LegalizeReform history
Jäätmeseadus
70 versions
· 2004-04-30 — 2030-12-31
2030-12-31
2027-02-17
2026-12-31
2026-03-27
2026-03-18
2026-01-16
2025-12-31
2025-12-12
2025-08-31
2025-01-09
2024-12-31
2023-12-31
2023-06-30
2023-04-30
2023-03-31
2022-12-31
2022-06-05
2021-10-31
2021-05-25
2021-05-14
2020-12-31
2019-12-31
2019-07-21
2019-07-11
2019-03-14
2018-12-31
2018-10-29
2017-12-31
2017-08-31
2017-07-03
2017-06-30
2016-12-31
2016-12-04
2016-10-25
2016-01-17
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-15
2015-01-06
2014-07-31
2014-07-17
2014-06-30
2014-03-22
2013-06-23
2013-05-31
2013-01-13
2012-04-13
2011-12-31
2011-11-09
2011-03-17
2010-12-31
2010-12-26
2010-09-30
2010-08-31
2010-07-31
2010-07-18
2009-12-31
2009-07-23
2009-06-30
2009-01-31
2008-09-30
2007-12-31
2007-07-13
2007-07-11
2007-03-10
2006-12-31
2006-06-29
2005-07-09
2005-04-02
2004-04-30
JäätS
original version
Text at this date
Changes on 2011-12-31
@@ -26,19 +26,19 @@
1) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;
2) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1-33), nimetatud käitlemine.
2) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), nimetatud käitlemine.
(3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega.
(3) Kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõikeid 3 ja 5, § 31, 34-35<sup>1</sup>, 37 ja 38, § 39 lõikeid 1-3, § 40, 42 ja 43-59 ning 3.-5. ja 7.-9. peatükki, välja arvatud juhul, kui kaevandamisjäätmeid ladestatakse prügilas.
(3) Uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes ei kohaldata jäätmehoidla sulgemise nõudeid, käesoleva seaduse § 33<sup>1</sup> lõikeid 2-6, § 35<sup>3</sup>, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 94<sup>1</sup>, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
(3) Kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõikeid 3 ja 5, § 31, 34–35<sup>1</sup>, 37 ja 38, § 39 lõikeid 1–3, § 40, 42 ja 43–59 ning 3.–5. ja 7.–9. peatükki, välja arvatud juhul, kui kaevandamisjäätmeid ladestatakse prügilas.
(3) Uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes ei kohaldata jäätmehoidla sulgemise nõudeid, käesoleva seaduse § 33<sup>1</sup> lõikeid 2–6, § 35<sup>3</sup>, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 94<sup>1</sup>, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
(3) Saastumata pinnas on käesoleva seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
(3) Tavajäätmete suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 33<sup>1</sup> lõikeid 2 ja 5 ning § 35<sup>3</sup>, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1-6 ja 8 nimetatud tegevusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise ja muutmise ning jäätmekavade koostamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–6 ja 8 nimetatud tegevusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise ja muutmise ning jäätmekavade koostamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5) Korraldatud jäätmeveo tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Korraldatud jäätmeveole ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 14<sup>1</sup> sätestatut.
@@ -138,37 +138,37 @@
(1) Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad:
1) H1 - plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen;
2) H2 - oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
3) H3A - väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase;
4) H3B - tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 °C ja võrdne või alla 55 °C;
5) H4 - ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku;
6) H5 - kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid;
7) H6 - mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma;
8) H7 - kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;
9) H8 - sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada;
10) H9 - nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist;
11) H10 - reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust;
12) H11 - mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
13) H12 - jäätmed, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid;
14) H13 - sensibiliseerivad ained ja valmistised, mis sisse hingatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada ülitundlikkust, nii et hilisemal kokkupuutel selle aine või valmistisega ilmnevad sellele ainele või valmistisele iseloomulikud nähud. Sensibiliseeriv kahjulik toime omistatakse jäätmetele juhul, kui on olemas testimismeetodid, millega on võimalik kirjeldatud nähtude ilmnemist määrata;
15) H14 - keskkonnaohtlikud jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või pikema aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile;
16) H15 - jäätmed, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda ained, millel on vähemalt üks käesoleva paragrahvi punktides 1-15 loetletud omadus.
1) H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen;
2) H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
3) H3A – väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase;
4) H3B – tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 °C ja võrdne või alla 55 °C;
5) H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku;
6) H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid;
7) H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma;
8) H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;
9) H8 – sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada;
10) H9 – nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist;
11) H10 – reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust;
12) H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
13) H12 – jäätmed, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid;
14) H13 – sensibiliseerivad ained ja valmistised, mis sisse hingatuna või naha kaudu imendununa võivad põhjustada ülitundlikkust, nii et hilisemal kokkupuutel selle aine või valmistisega ilmnevad sellele ainele või valmistisele iseloomulikud nähud. Sensibiliseeriv kahjulik toime omistatakse jäätmetele juhul, kui on olemas testimismeetodid, millega on võimalik kirjeldatud nähtude ilmnemist määrata;
15) H14 – keskkonnaohtlikud jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või pikema aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile;
16) H15 – jäätmed, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda ained, millel on vähemalt üks käesoleva paragrahvi punktides 1–15 loetletud omadus.
##### § 9. Jäätmevaldaja
@@ -326,7 +326,7 @@
(1) Rehvi tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab rehve või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse rehve.
(1) Turule laskmine on toote kättesaadavaks tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30-47) tähenduses.
(1) Turule laskmine on toote kättesaadavaks tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) tähenduses.
(2) Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel (näiteks panka), ei loeta tootjaks, kui ta ei tegutse tootjana käesoleva paragrahvi lõigete 1<sup>1</sup>, 1<sup>2</sup>, 1<sup>3</sup>, 1<sup>4</sup> või 1<sup>5</sup> kohaselt.
@@ -384,11 +384,11 @@
(3) Käesoleva seaduse mõistes on:
1) patarei ja aku - ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks;
3) mootorsõiduk - neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas ja kolmerattaline mopeed;
4) elektri- ja elektroonikaseade - seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;
1) patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks;
3) mootorsõiduk – neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas ja kolmerattaline mopeed;
4) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;
5) rehv on mootorsõiduki ja selle haagise rehv.
@@ -428,7 +428,7 @@
(9) Käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest. Sellisel juhul vastutab tootjate ühendus tootja vastavate kohustuste täitmise eest.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1-5 ja 8, §-de 26<sup>1</sup>, 26<sup>2</sup>, 26<sup>4</sup> ja 27 sätteid ei kohaldata nendele elektri- ja elektroonikaseadmetele ning patareidele ja akudele, mis on seotud esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmise, relvade, laskemoona ja sõjatarvikutega, välja arvatud elektri- ja elektroonikaseadmed ning patareid ja akud, mis ei ole spetsiaalselt määratud sõjaliseks otstarbeks, ning patareid ja akud, mis ei ole spetsiaalselt määratud kasutamiseks seadmetes, mis saadetakse kosmosesse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–5 ja 8, §-de 26<sup>1</sup>, 26<sup>2</sup>, 26<sup>4</sup> ja 27 sätteid ei kohaldata nendele elektri- ja elektroonikaseadmetele ning patareidele ja akudele, mis on seotud esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmise, relvade, laskemoona ja sõjatarvikutega, välja arvatud elektri- ja elektroonikaseadmed ning patareid ja akud, mis ei ole spetsiaalselt määratud sõjaliseks otstarbeks, ning patareid ja akud, mis ei ole spetsiaalselt määratud kasutamiseks seadmetes, mis saadetakse kosmosesse.
##### § 26<sup>1</sup>. Probleemtooteregister
@@ -518,7 +518,7 @@
(1) Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud järgmiste probleemtoodete turule laskmine:
1) probleemtooted, mis sisaldavad keelustatud tööstuskemikaale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 204, 31.7.2008, lk 1-35) tähenduses;
1) probleemtooted, mis sisaldavad keelustatud tööstuskemikaale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 204, 31.7.2008, lk 1–35) tähenduses;
2) elavhõbedat, kaadmiumi või pliid sisaldavad patareid ja akud;
@@ -560,7 +560,7 @@
(1) Enne tegevuse alustamist koostab käesoleva seaduse § 27<sup>2</sup> lõikes 1 nimetatud jäätmehoidla käitaja kaevandamisjäätmete käitlemisel suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja jõustab nende rakendamiseks ohutuse juhtimissüsteemi ning jäätmehoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral käitise territooriumil võetavad meetmed. Käitaja määrab ohutusjuhi, kes vastutab suurõnnetuste vältimise põhimõtete rakendamise ja korrapärase järelevalve eest.
(2) Päästeameti kohalik päästeasutus koostab hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi võetavad meetmed. Käitaja esitab koos jäätmeloa taotlusega selle kava koostamiseks vajaliku teabe. Jäätmeloa andja edastab nimetatud teabe Päästeameti kohalikule päästeasutusele.
(2) Päästeamet koostab iga käitise kohta eraldi hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi kasutusele võetavad meetmed. Käitaja esitab jäätmeloa andjale koos jäätmeloa taotlusega selle kava koostamiseks vajaliku teabe, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmehoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava. Jäätmeloa andja edastab teabe Päästeametile.
(3) Hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava koostamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta kehtestatud nõuetest.
@@ -584,17 +584,17 @@
1) kõigil korraldustasemetel tuleb määrata suurõnnetuste ohu korral juhtimisega seotud töötajate ülesanded ja kohustused, teha kindlaks selliste töötajate koolituse vajadus ja teha koolituse pakkumine ning kaasata töötajate koolitamiseks vajaduse korral alltöövõtjaid;
2) tõsiste ohtude kindlakstegemine ja hindamine - tava- ja erandkäitamisest tulenevate tõsiste ohtude süstemaatilise kindlakstegemise korra kehtestamine ja rakendamine ning selliste ohtude tõenäosuse ja raskusastme hindamine;
3) tegevuse kontrollimine - turvalist toimimist, sealhulgas jäätmehoidla hooldamist, hooldamisprotsesse, -seadmeid ja hooldamise ajutisi katkestusi käsitlevate menetluste ja juhendite kehtestamine ning rakendamine;
4) muudatuste juhtimine - jäätmehoidlate muutmist või uute jäätmehoidlate kavandamist käsitlevate menetluste kehtestamine ja rakendamine;
5) kavade koostamine hädaolukordade tarbeks - tõenäoliste hädaolukordade kindlakstegemise menetluse kehtestamine ja rakendamine ning hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamine, katsetamine ja läbivaatamine;
6) tegevuse jälgimine - menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi eesmärkide täitmise pidevaks hindamiseks ning uurimis- ja parandusmeetmete võtmise vahendid juhuks, kui neid eesmärke ei järgita. Menetlus peab hõlmama korda, mida käitaja kasutab suurõnnetustest ja napilt välditud juhtumitest teatamiseks, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudusi, ning nende puuduste uurimist ja tehtud järelduste alusel võetud järelmeetmeid;
7) kontrollimine ja läbivaatamine - menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi tulemuslikkuse ning sobivuse perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks. Juhtkond jälgib, kas põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem toimivad, dokumenteerib ja ajakohastab need.
2) tõsiste ohtude kindlakstegemine ja hindamine – tava- ja erandkäitamisest tulenevate tõsiste ohtude süstemaatilise kindlakstegemise korra kehtestamine ja rakendamine ning selliste ohtude tõenäosuse ja raskusastme hindamine;
3) tegevuse kontrollimine – turvalist toimimist, sealhulgas jäätmehoidla hooldamist, hooldamisprotsesse, -seadmeid ja hooldamise ajutisi katkestusi käsitlevate menetluste ja juhendite kehtestamine ning rakendamine;
4) muudatuste juhtimine – jäätmehoidlate muutmist või uute jäätmehoidlate kavandamist käsitlevate menetluste kehtestamine ja rakendamine;
5) kavade koostamine hädaolukordade tarbeks – tõenäoliste hädaolukordade kindlakstegemise menetluse kehtestamine ja rakendamine ning hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamine, katsetamine ja läbivaatamine;
6) tegevuse jälgimine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi eesmärkide täitmise pidevaks hindamiseks ning uurimis- ja parandusmeetmete võtmise vahendid juhuks, kui neid eesmärke ei järgita. Menetlus peab hõlmama korda, mida käitaja kasutab suurõnnetustest ja napilt välditud juhtumitest teatamiseks, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudusi, ning nende puuduste uurimist ja tehtud järelduste alusel võetud järelmeetmeid;
7) kontrollimine ja läbivaatamine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi tulemuslikkuse ning sobivuse perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks. Juhtkond jälgib, kas põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem toimivad, dokumenteerib ja ajakohastab need.
##### § 27<sup>6</sup>. Suurõnnetuste vältimisega seoses edastatav teave
@@ -626,9 +626,9 @@
(3) Asjaomane üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üldsus, keda jäätmeloa või tegevusloa andmise A-kategooria jäätmehoidlaid käsitlevate otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud. Arvestatakse, et selline huvi on ka keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel.
(4) Suurõnnetuse korral peab käitaja esitama Päästeameti kohalikule päästeasutusele viivitamata kogu vajaliku teabe, et aidata minimeerida õnnetuse negatiivset mõju inimese tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.
(5) Kui õnnetusel võib olla piiriülene mõju, esitab Päästeameti kohalik päästeasutus nimetatud teabe selle riigi, mida õnnetus võib mõjutada, pädevatele asutustele.
(4) Suurõnnetuse korral peab käitaja esitama Päästeametile viivitamata kogu vajaliku teabe, et aidata minimeerida õnnetuse negatiivset mõju inimese tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.
(5) Kui õnnetusel võib olla piiriülene mõju, esitab Päästeamet Siseministeeriumi kaudu nimetatud teabe selle riigi, mida õnnetus võib mõjutada, pädevatele asutustele.
#### 3. jagu Jäätmehoolduse üldnõuded
@@ -654,7 +654,7 @@
(3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat nagu see on määratletud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-s 4.
(4) Keskkonnaministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded:
(4) Keskkonnaministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded:
2) ;
@@ -690,9 +690,9 @@
18) .
(4) Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7-49) artiklis 7.
(4) Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1102/2008 metallilise elavhõbeda ning teatavate elavhõbedaühendite ja -segude ekspordi keelustamise ja metallilise elavhõbeda ohutu ladustamise kohta sätestatud keeldudest ja ladustamistingimustest (ELT L 304, 14.11.2008, lk 75-79).
(4) Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7–49) artiklis 7.
(4) Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1102/2008 metallilise elavhõbeda ning teatavate elavhõbedaühendite ja -segude ekspordi keelustamise ja metallilise elavhõbeda ohutu ladustamise kohta sätestatud keeldudest ja ladustamistingimustest (ELT L 304, 14.11.2008, lk 75–79).
(5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata keskkonnanõudeid kavandatava tegevusega kaasneva jäätmetekke vältimiseks ja jäätmete ohtlikkuse leevendamiseks.
@@ -854,7 +854,7 @@
(3) Tagatise arvutamisel lähtutakse eeldusest, et vajalikule taastamistööle annavad hinnangu sõltumatud ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandad isikud.
(4) Tagatise olemasolu tõendatakse loa andja eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Krediidi- või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 (*Moody*’s) või A (*Standard & Poor*’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul. Tagatis peab kehtima vähemalt jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.
(4) Tagatise olemasolu tõendatakse loa andja eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Krediidi- või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 (*Moody*’s) või A (*Standard & Poor*’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul. Tagatis peab kehtima vähemalt jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.
(5) Tagatise esitamise ajal peab tagatise väärtus moodustama vähemalt 115 protsenti jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatavast summast. Kui loa andja teeb kindlaks, et tagatis ei taga enam kindlalt kulude tasumist, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega.
@@ -942,7 +942,7 @@
3) meetmete rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hindamisnäitajaid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmetekke vältimise meetmete hindamisel ja rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3-30), IV lisas esitatud näidismeetmetega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmetekke vältimise meetmete hindamisel ja rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), IV lisas esitatud näidismeetmetega.
##### § 41.
@@ -972,9 +972,9 @@
(3) Kaevandamisjäätmekava esitatakse loa andjale kinnitamiseks, kui:
1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba - koos jäätmeloa taotlusega;
2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav - koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
1) lähtuvalt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktist 8 või § 75 lõike 1 punktist 12 jäätmete tekitamiseks maavara rikastamisel või jäätmehoidla käitamiseks on vajalik jäätmeluba – koos jäätmeloa taotlusega;
2) jäätmed tekivad üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamise käigus, kui jäätmeluba ei ole nõutav – koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andja kinnitab nõuetele vastava kaevandamisjäätmekava samaaegselt loa andmisega. Kaevandamisjäätmekava on jäätmeloa lahutamatu osa.
@@ -1138,7 +1138,7 @@
(2) Saatekiri koostatakse digitaaldokumendina keskkonnaministri määratud veebipõhises andmebaasis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse poolt päästetööl kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate ja Päästeameti poolt päästetööl kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale.
(4) Kui jäätmete üleandja litsentsi ei oma, koostab saatekirja litsentsi omav jäätmete vastuvõtja.
@@ -1204,7 +1204,7 @@
5) hankelepingu kestus;
6) veotingimused - veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;
7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;
@@ -1324,7 +1324,7 @@
1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
2) päästeasutuselt päästetöö käigus jäätmete kogumisel ja veol.
2) Päästeameti päästetöö käigus jäätmete kogumisel ja veol.
(4) Jäätmeluba teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4 ei nõuta:
@@ -1610,7 +1610,7 @@
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 loetletud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks ja veoks (edaspidi *metallijäätmeluba*), esitama loa andjale:
1) tegevuskohajärgse politseiasutuse arvamuse metallijäätmeloaga määratava tegevuse kohta;
1) politseiasutuse arvamuse metallijäätmeloaga määratava tegevuse kohta;
2) hooneregistri või kinnistusraamatu väljavõtte jäätmekäitluskohaks oleva ehitise kui vallasasja või kinnistu kohta;
@@ -1790,13 +1790,13 @@
(2) Kindlustussumma suurus arvutatakse valemi M=TxL/52 järgi, kus:
M - kindlustuse suurus eurodes;
T - 255 eurot tonni kohta, kahekordne keskmine arvestuslik ohtlike jäätmete töötlemis- või ladestustasu 2000. aastal;
L - summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on käitluslitsentsi taotlejal litsentsi taotluse vormis toodud summaarne kogus;
52 - nädalate arv aastas.
M – kindlustuse suurus eurodes;
T – 255 eurot tonni kohta, kahekordne keskmine arvestuslik ohtlike jäätmete töötlemis- või ladestustasu 2000. aastal;
L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on käitluslitsentsi taotlejal litsentsi taotluse vormis toodud summaarne kogus;
52 – nädalate arv aastas.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi alusel arvutatud rahalise tagatise suurus on väiksem kui 6390 eurot, on rahalise tagatise väärtuseks 6390 eurot aastas.
@@ -1848,7 +1848,7 @@
1) ilmneb, et litsentsi taotlemisel on esitatud valeandmeid;
2) litsentsi omaja tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 101 punktides 1-5 nimetatud asjaolud;
2) litsentsi omaja tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 101 punktides 1–5 nimetatud asjaolud;
3) litsentsi omaja ei täida litsentsi väljaandmisel esitatud nõudeid;
@@ -1894,7 +1894,7 @@
(4) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.
##### § 106. Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine
@@ -1920,7 +1920,7 @@
##### § 108. Jäätmete riikidevaheline vedu
(1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190,12.07.2006, lk 1-98) sätestatud korras.
(1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190,12.07.2006, lk 1–98) sätestatud korras.
(2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi *veoluba*) alusel.
@@ -1950,6 +1950,10 @@
(1) Keskkonnaamet peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.
##### § 114<sup>1</sup>. Teabe esitamine selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik
(1) Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik või jäätmete vastuvõtja Eestis peab esitama Keskkonnaametile või tema volitatud asutusele kolme päeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava dokumendi.
##### § 115. Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord
(1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ lisades IA ja IB.
@@ -2000,7 +2004,7 @@
(1) Järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
(1) Järelevalve käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30-47) ning toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud erisustega.
(1) Järelevalve käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47) ning toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud erisustega.
(2) Järelevalvet jäätmeluba omava isiku, Keskkonnaametis registreeritud isiku ning ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse regulaarselt. Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamises.
@@ -2016,7 +2020,7 @@
(6) Järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõike 4 ja § 26<sup>8</sup> nõuete järgimise üle teostab Tarbijakaitseamet.
(7) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27<sup>2</sup> nõuete täitmise üle teostavad lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeameti kohalikud päästekeskused.
(7) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27<sup>2</sup> nõuete täitmise üle teostavad lisaks Keskkonnainspektsioonile ka Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet.
(8) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva seaduse täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 32 000 eurot.
@@ -2024,101 +2028,101 @@
##### § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine
(1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta -
(1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 120<sup>1</sup>. Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine
(1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest -
(1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 120<sup>2</sup>. Jäätmete käitlemine registreerimistõendita
(1) Jäätmete käitlemise eest registreerimistõendita, kui registreerimistõend on nõutav, -
(1) Jäätmete käitlemise eest registreerimistõendita, kui registreerimistõend on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 120<sup>3</sup>. Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes
(1) Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita, kui litsents on nõutav, või litsentsi nõudeid rikkudes -
(1) Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita, kui litsents on nõutav, või litsentsi nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 120<sup>4</sup>. Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes
(1) Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata, kui saatekiri on nõutav, või saatekirja nõudeid rikkudes -
(1) Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata, kui saatekiri on nõutav, või saatekirja nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 120<sup>5</sup>. Rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete vedu üle riigipiiri asjakohase loata ja teatiseta ning loa nõudeid rikkudes
(1) Ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest asjakohase loata, teatiseta või loa nõudeid rikkudes -
(1) Ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest asjakohase loata, teatiseta või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 120<sup>6</sup>. Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine
(1) Jäätmealase arvestuse pidamise korra ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest -
(1) Jäätmealase arvestuse pidamise korra ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
##### § 120<sup>7</sup>. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest -
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
##### § 121. Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine
(1) Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumise eest -
(1) Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 122. Keelatud toote turule laskmine
(1) Keelatud toote turule laskmise eest -
(1) Keelatud toote turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
@@ -2126,199 +2130,199 @@
##### § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise või taaskasutamise kohustuse rikkumine
(1) Tootjale ja turustajale pandud kohustuse oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata rikkumise eest või taaskasutamise nõude mittetäitmise eest -
(1) Tootjale ja turustajale pandud kohustuse oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata rikkumise eest või taaskasutamise nõude mittetäitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 124<sup>1</sup>. Probleemtoodete tootja registreerimise kohustuse rikkumine
(1) Tootjale ja turustajale pandud registreerimise kohustuse rikkumise eest -
(1) Tootjale ja turustajale pandud registreerimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 124<sup>2</sup>. Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamine
(1) Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamise eest -
(1) Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
##### § 124<sup>3</sup>. Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine
(1) Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmise eest -
(1) Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
##### § 124<sup>4</sup>. Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumine
(1) Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumise eest -
(1) Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
##### § 124<sup>5</sup>. Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise piirangu rikkumine
(1) Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise piirangu rikkumise eest -
(1) Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 125. Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule
(1) Jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav, -
(1) Jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 126. Töötlemata jäätmete ladestamine
(1) Töötlemata jäätmete või kasutatud rehvide prügilasse ladestamise eest -
(1) Töötlemata jäätmete või kasutatud rehvide prügilasse ladestamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 126<sup>1</sup>. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumine
(1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumise eest -
(1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
##### § 126<sup>2</sup>. Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste rikkumine
(1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, välja arvatud pakendamise ja märgistamise nõuete, rikkumise eest -
(1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, välja arvatud pakendamise ja märgistamise nõuete, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 126<sup>3</sup>. Ohtlike jäätmete pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine
(1) Ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamise korra, samuti ohtlike jäätmete pakendamise nõuete rikkumise eest -
(1) Ohtlike jäätmete või nende pakendite märgistamise korra, samuti ohtlike jäätmete pakendamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
##### § 126<sup>4</sup>. Laeval jäätmete põletamine
(1) Laeval jäätmete põletamise eest -
(1) Laeval jäätmete põletamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 126<sup>5</sup>. Metallijäätmete kogumise eritingimuste rikkumine
(1) Metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest -
(1) Metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 126<sup>6</sup>. Jäätmete kõrvaldamine kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele
(1) Jäätmete kõrvaldamise eest kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele, -
(1) Jäätmete kõrvaldamise eest kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
##### § 126<sup>7</sup>. Jäätmeveo nõuete rikkumine
(1) Jäätmeveo nõuete, välja arvatud ohtlike jäätmete veo nõuete, rikkumise eest -
(1) Jäätmeveo nõuete, välja arvatud ohtlike jäätmete veo nõuete, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
##### § 126<sup>8</sup>. Mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagiste rehvide üle nõutava arvestuse pidamata jätmine
(1) Mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagiste rehvide üle nõutava arvestuse pidamata jätmise eest -
(1) Mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagiste rehvide üle nõutava arvestuse pidamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 126<sup>9</sup>. Kontrollinõuete täitmata jätmine
(1) Jäätmete üleandmise eest luba mittevajavaks käitlemiseks, veendumata, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning on varustatud nõuetekohaste tehniliste ja keskkonnakaitsevahenditega, -
(1) Jäätmete üleandmise eest luba mittevajavaks käitlemiseks, veendumata, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning on varustatud nõuetekohaste tehniliste ja keskkonnakaitsevahenditega, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
##### § 126<sup>10</sup>. Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete rikkumine
(1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete rikkumise eest -
(1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 126<sup>11</sup>. Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumine
(1) Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumise eest -
(1) Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
##### § 127. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 120-126<sup>11</sup> nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 120-126<sup>11</sup> nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
(1) Käesoleva seaduse §-des 120–126<sup>11</sup> nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 120–126<sup>11</sup> nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnainspektsioon;
@@ -2336,7 +2340,7 @@
2) Tehnilise Järelevalve Amet;
3) Päästeameti kohalik päästekeskus.
3) Päästeamet.
##### § 128. Jäätmete käitlemine ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine
@@ -2404,9 +2408,9 @@
(1) Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus käesoleva seaduse §-de 66-69 tähenduses ei laiene.
(3) Jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66-69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses ei laiene.
(3) Jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja.
(4) Jäätmevaldajad, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni.
@@ -2424,7 +2428,7 @@
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba kehtib niivõrd, kuivõrd luba ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Loa andja võib enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeloa tunnistada kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi kaalub üles isiku usalduse.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba jäätmete veoks kehtib kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi sellel osal, kus ei ole korraldatud jäätmevedu käesoleva seaduse §-de 66-69 tähenduses.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba jäätmete veoks kehtib kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi sellel osal, kus ei ole korraldatud jäätmevedu käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses.
##### § 136<sup>1</sup>. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus
@@ -2456,9 +2460,9 @@
(1) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:
1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna - vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel - vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid, välja arvatud tootmisjäätmed ja põllumajanduslikust tootmisest või metsandusest pärinevad jäätmed, korduskasutuseks ettevalmistamisena ja ringlussevõtuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) ehitus- ja lammutusjäätmeid korduskasutuseks ettevalmistamisena, ringlussevõtuna ja muu taaskasutamisena, sealhulgas jäätmete kasutamisena kaeveõõnte täitmiseks muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
##### § 136<sup>4</sup>. Jäätmetekke vältimise programmi vastuvõtmine
@@ -2466,7 +2470,7 @@
##### § 137.
-
–
##### § 139.