmete kokkuostul
(1) Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.
### 9. peatükk JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU
##### § 108. Jäätmete riikidevaheline vedu
(1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras.
(2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi *veoluba*) alusel.
##### § 108<sup>1</sup>. Jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavad
(1) Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet koostavad kontrollikavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 50 lõikele 2a.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollikavad avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel.
##### § 109. Tavajäätmete riikidevaheline vedu
##### § 110. Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba
(1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada.
(2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ mõistes on Keskkonnaamet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veoluba taotletakse ning saatedokumendid koostatakse ja edastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
##### § 111. Riigilõiv veoloa taotlemisel
(1) Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
##### § 112. Asutusesisene teave
##### § 113. Veoloa kontrollimine
(1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht.
(1) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama keskkonnakaitseluba sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema keskkonnakaitseluba või selle koopia, mis vajaduse korral esitatakse pädevale asutusele või järelevalveasutusele.
(2) Kui järelevalveasutusel tekib põhjendatud kahtlus, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta jäätmesaadetisele, peab järelevalveasutus jäätmesaadetise kinni ja teavitab kinnipidamise asjaoludest pädevat asutust.
##### § 114. Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine
(1) Keskkonnaamet peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.
##### § 114<sup>1</sup>. Teabe esitamine selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik
(1) Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik koostab vähemalt üks päev enne saadetise lähetamise alustamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava saatedokumendi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik edastab keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, lõikes 1 nimetatud saatedokumendi, mille on kinnitanud jäätmete vastuvõtja.
(3) Riikidevahelise jäätmesaadetise vastuvõtja Eestis peab esitama keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatedokumendi.
##### § 115. Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord
(1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ lisades IA ja IB.
(3) Pakendile, millele on Eestis kehtestatud tagatisraha, rakendatakse sisseveol Eesti Vabariiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi.
### 10. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS
##### § 116. Jäätmete kohta arvestuse pidamine
(2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 1<sup>1</sup> sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.
(4) Arvestuse algdokumentide ja koondandmetega on õigus tutvuda keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaotsuste infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal.
##### § 117. Jäätmearuandlus
(1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik esitab üks kord aastas käesoleva lõike alusel antud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmearuande. Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab
määrusega.
(1) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele:
1) ohtlike jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks keskkonnakaitseluba ei ole nõutav;
@@ -2658,7 +2792,7 @@
##### § 118. Andmetöötlus
### 11. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
### 11. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
##### § 119. Riiklik järelevalve
@@ -2738,6 +2872,52 @@
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.
##### § 119<sup>7</sup>. Haldusjärelevalve
(1) Haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega määratud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustuse täitmise õiguspärasuse üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi *haldusjärelevalve teostaja*).
(2) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise aruanne avaldatakse igal aastal keskkonnaportaali kaudu.
##### § 119<sup>8</sup>. Haldusjärelevalve teostaja pädevus
(1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
1) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, ning saada nendest ärakirju;
2) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi;
3) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta;
4) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks;
5) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seaduse § 136<sup>3</sup> lõikes 5 sätestatud sihtarvu saavutamata jätmise korral.
(2) Haldusjärelevalve valim moodustatakse kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste hulgast käesoleva seaduse § 136<sup>3</sup> lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmise jälgimise põhimõttel.
##### § 119<sup>9</sup>. Ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse § 119<sup>8</sup> lõike 1 punktis 5 nimetatud ettekirjutus peab sisaldama järgmist teavet:
1) isik, kellele ettekirjutus on tehtud;
2) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti asjakohastele sätetele;
3) õigusrikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
4) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
6) hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha;
7) haldusjärelevalvet teinud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
### 12. peatükk VASTUTUS
##### § 120. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine
@@ -2772,160 +2952,168 @@
##### § 120<sup>3</sup>. Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes
##### § 120<sup>4</sup>. Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes
(1) Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata, kui saatekiri on nõutav, või saatekirja nõudeid rikkudes –
##### § 120<sup>4</sup>. Jäätmete vedamine jäätmeveo saatekirjata ja jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes
(1) Tavajäätmete vedamise eest jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on käesoleva seaduse § 117<sup>1</sup> kohaselt nõutav, või § 117<sup>1</sup> lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
(3) Ohtlike jäätmete vedamise eest jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on käesoleva seaduse § 117<sup>1</sup> kohaselt nõutav, või § 117<sup>1</sup> lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 120<sup>5</sup>. Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumine
(1) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 120<sup>6</sup>. Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine
##### § 120<sup>7</sup>. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 120<sup>5</sup>. Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumine
(1) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
##### § 121. Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine
##### § 122. Keelatud toote turule laskmine
(1) Keelatud toote turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 123. Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata
##### § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumine
(1) Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise, sealhulgas sihtarvude täitmise, või kõrvaldamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 124<sup>1</sup>. Probleemtoote tootja registreerimise kohustuse täitmata jätmine ja tootja volitatud esindaja määramata jätmine
##### § 124<sup>2</sup>. Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamine
##### § 124<sup>3</sup>. Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine
##### § 124<sup>4</sup>. Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumine
##### § 124<sup>5</sup>. Probleemtoodete ja probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangu rikkumine
(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 124<sup>6</sup>. Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise ning nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmine tootja poolt
(1) Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise korraldamata jätmise või nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmise eest tootja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 125. Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule
##### § 126. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud
(1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete või jäätmete ladestamise tingimuste rikkumise või selliste jäätmete ladestamise eest, mille ladestamine on keelatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 120<sup>6</sup>. Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine
##### § 120<sup>7</sup>. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest –
##### § 126<sup>1</sup>. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumine
##### § 126<sup>2</sup>. Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste rikkumine
(1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, sealhulgas pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 126<sup>3</sup>. Ohtlike jäätmete pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine
##### § 126<sup>4</sup>. Jäätmete põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta
(1) Jäätmete põletamise või keskkonda viimise eest väljaspool jäätmekäitluskohta, sealhulgas jäätmete põletamise eest laeval –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 126<sup>5</sup>. Metallijäätmete kogumise eritingimuste rikkumine
(1) Metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 126<sup>6</sup>. Jäätmete kõrvaldamine kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele
##### § 126<sup>7</sup>. Jäätmeveo nõuete rikkumine
##### § 126<sup>8</sup>. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kohta arvestuse pidamise nõuete rikkumine ja enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmine
(1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete üle arvestuse pidamise nõuete rikkumise või enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
##### § 121. Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine
##### § 122. Keelatud toote turule laskmine
(1) Keelatud toote turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 123. Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata
##### § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumine
(1) Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise, sealhulgas sihtarvude täitmise, või kõrvaldamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
##### § 126<sup>9</sup>. Kontrollinõuete täitmata jätmine
##### § 126<sup>10</sup>. Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete ja kaevandamisjäätmekava nõuete rikkumine
(1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete, sealhulgas suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete, või kaevandamisjäätmekavas esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 124<sup>1</sup>. Probleemtoote tootja registreerimise kohustuse täitmata jätmine ja tootja volitatud esindaja määramata jätmine
##### § 124<sup>2</sup>. Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamine
##### § 124<sup>3</sup>. Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine
##### § 124<sup>4</sup>. Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumine
##### § 124<sup>5</sup>. Probleemtoodete ja probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangu rikkumine
(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 124<sup>6</sup>. Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise ning nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmine tootja poolt
(1) Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise korraldamata jätmise või nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmise eest tootja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
##### § 125. Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule
##### § 126. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud
(1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete või jäätmete ladestamise tingimuste rikkumise või selliste jäätmete ladestamise eest, mille ladestamine on keelatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 126<sup>1</sup>. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumine
##### § 126<sup>2</sup>. Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste rikkumine
(1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, sealhulgas pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 126<sup>3</sup>. Ohtlike jäätmete pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine
##### § 126<sup>4</sup>. Jäätmete põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta
(1) Jäätmete põletamise või keskkonda viimise eest väljaspool jäätmekäitluskohta, sealhulgas jäätmete põletamise eest laeval –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 126<sup>5</sup>. Metallijäätmete kogumise eritingimuste rikkumine
(1) Metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
##### § 126<sup>6</sup>. Jäätmete kõrvaldamine kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele
##### § 126<sup>7</sup>. Jäätmeveo nõuete rikkumine
##### § 126<sup>8</sup>. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kohta arvestuse pidamise nõuete rikkumine ja enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmine
(1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete üle arvestuse pidamise nõuete rikkumise või enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
##### § 126<sup>9</sup>. Kontrollinõuete täitmata jätmine
##### § 126<sup>10</sup>. Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete ja kaevandamisjäätmekava nõuete rikkumine
(1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete, sealhulgas suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete, või kaevandamisjäätmekavas esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot.
##### § 126<sup>11</sup>. Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumine
@@ -3074,7 +3262,7 @@
(1) Käesoleva seaduse § 27<sup>1</sup> lõige 1<sup>1</sup> jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
##### § 136<sup>3</sup>. Jäätmete taaskasutamise sihtarvud
##### § 136<sup>3</sup>. Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvud
(1) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:
@@ -3096,6 +3284,12 @@
määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatut.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab 2027. aastal vähemalt 67 protsendi oma territooriumil kalendriaasta jooksul tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise. Nimetatud protsendimäär suureneb igal järgmisel aastal ühe protsendi võrra eelmise aasta aluseks olevast määrast kuni 75 protsendini alates 2035. aastast.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud sihtarvu arvutamise, selle kohta andmete kogumise ja selle avaldamise korra kehtestab
määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatut.
##### § 136<sup>4</sup>. Jäätmetekke vältimise programmi vastuvõtmine
(1) Jäätmetekke vältimise programm kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega hiljemalt 2013. aasta 12. detsembriks.
@@ -3144,6 +3338,8 @@
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1, 3, 4 ja 6, § 42 lõikes 3, §-s 43 ning § 71 lõike 2 punktides 1<sup>1</sup>, 7, 8 ja 11 sätestatuga kooskõlla alates jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue kehtestamisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva seaduse §-s 42 ja § 71 lõikes 2 sätestatuga kooskõlla jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue kehtestamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.
##### § 136<sup>14</sup>. Tekstiilijäätmete liigiti kogumise rakendamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima tekstiilijäätmete liigiti kogumise kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatuga mitte hiljem kui 2025. aasta 1. jaanuariks.
@@ -3204,6 +3400,20 @@
(2) Enne 2025. aasta 1. septembrit esitatud jäätmekäitleja registreeringu taotlust menetletakse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
##### § 136<sup>25</sup>. Paberi- ja kartongijäätmete materjali põhjal kogumise rakendamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima paberi- ja kartongijäätmete kogumise korralduse kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 3<sup>1</sup> sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.
##### § 136<sup>26</sup>. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 66<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud korraldatud jäätmeveo esmakordse rakendamise aastal on § 69 lõigete 2<sup>1</sup>, 4 ja 4<sup>1</sup> alusel korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja jäätmeveo teenustasu kuni üks euro ühes kalendrikuus.
(2) Käesoleva seaduse § 66<sup>8</sup> lõikes 1 nimetatud jäätmeveo teenustasu esmakordse rakendamise aastal on jäätmevaldajale määratav tasu suurus kuni üks euro ühes kalendrikuus.
##### § 136<sup>27</sup>. Haldusjärelevalvest tuleneva sunniraha rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 119<sup>9</sup> lõikes 2 nimetatud sunniraha rakendatakse alates 2031. aasta 1. jaanuarist.
##### § 137.
–