Kaitseväeteenistuse seadus

(6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹−4² sätestatud korras tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel loetakse tegevväelane nimetatuks ka samale Kaitseväe sõjaaja ametikohale, kui seadus ei sätesta teisiti.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 4¹ ja 4² alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse käesoleva seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.

3. jagu Tegevväelase arendamine ja hindamine

§ 94. Ametijuhend

(1) Ametijuhendi kehtestamisele, muutmisele ja nõuetele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

(2) Ametijuhendi kehtestamise pädevus sätestatakse tegevväelase rahuaja ametikoha asutuse struktuuriüksuse põhimääruses.

(3) Sõjaaja ametikohale ametijuhendit ei kehtestata. Sõjaaja ametikoha ülesanded määrab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 95. Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine

(1) Tegevväelase vahetu ülem hindab vähemalt üks kord aastas talle alluva tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele.

(2) Hindamise käigus hinnatakse tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele, tema senist teenistusalast arengut, teenistusülesannete täitmist ja koolitusvajadust ning arutatakse tegevväelase järgmise perioodi teenistusülesandeid, samuti annab tegevväelane ülemale tagasisidet juhtimise kohta.

(3) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise võib edasi lükata järgmisse aastasse, kui:

1) tegevväelase tegevteenistussuhe on hindamisele eelneva aasta jooksul olnud peatatud, välja arvatud puhkuse ajaks, kokku üle kuue kuu;

2) tegevväelase tegevteenistussuhe on kestnud vähem kui kuus kuud;

3) tegevväelase vahetu ülema tegevteenistussuhe on vahetult enne hindamist kestnud vähem kui neli kuud.

(4) Rahuaja ametikohale vastavuse hindamine peab olema objektiivne ning käsitlema tegevväelase sooritust ja arengut.

(5) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemus vormistatakse kirjalikult.

(6) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud hindamist ei kohaldata riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele. Üliõpilase vahetu ülem kontrollib, et üliõpilane vastab tervisenõuetele ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele.

§ 96. Hindamistulemuste arvestamine

(1) Kui hindamise tulemusel selgub, et tegevväelane ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele, nimetatakse tegevväelane rahuaja ametikohale, mille nõuetele ta vastab või vabastatakse teenistusest.

(2) Uue sõjaväelise auastme saamiseks ei või esitada tegevväelast, kes hindamise tulemusel ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele.

§ 97. Hindamistulemuste vaidlustamine

(1) Tegevväelane võib rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse vaidlustada hindamise teinud ülema vahetu ülema juures kümne tööpäeva jooksul hindamistulemusest teadasaamisest arvates.

(2) Kaitseväe juhataja tehtud rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse peale esitatud vaide vaatab läbi Kaitseväe juhataja.

(3) Hindamistulemuse peale esitatud vaiet läbivaatav ülem on kohustatud vaide läbi vaatama ja teatama oma otsusest kümne tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates.

(4) Kui vahetu ülema vahetu ülem leiab, et vaie on põhjendatud, peab ta mõistliku aja jooksul tegema vaide esitanud tegevväelase uue rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise.

§ 98. Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine

(1) Tegevväelase tervisenõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt:

1) enne tegevteenistusse võtmist;

2) määramata ajaga või määratud ajaga tegevteenistuse korral igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates, kui eelneva terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega;

3) ajutise töövõimetuse lõppemise järel, kui tegevväelase teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatunud üle 60 päeva järjest.

(2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks andma nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(3) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatavale tegevväelasele tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korral terviseuuringud 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 90 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Arstlikul läbivaatusel ja tervisenõuetele vastavuse hindamisel osalemine on kohustuslik.

(6) Tegevväelase rahuaja ametikohajärgse struktuuriüksuse ülema määratud tervishoiutöötaja annab tegevväelase terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab tegevväelasele piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.

(7) Tegevväelase rahuaja ametikoha tervisenõuded kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 99. Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamine

(1) Tegevväelane on kohustatud vähemalt kord aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel.

(2) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.

(3) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded avalikustatakse Kaitseväe veebilehel.

(4) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 100. Kaitseväe juhataja hindamine

(1) Kaitseväe juhataja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 95–99 sätestatut.

§ 101. Koolitus ja koolituskulude hüvitamine

(1) Tegevväelase koolitusele ja koolituskulude hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut.

4. jagu Tegevväelase õigused

§ 102. Tegevväelase töökorraldus

(1) Tegevväelase tööajale, töö tegemise aja piirangule, tööaja korraldusele, valveajale, ületunnitööle, ööajal ja riigipühal tehtavale tööle, puhkeajale ja tööaja lühendamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud korras sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale suunatud tegevväelase tööajale kohaldatakse teenistus- või töökohas kehtivat tööajakorraldust.

(3) Kaitseväe õhusõiduki meeskonna liikme lennu koguaeg ei tohi ületada 900 tundi aastas.

(4) Käesoleva seaduse § 126¹ alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangust tuleneva kohustuse täitmist ei arvestata tööaja hulka.

§ 103. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tööaeg

(1) Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tegevus, mis on suunatud õppekava täitmisele, loetakse tööajaks ning sellele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd, ületunnitööd ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid.

§ 104. Töö- ja puhkeaja erandid

(1) Avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei kohaldata tegevväelasele:

1) päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal;

2) erakorralise seisukorra ajal;

3) hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise ajal;

4) kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist;

5) sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal;

6) rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal;

7) Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 4⁶–4⁹ nimetatud ülesannete täitmise ajal;

8) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses;

9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei tohi tegevväelase tööaeg koos lisatööga kesta järjest üle 24 tunni. Lisatöö piirnorm ühe tegevväelase kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda tööd käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1−5 nimetatud juhtudel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.

(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.

§ 105. Töö- ja puhkeaeg lähetuse ajal

(1) Tegevväelase lähetamisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu.

§ 106. Puhkus

(1) Tegevväelasele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Tegevväelase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

(3) Puhkusele lubab:

1) tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik;

2) Kaitseväe juhataja – valdkonna eest vastutav minister;

3) Kaitseväe-välisele töö- või ametikohale suunatud tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik.

§ 107. Erakorraline puhkus

(1) Kaitseväe juhataja annab tegevväelasele lisaks käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud puhkusele erakorralist puhkust põhipalga säilitamisega rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal või vahetult pärast rahvusvahelise sõjalise operatsiooni lõppemist järgmiselt:

1) operatsioonis osalemisel kuni kolm kuud – kuni kümme kalendripäeva;

2) operatsioonis osalemisel kauem kui kolm kuud – kuni 21 kalendripäeva.

§ 108. Puhkusele lubamise piirangud

(1) Ettenägematu olulise teenistusliku hädavajaduse tõttu on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelast puhkusele mitte lubada või tema puhkus katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele.

(2) Kaitseväe juhatajat võib puhkusele mitte lubada või tema puhkuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele valdkonna eest vastutav minister.

(3) Puhkusele lubamata jätmise või puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse vahetult puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

(4) Puhkusele lubamisest ei või keelduda ega puhkust katkestada, kui tegevväelane on lubatud emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele, vanemapuhkusele või õppepuhkusele või käesoleva seaduse § 107 alusel antud erakorralisele puhkusele.

§ 109. Puhkusetasu

(1) Tegevväelasele makstakse puhkusetasu töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 110. Tegevväelase toitlustus

(1) Tegevväelasele võimaldatakse vajaduse korral toitlustus sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi tingimusi.

(2) Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatuse, korra ja maksumuse kehtestab

määrusega.

§ 111. Tööandja eluruum

§ 111¹. Tegevväelase majutamine

(1) Tegevväelase võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumis.

(2) Tegevväelasele tagatakse majutus sõjaväelise väljaõppe ajal ja käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel.

(3) Tegevväelaselt ei võeta majutuse eest tasu.

§ 112. Ümberasumise hüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine

(1) Tegevväelase nimetamisel teises kohaliku omavalitsuse üksuses asuvale rahuaja ametikohale, mille tõttu on vajalik tegevväelase ja tema perekonnaliikme püsiva elukoha vahetus, võib talle Vabariigi Valitsuse sätestatud tingimustel maksta ümberasumise korral ühekordset hüvitist töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu kahekordse alammäära ulatuses.

(2) Tegevväelasele võib ümberasumisel hüvitada piirmäära ulatuses tema ja perekonnaliikme ümberasumisega seotud sõidukulu, vara veokulu ja kolimiskulu.

(3) Ühekordse hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

5. jagu Tegevväelase lähetamine ja suunamine

§ 113. Tegevväelase lähetus

(1) Tegevväelase lähetus on tegevväelase viibimine teenistusülesannete täitmisel väljaspool rahuaja ametikoha asukohta või paikkonda kindlaksmääratud ajavahemikus.

(2) Tegevväelast võib lähetada riigisiseselt või välisriiki.

(3) Lähetusse, välja arvatud koolitusele või välisriiki kauemaks kui kuueks kuuks riiklike ülesannete täitmisega seotud lähetusse, saatmise ja sellega seotud kulu hüvitamise, sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Tegevväelase koolitusele lähetamise korral kohaldatakse lähetamisele avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lähetuse kulu ei või sisaldada perekonnaliikmetega seotud kulu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Lähetuseks ei loeta osalemist teise valitsusasutuse abistamisel, sealhulgas osalemist päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel ja tegevusi erakorralise seisukorra ajal.

(6) Lähetusse ei ole lubatud ilma kirjaliku nõusolekuta saata rasedat ega tegevväelast, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Arvestada tuleb ka muid olulisi asjaolusid, mis võivad takistada tegevväelasel lähetuses viibida.

(7) Lähetuse ajaks säilitatakse tegevväelasele rahuaja ametikoht ja jätkatakse talle palga maksmist.

(8) Lähetuse lõppemiseks ei loeta lähetuse katkemist puhkuse tõttu.

§ 114. Riigisisene lähetamine

(1) Tegevväelase võib riigisiseselt lähetada:

1) ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks;

2) teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusesse;

3) koolitusele.

(2) Tegevväelase riigisisese lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 115. Välisriiki lähetamine

(1) Tegevväelase võib välisriiki lähetada:

1) lühiajaliselt kuni kuueks kuuks;

2) koolitusele kuni viieks aastaks;

3) osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;

4) riiklike ülesannete täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuueks kuuks (edaspidi pikaajaline välislähetus).

(2) Tegevväelase välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 116. Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalema lähetamine

(1) Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise eelduseks on Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsus.

(2) Tegevväelase võib lähetada osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, kui tema eelmisest rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisest on möödunud lähetuse ajavahemikust kaks korda pikem aeg.

(3) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ajal võib suurendada tegevväelase päevaraha.

(4) Tegevväelase päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 117. Pikaajalisse välislähetusse lähetamine

(1) Pikaajalisele välislähetusele, lähetuskulude hüvitamisele ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Tegevväelase pikaajalisse välislähetusse lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 118. Kaitseväe juhataja lähetamine

(1) Kaitseväe juhataja lähetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

§ 119. Tegevväelase suunamine

(1) Tegevväelase suunamine on tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale.

(2) Tegevväelase võib suunata kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra.

(2) Tegevväelase võib suunata julgeolekuasutusse kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada kaks korda kuni kolme aasta võrra.

(3) Tegevväelase suunamise otsustab Kaitseväe juhataja.

(4) Tegevväelast teavitatakse suunamisest ette vähemalt 30 päeva suunamise alguskuupäevast arvates.

(5) Suunatud tegevväelase lähetamise otsustab suunamiskoha juht, lähtudes asutuse või organisatsiooni tegevust reguleerivatest õigusaktidest või muudest dokumentidest.

(6) Suunatud tegevväelane kohustub järgima suunamiskoha asutuses kehtivat korda ja talle laienevad ameti- või töökoha asutuses kehtivad õigused ja kohustused.

(7) Tegevväelase suunamisel loetakse tema teenistussuhe peatunuks käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel.

6. jagu Tegevväelase kohustused

§ 120. Tegevväelase teenistuskohustused

(1) Tegevväelase tegevuse seaduslikkusele, üldistele kohustustele, teenistusalaste korralduste täitmise kohustusele, korralduse täitmisest keeldumise alustele, avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmisele ning asjaajamise ja vara üleandmise kohustusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

§ 121. Tegevväelase asendamine

(1) Tegevväelast asendab tema puudumisel ametijuhendis määratud ametikohal asuv tegevväelane või vahetu ülema määratud tegevväelane. Asendajat määrav ülem ei või olla madalamal ametikohal kui struktuuriüksuse ülem.

(2) Vaba rahuaja ametikoha täitmiseks võib panna tegevväelasele lisaülesandeid juhul, kui asutuse töö oleks tegevväelase puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas.

(3) Puuduva tegevväelase ülesanded võib anda:

1) osaliselt ühele tegevväelasele või jagada puuduva tegevväelase ülesanded täielikult teiste tegevväelaste vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;

2) osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest.

(4) Kaitseväe juhataja asendamise kord sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.

(7) Tegevväelane ei või puuduva tegevväelase ülesandeid täita üle 60 päeva kalendriaastas. Tegevväelase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib ta täita puuduva tegevväelase ülesandeid pikema ajavahemiku vältel.

(8) Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda tegevväelane, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud puuduva tegevväelase ülesannete täitmise piirangut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Kaitseväe juhataja ülesannete täitmisel.

§ 122. Asendamisel makstav tasu

(1) Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 1 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse lisaks tema palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava tegevväelase põhipalgast proportsionaalselt asendavale tegevväelasele antud asendatava tegevväelase ülesannete mahuga.

(2) Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 2 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse vähemalt tema oma ametikoha järgset palka. Kui asendatava tegevväelase palk on suurem, makstakse suuremat palka.

(3) Ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti avaliku teenistuse seaduses sätestatud muutuvpalga ülempiir.

7. jagu Tegevväelase teenistusalased piirangud

§ 123. Erakonda kuulumise piirang

(1) Tegevväelane ei tohi kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega.

(2) Tegevväelane ei tohi käsuõigust ega distsiplinaarvõimu kasutada erakondlikes huvides.

§ 124. Kuulumine relvi valdavasse ühingusse või liitu

(1) Tegevväelane ei või kuuluda relvi valdavasse ühingusse ega liitu, välja arvatud Kaitseliitu ning jahimeeste- ja spordiseltsi.

§ 125. Ettevõtluses osalemise ja äriühingusse kuulumise piirang

§ 126. Tegevväelase töötamine väljaspool teenistusülesannete täitmist

§ 126¹. Liikumisvabaduse piirang

(1) Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt.

§ 127. Tegevväelase toimingupiirangud ja streigikeeld

(1) Toimingu, otsuse või tehingu tegemisel peab tegevväelane järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.

(2) Tegevväelase streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

8. jagu Tegevväelase palgakorraldus

§ 128. Tegevväelase palgakorraldus

(1) Tegevväelase palgale, palga komponentidele, palga vähendamise alustele, palga maksmise ajale ja viisile, palga maksmisele teenistusülesannete täitmise takistuse korral ning palga avalikustamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tegevväelase rahuaja ametikoha palgaastmestiku kehtestab

määrusega.

(4) Palgajuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Tegevväelasele ei maksta lisatasu ega toetust, mille maksmise õigus ei tulene seadusest.

(5) Tegevväelasele võib maksta täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ei või ületada 30 protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud lisatasu maksmise korra ja ulatuse kehtestab

määrusega.

(6) Suunatud tegevväelasele maksab palka või töötasu suunamiskoha asutus asutuses kehtiva korra järgi.

(7) Tegevväelase välisteenistuses või pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välisteenistuse või pikaajalise välislähetuse ajaks tema rahuaja ametikoha palgaaste.

§ 129. Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase põhipalk

(2) Kaitseväe juhatajale ei maksta muutuvpalka.

(3) Kui tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister, määrab tema põhipalga valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

9. jagu Tegevteenistussuhte peatumine

§ 130. Tegevteenistussuhte peatumine

(1) Tegevteenistussuhte peatumine on tegevväelase ajutine vabanemine teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu ja distsiplinaarvõimu ning kasutada käsuõigust.

§ 131. Tegevteenistussuhte peatumise alused

(1) Tegevteenistussuhe peatub:

1) puhkuse ajaks;

2) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses;

3) tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad;

4) ajaks, kui tegevväelane on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse tõttu või mõnel muul seaduses sätestatud alusel;

5) ajaks, kui tegevväelane kannab aresti või on vahistatud, välja arvatud distsiplinaararestis oleku ajaks;

6) tegevväelase rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks;

7) tegevväelase välisteenistuses viibimise ajaks;

7¹) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks;

8) muudel juhtudel, kui tegevväelane on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

(2) Tegevteenistuse peatumist arvestatakse päevades, kuudes ja aastates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistussuhte peatumiste kogukestus ei või määratud ajaga tegevteenistuse korral olla pikem kui 180 päeva tegevteenistuse tähtaja jooksul, määramata ajaga tegevteenistuse korral aga pikem kui üks aasta kuue määramata ajaga tegevteenistuses oldud aasta jooksul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistuse peatumise kestus ei või ületada kolme aastat. Tegevväelase tegevteenistussuhte võib peatada rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks, kui eelmisest samalaadsest tegevteenistussuhte peatumisest on möödunud peatatud ajast kaks korda pikem aeg.

(5) Tegevteenistussuhte peatumine ei või ületada tegevteenistusse võtmise käskkirjas ettenähtud tegevteenistuse lõpptähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevväelane on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tegevväelase määratud ajaga tegevteenistuse lõpptähtpäev lükkub puhkusel viibitud aja võrra edasi.

(6) Tegevteenistussuhte peatumise ajal tegevväelasele palka ei maksta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 132. Tegevteenistussuhte peatumise vormistamine

(1) Tegevteenistussuhte peatumise otsustab Kaitseväe juhataja või tegevteenistusse võtmise õigusega ülem, välja arvatud teenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 sätestatud alusel.

(2) Kui puhkus on ette nähtud puhkuste ajakavas, ei pea avaliku võimu teostamise õiguse peatumist puhkuse perioodil igal üksikul juhtumil eraldi kehtestama.

(3) Tegevteenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel otsustab Kaitseväe juhataja tegevväelase ametikohajärgse väeosa ülema kirjalikul nõusolekul. Nimetatud sätte alusel tegevteenistuse peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.

(4) Tegevteenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel otsustab Kaitseväe juhataja. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg arvatakse tegevteenistusstaaži hulka, kui tegevväelane jätkab rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt tagasikutsumise järel tegevteenistuses.

(5) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses.

(5) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 7¹ sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.

(6) Vanemapuhkusel viibiv tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva ette.

(7) Tegevväelasele, kelle teenistussuhe on peatatud käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktide 3 ja 7¹ alusel, ei laiene käesolevas seaduses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva ette.

(8) Tegevväelasele, kelle teenistussuhe on peatatud käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 6 alusel, ei laiene käesolevas seaduses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused ning tema suhtes kohaldatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust.

10. jagu Rahuaja ametikohalt vabastamine, kõrvaldamine ja edutamine

§ 133. Rahuaja ametikohalt vabastamine

(1) Rahuaja ametikohalt vabastatakse tegevväelane:

1) kes nimetatakse uuele rahuaja ametikohale;

2) kelle tegevteenistussuhe lõpeb.

§ 134. Vabastamine uuele rahuaja ametikohale nimetamisel

(1) Tegevväelane vabastatakse rahuaja ametikohalt uuele rahuaja ametikohale nimetamisega:

1) teenistuse huvides;

2) ametikohale vastavuse hindamise tulemuste alusel;

3) terviseseisundit arvestades;

4) käesoleva seaduse § 92 lõike 3 punktis 4 sätestatud keelu tõttu;

5) ametikoha nõuetele mittevastavuse korral;

6) ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuetele mittevastavuse korral.

(2) Uuele rahuaja ametikohale nimetamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt seitse päeva enne uuele ametikohale asumise kuupäeva.

(3) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane vabastatakse eelmiselt rahuaja ametikohalt uuele ametikohale nimetamise päevale vahetult eelneval päeval.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel uuele rahuaja ametikohale nimetamisel võib tegevväelase põhipalka vähendada kuni kümme protsenti.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud alusel põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist.

§ 135. Tegevväelase vabastamine sõjaväelise auastmega ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt

(1) Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastab tegevväelase Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

(2) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane vabastatakse rahuaja ametikohalt Kaitseväe juhataja ettepanekul.

(3) Vabariigi Valitsus võib Kaitseväe põhimääruses ette näha Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt omal soovil vabastamise etteteatamistähtaja, mis ei tohi olla rohkem kui 120 päeva enne soovitud vabastamise kuupäeva.

(4) Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastatud tegevväelane nimetatakse tema nõusolekul uuele rahuaja ametikohale. Nõusoleku puudumisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punkti 1 alusel ja loetakse vabastatuks päevast, mis vahetult järgneb ametikohalt vabastamise päevale. Piirvanuse ületanud tegevväelane vabastatakse piirvanuse ületamise tõttu uut rahuaja ametikohta pakkumata.

(5) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane nimetatakse rahuaja ametikohalt vabastamise järel vabastamise päevale vahetult järgnevast päevast alates teisele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest käesolevas seaduses sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1−5 sätestatud korras Kaitseväe juhataja ametikohalt või Kaitseväe põhimääruses sätestatud rahuaja ametikohalt vabastamisel loetakse tegevväelane vabastatuks ka samalt Kaitseväe sõjaaja ametikohalt.

§ 136. Rahuaja ametikohalt vabastamise erisused

(1) Tegevväelast, kelle tegevteenistussuhe on peatunud, ei või vabastada rahuaja ametikohalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 133 punktis 2 sätestatud juhul.

(2) Tegevteenistussuhte peatumise ajal võib rahuaja ametikohalt vabastada ja nimetada uuele rahuaja ametikohale tegevväelase:

1) kes on saanud tervisekahjustuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse;

2) kelle kohta on rahuaja ametikohalt vabastamise ning uuele rahuaja ametikohale nimetamise otsus tehtud ja sellest otsusest on teda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud enne tegevteenistussuhte peatumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võib tegevväelase uuele rahuaja ametikohale nimetada, arvestamata käesoleva seaduse § 92 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud nõudeid. Tegevväelase võib nimetada ametikohale kuni 180 päevaks ning seda tähtaega võib pikendada üks kord kuni 180 päeva võrra, kui käesoleva seaduse § 26¹ lõike 1 punkti 4 alusel tuvastatakse ravi jätkamise vajadus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisust kohaldatakse kuni tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseni, kuid mitte kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja lõpuni. Erisuse rakendamise lõppemisel tuleb tegevväelane nimetada ametikohale, mille nõuetele ta vastab või vabastada sobiva rahuaja ametikoha puudumisel tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu.

§ 137. Tegevväelase ametikohalt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks

(1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülemal on õigus kõrvaldada tegevväelane rahuaja ametikohalt distsiplinaarmenetluse ajaks, viies ta ajutiselt teisele rahuaja ametikohale või vabastades ta teenistusülesannete täitmisest.

(2) Ajutiselt teisele rahuaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine põhipalk.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, viimase kuue kuu keskmine põhipalk 60 protsendi ulatuses, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(4) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem on kohustatud tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks rahuaja ametikohalt vabastamisest teavitama põhipalga ja muutuvpalga kinnipidamiseks pädevat struktuuriüksust viie tööpäeva jooksul.

(5) Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist määral, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud põhipalk ja muutuvpalk tagantjärele 15 tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse lõppemisest arvates.

§ 138. Tegevväelase ametikohalt kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks

(1) Kui tegevväelane on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis, 17. peatüki 2. jaos või §-s 435 või 447 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib rahuaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase tema nõusolekuta üle viia teisele ametikohale senise palga säilitamisega.

(2) Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele rahuaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikult.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teenistusülesannete täitmiselt täielikult kõrvaldatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli täielikult teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldatud, viimase kuue kuu keskmine põhipalk 60 protsendi ulatuses.

(4) Tegevväelase täielikult teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldanud ülem on kohustatud sellest teavitama põhipalga ja muutuvpalga kinnipidamiseks pädevat struktuuriüksust viie tööpäeva jooksul.

(5) Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud põhipalk ja muutuvpalk tagantjärele 15 tööpäeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest arvates.

11. jagu Tegevteenistussuhte lõppemine

§ 139. Tegevteenistussuhte lõppemine

(1) Tegevteenistussuhe lõpeb tegevväelase:

1) tegevteenistusest vabastamisega;

2) surma korral.

(2) Tegevväelasega lõpetab tegevteenistussuhte Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Tegevväelase vabastamisel loetakse tegevteenistussuhe lõppenuks käskkirjas märgitud kuupäevast arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Tegevväelase surma korral loetakse tegevteenistus lõppenuks tema surmapäevale järgnevast päevast arvates.

(5) Tegevteenistussuhte lõpetamise käskkiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) tegevväelase ees- ja perekonnanimi ning auaste;

2) rahuaja ametikoha nimetus, millel tegevväelane teenis;

3) tegevteenistussuhte lõppemise põhjendus;

4) tegevteenistussuhte lõppemise alus täpse viitega seaduse sättele;

5) tegevväelasele makstav hüvitis, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;

6) tegevteenistussuhte lõppemise kuupäev;

7) vaidlustamisviide.

(6) Tegevteenistuses olnud isik, kellel ei ole kaitseväekohustust, on eruväelane.

§ 140. Tegevteenistusest vabastamise alused

(1) Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest:

1) omal soovil;

2) tegevteenistuse tähtaja lõppemisel;

3) piirvanuse täitumisel;

4) tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavuse korral;

5) rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse korral;

6) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

7) distsiplinaarsüüteo korral;

8) koondamise korral;

9) Kaitseväe ettepanekul;

10) eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist juhul, kui isikut ei nimetata teisele rahuaja ametikohale;

11) kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel;

12) Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumisel;

13) ettenägematute asjaolude ilmnemisel.

(2) Tegevteenistusest vabastamisega seotud kulu või kahju hüvitatakse seaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 sätestatud vabastamise alust ei kohaldata kadetile, kes enne õppima asumist oli võetud määramata ajaks tegevteenistusse.

(4) Tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest enne tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud õppekava kahekordse nominaalkestuse aega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4–7 või 10–13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestrite maksumusest.

(4) Määramata ajaga tegevteenistuses olev tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest enne rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas näidatud õpingute kestuse lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4–7 või 11–13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestrite maksumusest.

(5) Poolt läbitud semestrite maksumusest ei pea hüvitama tegevväelane, kes on saanud tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmise või tema mittesüülise tegevuse tõttu, kelle terviseseisund ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ja kes vabastatakse seetõttu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud alusel tegevteenistusest.

(6) Tegevväelane loetakse reservis olevaks isikuks teenistusest vabastamisele järgnevast päevast arvates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teenistusest vabastamisest teavitatakse Kaitseressursside Ametit.

§ 141. Lõpparve maksmine

(1) Tegevteenistusest vabastamisel maksab asutus, kus asus tegevväelase viimane rahuaja ametikoht, tegevväelasele lõpparve hiljemalt teenistusest vabastamise päeval.

(2) Lõpparve tähtajaks maksmata jätmisel on asutus kohustatud maksma tegevväelasele põhipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid kõige rohkem tegevväelase ühe kuu põhipalga.

(3) Asutus peab tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel lõpparvest kinni puhkusetasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ja makstud ettemakse, mille tegevväelane peab asutusele tagastama.

(4) Kui tegevväelane jätkab katkematult tegevteenistuses või temaga sõlmitakse tööleping Kaitseministeeriumis, Kaitseliidus, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või ta võetakse avalikku teenistusse Kaitseministeeriumisse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusse, siis tegevväelase teenistusest vabastamisel lõpparvet ei maksta ja tema kasutamata jäänud puhkus säilib.

§ 142. Tegevteenistusest vabastamine omal soovil

(1) Tegevväelane vabastatakse määramata ajaga tegevteenistusest omal soovil tegevteenistusse võtmise õigusega isikule esitatud kirjaliku taotluse alusel. Taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne soovitud vabastamise kuupäeva.

(2) Kui Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane soovib rahuaja ametikohalt vabastamist, peab ta esitama kirjaliku taotluse Kaitseväe juhatajale, arvestades Kaitseväe põhimääruses sätestatud rahuaja ametikohalt vabastamise etteteatamistähtaega. Kaitseväe juhataja edastab taotluse rahuaja ametikohalt vabastamise õigusega organile või isikule esimesel võimalusel.

(3) Tegevväelane võib nõuda määratud ajaga tegevteenistusest erakorralist vabastamist asutusepoolse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:

1) tegevväelast on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda teistel tegevväelastel või kolmandatel isikutel;

2) oluliselt on viivitatud põhipalga maksmisega;

3) tegevteenistuse jätkamine on seotud reaalse ohuga tegevväelase kõlbelisusele ja heale nimele.

(4) Tegevväelane võib nõuda määratud ajaga tegevteenistusest erakorralist vabastamist mõjuval põhjustel, eelkõige kui tegevväelase terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal rahuaja ametikohal ettenähtud tööd teha.

(5) Tegevväelane võib nõuda määratud ajaga tegevteenistusest vabastamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

(6) Tegevväelane, kes soovib erakorralist vabastamist määratud ajaga tegevteenistusest, peab esitama kirjaliku taotluse koos põhjendusega vähemalt 60 päeva enne soovitavat vabastamise päeva. Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane peab ametikohalt omal soovil vabastamist taotledes arvestama rahuaja ametikohalt omal soovil vabastamise etteteatamistähtaega, mis on sätestatud Kaitseväe põhimääruses. Kaitseväe juhataja vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(7) Tegevväelase võib vabastada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 6 sätestatud tähtaegu järgimata mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.

§ 143. Tegevteenistusest vabastamine tegevteenistuse tähtaja lõppemisel

(1) Tegevväelane loetakse tegevteenistusest vabastatuks tegevteenistuse lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.

§ 144. Tegevteenistusest vabastamine piirvanuse täitumisel

(1) Piirvanuse täitumisel vabastatakse tegevteenistuses olev tegevväelane tegevteenistusest piirvanuse täitumise päevast arvates.

(2) Kaitseväe juhataja vabastatakse tegevteenistusest piirvanuse täitumise tõttu Vabariigi Valitsuse korralduses märgitud päevast arvates.

(3) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest piirvanuse täitumise tõttu ametikohalt vabastamise otsuses märgitud päevast arvates.

§ 145. Tegevteenistusest vabastamine tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavuse korral

(1) Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest tegevteenistuse nõuetele mittevastavuse korral, kui ilmnevad asjaolud, mis oleks välistanud tema tegevteenistusse võtmise käesoleva seaduse § 83 või § 86 kohaselt.

(2) Kaitsevägi võib nõuda tegevväelaselt hüvitist kahju eest, mis tekkis tegevväelasele palga maksmise tõttu, ulatuses, mis vastab perioodile, kui tegevväelane jättis käesoleva seaduse § 86 punktides 1–5 nimetatud teenistussuhet välistavast asjaolust vähemalt hooletusest käesoleva seaduse tähenduses teatamata, kuid mitte rohkem kui tegevväelase kuue kuu põhipalga ulatuses.

§ 146. Tegevteenistusest vabastamine rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse korral

(1) Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu:

1) käesoleva seaduse § 97 lõikes 1 nimetatud hindamise tulemuste põhjal rahuaja ametikohal nõutavate oskuste ja teadmiste täieliku või osalise puudumise tõttu ja kui tegevväelast ei ole võimalik käesoleva seaduse § 96 lõike 1 kohaselt viia rahuaja ametikohale, mille nõuetele ta vastab;

2) kui puudub rahuaja ametikoht, mille tervisenõuetele tegevväelane vastab;

3) tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse korral;

4) käesoleva seaduse § 98 lõikes 5 või § 99 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel;

5) ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või hariduse omandamata jätmisel.

(2) Tegevväelast ei või vabastada tegevteenistusest, kui käesoleva seaduse § 98 lõikes 5 ja § 99 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimuste rikkumine on aset leidnud tööandja tegevuse või tegevusetuse tõttu.

(3) Käesoleva seaduse § 98 lõikes 5 või § 99 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel võib tegevväelasele käesoleva seaduse § 139 lõikes 5 sätestatud käskkirjaga anda kuni 60 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäevale järgnevast päevast arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alusel vabastamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikult vähemalt 15 päeva ette ja vabastamisel makstakse hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses.

§ 147. Tegevteenistusest vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel

(1) Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise.

(2) Tegevväelane vabastatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast arvates. Kui tegevväelane oli kohtuotsuse jõustumisel vahistatud, siis vabastatakse ta tegevteenistusest vahistamise päevast arvates.

§ 148. Tegevteenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo korral

(1) Tegevteenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo korral toimub käesoleva seaduse §-s 177 sätestatud alustel.

§ 149. Tegevteenistusest vabastamine koondamise korral

(1) Koondamine on tegevväelase vabastamine tegevteenistusest rahuaja ametikohtade arvu vähendamise või teenistuse ümberkorraldamise tõttu.

(2) Kaitseliidus olevate rahuaja ametikohtade arvu vähendamisel või teenistuse ümberkorraldamisel tuleb tegevväelane nimetada rahuaja ametikohale Kaitseväes. Kui Kaitseväes ei ole rahuaja ametikohta, millele tegevväelane nimetada, siis tuleb ta vabastada tegevteenistusest koondamise tõttu.

(2) Tegevteenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 150. Tegevteenistusest vabastamine Kaitseväe ettepanekul

(1) Kaitseväe juhataja või tegevteenistusse võtmise õigusega ülem võib tegevväelasele teha ettepaneku määratud ajaga tegevteenistussuhte ennetähtaegseks lõpetamiseks või määramata ajaga tegevteenistussuhte lõpetamiseks vähemalt 30 päeva enne soovitavat lõpptähtaega.

(2) Tegevväelast, kellele on tehtud ettepanek teenistussuhte lõpetamiseks, ei või vabastada tema kirjaliku nõusolekuta.

§ 151. Tegevteenistusest vabastamine eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist

(1) Kadett vabastatakse tegevteenistusest eksmatrikuleerimise tõttu juhul, kui ta eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist ja kui puudub rahuaja ametikoht, mille nõuetele ta vastab.

(2) Kadett vabastatakse tegevteenistusest eksmatrikuleerimisele järgnevast päevast arvates.

(3) Eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist tegevteenistusest vabastatud isiku võib uuesti võtta tegevteenistusse, kui ta vastab tegevteenistusse võtmise nõuetele.

§ 152. Tegevteenistusest vabastamine kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel

(1) Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel, kui ta asub Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks, vallavanemaks või linnapeaks.

§ 153. Tegevteenistusest vabastamine Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumisel

(1) Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumise tõttu pädeva organi sellekohase otsuse tegemise päevast arvates.

§ 154. Tegevteenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu

(1) Tegevväelase võib tegevteenistusest vabastada ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, kui:

1) asjaoludest nähtub tegevväelase teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning see ei võimalda tal tegevteenistussuhet jätkata ja seda ei saanud ette näha tegevväelase tegevteenistusse võtmisel;

2) tegevväelane on teadmata kadunud;

3) puudub käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 ettenähtud nõusolek.

(2) Tegevväelase tegevteenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia teisele rahuaja ametikohale, mille teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleva ametikoha teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik.

(3) Tegevväelase võib tegevteenistusest vabastada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel, kui vabastamisele eelnevalt on talle antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid tegevväelane ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kaitsevägi korraldab tegevväelase koolitamise, kui tegevväelase vahetu või otsene ülem peab võimalikuks koolituse tulemusel puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada ning kui koolitus ei põhjusta Kaitseväele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

(4) Enne tegevväelase teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikult ja edastatakse tegevväelasele arvamuse esitamiseks.

(5) Tegevteenistusest vabastamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikult vähemalt 15 päeva ette. Tegevväelase tegevteenistussuhte viimane päev on tegevteenistusest vabastamise teates märgitud päev.

(6) Tegevväelane loetakse teadmata kadunuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.

§ 155. Tegevväelase teenistussuhte lõppemine erakorralise seisukorra ajal

(1) Erakorralise seisukorra ajal lõpetatakse tegevväelasega teenistussuhe vaid käesoleva seaduse § 139 lõike 1 punktis 2 ja § 140 lõike 1 punktides 3, 4, 6 ja 12 sätestatud alustel.

(2) Käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punktis 13 sätestatud alusel võib lõpetada tegevteenistussuhte vaid siis, kui tegevväelane on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

(3) Teistel juhtudel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest ühe nädala jooksul erakorralise seisukorra lõppemisest arvates, kui vabastamise aluseks olev asjaolu leidis aset erakorralise seisukorra kehtivuse ajal.

§ 156. Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamine

(1) Ressursimahukas koolitus on koolitus, mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuekordset kuu töötasu alammäära.

(2) Tegevväelane on kohustatud hüvitama ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu, ümberasumise kulu, päevaraha ja välislähetustasu ning lähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud, kui:

1) ta katkestas mõjuva põhjuseta koolituse;

2) ta vabastati tegevteenistusest käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punkti 1, 4–7 või 10–13 alusel, välja arvatud teadmata kadunuks jäämisel;

3) ta vabastati tegevteenistusest käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 või § 99 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu;

4) ta vabastati tegevteenistusest ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või hariduse omandamata jätmise tõttu;

5) talle ei väljastata või ei pikendata tema ametikohal nõutavat riigisaladusele juurdepääsu luba.

(3) Tegevväelane, kes on võetud tegevteenistusse käesoleva seaduse § 87 lõikes 3 sätestatud tingimusel, ei ole kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama, kui ta on tegevteenistuses tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud tähtaja lõpuni.

(4) Tegevväelane ei ole kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama, kui ta vabastatakse tegevteenistusest pärast ressursimahukale koolitusele saatmise otsuses märgitud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtaja möödumist.

(5) Ressursimahuka koolituse kulu ei pea hüvitama tegevväelane, kes on saanud tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmise tõttu, kelle terviseseisund ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ja kes vabastatakse seetõttu tegevteenistusest.

(5) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni.

(6) Tegevteenistuses olemise kohustus ei tohi koos ressursimahukal koolitusel viibitud ajaga olla pikem kui kümme aastat.

(7) Ressursimahuka koolituse kulu arvestamise ja hüvitamise ning tegevteenistuses olemise kohustuse määramise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(8) Tegevväelane saadetakse ressursimahukale koolitusele tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9¹. peatükk Kaitseväekohustuse täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

1. jagu Kaitseväeteenistuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

§ 156¹. Kaitseväeteenistuse nõuete rakendamine

(1) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 111¹, 112 ja 192–204¹.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele käesoleva seaduse §-e 83–90, 92, 94–110 ja 113–117, § 119 lõikeid 2 ja 4, §-e 121–124 ja 127, § 128 lõikeid 1–5, § 131 lõike 1 punkti 1 ning §-e 133–156.

§ 156². Tegevteenistuse nõuete rakendamine

(1) Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja otsuse suunamise jätkumise kohta või peatatud tegevteenistussuhte peatamise jätkumise kohta.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal õigus otsustada käesoleva seaduse §-de 114–117 alusel lähetatud ning § 119 lõike 2 alusel suunatud tegevväelase lähetuse ja suunamise lõpetamine ning § 131 lõike 1 punktide 3, 4 ja 6–8 alusel peatatud tegevteenistussuhte peatamise lõpetamine.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest.

§ 156³. Vabatahtlike tegevteenistusse võtmine

(1) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib võtta tähtajatult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isiku, kes:

1) on täieliku teovõimega;

2) on lõpetanud vähemalt põhikooli 2. kooliastme;

3) vastab tegevväelase tervisenõuetele;

4) omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet;

5) on vähemalt 18-aastane;

6) ei ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevteenistusse asuda sooviv isik peab esitama Kaitseväele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaitseväekohustuseta isiku tegevteenistusse võtmisest teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit, kes kannab tema andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena.

(4) Tegevteenistusest vabastamisel kustutatakse kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist.

(5) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võtmise ja sõjaaja ametikohale nimetamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 156⁴. Tegevväelase töö- ja puhkeaeg ning puhkus

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, valveaega, ületunnitööd, ööajal ja riigipühal tehtavat tööd, puhkeaega ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid.

(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelase puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma.

(3) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi tegevväelaste puhkuse ning tegevväelane on kohustatud viivitamata ilmuma sõjaaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta.

(4) Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine ei katkesta emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust.

(5) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse, sealhulgas töö- ja puhkeaja korralduse kehtestab Kaitseväe juhataja.

(6) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg.

(7) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise aega ei arvestata tegevväelase rahuaja ametikoha põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

§ 156⁵. Lähetamine

(1) Kaitseväe juhataja kehtestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamise ja lähetusega seotud kulu hüvitamise korra, kui tegevväelane lähetatakse:

1) välisriiki lühiajaliselt;

2) välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks kauemaks kui kuueks kuuks.

(2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamisel päevaraha ei maksta.

(3) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni raames tegevväelase välisriiki saatmist ei loeta välisriiki lähetamiseks.

§ 156⁶. Teenistusalased piirangud

(1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane:

1) ei tohi tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega;

2) ei tohi võtta osa erakonna tegevusest;

3) ei tohi töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul ameti- või töökohal;

4) peab järgima toimingu, otsuse või tehingu tegemisel korruptsioonivastases seaduses sätestatut;

5) ei tohi streikida ega osaleda muus surveaktsioonis, mis häirib sõjalise riigikaitse korraldamist.

(2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitval tegevväelasel on õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest. Avalikus teenistuses oleva isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks.

§ 156⁷. Tegevväelase palgakorraldus

(1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab

määrusega.

(2) Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 156⁸. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemine

(1) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine lõpeb:

1) tegevteenistussuhte lõppemisega;

2) rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisega.

(2) Tegevväelase tegevteenistussuhe lõpeb:

1) tema surma korral;

2) tema asumisel Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liikmeks;

3) kui ta ei vasta tegevväelase tervisenõuetele;

4) Kaitseväe ettepanekul;

5) tema teadmata kadunuks jäämise korral;

6) kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, millega talle mõisteti karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise;

7) tema jõudmisel vanaduspensioniikka.

(3) Tegevväelase vabastab tegevteenistussuhte lõppemisel tegevteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(4) Tegevväelase rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase vabastada sõjaaja ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

(6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päeval.

(7) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kutsealuse tegevteenistusse võtmise korral teda tegevteenistusest vabastamise järel ajateenistusse ei kutsuta ning tema ajateenistus loetakse lõppenuks käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 156⁹. Kaitseväeteenistus pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist ja demobilisatsiooni väljakuulutamist

(1) Enne sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamist tegevteenistuses olnud isik jätkab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva.

(2) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal käesoleva seaduse § 156³ alusel tegevteenistusse võetud isik vabastatakse tegevteenistusest sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisel või demobilisatsiooni ajal Kaitseväe ettepanekul, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva.

(3) Sõjaseisukorra lõppemisel ja demobilisatsiooni ajal võib sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud isiku nimetada poolte kokkuleppel rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele ja §-s 92 sätestatud rahuaja ametikohale nimetamise nõuetele, välja arvatud rahuaja ametikohale vastava hariduse ja sõjaväelise väljaõppe nõuetele.

(4) Tegevväelane, kes on võetud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tähtajaliselt tegevteenistusse, peab omandama hariduse ja sõjaväelise väljaõppe tegevteenistuse tähtaja jooksul.

(5) Rahuaja ametikohal nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamata jätmise korral lõpeb tegevväelase teenistussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevteenistuse tähtaja lõppemisel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel vabastatakse isik tegevteenistusest hüvitiseta.

2. jagu Kaitseväeteenistusse kutsumine mobilisatsiooni ajal

§ 156¹⁰. Mobilisatsioonikäsk ja kogunemiskohta ilmumise kohustus

(1) Mobilisatsiooni ajal kohustatakse 18-aastast ja vanemat kaitseväekohustuslast, sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikut ning kaitseväelast asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga.

(2) Kui mobilisatsioon on välja kuulutatud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, peab Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu andmisel arvestama riigikaitseseaduse § 23 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut.

(3) Mobilisatsioonikäsk toimetatakse kaitseväekohustuslasele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule kätte ühel käesoleva seaduse § 70¹ lõikes 3 sätestatud viisil. Kaitseväelasele toimetatakse mobilisatsioonikäsk kätte suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsu saamisel või Kaitseväe juhataja otsusest teadasaamisel ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtpäeval.

(5) Kaitseväekohustuslasel ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikul peavad kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid.

(6) Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab

määrusega.

(7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb kaitseväekohustuslasele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule vajaduse korral arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel.

(8) Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega.

(9) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.

§ 156¹¹. Kogunemiskohta ilmumata jätmine

(1) Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab kogunemiskohta ilmumata jätmisel viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimise korral Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.

(2) Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendav takistus on kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku:

1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;

2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;

3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal;

4) viibimine vahi all;

5) reaalse vangistuse kandmine;

6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral.

(3) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik, kes on saanud mobilisatsioonikäsu, kuid kellel on kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhjendatav takistus, on kohustatud sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseväge või välisesindust. Ilmumata jätmisest ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul, kui haigus ei võimalda teavitada, ning punktides 4 ja 5 sätestatud juhul.

(4) Isik, kes jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavituse esitamata, loetakse kogunemiskohta ilmumata jäänud isikuks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korral on kaitseväekohustuslane või sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud viivitamata Kaitseväkke ilmuma.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korral on välisriigis viibiv mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud sellest viivitamata teavitama Eesti Vabariigi välisesindust ning on välisesinduse korraldusel kohustatud ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.

(7) Kaitsevägi või Eesti Vabariigi välisesindus tunnistab kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmise tema esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks.

10. peatükk Distsiplinaarvõim

1. jagu Kaitseväeline distsipliin

§ 157. Kaitseväeline distsipliin

(1) Kaitseväeline distsipliin on seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 158. Distsiplinaarvõim

(1) Distsiplinaarvõim on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.

(2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim.

(3) Ülemal ei ole õigust piirata temale alluva ülema distsiplinaarvõimu.

§ 159. Ergutused

(1) Ergutus on kaitseväelasele tunnustuse avaldamine kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest.

(2) Ergutused on:

1) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine;

2) tänu avaldamine;

3) Kaitseväe teenetemärgi andmine;

4) rahalise preemia andmine;

5) hinnalise kingituse tegemine;

6) nimelise külm- või tulirelva kinkimine.

(3) Hinnalise kingituse maksumuse ja rahalise preemia piirmäära kehtestab

määrusega.

§ 160. Ergutuste kohaldamine ja nende üle arvestuse pidamine

(1) Kaitseväelase suhtes, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, kohaldatakse esimese ergutusena distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist.

(2) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegse kustutamise õigus on distsiplinaarkaristuse määranud ülemal ja distsiplinaarkaristuse määranud ülema otsesel ülemal.

(3) Õigus avaldada tänu suuliselt rivi või vastava kogu ees on kaitseväelase otsesel ülemal.

(4) Käskkirjaga tänu avaldamise õigus on käskkirja andmise õigusega otsesel ülemal.

(5) Kaitseväe teenetemärgi andmise õigus on ülemal, kellel on õigusakti alusel teenetemärgi andmise õigus.

(6) Rahalise preemia andmise ja hinnalise kingituse tegemise õigus on asutuse juhil ja tema poolt eelarve vahendeid käsutama volitatud ülemal ning viimase otsesel ülemal.

(7) Nimelise külm- ja tulirelva kinkimise õigus on Kaitseväe juhatajal.

(8) Kaitseväelase suhtes kohaldatavate ergutuste üle arvestuse pidamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

2. jagu Distsiplinaarkinnipidamine

§ 161. Distsiplinaarkinnipidamine

(1) Distsiplinaarkinnipidamine on kaitseväelase suhtes kohaldatav meede distsiplinaarsüüteo jätkuva toimepanemise tõkestamiseks või kaitseväelasest tema enda või teise isiku tervisele, elule või varale tuleneva vahetu ohu tõrjumiseks.

(2) Distsiplinaarkinnipidamist võib kohaldada kõigi kaitseväelaste suhtes sõltumata kaitseväelase ametikohast või auastmest.

§ 162. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine

(1) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväeliste auastmetega asutuse juhil, Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja laevakomandöril Kaitseväe laeval.

(2) Kui kaitseväelane viibib väljaspool oma tavapärast rahuaja ametikoha asukohta ja esineb käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud alus tema suhtes distsiplinaarkinnipidamise kohaldamiseks, on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ametikoha asukoha struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel, rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas Kaitseväe juhataja määratud kaitseväelasel või laevakomandöril Kaitseväe laeval.

(3) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamisest tuleb viivitamata teavitada distsiplinaarkinnipidamisele määratud kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoha ülemat.

(4) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega isik võib kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ka temast kõrgemal auastmel olevale kaitseväelasele.

(5) Kui distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine on tingitud asjaolust, et kaitseväelane ei ole võimeline oma käitumist valitsema ja võib ohustada enda või teise isiku tervist, elu või vara, tuleb sellest viivitamata teatada tervishoiutöötajale, kes esimesel võimalusel kohtub kinnipeetud kaitseväelasega ja tuvastab käitumishäire põhjuse. Vajaduse korral toimetatakse kaitseväelane raviasutusse.

(6) Kaitseväelane vabastatakse distsiplinaarkinnipidamiselt, kui käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestatud alus on ära langenud ja kaitseväelasele ei ole määratud distsiplinaararesti.