Täitemenetluse seadustik

(7) Kohtutäituri ametialasele väärtpaberikontole kantud väärtpaberid müüb kohtutäitur vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt, kandes väärtpaberid ostjale üle väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberiülekande teel. Börsil noteeritud või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib kohtutäitur müüa ka vastaval väärtpaberibörsil või reguleeritud turul, arvestades seejuures vastava väärtpaberibörsi või reguleeritud turu reglemendis tehingute tegemise ning arveldamise suhtes sätestatud nõudeid.

(8) Seaduses võib ette näha väärtpaberid, millele ei või sissenõuet pöörata.

§ 125. Sissenõude pööramine osaühingu osale

(1) Kui osaühingu osa ei ole kantud väärtpaberite keskdepositooriumi peetavasse registrisse, loetakse osa arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras. Kohtutäitur teatab arestimisest osaühingu juhatusele.

(2) Osaühingu osa müüb kohtutäitur vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt.

(3) Osa müünud kohtutäitur saadab enampakkumisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale

kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta.

§ 125¹. Sissenõude pööramine hooneühistu liikmesusele

(1) Hooneühistu liikmesus loetakse arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras. Kohtutäitur teatab arestimisest hooneühistu juhatusele ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale.

(2) Hooneühistu liikmesuse müüb kohtutäitur vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt.

(3) Osa müünud kohtutäitur saadab enampakkumisest alates kahe päeva jooksul hooneühistule ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale

kehtestatud vormis teate liikmesuse võõrandamise kohta.

§ 126. Sissenõude pööramine seltsinglase osale seltsinguvaras

(1) Sissenõude pööramiseks seltsinglase osale seltsinguvaras peab sissenõudja seltsingulepingu võlaõigusseaduses sätestatud korras üles ütlema. Ülesütlemise puhul saab vara jagamisel sissenõude pöörata seltsinglasele kuuluvale osale.

§ 127. Sissenõude pööramine võõrandamatule õigusele

(1) Võõrandamatule õigusele saab pöörata sissenõude kohtutäituri määratud viisil, kui õiguse teostamist saab teisele isikule üle anda ja seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kohtutäitur võib kasutusõiguse sundtäitmisel määrata õiguse valitsemise. Sel juhul toimub arestimine kasutatava asja valitsejale üleandmise teel, kui see ei ole juba toimunud kohtulahendiga.

§ 128. Sissenõude pööramine autori varalistele õigustele

(1) Täitemenetlus on lubatav autori varaliste õiguste suhtes, kui autor on asunud nende teostamisele ja teos on autori nõusolekul avaldatud. Teostamiseks loetakse ka varaliste autoriõiguste üleandmist kolmandale isikule, olenemata sellest, kas kolmas isik on asunud õigust teostama.

§ 129. Sissenõude pööramine teistele varalistele õigustele

(1) Kui õiguse arestimisel puudub võlgniku suhtes täitmiseks kohustatud kolmas isik või kolmandate isikute ring ei ole täpselt määratav, kehtib arestimine ajast, kui arestimisakt keeluga hoiduda õiguse käsutamisest on võlgnikule kätte toimetatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Avalikku registrisse kantud õiguse käsutamise keelamise kohta kantakse registrisse käsutamise keelumärge.

2. jagu Sissetuleku arestimise erisused

§ 130. Sissetuleku arestimine

(1) Töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ulatub ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele.

(1) Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

(1) Töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega seoses saadud kauba, teenuse, loonustasu või rahaliselt hinnatava soodustuse väärtus on selle hüve turuhind.

(1) Kui võlgnikule töö- või teenistussuhte või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku ajal või pikaajalise lepingulise suhte alusel rahas makstav tasu ei ületa käesoleva seadustiku §-s 132 ettenähtud mittearestitavat sissetuleku osa ja võlgnik saab käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud hüve, võib kohtutäitur arestida võlgniku rahas makstava tasu, arvestades saadava muu hüve väärtuse võlgniku tasu hulka.

(1) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel rahas makstava tasu arestimist ulatuses, mis jätab võlgnikule väiksema rahas makstava tasu kui käesoleva seadustiku §-s 132 ettenähtud mittearestitav sissetulek, kuulab kohtutäitur ära võlgniku ja tema tööandja või muu lepingupartneri ning vajaduse korral sissenõudja.

(1) Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud muude sissetulekute kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.

(2) Töötasu või ametipalga arestimine ulatub ka sissetulekule, mis võlgnikul on saada seoses teisele tööle või ametikohale ümberpaigutamisega või üleminekuga või seoses töötasu või ametipalga suurenemisega.

(3) Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks.

(4) Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid.

§ 131. Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet

(1) Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:

1) riiklikud peretoetused;

2) puudega inimese sotsiaaltoetus;

3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;

5) Eesti Töötukassa kaudu makstud stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;

6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;

6¹) töövõimetoetus;

6²) kuriteoohvri hüvitis;

7) seadusel põhinev elatis;

9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;

10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;

11) vanglast vabanemise toetus;

12) okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

(2) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.

§ 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata

(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

(1) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

(1) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

(1) Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

(1) Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.

(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

§ 133. Sissetuleku aresti alt vabastamine

(1) Arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.

(1) Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

(2) Kohtutäitur võib kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt ulatuses, mis on vajalik võlgniku või tema pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks.

§ 134. Sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine

(1) Kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

(2) Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema akti järgi.

§ 135. Sissenõude pööramine varjatud sissetulekule

(1) Kui isik, kellele võlgnik teeb töölepingu alusel tööd või osutab teenust, on kohustatud kolmandale isikule raha maksma või tegema sellise toimingu, mida nende suhte laadi tõttu võib käsitada osalise või täieliku tasuna võlgniku töölepingu alusel töötamise või teenuse osutamise eest, võib kolmanda isiku nõude arestida võlgniku kohta tehtud täitedokumendi alusel nagu võlgniku nõude. Võlgniku tasunõude arestimine hõlmab ka kolmanda isiku nõude võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Arestimisakt tuleb kolmandale isikule ja võlgnikule kätte toimetada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arestib kohtutäitur nõude sissenõudja esitatud andmete alusel. Kolmas isik võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse sissenõudja vastu.

§ 136. Sissetuleku arvestamine raha jaotamisel sissenõudjate vahel

(1) Sissetulek võetakse jaotamiskavas arvesse koos tulevikus sissenõutavaks muutuvate summadega.

(2) Sissetuleku osasumma sissenõutavaks muutumise ajast alates viie tööpäeva jooksul maksab kohtutäitur hoiustatud summast sissenõudjale välja temale kuuluva osa.

8. peatükk SISSENÕUDE PÖÖRAMINE KINNISASJALE

1. jagu Üldsätted

§ 137. Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamine

(1) Kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti.

§ 138. Sätete kohaldamine kinnisasjaga võrdsustatud õiguste ning laevade ja õhusõidukite suhtes

(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka täitemenetlusele kinnisasjadega võrdsustatud õiguste suhtes ning Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõidukite suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. Laevakinnistusraamatusse kantud laevade suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid laeva asjaõigusseaduses ettenähtud erisustega.

(2) Kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale võib sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb õigusel, millega mõtteline osa on koormatud.

§ 139. Kinnisasjale sissenõude pööramise ulatus

(1) Sissenõude pööramine kinnisasjale hõlmab ka esemed, millele ulatub hüpoteek, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 140. Kinnisasjale sissenõude pööramine

(1) Sissenõudja nõude täitmiseks võib kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane.

(2) Sissenõudja peab kohtutäiturile esitama viite kinnistusraamatule.

(3) Kinnisasja üldõigusjärglasele ülemineku korral tuleb esitada üldõigusjärglust tõendavad dokumendid.

§ 141. Sissenõude pööramine mitmele kinnisasjale

(1) Mitmele kinnisasjale sissenõude pööramiseks võib korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena.

2. jagu Arestimine

§ 142. Kinnisasja arestimine

(1) Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.

(2) Kui arest ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu, keelab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul nõuet rahuldada.

(3) Arestipandiõigust kinnisasja arestimisel ei teki.

§ 143. Kinnisasja arestimise akt

(1) Kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud:

1) sissenõude aluseks olev täitedokument;

2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta;

3) kinnisasja päraldised ja olulised osad;

4) kinnisasja hind;

5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve.

§ 144. Kinnisasja hindamine

(1) Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule.

(2) Eelmärkega või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena.

§ 145. Keelumärke kandmine kinnistusraamatusse

(1) Pärast kinnisasja arestimisakti koostamist saadab kohtutäitur viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.

(2) Pärast keelumärke tegemist saadab kinnistusosakond kohtutäiturile kinnistusregistriosa väljavõtte ja nende dokumentide ärakirjad, mille alusel kanded on tehtud ning mis sisaldavad andmeid sissekantud isikute ja nende esindajate elu- või asukoha kohta.

(3) Kinnistusosakond teatab kohtutäiturile avaldusest, mis on tehtud kinnistusosakonnale enne keelumärke taotluse saamist, ja edastab nende dokumentide ärakirjad, mille alusel on kande tegemist taotletud.

(4) Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.

§ 146. Arestimise ulatus

(1) Kinnisasja päraldisi ei saa vallasasjana arestida. Muid esemeid, millele ulatub hüpoteek, saab vallasasjana arestida, kuni neid ei ole arestitud koos kinnisasjaga.

(2) Kinnisasja arestimine hõlmab kinnisasja põllu- ja metsamajanduslikud saadused, samuti nende kindlustamisest tulenevad nõuded, kui saadused on veel maapinnaga püsivas ühenduses või on kinnisasja päraldised.

(3) Kinnisasja arestimine ei hõlma üüri- ja rendinõudeid ega kinnisomandiga seotud korduvatest maksetest tulenevaid nõudeid, eelkõige hoonestusõiguse tasu ja reaalkoormatisega tagatud maksete tasumise nõudeid.

(4) Kinnisasja arestimine ei piira rentniku õigust saada asja vilju.

(5) Kinnisasja määramisel sundvalitsemisele ulatub arestimine ka käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud varale.

§ 147. Korrapärase majandamise tagamine

(1) Arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul.

(2) Kui võib eeldada, et võlgnik ohustab korrapärast majandamist või teeb seda tulevikus, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel ohu kõrvaldamiseks vajaliku abinõu. Abinõuna võib eelkõige määrata kinnisasjale järelevaataja või sundvalitseja.

(3) Järelevaataja valvab võlgniku kohustuste täitmise üle ja teatab kohtutäiturile kohustuste rikkumistest. Järelevaataja määramisel kinnitab kohus talle mõistliku tasu, mis arvatakse täitekulude hulka.

(4) Sundvalitseja õigustele ja kohustustele kohaldatakse käesolevas seadustikus sundvalitsemise kohta sätestatut.

§ 148. Arestimise kehtivus

(1) Arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist.

(2) Kui arestimine ulatub kinnisasja omaniku nõudele kolmanda isiku vastu ja kohtutäitur keelab kolmandal isikul võlgnikule maksta, loetakse arestimine kolmanda isiku suhtes kehtivaks alates ajast, kui arestimine saab talle teatavaks või kui nõude rahuldamist keelav dokument on talle kätte toimetatud. Kohtutäitur võib korraldada nõude eelarestimise.

§ 149. Sundtäitmisega ühinemine

(1) Kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta.

(2) Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Kui pärast sundtäitmisega ühinemist lõpetatakse täitemenetlus kinnisasja müüki korraldamata, teavitab täiteasja menetlenud kohtutäitur sellest sundtäitmisega ühinemise avalduse esitajat. Kui sundtäitmisega ühinemise avalduse on esitanud mitu sissenõudjat, teavitab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisest avalduse esitajat, kes ühines sundtäitmisega ajaliselt varem.

(4) Täiteasja menetlenud kohtutäitur edastab tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Sissenõudja loetakse sundtäitmisega ühinenuks menetluses, milles kinnisasi arestiti, kui ta ei ole loobunud sundtäitmisega ühinemisest. Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu.

§ 149¹. Korteriomandi arestimise erisused

(1) Kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule.

(1) Kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks on korteriühistu, saadab kohtutäitur viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta kõigile piiratud asjaõiguse omajatele. Kui korteriühistu ühineb täitemenetlusega, saadab kohtutäitur viivitamata pärast ühinemist sellekohase teate kõigile piiratud asjaõiguse omajatele.

(4) Kümne päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest arvates peab korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega:

1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed;

2) majandamiskulude edasise arvestuse alus.

3. jagu Müük täitemenetluses

§ 150. Sundenampakkumise ese

(1) Sundenampakkumise ese on kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib.

(2) Sundenampakkumise esemeks on ka kolmandale isikule kuuluvad kinnisasja päraldised, mis on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on saavutanud asja arestimisest vabastamise enampakkumise toimumise ajaks ja sellest kohtutäiturile teatanud.

§ 151. Kinnisasjade eraldi ja ühispakkumine

(1) Samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad pannakse enampakkumisele eraldi.

(2) Kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt. Kinnisasju võib ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid.

§ 152. Vallasasjade välistamine kinnisasja enampakkumiselt

(1) Kohtutäitur võib sissenõudja ettepanekul määrata, et vallasasi välistatakse kinnisasja enampakkumiselt ja võõrandatakse vastavalt vallasasjadele sissenõude pööramise sätetele, kui asja selliselt müües võib eeldada, et asja müügist saadakse kõrgem hind või kui vallasasja eraldi müümine on muul põhjusel mõistlik.

§ 153. Enampakkumisest teatamine

(1) Kinnisasja enampakkumise kuulutuses märgitakse muu hulgas:

1) kinnisasja registriosa number;

2) kinnisasja asukoht ja suurus;

3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nimi;

4) kinnistusraamatusse kantud omaniku võlglasest üldõigusjärglase nimi;

5) kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega ja muud kinnisomandi kitsendused;

6) ettepanek isikutele teha enne enampakkumist kohtutäiturile teatavaks keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajaks sissekandmata õigused ja sissenõudja nõudmise korral need põhistada.

(2) Enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise kuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kohtutäitur võib kuulutuse avaldada ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast.

§ 153¹. Korteriomandi enampakkumise erisused

(3) Korteriühistu esitab enne enampakkumist kohtutäiturile täiendava tõendi korteriomandist tuleneva nõude suuruse kohta, mis on muutunud sissenõutavaks pärast täitmisavalduse või käesoleva seadustiku § 149¹ lõikes 4 nimetatud tõendi esitamist, kuid enne enampakkumise toimumist.

§ 154. Kirjalik hinnapakkumine

(1) Kinnisasja suulisel enampakkumisel osta sooviv isik võib kuni enampakkumise alguseni esitada kohtutäiturile kirjaliku hinnapakkumise, milles peavad olema märgitud käesoleva seadustiku § 86 lõikes 1 nimetatud andmed ning kinnisasja registriosa number ja asukoht.

(2) Kirjalik hinnapakkumine peab olema esitatud suletud ümbrikus, millel on märge «enampakkumine», samuti viide enampakkumise esemele. Ümbrik avatakse suulisel enampakkumisel.

§ 155. Kinnisasja juhusliku hävimise riisiko üleminek

(1) Kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko läheb enampakkumisel ostjale üle pakkumise parimaks tunnistamisega. Pakkumise parimaks tunnistamisest alates kannab ostja kõik kulud ja koormatised ning saab kogu kasu.

§ 156. Kinnisasja omandamine

(1) Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega.

§ 156¹. Kinnisasja omandamine laenuga

(1) Kinnisasja omandamisel laenuga teatab ostja sellest kohtutäiturile käesoleva seadustiku §-s 93¹ sätestatud korras.

(2) Kui ostja ja krediidiasutus lepivad kokku laenu tagatisena enampakkumisel müüdava kinnisasja koormamises hüpoteegiga ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe kandmises kinnistusraamatusse, teatab ostja sellest samal ajal kui kinnisasja laenuga ostmise kavatsusest. Krediidiasutus teatab kohtutäiturile tehingu tõestamise aja, notari nime ja kontaktandmed.

(3) Kui krediidiasutus on andnud kohtutäiturile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis garantii või kui kohtutäitur on saanud hoiustamiskviitungi ärakirja raha notarikontole kandmise kohta, saadab kohtutäitur viivitamatult notarile digitaalselt allkirjastatud enampakkumise akti, avalduse keelumärke ja täitemenetlusega lõppevate õiguste kustutamiseks ning nõusoleku hüpoteegi sissekandmiseks kinnistusraamatusse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Notar esitab asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks, kokkuleppe hüpoteegiga tagatud nõuete ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta, kinnistamisavalduse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid kinnistusosakonnale.

(5) Notar kannab kolme tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide kinnistuspäevikus registreerimist notarikontol hoiustatud rahasumma üle kohtutäituri ametialasele kontole.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kokkuleppeid ei sõlmita 30 päeva jooksul enampakkumise akti koostamisest arvates, tagastab notar kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid ja krediidiasutusele käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt notarikontole kantud raha.

§ 157. Müük muul viisil

(1) Kinnisasja võib müüa kohtutäituri kontrolli all käesoleva seadustiku §-s 102 sätestatud korras.

§ 158. Püsima jäävad õigused

(1) Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused.

(2) Kui kinnisasi müüakse mitme erineval järjekohal oleva nõude täitmiseks, lähtutakse õiguste püsimajäämisel eespool olevast nõudest.

(3) Nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati.

(4) Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

§ 159. Kokkuleppe alusel püsima jäävad õigused

(1) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mis kinnisasja müügiga lõpeks ja tuleks kinnistusraamatust kustutada, jääb püsima, kui õigustatud isik ja ostja selles notariaalselt tõestatud lepinguga kokku lepivad ja esitavad kokkuleppe kohtutäiturile enne avalduse esitamist õiguste kinnistusraamatust kustutamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loetakse kokkulepet õigustatud isiku nõude rahuldamiseks kinnisasjast.

§ 160. Kanded kinnistusraamatusse

(1) Kohtutäitur esitab kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ning avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(1) Omaniku ning hüpoteegi sissekandmise avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ostja ja hüpoteegipidaja esitatud avalduseks. Ostja on kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.

(1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul loetakse omaniku sissekandmise avaldus ostja esitatud avalduseks. Ostja on kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.

(2) Õiguste kustutamise kande tegemiseks ei ole vaja kustutatavate õiguste omajate nõusolekut kinnistusraamatuseaduse § 34¹ mõttes.

(3) Kui ostja taotleb enne enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmist õiguse sissekandmist enampakutud kinnisasjale või nõustub sellega, ei või sel alusel kannet teha enne ostja omanikuna kinnistusraamatusse kandmist.

§ 161. Üüri- ja rendilepingute ülesütlemine

(1) Ostja võib üüri- või rendilepingu üles öelda võlaõigusseaduse §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge võlaõigusseaduse § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada.

4. jagu Kinnisasja sundvalitsemine

§ 162. Kinnisasja sundvalitsemise määramine

(1) Kohus määrab kinnisasja pärast arestimist sundvalitsemisele ja nimetab valitseja kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel.

(2) Kinnistusraamatusse kantud õigusest tuleneva nõude tõttu võib kinnisasja sundvalitsemise määrata ka siis, kui võlgnik ei ole kinnistusraamatusse kantud omanikuna või ta ei ole omaniku pärija, kuid on kinnisasja valdaja kinnisasja omandamise tehingu alusel.

§ 163. Valitseja määramine

(1) Valitsejaks ei või määrata sissenõudjat ega kohtutäiturit, samuti kohtutäituri sugulast ega hõimlast. Sissenõudja sugulane või hõimlane võib valitseja olla üksnes võlgniku ja sissenõudja kirjalikul nõusolekul.

(2) Kohtul on õigus valitseja asendada, kui ta ei täida oma kohustusi.

(3) Kui kohus ei määra valitsejat, jääb sundvalitsemisele kuuluv kinnisasi võlgniku valdusse.

§ 164. Sundvalitsemise kanne ja sundvalitsemisest teatamine

(1) Kohtumääruse alusel tehakse sundvalitsemise ja sundvalitseja kohta kanne kinnistusraamatusse.

(2) Kohus toimetab täitemenetluse osalistele ja kohtutäiturile kätte teate kinnisasja sundvalitsemisele määramisest pärast sundvalitsemise kohta kinnistusraamatusse kande tegemist.

§ 165. Sundvalitseja valdus

(1) Sundvalitsejal on õigus võtta kinnisasi enda valdusse oma ametisse nimetamise määruse alusel.

(2) Kui võlgnik osutab kinnisasja valdusse võtmisel füüsilist vastupanu, on sundvalitsejal vastupanu kõrvaldamiseks ja kinnisasja valdusse võtmiseks õigus kasutada politsei abi.

(3) Kui kinnisasja valdab kolmas isik, võib sundvalitseja nõuda valduse üleandmist võlgniku vastu suunatud täitedokumendi ja oma ametisse nimetamise määruse alusel. Kui kinnisasi on rentniku, üürniku või kasutusvaldaja valduses, jääb valitseja kaudseks valdajaks ning talle antakse arestimisaktiga õigus võlgniku asemel nõudeid sisse nõuda.

§ 166. Arestimise kehtivus sundvalitsemise korral

(1) Kinnisasja arestimine loetakse sundvalitsemise korral toimunuks ka ajast, kui valitseja saab kinnisasja valdajaks.

(2) Valitseja võib taotleda kohtutäiturilt, et see keelaks võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul võlgnikule maksta.

§ 167. Valitseja ülesanded

(1) Valitseja võtab kinnisasja vastu sundvalitsemise määramise määruse alusel ja ta on kohustatud selle üle andma samas koosseisus ning majanduslikus seisukorras.

(2) Valitsejal on õigus ja kohustus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud kinnisasja seisukorra säilitamiseks ja korrapäraseks majandamiseks. Ta võib sisse nõuda kinnisasjaga seotud nõudeid ning müüa valitsemiseks mittevajalikke vilju.

(3) Valitseja täidab enne kinnisasja arestimist sõlmitud rendi- ja üürilepinguid. Valitseja võib sõlmida uusi rendi- ja üürilepinguid tähtajaga kuni sundvalitsemisaja lõpuni.

(4) Kui kinnisasi jääb võlgniku valitsemisele, peab võlgnik arestitud kinnisasja majandama samas korras valitsejaga. Vara võib võlgnik käsutada üksnes kohtutäituri nõusolekul.

§ 168. Kohtutäituri järelevalve

(1) Kohtutäitur annab valitsejale pärast sissenõudja ja võlgniku seisukoha küsimist sundvalitsemiseks vajalikke juhendeid ja teostab järelevalvet valitseja majandamise üle.

(2) Kohtutäitur võib vajaduse korral nõuda valitsejalt tagatise andmist.

§ 169. Valitseja vastutus ja aruandekohustus

(1) Valitseja vastutab täitemenetluse osaliste ees oma kohustuste täitmise eest. Valitseja ja menetlusosalise vahelistele suhetele kohaldatakse käsunduslepingu sätteid, välja arvatud tasu maksmist ja käsunduslepingu ülesütlemist reguleerivaid sätteid.

(2) Valitseja on kohustatud kohtutäiturile esitama aruandeid kinnisasja majandamise kohta kohtutäituri määratud tähtaegadel.

(3) Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus tutvuda valitseja aruannetega.

§ 170. Kasutustasu maksmine

(1) Kinnisasja kasutamise eest makstav üür, rent või kasutusvalduse tasu tuleb maksta valitsejale.

(2) Kohus võib määrata, et üür ja rent tuleb maksta kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kui need summad ei ole vajalikud kinnisasja majandamiseks.

§ 171. Valitseja tasustamine

(1) Valitseja määramisel kinnitab kohus talle tasu, mida valitsejal on õigus saada kinnisasja viljast. Kui valitsejaks jääb võlgnik, siis talle tasu ei maksta.

(2) Kui kinnisasjast valitsemise kestel saadavad viljad ei kata valitsejale tasuks määratud summat, arvestatakse puudu jäänud osa täitekuludele juurde.

§ 172. Võlgniku õigus kasutada arestitud kinnisasja

(1) Võlgnik ja tema perekonnaliige, kes elavad kinnisasjal asuvas eluruumis kinnisasja arestimise ajal, võivad jääda sinna elama sundvalitsemise ajaks.

(2) Võlgnik peab hüvitama sissenõudjale kinnisasja kasutamisega tekitatud kahju.

§ 173. Sundvalitsemise lõpetamine

(1) Sundvalitsemine lõpetatakse sissenõudja nõude rahuldamise korral kohtutäituri otsusega.

(2) Kui sundvalitsemise jätkamine nõuaks suuri kulutusi ja sissenõudja ei tasu ette selleks vajalikku summat, võib kohtutäitur pöörduda kohtu poole sundvalitsemise jätkamise või asja müügi otsustamiseks.

5. jagu Tulemi jaotamine sissenõudjate vahel

§ 174. Kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamine

(1) Kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha.

(2) Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha.

(3) Nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega:

1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt;

2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses;

2²) lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise nõude osa, mis on elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud;

3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–2² kohaselt;

4) ülejäänud nõuded.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega.

§ 175. Sissenõudjate nõuete arvestamine

§ 176. Kinnistusraamatust kustutatavate õiguste omajate õigused

(1) Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib õiguse omaja tulemist nõuda käesoleva seadustiku § 108 lõikes 2 sätestatud korras hüvitist kustutatud õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale.

(2) Hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu reaalkoormatise eest makstakse õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Summa makstakse kolme kuu eest ette.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitusnõue võetakse jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kavas määratakse kindlaks, kuidas summa tuleb jaotada juhul, kui summale õigustatud isik sureb või lõpeb või nõue ära langeb.

§ 177. Jaotuskava sundvalitsemise puhul

(1) Kinnisasja sundvalitsemise korral koostab kohtutäitur sundvalitsemisest saadava tulemi jaotamiseks sissenõudjate vahel jaotuskava kogu sundvalitsemise ajaks.

(2) Väljamakseid jaotuskava alusel teeb valitseja nõuete sissenõutavaks muutumisel.

8¹. peatükk ÕIGUSTE PIIRAMINE, LUBADE KEHTIVUSE PEATAMINE JA DOKUMENTIDE KEHTETUKS TUNNISTAMINE LAPSE PERIOODILISE ELATISNÕUDE SUNDTÄITMISEL

§ 177¹. Hoiatus õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise ja dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohta

(1) Kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku §-s 177² loetletud õigusi piiratakse, lubade kehtivus peatatakse või dokumendid tunnistatakse kehtetuks ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust:

1) tasub vähemalt ühe kuu elatise;

2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse;

3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ja nende andmise keelamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatus kehtib kaks aastat alates selle kättetoimetamisest. Kui võlgnik katkestab selle aja jooksul uuesti elatise korrapärase maksmise, esitamata selle kohta mõjuvat põhjendust, esitab kohtutäitur uut hoiatust võlgnikule tegemata kohtule avalduse käesoleva seadustiku § 177³ lõike 1 punkti 2 või 3 alusel. Kohtutäitur võib hoiatuse kehtivuse ajal ümber hinnata võlgniku poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse mõjuvuse ning esitada kohtule avalduse käesoleva seadustiku § 177³ lõike 1 punkti 4 alusel.

(3) Kohtutäitur võib ühe hoiatuse kehtivuse ajal esitada kohtule mitu avaldust võlgniku õiguste piiramiseks, lubade kehtivuse peatamiseks või dokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja nende andmise keelamiseks.

(4) Kohtutäitur ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust, kui võlgnik on varem esitanud ilmselgelt mõjuva põhjuse elatise tasumata jätmise kohta.

(5) Kohtutäitur selgitab enne hoiatuse tegemist välja, kas võlgnikul on käesoleva seadustiku §-s 177² nimetatud õigusi, lube või dokumente. Kui võlgnikul ei ole ühtegi käesoleva seadustiku §-s 177² nimetatud õigust, luba ega dokumenti, ei esita kohtutäitur võlgnikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust.

(5) Hoiatuse kehtivus lõpeb, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse rahuldamata kohtutäituri avaldus võlgniku õiguste piiramiseks, lubade kehtivuse peatamiseks või dokumentide kehtetuks tunnistamiseks ja nende andmise keelamiseks käesoleva seadustiku § 177⁴ lõike 2 punkti 3 alusel või mis lõpetab võlgniku õiguste piiramise ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende või dokumentide andmise keelamise käesoleva seadustiku § 177⁵ alusel.

(6) Võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise kohta tehtava hoiatuse vormi kehtestab

määrusega.

§ 177². Õiguste piiramine, lubade kehtivuse peatamine ja dokumentide kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine

(1) Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse:

1) jahipidamisõigus;

2) mootorsõiduki juhtimisõigus;

3) relvaluba ja relvasoetamisluba;

4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus;

5) kalastuskaart.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel võib kohus määrusega tunnistada kehtetuks järgmised võlgniku dokumendid ning keelata nende andmise kuni kaheks aastaks:

1) Eesti kodaniku pass;

2) välismaalase pass;

3) pagulase reisidokument;

4) ajutine reisidokument;

5) meremehe teenistusraamat;

6) meresõidutunnistus;

7) diplomaatiline pass.

(2) Kui kohus piirab käesoleva paragrahvi alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega.

(3) Kohus võib korraga piirata mitut käesolevas paragrahvis nimetatud õigust, peatada mitme loa kehtivuse või tunnistada mitu dokumenti kehtetuks ning keelata nende andmise. Õiguse piiramisel, loa kehtivuse peatamisel või dokumendi kehtetuks tunnistamisel ning nende andmise keelamisel võtab kohus arvesse käesoleva seadustiku § 177⁴ lõikes 2 sätestatut.

§ 177³. Kohtutäituri avaldus võlgniku õiguste piiramiseks, lubade kehtivuse peatamiseks ja dokumentide kehtetuks tunnistamiseks ning nende andmise keelamiseks

(1) Kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse §-s 177² nimetatud õiguste piiramiseks, lubade kehtivuse peatamiseks või dokumentide kehtetuks tunnistamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui:

1) võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 177¹ lõikes 1 nimetatud tingimust;

2) võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks;

3) võlgnik on sõlminud pärast hoiatuse kättetoimetamist sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe, kuid ei ole seda nõuetekohaselt täitnud;

4) kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt käesoleva seadustiku § 177¹ lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses.

(2) Kohtutäitur lisab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele:

1) täitmisavalduse;

2) teabe täitmisteate kättetoimetamise kohta;

3) ülevaate laekumistest täitemenetluses;

4) teabe, milliste võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamisega ning nende andmise keelamisega sissenõudja nõustub;

5) teabe käesoleva seadustiku § 177¹ lõike 1 alusel tehtud hoiatuse kättetoimetamise kohta;

6) võlgniku põhjendused elatise tasumata jätmise ning piiratava õiguse, peatatava loa või kehtetuks tunnistatava dokumendi ning andmiseks keelatava õiguse, loa või dokumendi vajalikkuse kohta;

7) teabe, millised käesoleva seadustiku §-s 177² nimetatud õigused, load või dokumendid võlgnikul on;

8) muu asjassepuutuva teabe.

§ 177⁴. Õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise ja dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise avalduse läbivaatamine ja määruskaebuse esitamine

(1) Kohus vaatab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ja nende andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses.

(2) Kohus ei piira võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 177³ lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist:

1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise;

2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise;

3) põhjendanud, et õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

(3) Kohus toimetab võlgnikule ja kohtutäiturile kätte võlgniku õiguse piiramise, loa kehtivuse peatamise, dokumendi kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohtumääruse.

(4) Kohus toimetab jõustumismärkega määruse asjaomasele asutusele kätte kohtumääruses märgitud õiguse piiramiseks, loa kehtivuse peatamiseks, dokumendi kehtetuks tunnistamiseks ning nende andmise keelamiseks vajalike toimingute tegemiseks.

(5) Võlgnikule selgitatakse kohtumääruses, milliseid toiminguid ja millise tähtaja jooksul tuleb tal õiguse piiramise, loa kehtivuse peatamise või dokumendi kehtetuks tunnistamise tõttu teha.

(6) Võlgniku õiguse piiramise, loa kehtivuse peatamise või dokumendi kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 177⁵. Võlgniku õiguste piiramise, lubade kehtivuse peatatuse ning nende ja dokumentide andmise keelamise lõpetamine

(1) Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse ning nende või dokumendi andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui:

1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise;

2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul;

3) õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatamise ning nende või dokumendi andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane;

4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

(2) Kohus toimetab avaldajale ja kohtutäiturile kätte määruse, mis lõpetab võlgniku õiguse piiramise või loa kehtivuse peatatuse ja selle või dokumendi andmise keelamise.

(3) Kohtumääruses märgitud õiguse piiramise või loa kehtivuse peatamise ja selle või dokumendi andmise keelamise lõpetamisega seotud toimingute tegemiseks toimetab kohus asjaomasele asutusele kätte jõustumismärkega määruse.

§ 177⁶. Käesoleva peatüki rakendamine

(1) Käesolevas peatükis sätestatud toiminguid on lubatud teha üksnes lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses.

3. osa

peatykk

§ 178. Vallasasja väljanõudmine

(1) Kui võlgnik peab täitedokumendi kohaselt välja andma konkreetse vallasasja või kindla koguse asendatavaid asju või dokumendi kujul olevaid väärtpabereid, võtab kohtutäitur need temalt ära ja annab üle sissenõudjale.

(2) Kui asja ei leita, peab võlgnik teatama kohtutäiturile asja asukoha.

(3) Kui võlgnik ei teata asja asukohta, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 183 sätteid.

§ 179. Lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine

(1) Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks.

(2) Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.

(2) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses.

(2) Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

(2) Enne trahvi või aresti määramist kuulab kohus vajaduse korral lapse ära.

(3) Vajaduse korral võib kohtutäitur tõstatada lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse.

(4) Kohtutäitur võib kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada.

§ 180. Kinnisasja väljaandmine

(1) Kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks.

(2) Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Täitmisteatesse märgitakse muu hulgas:

1) täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg;

2) kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta;

3) kinnisasja sundkorras vabastamise päev;

4) võlgniku kohustused anda kinnisasi välja, muretseda ruum vara paigutamiseks, teatada ruumi asukoht kohtutäiturile ning väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile.

(3) Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.

(4) Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja.

(5) Kui võlgnik ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse.

(6) Kohtutäitur koostab kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud.

§ 181. Kolmanda isiku valduses oleva asja väljaandmine

(1) Kui väljanõutav asi on kolmanda isiku otseses valduses ja ta ei nõustu seda välja andma, arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus.

(2) Kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta.

§ 182. Täitemenetlus asendatava toimingu tegemiseks

(1) Kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul.

(2) Toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata asjade väljaandmisele suunatud täitemenetluse korral.

§ 183. Täitemenetlus asendamatu toimingu tegemiseks

(1) Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku §-s 26¹ sätestatud korras.

§ 184. Tahteavalduse tegemisele kohustava kohtuotsuse täitmine

(1) Kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Kui tahteavaldus sõltub sissenõudja kohustuse täitmisest, loetakse tahteavaldus tehtuks, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist käesoleva seadustiku kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul vara omandamisel on omandamise õiguslikud tagajärjed samad kui tehingu alusel omandamise puhul.

§ 185. Asja üleandmine omandi üleandmiseks kohustava kohtulahendi puhul

(1) Kui võlgnikku on kohustatud omandi üleandmiseks või vallasasjale õiguse seadmiseks, loetakse asja üleandmine toimunuks, kui kohtutäitur asja sissenõudjale andmise eesmärgil ära võtab. Asi loetakse üleantuks tehingu alusel.

§ 186. Sissenõudja õigus nõuda hüvitist

(1) Kui kohtulahendiga on ette nähtud rahaline hüvitis kohustuse rikkumise eest, kuid kostja kohtulahendit ei täida, võib sissenõudja täitemenetluses nõuda üksnes rahalise hüvitise maksmist.

(2) Käesolevas osas sätestatu ei välista ega piira sissenõudja õigust nõuda võlgnikult täitedokumendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 186¹. Rikkumise lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kohta tehtud kollektiivse esindushagi kohtulahendi täitmine

(1) Kui kohustatud isik takistab rikkumise lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kohta tehtud kollektiivse esindushagi asjas tehtud kohtulahendi, sealhulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks.

(2) Hagita menetluses on avaldajaks pädev üksus või tarbija või andmesubjekt, kui teda ei esinda täitemenetluses pädev üksus, ja puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati.

(3) Kohustatud isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei olnud võimalik või mõistlik.

(4) Trahvisumma määramisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 497²².

(5) Kohustuse rikkumise eest isikule määratud trahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.

(6) Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.

4. osa

peatykk

§ 187. Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses

(1) Sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.

(2) Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 188. Tehingu tagasivõitmise üldised alused

(1) Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.

(2) Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:

1) finantstagatise kokkuleppe sõlmimisele, finantstagatise seadmisele, täiendamisele või asendamisele või finantstagatise eseme käsutamisele;

2) tagatislepingu sõlmimisele või tagatise andmisele, et tagada väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepe või sellega hõlmatud kvalifitseeruv finantstehing, või sellise tagatislepingu eseme käsutamisele;

3) väärtpaberituru seaduse §-s 229² nimetatud lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamisele.

(3) Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.

(4) Tasaarvestuskokkulepet väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõike 1 tähenduses, väärtpaberituru seaduse §-s 229³ nimetatud kvalifitseeruvate finantstehingute lisamist tasaarvestuskokkuleppesse ning lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tehingu ainuke eesmärk oli kahjustada teisi võlausaldajaid ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tehing oli tehtud kuue kuu jooksul enne täitemenetluse alustamist.

§ 189. Kinkelepingu tagasivõitmine

(1) Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

(2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom.

(3) Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad.

§ 190. Ühisvara jagamise tagasivõitmine

(1) Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu, võlgniku ja tema registreeritud elukaaslase kooselulepingu varalisi õigusi käsitlevas osas või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik loobus olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras, kui abieluvaraleping, kooseluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud:

1) pärast täitemenetluse alustamist;

2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist;

3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik, tema abikaasa või registreeritud elukaaslane ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.

§ 191. Tagatise andmise tagasivõitmine

(1) Kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud:

1) pärast täitemenetluse alustamist;

2) kuue kuu jooksul enne täitemenetluse alustamist ning tagatis on seatud juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest;

3) kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline.

(2) Tagatise andmist ei saa tagasi võita, kui tagatis on antud laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja kui võlgnik on tagatud lepingu järgi saanud pärast tagatise andmist oma käsutusse tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul.

(3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.

(4) Finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks tehtud tehingut ja väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppe või sellega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu tagamiseks seatud tagatist ei saa tagasi võita.

§ 192. Pärija õigustoimingud

(1) Kui pärija on täitnud pärandvara arvel sundosanõude, annaku või sihtkäsundi, võib pärandvara suhtes nõuet omav sissenõudja, kes oleks pärandvara pankrotimenetluse korral soorituse saajaga võrreldes eespoolsel või samal järjekohal, nõuda toimingu kehtetuks tunnistamist samal viisil nagu pärija sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamist.

§ 193. Tähtaegade arvutamine

(1) Kui sissenõudja on juba enne täitedokumendi saamist või enne nõude sissenõutavaks muutumist teatanud võlgnikuga tehingu teinud isikule kirjalikult tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest, arvutatakse nimetatud tähtaegu teate kättesaamise ajast alates, kui võlgnik on juba sel ajal olnud võimetu sissenõudja nõuet rahuldama ja kui alates sellest ajast ühe aasta jooksul esitatakse tagasivõitmise hagi.

§ 194. Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes

(1) Tagasivõitmise hagi võib esitada ka võlgnikuga tehingu teinud isiku õigusjärglase suhtes pankrotiseaduse §-s 116 kehtestatud korras.

§ 195. Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjed

(1) Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale.

(2) Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut.

(3) Tehingu teine pool võib võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele kuuluva vara sissenõudjale üle kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates.

§ 196. Tehingu tingimuslikult kehtetuks tunnistamine

(1) Kui sissenõudjal on võlgniku vastu olemas üksnes viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend või reservatsiooniga kohtulahend, siis teeb kohus tehingut kehtetuks tunnistavas otsuses täitemenetluse lubatavuse sõltuvaks võlgniku vastu tehtud otsuse jõustumisest või reservatsioonituks muutmisest.

§ 197. Pankrotimenetluse alustamine

(1) Kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks üksnes tehingu teine pool.

(2) Kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata.

(3) Pankrotihaldur võib hagi muuta.

(4) Kui pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel. Pankrotihalduri soovimatus menetlust jätkata ei võta temalt õigust esitada tagasivõitmise hagi pankrotiseaduse kohaselt.

5. osa OTSUSTE JA MÄÄRUSTE TÄITMINE VÄÄRTEO- JA KRIMINAALASJADES

9. peatükk OTSUSTE JA MÄÄRUSTE TÄITMINE VÄÄRTEO- JA KRIMINAALASJADES

1. jagu Üldsätted

§ 198. Sissenõude pööramise järjekord

(1) Sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras:

1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele;

2) ülejäänud vallasvarale;

3) kinnisvarale.

(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda, pööratakse sissenõue viimasena võlgniku osale ühises varas.

2. jagu Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine

§ 199. Rahatrahvi sissenõudmise kord

(1) Täitemenetlus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel.

(2) Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv kantakse riigieelarvesse. Kohtutäitur teavitab sellest sissenõudja esindajat.

(3) Kui rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse väärteo eest karistusena määratud rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

(4) Kui rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsusega halduslepingu sõlminud eraõiguslik juriidiline isik, kantakse väärteo eest karistusena määratud rahatrahv eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu sõlminud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

§ 200. Rahatrahvi tasumise tähtaeg

(1) Kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna. Kohtutäitur annab võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi.

(2) Kui kohtuväline menetleja või kohus on karistusseadustiku § 66 lõigete 2 ja 3 järgi määranud rahatrahvi tasumise ositi, tasutakse rahatrahv otsuses või kohtuotsuses ettenähtud osades ja tähtajal.

(3) Kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale käesolevas seadustikus sätestatud korras.

§ 201. Rahatrahvi asendamine arestiga

(1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

(1) Kui rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud ning võlgnik ei järgi rahatrahvi tasumise pikendamise otsuses ettenähtud tähtaega ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur kahe kuu möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale teate täitmise võimatusest. Sissenõudja esitab kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga ning teavitab sellest kohtutäiturit ja võlgnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse rahatrahvi tasutud osa suurus.

(3) Kui võlgnik on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahatrahvi sissenõudes ja teatab viivitamata rahatrahvi tasumisest maakohtule.

(4) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel.

§ 202. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu

(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 203. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes füüsilise isiku surma korral

(1) Füüsilise isiku surma korral ei pöörata sissenõuet füüsilise isiku pärija varale ning täitemenetlus lõpetatakse.

3. jagu Kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmine

§ 204. Rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmise kord

(1) Täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel.

(2) Rahalise karistuse ja varalise karistuse summa kantakse riigieelarvesse.

§ 205. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise tähtaeg

(1) Rahaline karistus ja varaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi.

(2) Kui kohus on vastavalt karistusseadustiku § 66 lõikele 1 mõistnud rahalise karistuse tasumise ositi või vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le 424 pikendanud rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega, tasutakse rahaline karistus või varaline karistus kohtuotsuses või -määruses ettenähtud osades ja tähtaja jooksul.

§ 206. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed

(1) Kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist kriminaalmenetluse seadustiku § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

(2) Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

(3) Kui võlgnik on enne asenduskaristuse kohaldamist rahalise karistuse ja varalise karistuse summa täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes, teatades maakohtule viivitamata kirjalikult rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumisest.

(4) Kui kohus on teinud määruse asenduskaristuse mõistmise kohta, lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes.

§ 207. Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu