Kaitseväeteenistuse seadus

2) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid;

3) esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid;

4) ilmuma Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks;

5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel oma terviseseisundit tõendavad dokumendid.

§ 71¹. Kaitseväe pädevus õiguste ja lubade kehtivuse peatamisel ning nende andmisest keeldumisel

(1) Kui reservis olev isik eirab õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab Kaitsevägi, et isiku käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus võidakse peatada ning nende andmisest keelduda, kui ta ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.

(2) Hoiatuse võib toimetada kätte koos käesoleva seaduse §-s 224 nimetatud väärteo menetlemise käigus koostatud kutsega.

(3) Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest.

(4) Kui isikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigust ega luba, ei esita Kaitsevägi hoiatust. Kaitsevägi võib ühe hoiatuse kehtivuse ajal esitada halduskohtule mitu taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks.

(5) Kui reservis olev isik jätab täitmata hoiatuses märgitud kohustuse ilmuda Kaitseväe määratud ajal õppekogunemisele, võib Kaitsevägi taotleda halduskohtult luba isiku järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks:

1) jahipidamisõigus;

2) mootorsõiduki juhtimise õigus;

3) kalastuskaart;

4) relvaluba ja relvasoetamisluba;

5) väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.

(6) Halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse:

1) põhjendus, miks Kaitsevägi peab õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks;

2) tõendid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta;

3) teave käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuse kättetoimetamise kohta;

4) muu asjasse puutuv teave.

(7) Loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel Kaitsevägi ja isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

(8) Halduskohus toimetab määruse kätte menetlusosalistele ja asjaomasele haldusorganile, kelle pädevuses on loas nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning nende andmisest keeldumine.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning nende andmisest keeldumine kehtib kuni isiku poolt hoiatuses märgitud kohustuse täitmiseni, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Õiguste ja lubade peatamise ning nende andmisest keeldumise asjaolude äralangemisest teavitab Kaitsevägi viivitamata asjaomast haldusorganit.

§ 72. Reservis oleva isiku terviseseisundi hindamine

(1) Reservis oleva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(2) Reservis olevale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.

§ 73. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aeg ning osalevate reservväelaste arv

(1) Reservväelane võib osaleda õppekogunemisel tema auastme põhiliiki arvestades järjest järgmiselt:

1) ohvitser – kuni 30 päeva;

2) allohvitser – kuni 21 päeva;

3) sõdur – kuni 14 päeva.

(2) Reservväelane võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva.

(3) Õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Kaitseväe juhataja.

(4) Kaitsevägi avaldab õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu oma veebilehel vähemalt 150 päeva enne õppekogunemise toimumist.

(5) Lisaõppekogunemise algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 74. Vabatahtlik osalemine õppekogunemisel

(1) Reservis olev isik ja käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 1¹ ja 5 nimetatud isik, kes soovib vabatahtlikult osaleda õppekogunemisel, peab esitama Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale kirjaliku taotluse vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise algust.

(2) Vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

(3) Vabatahtlikult õppekogunemisel osalemist ei arvestata käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.

(4) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib keelduda vabatahtlikult õppekogunemisel osaleda sooviva isiku kutsumisest õppekogunemisele, teatades talle keeldumisest vähemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.

§ 75. Reservväelase kohustused ja piirangud

(1) Reservis oleval isikul peavad reservteenistusse ilmumisel olema kaasas õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates nimetatud esemed ja dokumendid.

(2) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud omada ajateenijale keelatud esemeid.

(3) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.

§ 76. Reservis oleva isiku vabastamine reservteenistuses osalemise kohustusest

(1) Reservis olev isik on õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastatud:

1) kui isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

2) kui isik on Riigikogu, Euroopa Parlamendi, Vabariigi Presidendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kandidaadina registreeritud;

3) välislepingus ettenähtud juhul;

4) kui isiku suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;

5) kui on jõustunud kohtuotsus, millega isikule on mõistetud reaalne vangistus;

9) kui isik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale;

10) kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;

11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 80¹ lõike 3 alusel.

(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. oktoobrini reservteenistuses osalemise kohustusest füüsilise isiku, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandustoodete tootmisega, kui:

1) isikul on reservteenistuse toimumise ajal reaalne vajadus osaleda Eestis põllumajandustöödel ja

2) reservteenistuses osalemine võib põhjustada ohu isiku põllumajandustootmise jätkamisele.

(3) Reservis oleva isiku võib õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem:

1) reservis oleva isiku ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu;

2) kui reservis olev isik peab õppekogunemise ajal osalema õppetöös kõrg- või keskhariduse omandamise tõttu;

4) kui isik on ameti- või töökohal, mis on riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud

määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht, ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine;

5) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.

(3) Reservis olev isik on vabastatud lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest, kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.

(3) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem:

1) kui reservis olev isik ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel;

2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.

(3) Reservis olev isik peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 10 sätestatud asjaolu tõendava dokumendi esitama hiljemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud asjaoludel õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi hiljemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3² punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist.

(7) Reservis olev isik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud asjaolu tõendava dokumendi esitama viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist.

§ 76¹. Õppekogunemisel osalemise kohustuse muutmine

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab käesoleva seaduse § 73 lõike 3 alusel kehtestatud õppekogunemise toimumise Kaitseväe juhataja, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit.

(2) Reservis olevat isikut, kes on saanud enne kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamist õppekogunemise teate, teavitatakse õppekogunemise ärajätmisest vähemalt ühel käesoleva seaduse § 70¹ lõikes 3 sätestatud lisaõppekogunemisele kutsumise viisil.

(3) Sõjaseisukorra ajal reservis olevaid isikuid õppekogunemisele ei kutsuta.

(4) Reservis olev isik, kes on saanud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist õppekogunemise teate, ei pea sõjaseisukorra ajal teates märgitud ajaks õppekogunemise kohta ilmuma ning tal ei ole sõjaseisukorra väljakuulutamisest arvates õppekogunemisel osalemise kohustust.

(5) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel kohustatakse reservväelast Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma kolme tööpäeva jooksul tegevteenistusse täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid või ta vabastatakse reservteenistusest.

§ 77. Reservväelase arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine

(1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb reservväelasele vajaduse korral arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel.

(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud tervishoiutöötaja annab reservväelasele terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.

(3) Kui reservväelane ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.

§ 78. Reservteenistuse lõppemine

(1) Reservteenistus lõpeb:

1) reservteenistuse kestuse lõppemisega;

2) reservväelase reservteenistusest vabastamisega;

3) reservväelase surma korral;

4) reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral;

5) sõjaseisukorra väljakuulutamise korral tegevteenistusse asuma kohustamisel.

(2) Reservväelase surma korral loetakse reservteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.

(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservväelase asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest arvates, loetakse reservteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.

§ 79. Reservväelase reservteenistusest vabastamine

(1) Reservväelase vabastab reservteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui:

1) reservväelane ei ole Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arsti otsusel võimeline reservteenistuses osalema;

2) reservväelase suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;

3) on jõustunud kohtuotsus, millega reservväelasele on mõistetud reaalne vangistus;

4) isik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale.

(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt reservväelase ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu.

(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.

(3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu õppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.

(4) Reservväelase võib lisaõppekogunemiselt vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem:

1) kui reservväelane ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel;

2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.

§ 80. Reservis oleva isiku ja reservväelase tagatised

(1) Reservteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses reservteenistusse ja sealt tagasi sõidu kulu.

(2) Reservteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Reservis olevale isikule makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist.

(4) Reservis oleva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra

määrusega.

(5) Reservväelasele makstakse reservteenistuses oldud aja eest toetust.

(6) Reservteenistuses oldud aja eest makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab

määrusega.

(6) Reservteenistuses viibimise ajal võib reservväelase tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservteenistuses osalemise aja eest makstud toetuse vahe.

(7) Reservväelasele tagatakse reservteenistuses transport, majutus ja toitlustus.

(8) Reservväelasele tagatava toitlustuse ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(9) Reservväelasel on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

7¹. peatükk Reservasendusteenistus

§ 80¹. Reservasendusteenistus

(1) Reservasendusteenistus on kaitseväekohustuslase osalemine käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asendusteenistuse asutuse või isiku korraldatud väljaõppes.

(2) Kaitseväekohustuslane osaleb väljaõppes korralise asendusteenistuse ajal omandatud oskuste ja teadmiste täiendamiseks või uute oskuste omandamiseks.

(3) Kui reservis olev isik keeldub usulistel või kõlbelistel põhjustel reservteenistuses osalemisest, peab ta esitama Kaitseressursside Ametile motiveeritud taotluse kaitseväeteenistuse asendamiseks asendusteenistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotlus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne reservteenistuse algust. Hiljem esitatud taotlus ei vabasta isikut reservteenistusse tulemise kohustusest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul otsustab reservasendusteenistuse koha Kaitseressursside Amet.

§ 80². Isikuandmete töötlemine reservasendusteenistuse korraldamisel

(1) Kaitseressursside Amet ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutus ning isik võivad reservasendusteenistuse korraldamiseks töödelda reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata reservasendusteenistuse kohas tema vastavust reservasendusteenistujale esitatavatele nõuetele.

§ 80³. Reservasendusteenistusse kutsumine ja reservasendusteenistuses osalemise kohustus ning reservasendusteenistuse kestus

(1) Reservasendusteenistusse kutsutakse korralise asendusteenistuse läbinud või käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 3 nimetatud taotluse esitanud reservis olev isik.

(2) Väljaõppe algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirmäära kehtestab:

1) käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul riigikaitse

määrusega;

2) käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul Kaitseväe juhataja.

(3) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 3¹ sätestatud lisaõppekogunemise toetamiseks reservasendusteenistuse algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet.

(5) Reservasendusteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut, kellel esineb käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 1, 1¹ ja 6–8 nimetatud õppekogunemisele kutsumata jätmise alus.

(6) Reservasendusteenistusse kutsutavat isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil väljaõppes osalemise kohustusest vähemalt 120 päeva ette.

(7) Kaitseressursside Amet avaldab oma veebilehel väljaõppele kutsumise aja, väljaõppe kestuse ja reservasendusteenistujate piirarvu hiljemalt 150 päeva enne väljaõppe algust.

(8) Reservasendusteenistusse lisaõppekogunemise toetamiseks kutsub reservis oleva isiku Kaitsevägi käesoleva seaduse § 70¹ lõigetes 2–5 sätestatud tingimustel ja viisil.

(9) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutus või isik esitab Kaitseressursside Ametile taotluse reservis olevate isikute väljaõppele kutsumiseks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4–7 sätestatut.

(10) Reservasendusteenistuja võib osaleda reservasendusteenistuses järjest kuni 14 päeva.

(11) Reservasendusteenistuja võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva.

(12) Reservasendusteenistusse võib kutsuda kokku kuni kuueks kuuks.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka arvatakse ka reservteenistuses viibitud aeg.

(14) Reservasendusteenistust lisaõppekogunemise toetamiseks ei arvata käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud reservasendusteenistuse kestuse hulka.

(15) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservasendusteenistusse teates märgitud ajal ja kohta.

§ 80⁴. Reservasendusteenistuja arstlik läbivaatus

(1) Reservasendusteenistust korraldava asutuse juhi määratud arst teeb reservasendusteenistujale vajaduse korral arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel.

§ 80⁵. Reservis oleva isiku vabastamine reservasendusteenistuses osalemise kohustusest

(1) Kaitseressursside Amet vabastab reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud aluse esinemise korral.

(2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 või lõike 3 punktis 1, 2 või 4 sätestatud aluse esinemise korral.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud asjaoludel reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi hiljemalt 15 päeva enne reservasendusteenistuse algust.

§ 80⁶. Reservasendusteenistuses osalemise lõppemine

(1) Reservasendusteenistuses osalemine lõpeb:

1) reservasendusteenistuse kestuse lõppemisega;

2) reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamisega;

3) reservasendusteenistuja surma korral;

4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral.

(2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistuses osalemine lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.

(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservasendusteenistuja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest arvates, loetakse reservasendusteenistuses osalemine lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.

§ 80⁷. Reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamine

(1) Reservasendusteenistuja vabastab teenistusest Kaitseressursside Amet:

1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline reservasendusteenistuses osalema;

2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;

3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale on mõistetud reaalne vangistus;

4) kui isik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale;

5) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel, kui reservasendusteenistuse väljaõppe eesmärgid on saavutatud.

(2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservasendusteenistuja teenistuses osalemisest tema ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu.

(3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservasendusteenistuja peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.

§ 80⁸. Reservasendusteenistuja tagatised

(1) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Hüvitis makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus reservasendusteenistus toimub.

(2) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Reservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses oldud aja eest toetust. Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus reservasendusteenistus toimub.

(4) Reservasendusteenistujale makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab

määrusega.

(5) Reservasendusteenistuses osalemise ajal võib reservasendusteenistuja tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe.

(6) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagatistega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

7². peatükk Erakorraline reservasendusteenistus

§ 80⁹. Erakorraline reservasendusteenistus

(1) Erakorraline reservasendusteenistus on reservasendusteenistuja osalemine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vastavalt omandatud oskustele ja teadmistele käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannete täitmises.

(2) Erakorralisse reservasendusteenistusse saab reservis olevaid isikuid kutsuda juhul, kui:

1) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutusel või isikul ei ole võimalik eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ise või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita või

2) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul.

(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutus või isik teeb riigikaitse valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku reservis olevate isikute kutsumiseks erakorralisse reservasendusteenistusse.

(4) Reservis olevate isikute osalemise erakorralises reservasendusteenistuses eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(5) Erakorralise reservasendusteenistuse kehtestamisel määratakse muu hulgas:

1) asutus või isik, kelle juures erakorraline reservasendusteenistus toimub;

2) asutuse või isiku ülesanne, mida erakorralise reservasendusteenistuse käigus täidetakse;

3) erakorralises reservasendusteenistuses osalevate reservasendusteenistujate piirarv;

4) erakorralise reservasendusteenistuse alguse aeg ja maksimaalne kestus;

5) territoorium, kus erakorralise reservasendusteenistuse ülesandeid täidetakse;

6) vajaduse korral muud tingimused.

§ 80¹⁰. Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsumine

(1) Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet.

(2) Reservis olevat isikut teavitatakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vahetult enne erakorralise reservasendusteenistuse toimumist või selle ajal.

(3) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil:

1) elektrooniliselt;

2) teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel;

3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil.

(4) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse osalemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.

(5) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma erakorralisse reservasendusteenistusse osalemise teates märgitud ajal ja kohta.

(6) Välisriigis viibiv reservis olev isik, kes on kutsutud erakorralisse reservasendusteenistusse, peab ettenähtud tähtpäeval ilmuma teates märgitud kohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega.

(7) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.

(8) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemist ei loeta käesoleva seaduse § 80³ lõikes 12 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka.

§ 80¹¹. Reservis oleva isiku vabastamine erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest

(1) Reservis oleva isiku vabastab Kaitseressursside Amet erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest järgmiste asjaolude esinemise korral:

1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;

2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;

3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal;

4) viibimine vahi all;

5) isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu;

6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolul erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata Kaitseressursside Ametile pärast erakorralises reservasendusteenistuses osalemise teate saamist.

(3) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamise aluseks oleva asjaolu äralangemise korral on reservis olev isik kohustatud viivitamata ilmuma Kaitseressursside Ametisse või võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi välisesindusega ning välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või välisesinduse määratud kohta.

§ 80¹². Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise lõppemine

(1) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemine lõpeb:

1) erakorralise reservasendusteenistuse lõppemisega;

2) reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamisega;

3) reservasendusteenistuja surma korral;

4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral.

(2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse erakorraline reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.

(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservasendusteenistuja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest arvates, loetakse erakorraline reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.

§ 80¹³. Reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamine

(1) Reservasendusteenistuja vabastab erakorralisest reservasendusteenistusest Kaitseressursside Amet:

1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline teenistuses osalema;

2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;

3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale on mõistetud reaalne vangistus;

4) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel.

§ 80¹⁴. Reservasendusteenistuja tagatised erakorralise reservasendusteenistuse ajal

(1) Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses viibimise aja eest toetust. Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub.

(2) Toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab

määrusega.

(3) Reservasendusteenistujale tagatakse erakorralise reservasendusteenistuse ajal toitlustus, majutus ja transport selle asutuse või isiku poolt, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub.

(4) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tagatistega seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

7³. peatükk Vabatahtlik teenistus

§ 80¹⁵. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel

(1) Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele ning korraldada vabatahtlikku teenistust.

§ 80¹⁶. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine

(1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes:

1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe;

3) on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

(2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut:

1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;

2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

3) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

(3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:

1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus;

3) vahetu alluvuse korraldus;

4) teenistuskoha asukoht;

5) teenistuse tähtaeg;

6) vabatahtlikule teenistujale makstav palk;

7) vaidlustamisviide.

§ 80¹⁷. Vabatahtliku teenistuse korraldus

(1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 104 ja 105 sätestatut.

(2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117 sätestatut.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.

(4) Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

§ 80¹⁸. Vabatahtliku teenistuja tagatised

(1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras.

(2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumi käesoleva seaduse §-s 111¹ sätestatud korras.

(5) Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 80¹⁹. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld

(1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.

(2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud korras.

(3) Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.

(4) Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

§ 80²⁰. Vabatahtliku teenistuse lõppemine

(1) Vabatahtlik teenistus lõpeb:

1) tähtaja möödumisel;

2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata;

3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, millega on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus;

4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud;

7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele käesoleva seaduse § 156¹⁰ alusel ja korras;

8) vabatahtliku teenistuja surma korral.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.

8. peatükk Kaitseväekohustuse võtmine

§ 81. Kaitseväekohustuse võtmine

(1) Kaitseväekohustuse võib võtta üle 18-aastane Eesti kodanik, kes seaduse kohaselt ei ole kaitseväekohustuslane (edaspidi kaitseväekohustuseta isik).

(2) Kaitseväekohustuse võtmiseks peab kaitseväekohustuseta isik esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile.

(3) Kaitseressursside Amet kannab taotluse esitamise järel kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena.

(3) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust kaitseväekohustuslasele esitatavatele nõuetele.

(4) Kaitseressursside Ameti otsusega ei tunnistata kaitseväekohustust võtta soovivat isikut kaitseväekohustuslaseks, kui:

1) isikul puudub Eesti kodakondsus;

2) isikul puudub põhiharidus;

3) isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni;

4) isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav;

5) on jõustunud kohtuotsus isiku karistamise kohta reaalse vangistusega üle ühe aasta;

6) isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele;

7) isik on mõjuva põhjuseta jätnud tähtajaks tegemata Kaitseressursside Ameti otsuse tegemiseks vajalikud toimingud või keeldunud nende tegemisest.

(4) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(5) Kaitseväekohustust võtta soovivale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.

(5) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ning toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(6) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamisel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris järgmiselt:

1) kuni 27-aastase (kaasa arvatud) meessoost isiku andmed kutsealuse andmetena;

2) 28-aastase ja vanema meesoost isiku andmed reservis oleva isiku andmetena;

3) naissoost isiku andmed reservis oleva isiku andmetena, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud juhul.

(7) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamata jätmisel on isikul õigus esitada uus taotlus kaitseväekohustuse võtmise kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 sätestatud asjaolude äralangemisel.

(8) Kaitseväekohustusest ei saa pärast kaitseväekohustuslaseks tunnistamist loobuda ning isikul on teiste kaitseväekohustuslastega samasugused õigused ja kohustused.

(9) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamata jätmise korral kustutab Kaitseressursside Amet isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist.

(10) Vabatahtlikult võetud kaitseväekohustus lõpeb 61-aastaseks saamisel, kui isik ei esita kirjalikku taotlust kaitseväekohustuse jätkamiseks.

(11) 61-aastane ja vanem isik võivad võtta kaitseväekohustuse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud alustel kaitseväekohustuslaseks tunnistatud üle 61-aastase isiku kaitseväekohustus lõpeb, kui isik ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele või isiku surmaga.

§ 82. Naissoost isiku ajateenistusse võtmine

(1) 18–27-aastane (kaasa arvatud) vähemalt põhiharidusega naissoost Eesti kodanik, kes soovib asuda ajateenistusse (edaspidi ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik), peab esitama Kaitseressursside Ametile kirjaliku taotluse ajateenistusse asumiseks.

(1) Kaitseressursside Amet võib töödelda ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenistusse asumiseks esitatavatele nõuetele.

(2) Kaitseväekohustuseta ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele esitama kirjaliku taotluse kaitseväekohustuse võtmiseks.

(3) Ettepaneku ajateenistusse võetavate naissoost isikute arvu, ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja naissoost isikute arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks esitab Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavale ministrile 15. augustiks.

(4) Ajateenistusse võetavate naissoost isikute arvu, ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja naissoost isikute arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril

määrusega.

(5) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(5) Ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.

(5) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistatud ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivust hindab Kaitseressursside Amet vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule.

(5) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks makstakse piirmäära ulatuses hüvitist.

(5) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra kehtestab

määrusega.

(6) Kaitseressursside Ameti otsusega ei võeta ajateenistusse naissoost isikut:

1) kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 ning § 39 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud alustest;

2) kes ei täida vähemalt ühte käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1–6 ja 8 sätestatud kohustust;

4) kes on saanud 28-aastaseks.

(7) Kaitseressursside Amet teeb ajateenistusse võtmise otsuse ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule teatavaks vähemalt 90 päeva enne ajateenistuse algust. Ajateenistusse võtmise otsusel märgitakse ajateenistusse ilmumise aeg ja ajateenistuskoht.

(8) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise menetlus peatub üks kord kuni kaheks aastaks, kui tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

(9) Ajateenistusse võtmise menetluse peatumise lõppemisel hinnatakse ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel sätestatud korras. Kui ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kustutatakse tema andmed kaitseväekohustuslaste registrist.

(10) Kui ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik ei ilmu ajateenistuskohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuses toodud ajal, loetakse ta ajateenistusest loobunuks. Ajateenistusse asunud naissoost isikule laienevad ajateenija õigused ja kohustused.

(11) Ajateenistusse asuda soovival naissoost isikul on õigus loobuda ajateenistusest 90 päeva jooksul ajateenistusse asumisest arvates. Ajateenistusest loobumisest tuleb kirjalikult teavitada ajateenistuskoha ülemat, kes vabastab ajateenistusse asunud naissoost isiku ajateenistusest. Naissoost isiku ajateenistusest loobumisest teavitab ülem kirjalikult Kaitseressursside Ametit.

(12) Ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, vabastatakse ajateenistusest ja loetakse ajateenistusest loobunuks, kui ta vabastatakse ajateenistusest enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega. Ajateenistusest vabastamise vormistanud ülem teavitab loobumisest kirjalikult Kaitseressursside Ametit.

(13) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega ajateenistuses jätkava naissoost isiku andmed märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena. Naissoost isik, kellel ei olnud enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust, loetakse Kaitseressursside Ameti otsusega kaitseväekohustuslaseks ja tema andmed märgitakse kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena.

(14) Enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust mitteomanud ajateenistusest loobunud naissoost isiku andmed kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist, kui ta ei esita Kaitseressursside Ametile enne loobumist kirjalikku taotlust kaitseväekohustuse saamiseks. Taotluse esitanud isik loetakse Kaitseressursside Ameti otsusega kaitseväekohustuslaseks.

(15) Enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust omanud naissoost isikut ajateenistusest loobumise järele kaitseväekohustusest ei vabastata.

(16) Ajateenistusse asuda soovival naissoost isikul, keda ei võetud ajateenistusse, on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolude äralangemisel õigus esitada uus taotlus ajateenistusse võtmiseks.

(17) Ajateenistusest loobunud ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik võib taotleda ajateenistuse jätkamist.

(18) Käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud ajateenistuse jätkamise taotlemise korral kohaldatakse ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule käesoleva seaduse §-s 56² sätestatut.

(19) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistuse jätkamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud ajateenistusest loobumise õigust.

(20) Ajateenistuse jätkamisel märgib Kaitseressursside Amet ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena.

9. peatükk Tegevteenistus

1. jagu Tegevteenistusse võtmine

§ 83. Tegevteenistusse võtmine

(1) Tegevteenistusse võetakse isik, kes:

1) on Eesti kodanik;

2) on täieliku teovõimega;

3) valdab eesti keelt nõutaval tasemel;

4) on vähemalt põhiharidusega;

5) on nõutava füüsilise ettevalmistusega;

6) vastab tegevväelase tervisenõuetele;

7) on kaitseväekohustuslane;

8) on 18–60-aastane.

(2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale esitama Kaitseressursside Ameti kaudu:

1) allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele;

2) elulookirjelduse;

3) tunnistuse või diplomi nõutava kvalifikatsiooni või hariduse kohta;

4) isikut tõendava dokumendi;

5) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.

(3) Tegevväelase eesti keele oskust hinnatakse keeleseaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

(4) Tegevteenistusse võtmise korra kehtestab

määrusega.

(5) Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad töödelda tegevteenistusse asuda sooviva või tegevteenistuses oleva isiku andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust tegevväelasele esitatavatele nõuetele ning sobivust tegevteenistusse.

§ 84. Konkursi korraldamine

(1) Kui rahuaja ametikohta ei ole võimalik täita tegevteenistuses oleva tegevväelase ametikohale nimetamise kaudu, korraldatakse rahuaja ametikoha täitmiseks konkurss.

(2) Konkursi läbiviimisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

§ 85. Tegevteenistusse võtmise otsus

(1) Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(2) Tegevteenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:

1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

4) teenistusse asumise kuupäev;

5) teenistuse tähtaeg;

6) vaidlustamisviide.

(3) Kadetina õppima asuva tegevväelase tegevteenistusse võtmise käskkirjas tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ära näidata õppeasutuse nimetus, õpingute kestus ja õppekoha maksumus.

(6) Tegevväelane on tegevteenistuses teenistusse asumise päevast arvates. Teenistusse asumise kuupäev ei või olla varasem kui tegevteenistusse võtmise käskkirja kuupäev.

§ 86. Isikud, keda ei võeta tegevteenistusse

(1) Tegevteenistusse ei võeta isikut:

1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;

2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;

4) kes on distsiplinaarsüüteo eest vabastatud kaitseväeteenistusest või muult avaliku teenistuse ametikohalt, kui vabastamisest on möödunud vähem kui aasta;

5) kes on erakonna liige;

6) kelle valimiskomisjon on registreerinud Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadina;

7) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

§ 87. Tegevteenistuse tähtaeg

(1) Tegevteenistusse võetakse kuni viieks aastaks, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

(2) Kadett võetakse tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks.

(3) Tegevväelane, kes saadetakse ressursimahukale koolitusele, võetakse tegevteenistusse kuni kümneks aastaks, arvestades ressursimahuka koolituse maksumust või kestust vastavalt käesoleva seaduse § 156 lõike 7 alusel kehtestatud määrusele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata tegevväelase suhtes, kellel on määramata ajaga teenistussuhe.

(5) Tegevteenistusse võib võtta korduvalt. Tegevteenistuse tähtaega ei pikendata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Tegevväelane, kes on olnud katkematult tegevteenistuses vähemalt kümme aastat, võetakse tegevteenistusse määramata ajaks.

(7) Tegevteenistus loetakse katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Katkematusse tegevteenistusse võtmise korral esitab isik käesoleva seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud dokumendid Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel määratud ajaga tegevteenistusse võetud tegevväelane, kelle tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud teenistuse tähtaeg on hilisem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse tekkimise aeg, loetakse määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse saabumise päevast arvates määramata ajaks tegevteenistusse võetuks tema tegevteenistussuhet lõpetamata. Määramata ajaks tegevteenistusse võtmisel ei katke isiku kohustus olla tegevteenistuses kas õppekava kahekordse nominaalkestuse aja lõpuni või määratud ajaks tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud tähtaja lõpuni.

§ 88. Katseaja kohaldamine

(1) Tegevväelasele ei kohaldata katseaega.

§ 89. Tegevteenistusse võtmise kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevteenistusse võtmise õigusega isik tunnistab kehtetuks käskkirja tegevteenistusse võtmise kohta, kui:

1) tegevteenistusse võetud isik esitab enne teenistusse asumiseks määratud kuupäeva sellekohase taotluse;

2) enne teenistusse asumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tegevteenistusse võtmise;

3) isik ei ole mõjuva põhjuseta määratud ajaks teenistusse asunud;

4) isik keeldub kaitseväelase tõotuse andmisest.

(2) Tegevväelane on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseväge, kui tekivad asjaolud, mis välistavad tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 83 lõikest 1 või §-st 86.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord või isiku haigestumine. Raske perekondliku olukorra või isiku haigestumise korral võib tegevteenistusse asumise poolte kokkuleppel edasi lükata. Tegevteenistusse asumise edasilükkamise otsustab teenistusse võtmise õigusega isik.

(4) Isik, kelle tegevteenistusse võtmine on kehtetuks tunnistatud, on kohustatud tagastama kõik teenistusse võtmise tõttu saadu ja hüvitama kahju, mis tekkis käskkirja kehtetuks tunnistamise tõttu.

(5) Tegevteenistusse võtmise kehtetuks tunnistamine ei vabasta isikut kaitseväekohustusest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 90. Tegevväelase piirvanus

(1) Tegevväelase piirvanuseks on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga.

§ 91. Tegevteenistusstaaž

(1) Tegevteenistusstaaž on kaitseväeteenistuses ja asendusteenistuses oldud aeg, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

2. jagu Rahuaja ametikohale nimetamine

§ 92. Rahuaja ametikohale nimetamine

(1) Tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(2) Tegevväelane nimetatakse rahuaja ametikohale tegevväelase algatusel või teenistuse huvides.

(3) Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase:

1) kellel on ametikohal nõutav haridus;

2) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste;

3) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe;

4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa, registreeritud elukaaslane või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale;

5) kellel on ametikohale ettenähtud tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba;

6) kes vastab ametikoha tervisenõuetele;

7) kes vastab ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuetele.

(4) Teenistuse huvides tegevväelase nimetamisel madalamale rahuaja ametikohale on vajalik tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.

(4) Teenistuse huvides uuele rahuaja ametikohale nimetamisel võib tegevväelase põhipalka vähendada kuni kümme protsenti. Põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist.

(5) Tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel tuleb ära näidata rahuaja ametikoha asukoht ja paikkond, kus teenistusülesandeid täidetakse, ning põhipalk.

(5) Tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht on ametikoha asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.

(5) Tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond on territoorium, kus tegevväelane täidab ametikoha ülesandeid.

(6) Rahuaja ametikohale võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud hariduseta, sõjaväelise auastmeta ja sõjaväelise väljaõppeta isiku nimetada, kui ametikohal nõutavat sõjaväelist väljaõpet või haridust on Eestis võimalik omandada vaid Kaitseväes.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatut ei rakendata tegevteenistusse võtmisel ja kõrgema tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba eeldavale rahuaja ametikohale nimetamisel kuni pädeva ametiasutuse otsuseni. Tegevväelane, kellele ei väljastata nõutavat riigisaladusele juurdepääsu luba, nimetatakse uuele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustel rahuaja ametikohale nimetatud isik on kohustatud läbi tegema ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või omandama hariduse kahe aasta jooksul ametikohale nimetamise päevast arvates. Nõutava sõjaväelise väljaõppe läbi tegemata jätmisel või hariduse omandamata jätmisel viiakse tegevväelane endisele rahuaja ametikohale Kaitseväes või vabastatakse rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu tegevteenistusest.

(9) Määramata ajaga tegevteenistuses oleva kadeti ametikohale nimetamise käskkirjas näidatakse ära õppeasutuse nimetus, õpingute kestus ja õppekoha maksumus.

(10) Kaitsevägi võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele.

§ 92¹. Demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

(1) Tegevväelane, kes on rahuajal seotud demineerimistöödega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile tegevväelase jäetud jälgede välistamise eesmärgil.

(1) Daktüloskopeerimisel võetakse tegevväelaselt tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.

(2) Loetelu rahuaja ametikohtadest, millel teeniv tegevväelane daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

(3) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, tegevväelase biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

(4) Tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel tegevväelase tegevteenistusest vabastamisest arvates. Kaitsevägi teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest tegevväelase andmed riiklikest registritest kustutada.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise korra kehtestab

määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teave on piiratud juurdepääsuga teave ning mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks alates andmekogusse kandmisest kuni riiklikest registritest kustutamiseni.

§ 93. Tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega ametikohale Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt

(1) Kaitseväe põhimääruses võib ette näha rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril. Ametikohale nimetamise ettepaneku teeb Kaitseväe juhataja.

(1) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane peab vastama käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(2) Kaitseväe juhataja ametikohale nimetab tegevväelase viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

(3) Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvesse võttes nimetada Kaitseväe juhataja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aega Kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.

(4) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks.

(4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud aega samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.

(5) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetamise korral on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.

(6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹−4² sätestatud korras tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel loetakse tegevväelane nimetatuks ka samale Kaitseväe sõjaaja ametikohale, kui seadus ei sätesta teisiti.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 4¹ ja 4² alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse käesoleva seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.

3. jagu Tegevväelase arendamine ja hindamine

§ 94. Ametijuhend

(1) Ametijuhendi kehtestamisele, muutmisele ja nõuetele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

(2) Ametijuhendi kehtestamise pädevus sätestatakse tegevväelase rahuaja ametikoha asutuse struktuuriüksuse põhimääruses.

(3) Sõjaaja ametikohale ametijuhendit ei kehtestata. Sõjaaja ametikoha ülesanded määrab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 95. Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine

(1) Tegevväelase vahetu ülem hindab vähemalt üks kord aastas talle alluva tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele.

(2) Hindamise käigus hinnatakse tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele, tema senist teenistusalast arengut, teenistusülesannete täitmist ja koolitusvajadust ning arutatakse tegevväelase järgmise perioodi teenistusülesandeid, samuti annab tegevväelane ülemale tagasisidet juhtimise kohta.

(3) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise võib edasi lükata järgmisse aastasse, kui:

1) tegevväelase tegevteenistussuhe on hindamisele eelneva aasta jooksul olnud peatatud, välja arvatud puhkuse ajaks, kokku üle kuue kuu;

2) tegevväelase tegevteenistussuhe on kestnud vähem kui kuus kuud;

3) tegevväelase vahetu ülema tegevteenistussuhe on vahetult enne hindamist kestnud vähem kui neli kuud.

(4) Rahuaja ametikohale vastavuse hindamine peab olema objektiivne ning käsitlema tegevväelase sooritust ja arengut.

(5) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemus vormistatakse kirjalikult.

(6) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud hindamist ei kohaldata riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele. Üliõpilase vahetu ülem kontrollib, et üliõpilane vastab tervisenõuetele ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele.

§ 96. Hindamistulemuste arvestamine

(1) Kui hindamise tulemusel selgub, et tegevväelane ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele, nimetatakse tegevväelane rahuaja ametikohale, mille nõuetele ta vastab või vabastatakse teenistusest.

(2) Uue sõjaväelise auastme saamiseks ei või esitada tegevväelast, kes hindamise tulemusel ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele.

§ 97. Hindamistulemuste vaidlustamine

(1) Tegevväelane võib rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse vaidlustada hindamise teinud ülema vahetu ülema juures kümne tööpäeva jooksul hindamistulemusest teadasaamisest arvates.

(2) Kaitseväe juhataja tehtud rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse peale esitatud vaide vaatab läbi Kaitseväe juhataja.

(3) Hindamistulemuse peale esitatud vaiet läbivaatav ülem on kohustatud vaide läbi vaatama ja teatama oma otsusest kümne tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates.

(4) Kui vahetu ülema vahetu ülem leiab, et vaie on põhjendatud, peab ta mõistliku aja jooksul tegema vaide esitanud tegevväelase uue rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise.

§ 98. Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine

(1) Tegevväelase tervisenõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt:

1) enne tegevteenistusse võtmist;

2) määramata ajaga või määratud ajaga tegevteenistuse korral igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates, kui eelneva terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega;

3) ajutise töövõimetuse lõppemise järel, kui tegevväelase teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatunud üle 60 päeva järjest.

(2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks andma nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(3) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatavale tegevväelasele tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korral terviseuuringud 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 90 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Arstlikul läbivaatusel ja tervisenõuetele vastavuse hindamisel osalemine on kohustuslik.

(6) Tegevväelase rahuaja ametikohajärgse struktuuriüksuse ülema määratud tervishoiutöötaja annab tegevväelase terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab tegevväelasele piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.

(7) Tegevväelase rahuaja ametikoha tervisenõuded kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 99. Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamine

(1) Tegevväelane on kohustatud vähemalt kord aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel.

(2) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.

(3) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded avalikustatakse Kaitseväe veebilehel.

(4) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 100. Kaitseväe juhataja hindamine

(1) Kaitseväe juhataja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 95–99 sätestatut.

§ 101. Koolitus ja koolituskulude hüvitamine

(1) Tegevväelase koolitusele ja koolituskulude hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut.

4. jagu Tegevväelase õigused

§ 102. Tegevväelase töökorraldus

(1) Tegevväelase tööajale, töö tegemise aja piirangule, tööaja korraldusele, valveajale, ületunnitööle, ööajal ja riigipühal tehtavale tööle, puhkeajale ja tööaja lühendamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud korras sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale suunatud tegevväelase tööajale kohaldatakse teenistus- või töökohas kehtivat tööajakorraldust.

(3) Kaitseväe õhusõiduki meeskonna liikme lennu koguaeg ei tohi ületada 900 tundi aastas.

(4) Käesoleva seaduse § 126¹ alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangust tuleneva kohustuse täitmist ei arvestata tööaja hulka.

§ 103. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tööaeg

(1) Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tegevus, mis on suunatud õppekava täitmisele, loetakse tööajaks ning sellele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd, ületunnitööd ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid.

§ 104. Töö- ja puhkeaja erandid

(1) Avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei kohaldata tegevväelasele:

1) päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal;

2) erakorralise seisukorra ajal;

3) hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise ajal;

4) kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist;

5) sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal;

6) rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal;

7) Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 4⁶–4⁹ nimetatud ülesannete täitmise ajal;

8) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses;

9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei tohi tegevväelase tööaeg koos lisatööga kesta järjest üle 24 tunni. Lisatöö piirnorm ühe tegevväelase kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda tööd käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1−5 nimetatud juhtudel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.

(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.

§ 105. Töö- ja puhkeaeg lähetuse ajal

(1) Tegevväelase lähetamisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu.

§ 106. Puhkus

(1) Tegevväelasele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Tegevväelase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

(3) Puhkusele lubab:

1) tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik;

2) Kaitseväe juhataja – valdkonna eest vastutav minister;

3) Kaitseväe-välisele töö- või ametikohale suunatud tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik.

§ 107. Erakorraline puhkus

(1) Kaitseväe juhataja annab tegevväelasele lisaks käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud puhkusele erakorralist puhkust põhipalga säilitamisega rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal või vahetult pärast rahvusvahelise sõjalise operatsiooni lõppemist järgmiselt:

1) operatsioonis osalemisel kuni kolm kuud – kuni kümme kalendripäeva;

2) operatsioonis osalemisel kauem kui kolm kuud – kuni 21 kalendripäeva.

§ 108. Puhkusele lubamise piirangud

(1) Ettenägematu olulise teenistusliku hädavajaduse tõttu on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelast puhkusele mitte lubada või tema puhkus katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele.

(2) Kaitseväe juhatajat võib puhkusele mitte lubada või tema puhkuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele valdkonna eest vastutav minister.

(3) Puhkusele lubamata jätmise või puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse vahetult puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

(4) Puhkusele lubamisest ei või keelduda ega puhkust katkestada, kui tegevväelane on lubatud emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele, vanemapuhkusele või õppepuhkusele või käesoleva seaduse § 107 alusel antud erakorralisele puhkusele.

§ 109. Puhkusetasu

(1) Tegevväelasele makstakse puhkusetasu töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 110. Tegevväelase toitlustus

(1) Tegevväelasele võimaldatakse vajaduse korral toitlustus sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi tingimusi.

(2) Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatuse, korra ja maksumuse kehtestab

määrusega.

§ 111. Tööandja eluruum

§ 111¹. Tegevväelase majutamine

(1) Tegevväelase võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumis.

(2) Tegevväelasele tagatakse majutus sõjaväelise väljaõppe ajal ja käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel.

(3) Tegevväelaselt ei võeta majutuse eest tasu.

§ 112. Ümberasumise hüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine

(1) Tegevväelase nimetamisel teises kohaliku omavalitsuse üksuses asuvale rahuaja ametikohale, mille tõttu on vajalik tegevväelase ja tema perekonnaliikme püsiva elukoha vahetus, võib talle Vabariigi Valitsuse sätestatud tingimustel maksta ümberasumise korral ühekordset hüvitist töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu kahekordse alammäära ulatuses.

(2) Tegevväelasele võib ümberasumisel hüvitada piirmäära ulatuses tema ja perekonnaliikme ümberasumisega seotud sõidukulu, vara veokulu ja kolimiskulu.

(3) Ühekordse hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

5. jagu Tegevväelase lähetamine ja suunamine

§ 113. Tegevväelase lähetus

(1) Tegevväelase lähetus on tegevväelase viibimine teenistusülesannete täitmisel väljaspool rahuaja ametikoha asukohta või paikkonda kindlaksmääratud ajavahemikus.

(2) Tegevväelast võib lähetada riigisiseselt või välisriiki.

(3) Lähetusse, välja arvatud koolitusele või välisriiki kauemaks kui kuueks kuuks riiklike ülesannete täitmisega seotud lähetusse, saatmise ja sellega seotud kulu hüvitamise, sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Tegevväelase koolitusele lähetamise korral kohaldatakse lähetamisele avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lähetuse kulu ei või sisaldada perekonnaliikmetega seotud kulu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Lähetuseks ei loeta osalemist teise valitsusasutuse abistamisel, sealhulgas osalemist päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel ja tegevusi erakorralise seisukorra ajal.

(6) Lähetusse ei ole lubatud ilma kirjaliku nõusolekuta saata rasedat ega tegevväelast, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Arvestada tuleb ka muid olulisi asjaolusid, mis võivad takistada tegevväelasel lähetuses viibida.

(7) Lähetuse ajaks säilitatakse tegevväelasele rahuaja ametikoht ja jätkatakse talle palga maksmist.

(8) Lähetuse lõppemiseks ei loeta lähetuse katkemist puhkuse tõttu.

§ 114. Riigisisene lähetamine

(1) Tegevväelase võib riigisiseselt lähetada:

1) ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks;

2) teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusesse;

3) koolitusele.

(2) Tegevväelase riigisisese lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 115. Välisriiki lähetamine

(1) Tegevväelase võib välisriiki lähetada:

1) lühiajaliselt kuni kuueks kuuks;

2) koolitusele kuni viieks aastaks;

3) osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;

4) riiklike ülesannete täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuueks kuuks (edaspidi pikaajaline välislähetus).

(2) Tegevväelase välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 116. Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalema lähetamine

(1) Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise eelduseks on Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsus.

(2) Tegevväelase võib lähetada osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, kui tema eelmisest rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisest on möödunud lähetuse ajavahemikust kaks korda pikem aeg.

(3) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ajal võib suurendada tegevväelase päevaraha.

(4) Tegevväelase päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 117. Pikaajalisse välislähetusse lähetamine

(1) Pikaajalisele välislähetusele, lähetuskulude hüvitamisele ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Tegevväelase pikaajalisse välislähetusse lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 118. Kaitseväe juhataja lähetamine

(1) Kaitseväe juhataja lähetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

§ 119. Tegevväelase suunamine

(1) Tegevväelase suunamine on tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale.

(2) Tegevväelase võib suunata kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra.

(2) Tegevväelase võib suunata julgeolekuasutusse kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada kaks korda kuni kolme aasta võrra.

(3) Tegevväelase suunamise otsustab Kaitseväe juhataja.

(4) Tegevväelast teavitatakse suunamisest ette vähemalt 30 päeva suunamise alguskuupäevast arvates.

(5) Suunatud tegevväelase lähetamise otsustab suunamiskoha juht, lähtudes asutuse või organisatsiooni tegevust reguleerivatest õigusaktidest või muudest dokumentidest.

(6) Suunatud tegevväelane kohustub järgima suunamiskoha asutuses kehtivat korda ja talle laienevad ameti- või töökoha asutuses kehtivad õigused ja kohustused.

(7) Tegevväelase suunamisel loetakse tema teenistussuhe peatunuks käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel.

6. jagu Tegevväelase kohustused

§ 120. Tegevväelase teenistuskohustused

(1) Tegevväelase tegevuse seaduslikkusele, üldistele kohustustele, teenistusalaste korralduste täitmise kohustusele, korralduse täitmisest keeldumise alustele, avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmisele ning asjaajamise ja vara üleandmise kohustusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

§ 121. Tegevväelase asendamine

(1) Tegevväelast asendab tema puudumisel ametijuhendis määratud ametikohal asuv tegevväelane või vahetu ülema määratud tegevväelane. Asendajat määrav ülem ei või olla madalamal ametikohal kui struktuuriüksuse ülem.

(2) Vaba rahuaja ametikoha täitmiseks võib panna tegevväelasele lisaülesandeid juhul, kui asutuse töö oleks tegevväelase puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas.

(3) Puuduva tegevväelase ülesanded võib anda:

1) osaliselt ühele tegevväelasele või jagada puuduva tegevväelase ülesanded täielikult teiste tegevväelaste vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;

2) osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest.

(4) Kaitseväe juhataja asendamise kord sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.

(7) Tegevväelane ei või puuduva tegevväelase ülesandeid täita üle 60 päeva kalendriaastas. Tegevväelase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib ta täita puuduva tegevväelase ülesandeid pikema ajavahemiku vältel.

(8) Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda tegevväelane, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud puuduva tegevväelase ülesannete täitmise piirangut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Kaitseväe juhataja ülesannete täitmisel.

§ 122. Asendamisel makstav tasu

(1) Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 1 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse lisaks tema palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava tegevväelase põhipalgast proportsionaalselt asendavale tegevväelasele antud asendatava tegevväelase ülesannete mahuga.

(2) Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 2 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse vähemalt tema oma ametikoha järgset palka. Kui asendatava tegevväelase palk on suurem, makstakse suuremat palka.

(3) Ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti avaliku teenistuse seaduses sätestatud muutuvpalga ülempiir.

7. jagu Tegevväelase teenistusalased piirangud

§ 123. Erakonda kuulumise piirang

(1) Tegevväelane ei tohi kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega.

(2) Tegevväelane ei tohi käsuõigust ega distsiplinaarvõimu kasutada erakondlikes huvides.

§ 124. Kuulumine relvi valdavasse ühingusse või liitu

(1) Tegevväelane ei või kuuluda relvi valdavasse ühingusse ega liitu, välja arvatud Kaitseliitu ning jahimeeste- ja spordiseltsi.

§ 125. Ettevõtluses osalemise ja äriühingusse kuulumise piirang

§ 126. Tegevväelase töötamine väljaspool teenistusülesannete täitmist

§ 126¹. Liikumisvabaduse piirang

(1) Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt.

§ 127. Tegevväelase toimingupiirangud ja streigikeeld

(1) Toimingu, otsuse või tehingu tegemisel peab tegevväelane järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.

(2) Tegevväelase streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

8. jagu Tegevväelase palgakorraldus

§ 128. Tegevväelase palgakorraldus

(1) Tegevväelase palgale, palga komponentidele, palga vähendamise alustele, palga maksmise ajale ja viisile, palga maksmisele teenistusülesannete täitmise takistuse korral ning palga avalikustamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tegevväelase rahuaja ametikoha palgaastmestiku kehtestab

määrusega.

(4) Palgajuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Tegevväelasele ei maksta lisatasu ega toetust, mille maksmise õigus ei tulene seadusest.

(5) Tegevväelasele võib maksta täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ei või ületada 30 protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud lisatasu maksmise korra ja ulatuse kehtestab

määrusega.

(6) Suunatud tegevväelasele maksab palka või töötasu suunamiskoha asutus asutuses kehtiva korra järgi.

(7) Tegevväelase välisteenistuses või pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välisteenistuse või pikaajalise välislähetuse ajaks tema rahuaja ametikoha palgaaste.

§ 129. Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase põhipalk

(2) Kaitseväe juhatajale ei maksta muutuvpalka.

(3) Kui tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister, määrab tema põhipalga valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

9. jagu Tegevteenistussuhte peatumine

§ 130. Tegevteenistussuhte peatumine

(1) Tegevteenistussuhte peatumine on tegevväelase ajutine vabanemine teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu ja distsiplinaarvõimu ning kasutada käsuõigust.

§ 131. Tegevteenistussuhte peatumise alused

(1) Tegevteenistussuhe peatub:

1) puhkuse ajaks;

2) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses;

3) tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad;

4) ajaks, kui tegevväelane on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse tõttu või mõnel muul seaduses sätestatud alusel;

5) ajaks, kui tegevväelane kannab aresti või on vahistatud, välja arvatud distsiplinaararestis oleku ajaks;

6) tegevväelase rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks;

7) tegevväelase välisteenistuses viibimise ajaks;

7¹) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks;

8) muudel juhtudel, kui tegevväelane on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

(2) Tegevteenistuse peatumist arvestatakse päevades, kuudes ja aastates.