Täitemenetluse seadustik

4) infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.

(2) Avaliku võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Enne täitmisregistriga liitumist peab kasutaja liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta. Vastavat nõuet ei kohaldata julgeolekuasutustele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamisel.

(2) Täitmisregistriga liitunud kasutaja peab tegema käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud tehnilises lahenduses kättesaadavaks teabe päringute kohta, mis on täitmisregistri kaudu tehtud krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta, välja arvatud juhul, kui nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirangu alus või andmesubjekti õiguste piirang.

(3) Täitmisregistri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium.

(5) Täitmisregistri põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpne andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ülesanded;

4) volitatud töötlejad ja nende ülesanded;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

6) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud infovahetuskanali kaudu päringute tegemise ja andmete töötlemise kord;

7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

8) konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded;

9) muud korralduslikud küsimused.

(5) Isikuandmed, mida täitmisregistris töödeldakse, on järgmised: võlgniku, sissenõudja, kohtutäituri, arestimisakti koostaja ja päringu saatja üldandmed.

(5) Täitmisregistris töödeldavaid andmeid säilitatakse viis aastat menetluse lõpetamisest arvates.

(6) Täiteasjad registreeritakse täitmisregistris.

(7) Täitmisregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse.

(8) Täitmisregistri kaudu tehakse kättesaadavaks:

1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud täiteasjade kohta;

2) andmed täitemenetluses seatud arestide ja nende järjekorra kohta;

3) andmed täitemenetluse menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta.

(11) Elatise võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidumise vältimise eesmärgil on täitmisregistrist avalikult kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number.

(12) Täitmisregistrist on avalikult kättesaadav teave, kas juriidilisel isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg.

§ 63¹. Elektrooniline arestimissüsteem

§ 63². Kohtutäiturite tööks vajalik infosüsteem

(1) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda peab kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteem võimaldab ka avaliku võimu kandja nõuete täitmisele esitamist ja jaotamist kohtutäituritele, sealhulgas juhuslikkuse põhimõttel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) kohtutäituri ja tema määratud esindaja üldandmed;

2) sissenõudja ja tema esindaja üldandmed;

3) õigustatud ja kolmandate isikute üldandmed;

4) võlgniku üldandmed, esindaja olemasolu korral andmed võlgniku teovõime piiramise kohta ja esindaja üldandmed ning andmed võlgniku töötamise, õppimise ja vara kohta;

5) võlgnikuga seotud isikute üldandmed ja andmed nende vara kohta;

6) enampakkumisel osaleja üldandmed, riikliku tausta olemasolu andmed, kutse- ja tegevusala andmed ning tegeliku kasusaaja olemasolu korral tema üldandmed;

7) täitedokumendist tulenevalt süütegudega seotud isikuandmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse kümme aastat täitetoimiku lõpetamisest arvates.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

(2) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda asutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi ning kehtestab selle põhimääruse, milles sätestatakse infosüsteemi pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsustatud andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.

6. peatükk SISSENÕUDE PÖÖRAMINE VALLASASJADELE

1. jagu Arestimine

§ 64. Võlgniku valduses olevate asjade arestimine

(1) Võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt.

(2) Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist.

(3) Võlgniku kaudses valduses oleva asja võib kohtutäitur oma valdusse võtta üksnes otsese valdaja nõusolekul. Kui otsene valdaja keeldub asja välja andmast, võib kohtutäitur arestida võlgniku nõudeõiguse kolmanda isiku vastu.

(4) Kui kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks, on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara.

(5) Äravõetud sularaha kannab kohtutäitur hiljemalt järgmisel tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.

§ 65. Arestipandiõigus

(1) Arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale.

(2) Arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool.

(4) Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht.

§ 66. Mittearestitavad asjad

(1) Arestida ega täitemenetluses müüa ei või järgmisi asju:

1) võlgniku isiklikud asjad ning maja- ja köögitarbed, riietusesemed, pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks;

2) vähemalt üks tehniline vahend, mis tagab võlgnikule Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; RT I 2003, 29, 174; 64, 429) § 44 lõikes 1 ettenähtud info saamise õiguse kasutamise;

3) võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma;

4) põllumajandusega tegeleva isiku põllumajandusseadmed, kariloomad, väetis ja põllumajandussaadused, mis on võlgnikule hädavajalikud tema enda ja tema perekonna ülalpidamiseks kuni järgmise saagini;

5) füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed;

6) raamatud või muud esemed, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab õppetöös või kultustoimingutes;

7) võlgnikule kuuluvad raamatupidamisdokumendid, perekonnaürikud, abielusõrmused, ordenid ja teenetemärgid;

8) kunstjäsemed, prillid ja muud kehapuude tõttu vajalikud abivahendid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab;

9) võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikud esemed;

10) riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikogu või museaalid;

11) arhivaalid;

12) muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud asjad võib arestida, kui sundtäitmist nõuab müüja nende asjade müügi tõttu omandireservatsiooniga tagatud rahalise nõude põhjal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kultustoiminguteks vajalikke asju võib arestida, kui asjade kasutamisviis on vastuolus heade kommetega või karistatav.

(4) Arestida ei või piiratud tsiviilkäibega riigivara ega asju, mida võlgnikust riik või kohaliku omavalitsuse üksus vajab avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega. Enne otsustamist tuleb ära kuulata pädeva ministeeriumi või asutuse esindaja seisukoht.

§ 67. Loomade arestimata jätmine

(1) Arestida ei ole lubatud kodus mittetulunduslikul eesmärgil peetavaid loomi.

(2) Sissenõudja avalduse alusel võib kohus lubada arestida suure väärtusega looma, kui arestimata jätmine rikuks oluliselt sissenõudja selliseid huve, mille korral ei saa arvestada loomakaitsehuvidega ega võlgniku õigustatud huvidega.

§ 68. Asendusarestimine

(1) Käesoleva seadustiku § 66 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud asja võib arestida, kui sissenõudja annab enne asja äravõtmist võlgnikule kasutamiskõlbliku, vähem väärtusliku asendusasja või asendusasja soetamiseks raha (edaspidi asendusarestimine). Asendusasja väärtus või asendusasja soetamiseks makstud raha hüvitatakse sissenõudjale sundtäitmise tulemist täitekuluna.

(2) Kui sissenõudjal ei ole võimalik asja õigel ajal asendada või seda ei saa temalt oodata, võib kohtutäitur korraldada asja asendusarestimise tingimusel, et võlgnikule antakse asja asendamiseks vajalik raha täitekuluna sundtäitmisel saadud tulemist.

(3) Asendusarestimise otsustab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel ja määrab sissenõudja pakutava asendusasja väärtuse või asja asendamiseks vajaliku summa.

(4) Võlgnikule asendusasja soetamiseks antud raha ei või arestida.

§ 69. Eelarestimine

(1) Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist.

(2) Kohtutäitur vabastab asja aresti alt, kui asi ei ole muutunud arestitavaks kuue kuu jooksul eelarestimisest arvates.

§ 70. Vara üleskirjutamise juures viibivad isikud

(1) Vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku.

(2) Vara üleskirjutamise juures võib viibida sissenõudja või tema esindaja.

§ 71. Asja jätmine võlgniku valdusse

(1) Kohtutäitur võib jätta arestitud asja võlgniku valdusse, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Võlgniku valdusse ei jäeta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid.

(2) Kui asi jäetakse võlgniku valdusse, tuleb see arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada.

§ 71¹. Elatise võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile üleandmine

(1) Kui elatise võlgnik ei ole käsutamise keelumärkega sõidukit või muud liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile vabatahtlikult üle andnud, võib kohtutäitur vajaduse korral kaasata politseiametniku sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja kättesaamiseks elatise võlgniku otsesest valdusest.

(2) Kui kohtutäitur soovib kaasata politseiametniku keelumärkega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valduse kättesaamiseks, teeb ta liiklusregistrisse sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja käsutamise keelumärke juurde lisamärke „Üle anda kohtutäiturile”. Kui lisamärke on teinud mitu kohtutäiturit, antakse hoiule võetud sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi üle esimesel järjekohal oleva lisamärke teinud kohtutäiturile.

(3) Politseiametniku poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märke alusel hoiule võetud sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi loetakse üleandmise märke teinud kohtutäituri valdusesse läinuks.

(4) Politseiametnik märgib sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valduse üleandmise protokolli andmed asja, selle üldise seisundi, elatise võlgniku ja üleandmise märke teinud kohtutäituri kohta. Politseiametnik edastab protokolli üleandmise märke teinud kohtutäiturile.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud protokolli kantavate andmete täpse loetelu kehtestab

määrusega.

§ 71². Politseiametniku õigused elatise võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile üleandmisel

(1) Käesoleva seadustiku §-s 71¹ nimetatud käsutamise keelumärkega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valduse üleandmiseks on politseiametnikul õigus:

1) tutvuda politsei andmekogus sisalduvate andmetega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja kohta;

2) tutvuda liiklusregistris sisalduvate andmetega sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja omaniku, selle suhtes kehtestatud käsutamise keelumärgete ja kohtutäiturile üleandmise märgete kohta;

3) tuvastada sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja valdaja isikusamasus korrakaitseseaduse §-s 32 sätestatud korras;

4) peatada sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud korras;

5) võtta sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi hoiule, kasutades selleks elatise võlgniku suhtes vajaduse korral vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu;

6) anda hoiule võetud sõiduk või muu liiklusregistrisse kantud asi üle isikule, kellest Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on teatanud Politsei- ja Piirivalveametile.

(2) Politseiametnik võib tutvuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetega ka kohtutäiturile üleandmise märke olemasolu kontrollimiseks.

§ 72. Arestitud asjade hoiuleandmine kolmandale isikule

(1) Kui kohtutäitur ei võta arestitud asja enda valdusse ega jäta seda võlgniku valdusse, võib ta asja anda hoiule kolmandale isikule.

(2) Vara hoidja määratakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel.

(3) Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur. Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast.

(4) Asi antakse hoiule arestimisakti alusel. Hoiuleandmisel selgitab kohtutäitur hoidjale tema kohustusi ning kohustuste rikkumise tagajärgi.

(5) Kui hoidja õigustamatult ei tagasta hoitavat asja kohtutäituri nõudel, võib sissenõudja taotleda selle äravõtmist hoidjalt. Kui äravõtmiseks on vaja siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile, võib seda teha kohtumääruse alusel. Kohtumäärus tehakse kohtutäituri avalduse alusel.

(6) Hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka.

(7) Hoidja vastutusele asja säilimise ja tagastamise eest kohaldatakse võlaõigusseaduses hoidja vastutuse kohta sätestatut. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja.

§ 73. Kolmandate isikute vastuväited arestimisele

(1) Pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik ei või asja arestimisele vastu vaielda.

(2) Kui kolmas isik väidab arestimisel, et arestitav asi on tema omandis, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta. Kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks.

§ 74. Arestitud asja hindamine

(1) Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.

(2) Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti.

(3) Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel.

(4) Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur.

(5) Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.

(6) Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.

(7) Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras.

(8) Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

(9) Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

§ 75. Arestimisakt

(1) Asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti, mille vormi kehtestab

määrusega.

(2) Aktile kirjutavad alla kohtutäitur, vara hoidja, võlgnik ja teised arestimise juures viibinud isikud. Allkirja andmisest keeldumise puhul tehakse akti sellekohane märge.

(3) Akt koostatakse ühes eksemplaris, mis jääb täitetoimikusse. Akti ärakiri antakse võlgnikule või tema esindajale või juuresviibinud täiskasvanud perekonnaliikmele, sissenõudjale ning vara hoidjale.

(4) Kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates.

(5) Kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda.

§ 76. Asja arestimine teise sissenõudja kasuks

(1) Arestitud asja teistkordseks arestimiseks lisab kohtutäitur akti teise sissenõudja andmed ning märkuse, et asi on juba eelnevalt arestitud.

(2) Kui esimest korda on asja arestinud teine kohtutäitur või Maksu- ja Tolliamet, tuleb neile kätte toimetada akti ärakiri.

(3) Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb kätte toimetada teade iga arestimise kohta.

§ 77. Asja vabastamine arestist

(1) Kohtutäitur vabastab sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul asja arestist, isegi kui muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks.

(2) Kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata.

(3) Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi.

(4) Kohtutäitur vabastab asja arestist, kui asja ei õnnestu mõistliku aja jooksul müüa. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata.

(5) Registreerimisele kuuluva asja arestist vabastamisel kustutab registripidaja kohtutäituri esildise alusel registrisse kantud keelumärke.

2. jagu Müük täitemenetluses

§ 78. Avalik enampakkumine

(1) Arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik, võib enampakkumine toimuda suuliselt.

(3) Kui arestitud vallasasjade hind on arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurot, võib kohtutäitur nende müügi volitada kojale.

§ 79. Enampakkumine mitmekordse arestimise puhul

§ 80. Enampakkumise aeg

(1) Enampakkumise aja määrab kohtutäitur.

(2) Kohtutäitur ei või enampakkumist korraldada enne kümne päeva möödumist asja arestimisest, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku varasemas ajas.

(3) Kohtutäitur võib enampakkumise korraldada enne kümne päeva möödumist arestimisest, kui tähtaja järgimisel väheneks enampakkumisele pandava asja väärtus ilmselt oluliselt või kui asja hoidmisega kaasnevad ebamõistlikult suured hoiukulud.

§ 81. Enampakkumise koht

(1) Elektrooniline enampakkumine toimub veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas (edaspidi oksjonikeskkond).

(2) Kui kohtutäitur korraldab avaliku suulise enampakkumise, määrab ta suulise enampakkumise koha, arvestades asja müümise võimalusi ja enampakkumise kulusid.

§ 82. Alghind enampakkumisel

(1) Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind.

(2) Kohtutäituril on õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata.

(3) Enne alghinna muutmist küsib kohtutäitur sissenõudja ja võlgniku seisukohta selle suhtes.

§ 83. Tagatisraha enampakkumisel

(1) Kohtutäitur võib enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma.

(2) Tagatisraha tasutakse kohtutäituri määratud kontole või kohtutäiturile sularahas enampakkumisele registreerimisel. Kui tagatisraha tasutakse kohtutäituri määratud kontole, loetakse tagatisraha tasutuks kohtutäituri konto krediteerimisest tagatisraha ulatuses. Tagatisraha võib tasuda sularahas, kui tagatisraha suurus ei ületa 640 eurot.

(2) Kui tagatisraha tasutakse oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu, loetakse tagatisraha kohtutäiturile tasutuks koja tsentraalkonto krediteerimisest tagatisraha ulatuses. Enampakkumisel osaleja kannab nimetatud viisil tagatisraha tasumisega kaasnevad kulud.

(2) kehtestab määrusega täpsema korra ja nõuded tagatisraha tasumisele oksjonikeskkonnas makseviisi pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu.

(3) Kohtutäitur võib tagatisrahana aktsepteerida ka tagatisraha suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid.

(4) Tagatisraha ei pea maksma:

1) riik ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eesti Pank;

2) sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha.

(5) Ostja makstud tagatisraha arvatakse ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval.

§ 84. Enampakkumisest teatamine

(1) Enampakkumise kuulutuses märgitakse:

1) enampakkumise algus ja koht ning enampakkumisele registreerimise kord ja tähtaeg;

2) enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus;

3) alghind, tagatisraha tasumise kord ja suurus, samuti ostuhinna ja tagatisraha tasumise tähtaeg;

4) müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht;

5) müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused;

6) ettepanek teha kohtutäiturile enne enampakkumist teatavaks oma õigused müüdavale asjale, kui nendest ei ole kohtutäiturile veel teatatud, ja neid õigusi kohtutäituri nõudmisel põhistada;

7) ettepanek isikutele, kellel on enampakkumist takistavaid õigusi, saavutada kokkuleppel sissenõudjaga või kohtulahendi alusel enne tulemi jaotamise päeva enampakkumise lõpetamine või peatamine;

9) elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõpu aeg ja pikeneva lõpu intervall.

(2) Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes.

(3) Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

(4) Kohtutäitur võib enampakkumise kuulutuse avaldada ka vähem kui kümme päeva enne enampakkumist või anda enampakkumisest teada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust erineval viisil või tähtajal, kui asi võib hävida või rikneda või kui selle väärtus võib oluliselt väheneda.

§ 85. Õigus tutvuda müüdavate asjadega

(1) Soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni.

(2) Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve.

(3) Soovijatel on õigus tutvuda müüdava asja kohta tehtud avaldustega ning asja puudutavate tõenditega, muu hulgas hindamisaktidega.

§ 86. Kirjalik hinnapakkumine

(1) Vallasasja suulisel enampakkumisel asja osta sooviv isik võib kuni enampakkumise alguseni esitada kohtutäiturile kirjaliku hinnapakkumise, milles peab olema märgitud:

1) hinnapakkuja nimi ja elukoht või asukoht;

2) asja üldine kirjeldus;

3) asja eest pakutav hind.

(2) Kirjalik hinnapakkumine peab olema esitatud suletud ümbrikus. Ümbrik avatakse enampakkumisel.

§ 87. Enampakkumisel pakkuda võivad isikud

(1) Enampakkumisel võivad pakkujana osaleda kõik isikud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Enampakkumisel võivad kaasa pakkuda ka võlgnik ja sissenõudja.

(2) Enampakkumisel ei või isiklikult ega esindajana osaleda kohtutäitur ega isik, kes on viibinud manukana vara arestimise juures, samuti isik, kes korraldab enampakkumist või kes on manukas enampakkumise läbiviimisel, ning sellise isiku arvel tegutsev isik. Kohtutäitur teatab seda suulisel enampakkumisel osalejatele enne enampakkumise alustamist.

(3) Vara müümine käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule ja asja käsutamine nimetatud isiku poolt on tühised. Kui seetõttu tuleb korraldada uus enampakkumine, kannab rikkunud isik selle korraldamise kulud ja peab tasuma tema poolt pakutud hinna ning uuel enampakkumisel pakutud hinna vahe, kui uuel enampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam.

§ 87¹. Enampakkumisele registreerimise kord

(1) Enampakkumisele registreeritakse enne enampakkumise algust.

(2) Kui enampakkumisel müüakse vallasasja, mille väärtus ei ületa 1000 eurot, saab enampakkumisele registreerida vahetult enne pakkumise tegemist.

(3) Enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha käesoleva seadustiku § 83 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud korras.

(4) Isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda.

§ 88. Suulise enampakkumise kord

(1) Suulist enampakkumist alustades teeb kohtutäitur teatavaks müüdavat vara puudutavad olulised tingimused, menetluses osalevad sissenõudjad, nende nõuded, asjade arestimise aja, esitatud avaldused, suulise enampakkumise tingimused ja alghinna. Suulise enampakkumise tingimuste hulka kuulub ka suulisel enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm, mille määrab müüdava asja väärtust arvestades kohtutäitur.

(2) Arestimisaktis märgitust erineva alghinna määramist peab kohtutäitur suulise enampakkumise alustamisel põhjendama.

(3) Pärast tingimuste teatavakstegemist avab kohtutäitur laekunud kirjalikud pakkumised ja teeb ettepaneku teha edasisi pakkumisi.

(4) Vara müüakse suulisel enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras.

(5) Suuline enampakkumine viiakse läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul.

§ 88¹. Elektroonilise enampakkumise kord

(1) Enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna.

(2) Elektrooniline enampakkumine avatakse oksjonikeskkonnas käesoleva seadustiku § 84 lõikes 2 nimetatud viisil avalikkusele teatavaks tehtud ajal. Elektrooniline enampakkumine on avatud vähemalt viis tööpäeva. Käesoleva seadustiku § 80 lõikes 3 nimetatud juhul võib enampakkumise kestust lühendada.

(4) Pärast enampakkumise avamist alustavad osalejad pakkumisi alghinnast. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt täiseurodes vastavalt enampakkumise sammule.

(5) Elektrooniline enampakkumine lõpeb enampakkumise kuulutuses märgitud ajal. Kui pikenemise intervalli jooksul tehakse enne enampakkumise lõpu aega uus pakkumine, lükkub enampakkumise lõpp pikenemise intervalli võrra edasi ja enampakkumine kestab seni, kuni pakkumisi tehakse. Enampakkumise pikenemise intervall on 1–60 minutit. Kui pikenenud lõpu korral ei ole enampakkumine lõppenud varem, lõpeb enampakkumine 120 tunni möödumisel kuulutuses märgitud enampakkumise lõpu ajast.

(6) võib kehtestada määrusega tehnilised nõuded elektroonilise enampakkumise läbiviimise kohta.

§ 88². Lihtsustatud enampakkumise kord

(1) Lihtsustatud enampakkumise viib läbi koja poolt volitatud isik. Lihtsustatud enampakkumine tuleb läbi viia tõhusalt ja võimalikult väikeste kuludega.

(2) Lihtsustatud enampakkumise kuulutus avaldatakse koja veebilehel vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumise toimumist. Kuulutuses märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus ning müüdavate asjadega tutvumise aeg ja koht.

(3) Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb lihtsustatud enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kolm tööpäeva enne enampakkumist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 märgitud tähtaega ei kohaldata kiiresti rikneva asja enampakkumisel.

§ 89. Pakkumise tagasilükkamine

(1) Kohtutäitur lükkab tagasi tühise pakkumise. Tühiseks pakkumiseks loetakse eelkõige:

1) pakkumist, mis ei kata alghinda;

2) selle isiku pakkumist, kes ei tohi enampakkumises osaleda;

3) tingimuslikku pakkumist.

(2) Kohtutäitur võib tagasi lükata enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumise.

(3) Kui pakkumise kehtivus sõltub pakkujat esindava isiku esindusõiguse ulatusest või muu isiku nõusolekust, lükkab kohtutäitur pakkumise tagasi, kui esindusõigust või nõusolekut ei tõendata viivitamata.

§ 90. Suulise enampakkumise kestus

(1) Suulist enampakkumist jätkatakse kuni kohtutäituri pakkumiste esitamise ettepaneku peale ei esitata enam ühtegi ülepakkumist.

§ 91. Pakkumise parimaks tunnistamine

(1) Suulisel enampakkumisel teeb kohtutäitur viimase ülepakkumise ja enampakkumise lõpu enampakkumisel teatavaks. Suulisel enampakkumisel tehtud viimane ülepakkumine tunnistatakse parimaks pärast kolmekordset väljakuulutamist.

(2) Elektroonilisel enampakkumisel tunnistatakse parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine.

(3) Kui parim pakkuja on loovutanud ostja õigused teisele isikule ja see isik võtab üle ka parimast pakkumisest tulenevad kohustused, esitatakse sellekohased avaldused kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul.

(4) Kohtutäitur ei tunnista pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus.

(5) Pakkumise parimaks tunnistamine tehakse suulisel enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise päeval enampakkumise kohas ja elektroonilisel enampakkumisel enampakkumise päevale järgneval tööpäeval oksjonikeskkonnas. Kui pakkuja osales pakkumiste avamisel, loetakse ta enampakkumise tulemustest informeerituks. Kohtutäitur võib erandjuhtudel teatavakstegemise kuni seitsmeks päevaks edasi lükata. Edasilükkamisest annab kohtutäitur enampakkumisel osalejatele viivitamata teada.

(6) Pakkumise parimaks tunnistamine kehtib teatavakstegemise ajast alates.

§ 92. Suulisel enampakkumisel viibivate isikute vastuväited

(1) Pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist võivad kohalviibivad isikud esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta. Kohtutäitur teatab neile sellest õigusest.

(2) Kohtutäitur kannab vastuväited enampakkumise akti.

(3) Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda.

§ 92¹. Elektroonilisel enampakkumisel osalevate isikute vastuväited

(1) Elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud võivad esitada vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva tööpäeva jooksul. Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

§ 93. Ostuhinna kohese tasumise kohustus

(1) Suulise enampakkumise võitja peab ostuhinna tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist.

(2) Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, peab suulise enampakkumise võitja tasuma kohe pärast enampakkumise lõppemist ühe kümnendiku ostuhinnast, ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, peab ta tasuma kohe kogu ostuhinna.

(2) Elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast üks kümnendik tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval.

(3) Koheseks tasumiseks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 tähenduses loetakse ostuhinna tasumist sularahas või kohtutäituri määratud kontole. Kui ostuhind tasutakse kohtutäituri määratud kontole, loetakse ostuhind kohtutäiturile tasutuks kohtutäituri konto krediteerimisest ostuhinna ulatuses. Kohtutäitur võib kohese tasumisena aktsepteerida ka vähemalt ostuhinna suuruses antud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatut, tagasivõtmatut ja tingimusteta maksegarantiid.

(4) Kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(5) Asi antakse ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist.

(5) Kui ostuhind tasutakse oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu, loetakse ostuhind kohtutäiturile tasutuks koja tsentraalkonto krediteerimisest ostuhinna ulatuses. Ostja kannab nimetatud viisil tagatisraha tasumisega kaasnevad kulud.

(5) kehtestab määrusega täpsema korra ja nõuded ostuhinna tasumisele oksjonikeskkonnas makseteenuse pakkuja pakutava kohest laekumist võimaldava makseviisi kaudu.

(6) Ostja taotlusel pikendab kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise vormistab kohtutäitur otsusena. Otsus edastatakse võlgnikule, sissenõudjale, parima pakkumise teinud isikule ja isikutele, kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada.

§ 93¹. Ostuhinna tasumine laenuga

(1) Kui ostja soovib osta sundenampakkumisel müüdavat asja krediidiasutuse väljastatava laenuga, peab ta sellest kohtutäiturile teatama kohe pärast tema pakkumise parimaks tunnistamist. Koheseks teatamiseks loetakse kohtutäiturile teatamist parimaks pakkumiseks tunnistamise päeval.

(2) Ostuhinna tasumisel laenuga ei kohaldata ostjale käesoleva seadustiku §-s 93 sätestatud ostuhinnast ühe kümnendiku ega ostuhinna kohese tasumise kohustust. Ostja kohustub tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates.

(3) Ostuhinna tasumist laenuga ei saa taotleda võlgnik.

§ 94. Makstava summa suurendamine

(1) Kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud, tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka juhul, kui õigus on tingimuslik ja edasilükkav tingimus ei saabu või saabub äramuutev tingimus ja ostja teadis sellest või pidi seda teadma pakkumise tegemisel.

§ 95. Enampakkumise tulemi vastuvõtmine

(1) Enampakkumise tulem on parimale hinnapakkumisele vastav rahasumma. Enampakkumise tulemi võtab vastu kohtutäitur. Tulemi vastuvõtmise ja sissenõudjale üleandmise korra kehtestab

määrusega.

(2) Täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule.

§ 96. Enampakkumise akt

(1) Enampakkumise kohta koostab kohtutäitur akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja manukad. Akti vormi kehtestab

määrusega.

(2) Enampakkumise aktis märgitakse muu hulgas järgmised andmed:

1) müüdava asja andmed;

2) ostja nimi, isiku- või registrikood;

3) parima pakkumise hind ning tasumise viis ja tähtaeg;

4) asja üleandmise tingimused.

(3) Kui asi tuleb registris vormistada ostja nimele, toimub see enampakkumise akti ärakirja alusel.

(4) Kohtutäitur toimetab enampakkumise akti kätte sissenõudjale, võlgnikule, parima pakkumise esitanud isikule ning isikutele, kelle õigused müüdavale asjale on kohtutäiturile teada.

§ 97. Enampakkumise lõpetamine enne asjade müümist

(1) Suuline enampakkumine lõpetatakse, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, maksab pärast suulise enampakkumise algust, kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks.

(1) Kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval.

(2) Ülejäänud asjade müük enampakkumisel lõpetatakse, kui raha, mis on saadud osa asjade müügist, on küllaldane sissenõudja nõude ja täitekulude katmiseks.

§ 98. Enampakkumise õiguslikud tagajärjed

(1) Omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel.

(2) Omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest.

(3) Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist.

(4) Kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud, võib ta esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.

(5) Enampakkumisel ei saa kasutada ostueesõigust.

§ 99. Enampakkumise nurjumine

(1) Kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui:

1) enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist;

2) ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses;

3) parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks;

4) kõik pakkumised lükatakse tagasi.

(2) Enampakkumise nurjumise korral jääb sissenõudja pandiõigus arestitud asjadele püsima.

§ 99¹. Enampakkumise peatumine katkestuse tõttu oksjonikeskkonnas

(1) Kui enampakkumise lõpu ajal esineb oksjonikeskkonnas katkestus, peatub enampakkumine katkestuse ajaks ja jätkub pärast katkestuse lõppemist. Enampakkumise lõpu aeg lükkub katkestuse aja võrra edasi.

§ 100. Kordusenampakkumine

(1) Enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist.

(1) Kordusenampakkumise korraldamisel valib kohtutäitur elektroonilise või suulise enampakkumise.

(2) Kordusenampakkumine ei toimu varem kui kümme päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist, välja arvatud käesoleva seadustiku § 84 lõikes 4 sätestatud juhul.

(3) Kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele. Suulise enampakkumise läbiviimisel teavitab kohtutäitur enampakkumisest osavõtjaid kordusenampakkumise võimalusest enampakkumise lõpetamisel. Sel juhul ei ole kohtutäituril kordusenampakkumisel õigust asja alla hinnata.

(4) Esialgne ostja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda. Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja eelarve ühisossa. Samuti peab ta tasuma tema pakutud hinna ning kordusenampakkumisel pakutud hinna vahe, kui kordusenampakkumisel pakutud hind on tema pakutud hinnast madalam. Võlgnikul on õigus nimetatud hinna vahe esialgselt ostjalt sisse nõuda.

(5) Kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja, käesoleva seaduse § 51¹ lõikes 1 sätestatud juhul võlgniku asemel pankrotihalduri seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.

§ 101. Asja müümine muul viisil

(1) Sissenõudja või võlgniku avalduse alusel võib kohtutäitur arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel või elektroonilisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga.

(2) Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur müüa vara muul viisil kui enampakkumisel üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine.

(3) Kohtutäitur toimetab võlgnikule ja sissenõudjale kätte teate asjade muul viisil müümise kavatsuse kohta. Poole nõusolekuta ei või kohtutäitur asju müüa enne, kui teate kättetoimetamisest on möödunud seitse päeva.

(4) Muul viisil müümisel võib kohtutäitur vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti arestimisaktis märgitud hinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta.

(5) Kohtutäitur võib asja müüa ka sissenõudjale. Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kui ostuhind on väiksem kui sissenõudja nõue või sellega võrdne, kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku § 93 lõikes 4 sätestatut.

(6) Asja muul viisil müügi kohta koostab kohtutäitur

kinnitatud vormis akti. Akti ärakirja alusel toimub omandiõiguse sissekandmine registrisse.

(7) Muul viisil müügi õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse vastavalt enampakkumise õiguslike tagajärgede kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 101¹. Väikese väärtusega vallasasja müümine muul viisil

(1) Kui arestitud vallasasja hind ei ületa arestimisakti kohaselt 100 eurot ja enampakkumise korraldamine ei ole otstarbekas, müüb kohtutäitur asja muul viisil. Kohtutäitur võib korraldada asja müümise ka isiku kaudu, kes tegeleb oma tavapärases majandustegevuses asjade müümisega.

(2) Kohtutäitur teeb väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta otsuse ning toimetab selle võlgnikule ja sissenõudjale kätte. Kohtutäitur märgib otsusesse muu hulgas nimekirja muul viisil müüdavatest asjadest, asja allahindamise tingimused, asja minimaalse müügihinna ja müügikoha.

(3) Väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta avaldatakse teave koja veebilehel vähemalt kolm tööpäeva enne asja müügiks üleandmist. Teates märgitakse muu hulgas kohtutäituri nimi, müüdavate asjade üldine kirjeldus ja müügikoht.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud tähtaega ei kohaldata, kui asi võib muutuda kasutuskõlbmatuks.

(5) Väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümisel võib vara alla hinnata iga viie tööpäeva möödumisel kuni kümme protsenti arestimisaktis märgitud hinnaga võrreldes. Kui asja ei õnnestu müüa, tagastatakse asi võlgnikule. Asjad, mida ei õnnestu võlgnikule tagastada, võib hävitada või anda üle heategevuslikul eesmärgil.

(6) Kohtutäitur kannab täitetoimikusse andmed müüdud asja nimetuse, müügihinna, müümise aja ja isiku kohta, kelle kaudu kohtutäitur asja müümise korraldas.

§ 102. Asja müümine kohtutäituri kontrolli all

(1) Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all.

(2) Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine.

(3) Kohtutäitur toimetab sissenõudjale kätte teate võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks, välja arvatud juhul, kui talle esitatakse sissenõudja nõusolek asjade muul viisil müümiseks. Kohtutäitur ei anna võlgnikule nõusolekut asja müümiseks enne seitsme päeva möödumist teate sissenõudjale kättetoimetamisest, kui sissenõudja teatele varem ei vasta.

(4) Kohtutäitur ei luba võlgnikul vara müüa vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga. Kohtutäitur tagab, et asja müügist saadav tulem tasutakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

(5) Kohtutäitur võib nõustuda ka asja müümisega sissenõudjale. Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kui ostuhind on väiksem või võrdub sissenõudja nõudega, kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku § 93 lõikes 4 sätestatut.

(6) Asja müümine kohtutäituri kontrolli all toimub müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Kohtutäitur annab müügiks nõusoleku.

§ 103. Müüdud asja juhusliku hävimise riisiko üleminek ja vastutus asja puuduste eest

(1) Asja müümisel täitemenetluses läheb müüdava asja juhusliku hävimise riisiko ostjale üle asja üleandmise ajast. Üleandmisest alates kannab ostja kõik asjaga seotud kulud ja koormatised ning saab kogu kasu.

(2) Asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. See ei välista kohtutäituri ega võlgniku võimalikku vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui asja müüb võlgnik kohtutäituri kontrolli all.

§ 104. Kolmandate isikute asjaõiguste lõppemine müümisel

(1) Omandi tekkimisega kohtutäituri müüdud asjale lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku asjaõigused võõrandatud asjale, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõppenuks loetakse ka sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue on pööratud.

(2) Kolmanda isiku asjaõigus müüdud asjale ei lõpe, kui õiguse omaja ja ostja lepivad selles kokku või kui õigus oli tekkinud enne õigust, millest tulenevalt täitemenetlus teostati.

(3) Kui asja müüb võlgnik kohtutäituri kontrolli all, lõpevad kolmandate isikute õigused asjale asjaõigusseaduse sätete kohaselt.

3. jagu Tulemi jaotamine sissenõudjate vahel

§ 105. Asjade müügist saadud tulemi jaotamine

(1) Kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht.

(2) Kohtutäitur kannab raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist.

§ 106. Tulemi jaotamine jaotuskava alusel

(1) Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel.

(2) Jaotuskava koostatakse ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha.

(3) Kui jaotuskava koostamisel ei ole selge, kas ostja peab tasuma ka lisasumma käesoleva seadustiku § 94 kohaselt, arvestatakse lisasummat jaotuskavas tingimuslikult ja see jagatakse laekumisel hiljem.

(4) Kohtutäitur toimetab jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks.

§ 107. Tähtajalise ja tingimusliku nõude arvestamine

(1) Tähtajaline nõue loetakse tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele.

(2) Kui nõue on intressideta, arvab kohtutäitur võlaõigusseaduse § 94 kohaselt nõude summast maha intressi ajavahemiku eest tulemi väljamaksmise päevast kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni.

(3) Kui nõue on edasilükkava tingimusega, hoiustab kohtutäitur summa sissenõudja kasuks. Hoiustamine toimub samade tingimustega, mis olid nõudel. Hoiustatud summa maksab kohtutäitur välja õigustatud isikule nõude sissenõutavaks muutumise korral.

(4) Õigustatud isiku õigus hoiustatud summale lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kümne aasta möödumisel alates summa hoiustamisest, kui õigustatud isik ei ole selle tähtaja jooksul hoiustatud summa kättesaamiseks välja ilmunud.

(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist makstakse hoiustatud summa välja isikule, kes oli müümise ajal asja omanik. Kui omanik ei nõua summa väljamaksmist ühe aasta jooksul alates nõudeõiguse tekkimisest, kantakse raha riigieelarvesse.

§ 108. Sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist

(1) Pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid.

(2) Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid.

(3) Kohtutäitur edastab kolmanda isiku avalduse koos õigust tõendavate dokumentidega võlgnikule ja sissenõudjatele.

(4) Kohtutäitur võtab pandipidaja või muu eesõigusega isiku nõude arvesse tulemi jagamisel ja jaotuskava koostamisel, lähtudes õiguse järjekohast, kui avalduse esitaja pandiõigus nähtub avalikult usaldatavast registrist või kui pandi või muu eesõiguse aluseks olev leping on notariaalselt tõestatud.

(5) Sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab kohtutäitur arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Kui õigus ei nähtunud avalikult usaldatavast registrist, rahuldatakse nõue pärast sissenõudjate nõudeid. Kui õigusest ei ole õigeaegselt teatatud, rahuldatakse sellest tulenev nõue pärast kõiki muid nõudeid.

(6) Kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast.

(7) Kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest.

§ 109. Jaotuskava vaidlustamine ja kinnitatuks lugemine

(1) Sissenõudja võib 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse.

(2) Kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada.

(3) Kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja.

(4) Kohus võib hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava.

7. peatükk SISSENÕUDE PÖÖRAMINE VARALISTELE ÕIGUSTELE

1. jagu Üldsätted

§ 110. Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine

(1) Varalistele õigustele sissenõude pööramisel kohaldatakse vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

§ 111. Sissenõude pööramine nõudele

(1) Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.

§ 112. Nõuded, millele ei saa sissenõuet pöörata

(1) Sissenõuet ei saa pöörata nõudele, mida ei saa loovutada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Nõudele, mille loovutamine on välistatud või piiratud poolte kokkuleppega, võib pöörata sissenõude.

(3) Nõudele, mida ei või loovutada seetõttu, et kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, võib pöörata sissenõude, kui arestida saab võlgnetava eseme.

(4) Sundosanõudele võib pöörata sissenõude üksnes siis, kui võlgnik on sõlminud sundosa saamiseks pärijaga kokkuleppe või kui võlgnik on esitanud sundosa saamiseks pärija vastu hagi. Sama kehtib kinkija nõude kohta kingi tagasinõudmiseks ja võlgniku nõude suhtes mittevaralise kahju hüvitamiseks.

§ 113. Tingimusliku ja tulevase nõude arestimine

(1) Arestida võib ka tingimusliku nõude.

(2) Tulevase nõude võib arestida juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav.

§ 114. Nõude arestimisakt

(1) Nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed:

1) sissenõutava summa suurus;

2) arestitava nõude üldine kirjeldus;

3) viide täitedokumendile;

4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile.

(2) Tulevase nõude arestimine tuleb arestimisaktis märkida.

(3) Kohtutäitur toimetab arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte. Võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule.

(3) Käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud täitmisregistrit kasutavale isikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte täitmisregistri kaudu.

(4) Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud.

(5) Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.

§ 115. Sissenõude pööramine võlgniku kontole

(1) Sissenõude võib pöörata võlgniku kontole, välja arvatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel avatud kontole ettevõtlustulu maksu katteks broneeritud summa ulatuses. Krediidi- ja makseasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta.

(2) Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni.

(3) Arestimisakt edastatakse krediidi- ja makseasutusele täitmisregistri vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidi- ja makseasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidi- ja makseasutuselt.

(4) Krediidi- ja makseasutus, kes ei kasuta täitmisregistrit, kohustub arestimisakti vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama arestimisakti viivitamata täitmise. Krediidi- ja makseasutus teavitab kohtutäiturit viivitama, kui arestitud kontol puuduvad arestimise hetkel rahalised vahendid arestimisakti täitmiseks. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast seda, kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korda kohaldatakse ka juhul, kui arest tuleb seada viisil, mida täitmisregister ei võimalda.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil edastatud arestimisakti alusel seatud aresti haldamisega seotud toimingute taotlused edastatakse täitemenetluse lõpuni täitmisregistri väliselt. Krediidi- ja makseasutus kohustub aresti haldamisega seotud taotluse vastu võtma paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama selle viivitamata täitmise.

(5) Kui kohtutäitur on saatnud krediidi- ja makseasutusele täitmiseks võlgniku konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Avatav konto on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist kontrollitakse käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud täitmisregistri kaudu elektrooniliselt.

(5) Krediidi- ja makseasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidi- ja makseasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.

(6) Arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt. Kui nõue rahuldatakse, tühistab kohtutäitur viivitamata kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidi- ja makseasutust, kellele arestimisakt on saadetud.

(7) Arestimisakti vormi ning elektroonilise arestimise korra ja tehnilised nõuded kehtestab

.

§ 116. Hüpoteegiga ja reaalkoormatisega tagatud nõude arestimise erisused

(1) Hüpoteegiga tagatud nõude arestimiseks tuleb lisaks arestimisakti kättetoimetamisele teha arestimisakti alusel ka hüpoteegi arestimise kanne kinnistusraamatusse. Kohtutäitur saadab kinnistusosakonnale arestimisakti ja avalduse keelumärke tegemiseks.

(2) Kui arestimisakt toimetatakse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte enne arestimise sissekandmist, on arestimine tema suhtes toimunud kättetoimetamise ajast alates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka sissenõude pööramisele reaalkoormatisele, samuti laevahüpoteegiga või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud pandiõigusega tagatud nõude arestimisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 117. Võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku selgitused

(1) Kohtutäitur kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut sissenõudja taotlusel kohtutäituri määratud ajaks kohtutäiturile teatama, kas:

1) ta tunnistab võlgniku nõude olemasolu ja on valmis kohustust täitma;

2) nõude suhtes on nõudeid esitanud teised isikud ja millised need on;

3) võlgniku nõue on teiste sissenõudjate kasuks juba arestitud ja millised on nende nõuded.

(2) Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik vastutab oma kohustuse täitmata jätmise tõttu sissenõudjale tekkiva kahju eest.

(3) Kohtutäitur edastab saadud teabe viivitamata sissenõudjale.

§ 117¹. Kolmanda isiku teabe andmise kohustus sularahatehingu puhul

(1) Kui seaduse või määruse kohaselt tuleb isik enne rahalise kohustuse täitmist tuvastada ning kui rahaline kohustus täidetakse sularahas ja selle suurus ületab 5000 eurot, peab tuvastamiskohustusega isik eelnevalt tuvastama, kas tegemist on elatise võlgnikuga. Kui tegemist on elatise võlgnikuga, siis keeldub tuvastamiskohustusega isik elatise võlgnikule rahalise kohustuse täitmisest ning teatab viivitamata elatise nõuet menetlevale kohtutäiturile võlgniku nõudest tema vastu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib tuvastamiskohustusega isik elatise võlgnikule rahalise kohustuse täita, kui kohtutäitur ei ole viie tööpäeva jooksul teate saatmisest arvates nõuet arestinud.

(3) Kui tuvastamiskohustusega isik täidab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust olenemata elatise võlgnikule sularahas rahalise kohustuse, loetakse tuvastamiskohustusega isiku kohustus elatise võlgniku ees täitmata jäänuks ning kohtutäituril on õigus nõuda arestimisaktiga tuvastamiskohustusega isikult rahalise kohustuse täitmist elatise sissenõudja kasuks oma ametialasele kontole.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustust ei kohaldata krediidiasutusele krediidiasutuste seaduse tähenduses.

§ 118. Nõude sissenõudmine kolmandalt isikult

(1) Nõude arestimise puhul on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Mitme sissenõudja olemasolu korral võib igaüks hageda nõude täitmist kõigi sissenõudjate jaoks.

(2) Võlgnik peab sissenõudjale andma nõude sissenõudmiseks vajalikku teavet ning nõudega seotud dokumendid. Sissenõudja võib teabe saamiseks taotleda võlgnikult vande võtmist ja dokumentide saamiseks taotleda kohtutäiturilt vallasasja väljanõudmiseks vajalike täitetoimingute tegemist.

(3) Võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu nõude täitmise hagi esitanud sissenõudja peab kohtuvaidluses taotlema kohtult võlgniku kolmanda isikuna kaasamist, välja arvatud juhul, kui võlgniku elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ja tal ei ole Eestis esindajat või kui kaasamine peaks toimuma avaliku kättetoimetamise teel.

(4) Võlgnik võib nõuda sissenõudjalt hagi esitamisega viivitamisest või võlgniku kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist.

§ 118¹. Lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel sissenõude pööramine kolmandale isikule täidetud rahalisele kohustusele

(1) Kui võlgniku eest kolmandale isikule täidetud rahaline kohustus või rahalised kohustused kokku ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku, on kohtutäituril õigus lapse perioodilise elatisnõude täitmisel nõuda arestimisaktiga kolmandalt isikult võlgniku eest täidetud rahalise kohustuse tagasitäitmist elatise sissenõudja kasuks kohtutäituri ametialasele kontole.

(2) Kolmandalt isikult võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel nõuda tagasitäitmiseks rahalise kohustusena makstud summa, mis ületab võlgnikule seaduses ettenähtud mittearestitava sissetuleku. Kolmas isik on kohustatud tagasi täitma võlgniku eest täidetud rahalised kohustused, mis on talle täidetud alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arestimisakti kättetoimetamisest.

(3) Kui kohtutäitur arestib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kolmandale isikule täidetud rahalise kohustuse, siis loetakse see kohustus kolmanda isiku suhtes mittetäidetuks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui võlgniku eest täidab kohustuse kolmas isik, kes on selle kohustuse suhtes solidaarvõlgnik või tagatise andja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei arestita makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse makseid.

§ 119. Rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamine

(1) Kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks.

(2) Kui nõudest laekunud rahast ei piisa kõigi sissenõuete rahuldamiseks, jaotab kohtutäitur raha vastavalt arestimisaktide ajalisele järgnevusele vallasasjade müügist saadud tulemi jaotamiseks ettenähtud korras.

§ 120. Nõude eelarestimine

(1) Sissenõudja võib enne arestimist lasta kohtutäituril täitedokumendi põhjal võlgnikule ja võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetada teate selle kohta, et kavandatava arestimise tõttu on võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul keelatud võlgnikule maksta ning võlgnikul on keelatud nõuet käsutada, eelkõige seda sisse nõuda.

(2) Võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kättetoimetatud eelarestimisteatel on samad õiguslikud tagajärjed kui täitemenetluse käigus toimuval arestimisel juhul, kui nõue arestitakse teate kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

§ 121. Nõudele sissenõude pööramine muul viisil

(1) Kohtutäitur võib sissenõudja või võlgniku avalduse alusel pöörata nõudele sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, kui arestitud nõue on tingimuslik või ajatatud või kui selle sissenõudmine on raskendatud vastunõude tõttu või muul põhjusel. Kohtutäitur võib nõude müüa.

(2) Kohtutäitur toimetab sissenõudjale või võlgnikule kätte avalduse nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta, välja arvatud juhul, kui talle esitatakse vastaspoole nõusolek muul viisil sissenõude pööramise kohta. Kohtutäitur ei otsusta nõudele muul viisil sisenõude pööramist enne kaheksa päeva möödumist teate avaldaja vastaspoolele kättetoimetamisest, kui vastaspool teatele varem ei ole vastanud.

§ 122. Vallasasja valduse ja omandiõiguse üleandmise nõudele sissenõude pööramise erisused

(1) Võlgnikule kuuluva vallasasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõude arestimise puhul tuleb asi välja anda kohtutäiturile.

(2) Asja väljaandmisega kohtutäiturile tekib sissenõudja kasuks arestipandiõigus asjale.

(3) Kui vallasasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõue on arestitud mitme sissenõudja kasuks, annab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik asja välja kohtutäiturile, kes toimetas talle esimesena kätte arestimisakti. Kui võlgniku suhtes kohustatud isik ei anna asja kohtutäiturile välja, on sissenõudjal õigus esitada hagi asja väljaandmiseks.

(4) Väljaantud asja müügile ja müügist saadud tulemi jaotamisele kohaldatakse arestitud asja müügi kohta kehtivaid sätteid.

§ 123. Kinnisasja valduse ja omandiõiguse üleandmise nõudele sissenõude pööramise erisused

(1) Kinnisasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõude arestimise korral tuleb asi üle anda kohtutäituri valdusse või kohtutäituri määratud kolmanda isiku valdusse või jätta võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku valdusse.

(2) Kui kinnisasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõue on arestitud mitme sissenõudja kasuks, annab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik asja välja kohtutäiturile või selle määratud kolmanda isiku valdusse, kes toimetas talle esimesena kätte arestimisakti.

(3) Kinnistusraamatusse kantakse kohtutäituri ühepoolse kirjaliku avalduse alusel eelmärge sissenõudja kasuks.

(4) Kinnisasjale pööratakse sissenõue kinnisasjale sissenõude pööramiseks sätestatud korras. Kui võlgniku suhtes kohustatud isik ei anna asja välja, on sissenõudjal õigus esitada hagi asja väljaandmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ka sissenõude pööramisel laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki valduse või omandi üleandmise nõudele.

§ 124. Sissenõude pööramine väärtpaberitele

(1) Väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 2 loetletud väärtpaberite arestimiseks saadab kohtutäitur registripidajale korralduse seada õiguste ja kohustuste käsutamise keelumärge. Väärtpaber on arestitud alates selle blokeerimisest registris. Registripidaja on kohustatud blokeerimise korraldama viivitamata, kui ta on arestimise korralduse kätte saanud.

(2) Kohtutäitur peab pärast korralduse edastamist toimetama võlgnikule viivitamata kätte teate väärtpaberite arestimise kohta.

(3) Kui väärtpaber on olemas paberkandjal, võtab kohtutäitur väärtpaberi võlgnikult oma valdusse.

(4) Kohtutäitur müüb väärtpaberid vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Kohtutäituril on õigus kirjutada nimeline väärtpaber ostja nimele ja teha võlgniku asemel selleks vajalikke avaldusi.

(5) Veksli, tšeki või võlakirja esitab kohtutäitur lunastamiseks, kui see on väärtpaberist tulenevalt võimalik.

(6) Registripidaja juures registreeritud väärtpaberite müügiks esitab kohtutäitur registripidajale korralduse arestitud väärtpaberite ülekandmiseks kohtutäituri ametialasele väärtpaberikontole. Korraldus edastatakse registripidajale posti teel või vajalike tehniliste tingimuste ja vastava kokkuleppe olemasolu korral elektrooniliselt kohtutäiturile kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Registripidaja täidab korralduse võlgniku väärtpaberikonto debiteerimise ning kohtutäituri väärtpaberikonto krediteerimise teel.