Täitemenetluse seadustik

(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 208. Täitemenetluse lõpetamine rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes füüsilise isiku surma korral

(1) Füüsilise isiku surma korral ei pöörata sissenõuet füüsilise isiku pärija varale ja täitemenetlus lõpetatakse.

4. jagu Väärteo- ja kriminaalmenetluses kohaldatud muude rahaliste sissenõuete täitmine

§ 209. Väärteomenetluse kulude ja väärteoasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine

(1) Kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 199 lõigetes 2–4, § 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut.

§ 210. Kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kord

(1) Kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

§ 211. Kriminaal-, haldus- ja väärteoasjas kohaldatud avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete laekumise korra kehtestamine

(1) Kriminaalasjas kohaldatud rahalise karistuse, varalise karistuse, kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete riigieelarvesse laekumise korra, halduskohtumenetluses kohtuotsuse või määrusega kohaldatud rahatrahvi, menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete riigieelarvesse laekumise korra ning väärteoasjas kohaldatud rahatrahvi, hoiatustrahvi, menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete riigieelarvesse laekumise korra kehtestab

.

6. osa

peatykk

§ 212. Tahteavalduse kättetoimetamine

(1) Isik võib edastada oma tahteavalduse või dokumendi teisele isikule ka kohtutäituri vahendusel, esitades kohtutäiturile avalduse ja dokumendi.

§ 213. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine

(1) Tahteavalduse kättetoimetamisele kohtutäituri vahendusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib kasutada kõiki kohtule dokumendi kättetoimetamiseks lubatud viise.

§ 214. Tahteavalduse avalik kättetoimetamine

(1) Tahteavalduse avaliku kättetoimetamise võib korraldada kohtu määruse alusel, kui muul viisil ei ole ilmselt võimalik tahteavaldust edastada ja kui tahteavaldus tuleb edastada avalikkusele või teadmata isikule.

§ 215. Kohtutäituri tasu

(1) Kohtutäituri tasu tahteavalduse edastamise eest sätestatakse kohtutäituri seaduses.

§ 216. Kättetoimetamise dokumenteerimine

(1) Kohtutäitur koostab dokumendi kättetoimetamise kohta akti

kehtestatud vormis. Akti üks eksemplar väljastatakse dokumendi saatjale ja see tõendab dokumendi edastamist.

(2) Kättetoimetamisteatises ja -aktis märgitakse muu hulgas selle isiku nimi, kelle avalduse alusel dokument kätte toimetati.

7. osa

peatykk

§ 217. Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale

(1) Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.

(3) Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.

(3) Kohtutäitur võib pikendada kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega kümne päeva võrra, kui tegemist on õiguslikult keeruka juhtumiga või kui otsuse tegemine on muudel objektiivsetel põhjustel raskendatud.

(4) Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist.

(5) Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte.

(6) Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

(7) Kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema, lahendab kohtutäitur kaebuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse lahendamise tähtaeg algab kohtu otsuse või määruse jõustumisest teadasaamisest arvates.

§ 218. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine

(1) Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

(2) Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu.

(3) Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Määruskaebust ei või esitada, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, välja arvatud juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet. Sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

§ 219. Määruskaebuse esitamine kohtuniku määruse peale täitemenetluses

(1) Kohtuniku määruse peale täitemenetluses võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 220. Täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamine täitedokumendis nimetamata isiku poolt

(1) Võlgnik võib sissenõudja vastu esitatud hagiga vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmise käesoleva seadustiku §-s 18 sätestatud juhul, samuti juhul, kui täitemenetlust on alustatud täitedokumendis nimetamata isiku vastu.

(2) Hagi aegumistähtaeg on kümme päeva alates täitmisteate võlgnikule kättetoimetamise ajast.

§ 221. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

(1) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

(1) Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19¹ nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

(3) Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.

(4) Hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

§ 222. Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks

(1) Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu.

(3) Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.

(4) Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.

(5) Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.

§ 223. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

(1) Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

(2) Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib:

1) võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel;

2) sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist;

3) ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist;

4) menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.

§ 223¹. Avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

(1) Võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalised avaldaja ja sissenõudja.

(3) Kohus võib avalduse alusel kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset.

(4) Määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja.

(5) Avalduse võib kohtule esitada täitemenetluse lõpuni.

(6) Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.

8. osa

peatykk

§ 224. Seadustiku jõustumine ja rakendamine

(1) Käesolev seadustik jõustub tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses sätestatud ajal ja korras.