Kaitseväeteenistuse seadus

§ 197. Hüvitise väljamaksmine

(1) Kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral makstakse käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 ettenähtud hüvitis välja järgmiselt:

1) kuni 50 protsenti hüvitise summast hukkunu nimetatud füüsilisele isikule või isikutele;

2) vähemalt 50 protsenti hüvitise summast hukkunu lastele, vanematele, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

(2) Isiku või isikute nimetamata jätmisel makstakse kogu hüvitis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele. Kui kaitseväelasel või asendusteenistujal puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, makstakse kogu hüvitise summa välja kaitseväelase või asendusteenistuja nimetatud isikule või isikutele.

(8) Hüvitist saama õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul töövõimetuse määramisest või kaitseväelase hukkumisest arvates.

(9) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning korra kehtestab

määrusega.

§ 198. Toetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelasele

(1) Tegevväelasele, kes on saanud tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmise tõttu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse, makstakse ajutise töövõimetuse perioodi jooksul Kaitseväe eelarvest igakuist toetust.

(2) Toetust makstakse tegevväelasele määratud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni päevaraha ulatuses välislähetuse lõpetamisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetust ei maksta kauem kui lähetamise otsuses määratud lähetuse tähtaja lõppemiseni.

§ 199. Teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamine

(1) Teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele tagatakse piirmäära ulatuses sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi, kui abivajadus tuleneb kaitseväelase hukkumisest või püsiva tervisekahjustuse saamisest.

(2) Teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste tagamisel lähtutakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise plaanist, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 200. Õppekulu hüvitamine

(1) Isikule, kes on teenistusülesannete täitmise tõttu saanud püsiva tervisekahjustuse ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud ning kes asub pärast tegevteenistusest vabastamist õppima Eestis asuvasse õppeasutusse, hüvitatakse õppekulu Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses.

(1) Teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele, kes asub tegevteenistuse ajal õppima Eestis asuvasse õppeasutusse, hüvitatakse vajaduse korral täiendus- või ümberõppekulu Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses.

(2) Tegevteenistusest lahkuda soovivale rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele, kellel on tegevteenistusstaaži vähemalt kaks aastat ja kes asub tegevteenistuse ajal õppima Eestis asuvasse õppeasutusse, hüvitatakse vajaduse korral uue kutse- või eriala täiendus- või ümberõppekulu Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses.

(2) Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

§ 201. Tööandja eluruumi kasutamine tegevteenistuse lõppemisel

§ 202. Teenistusalase tagatise taotlemine

(1) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatud hüvitise ja toetuse saamiseks peab õigustatud isik esitama kirjaliku taotluse koos oma õigust tõendavate dokumentidega.

(2) Kaitseväelane või temaga seotud isik esitab kirjaliku taotluse asutusele, kus sündmuse asetleidmise ajal asus kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoht.

(3) Asendusteenistuja või temaga seotud isik esitab kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile.

(4) Taotluse saanud asutus teeb lisaks käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud uurimisele lisauurimise, et tuvastada isiku õigus teenistusalastele tagatistele.

(5) Teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemiseks tehtava uurimise korra kehtestab

määrusega.

(6) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198–200, 209 ja 210 ettenähtud teenistusalast tagatist taotlevate isikute üle peab arvestust Kaitsevägi.

§ 203. Teenistusalase tagatise saamise õiguse tekkimist välistavad asjaolud

(1) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatut ei kohaldata ja teenistusülesande täitmiseks ei loeta, kui:

1) kaitseväelase või asendusteenistuja teenistussuhe oli peatunud sündmuse asetleidmise ajal käesoleva seaduse § 48 või § 66 või § 131 lõike 1 alusel;

2) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud ülema või asutuse juhi loal sõjaväelise auastmega ametikoha asukohast või teenistuskohast;

3) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud sõjaväelise auastmega ametikoha asukohast või teenistuskohast omavoliliselt;

4) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal tahtlikult põhjustatud joobeseisundis;

5) kaitseväelase tegu oli distsiplinaarkorras karistatav;

6) kaitseväelane või asendusteenistuja pani sündmuse asetleidmise ajal toime süüteo;

7) kaitseväelane või asendusteenistuja pani toime enesetapu või enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei olnud seotud haigusliku seisundiga ega olnud põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest;

8) kaitseväelane või asendusteenistuja eiras sündmuse asetleidmise ajal ohutusnõudeid ja selle tagajärjel tekkis tervisekahjustus;

9) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal hõivatud teenistusülesannetega mitteseotud tegevusega;

10) kaitseväelane oli varem keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata või

11) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse tõttu või mõnel muul seaduses sätestatud alusel.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule loetakse käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatud teenistusalasele tagatisele õiguse tekkimist välistavaks asjaoluks, kui terviseseisundi hindamisega tuvastatakse meditsiinilise seose puudumine teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel või kui asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja puhul ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtud uurimisega tuvastatud tervisekahjustuse tekkimine tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.

(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata, kui teenistusülesande täitmise ajal kaitseväelasele, asendusteenistujale või reservasendusteenistujale vaktsineerimise tagajärjel tekkinud kahju kuulub hüvitamisele ravimiseaduse alusel.

(4) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata, kui teenistusülesande täitmise ajal kaitseväelasele, asendusteenistujale või reservasendusteenistujale tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju kuulub hüvitamisele tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel.

§ 204. Teenistusalase tagatise saamise õiguse peatumine või lõppemine

(1) Õigus käesolevas peatükis sätestatud teenistusalasele tagatisele peatub ajaks, kui õigustatud isik kannab aresti või on vahi all.

(2) Õigus käesolevas peatükis sätestatud teenistusalasele tagatisele lõpeb, kui õigustatud isik:

1) kannab reaalset vangistust;

2) loobub ettenähtud tagatisest;

3) jätab mõjuva põhjuseta ilmumata ettenähtud ravile või rehabilitatsiooniteenuse osutamisele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemisel õigus teenistusalasele tagatistele ei taastu. Teenistusalaste tagatiste lõppemisel säilib isikul õigus üldistele riiklikele tagatistele.

§ 204¹. Isikuandmete töötlemine

(1) Käesolevas peatükis nimetatud teenistusalaste tagatiste kohaldamiseks on Kaitseväel, Kaitseressursside Ametil, Kaitseministeeriumil ja haldusmenetluse seaduse alusel vaide lahendamisse kaasatud eriarstil õigus töödelda teenistusalasele tagatisele õigustatud isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

§ 204². Teenistusalased tagatised sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Kaitsevägi tagab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal toitlustuse, individuaalvarustuse, majutuse ja meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi.

(2) Kaitsevägi tagab rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi.

(3) Asendusteenistujale ja reservasendusteenistujale tagatakse vajaduse korral sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel.

(4) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise korraldab Kaitsevägi.

(5) Pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni lõppu rakendatakse käesoleva seaduse §-des 112, 193–196 ning 198–200 nimetatud tagatisi vastavalt riigi rahaliste vahendite olemasolule ja muudele asjaoludele.

12. peatükk Pensionikindlustus

§ 205. Kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustus

(1) Kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustusele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Isikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension.

(4) Tegevväelasel ning tegevteenistuses, ajateenistuses ja reservteenistuses olnud isikul on õigus töövõimetuspensionile.

(5) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud isiku käesoleva seaduse § 210 lõikes 1 sätestatud perekonnaliikmel on õigus toitjakaotuspensionile.

§ 206. Tegevteenistuspension

§ 207. Tegevteenistuspensioni maksmine Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale

§ 208. Tegevteenistuspensioni saamise piirangud

§ 209. Töövõimetuspension

(1) Isikul, kellel on tuvastatud kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus, tekib õigus töövõimetuspensionile.

(2) Õigust töövõimetuspensionile ei teki, kui esinevad käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud asjaolud.

(3) Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati.

(4) Töövõimetuspensioni suuruseks on:

1) töövõime kaotuse korral 100 protsenti – 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast;

2) töövõime kaotuse korral 50–90 protsenti – 60 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast;

3) töövõime kaotuse korral 10–40 protsenti – 40 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast.

(5) Töövõimetuspension määratakse ajaks, kui isikul on käesoleva seaduse §-s 30¹ sätestatud korras tuvastatud püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel.

(7) Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse isikule tema soovil senise töövõimetuspensioni maksmist eluaeg. Määratud pensionile kohaldatakse käesoleva seaduse § 211 lõikeid 1 ja 5–7 ning § 212 lõikeid 1 ja 2.

§ 210. Toitjakaotuspension

(1) Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud järgmistel perekonnaliikmetel:

1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks või kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks saamist;

2) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 24-aastane või sellest east vanem, kui ta õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või on meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane ja ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks või kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 24-aastaseks saamist;

3) vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu vanem, lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat, või registreeritud elukaaslane, kelle kooseluleping toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat ja lõppes surma tõttu;

4) lahutatud abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõpetatud, kuid kes jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist või kooselulepingu lõpetamist;

5) üks vanematest, lesk, registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastaseid lapsi, vendi, õdesid või lapselapsi oma perekonnas.

(2) Vennal, õel või lapselapsel on õigus toitjakaotuspensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid.

(3) Lapse, vanema, lese või registreeritud elukaaslase, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus toitjakaotuspensionile ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud toitja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

(5) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.

(6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 35 protsendi, kahe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 55 protsendi, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 75 protsendi ulatuses toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks olevast summast.

(7) Kui lesk, lahutatud abikaasa või endine registreeritud elukaaslane abiellub uuesti või registreerib kooselu, säilitatakse talle määratud toitjakaotuspension üheks kuuks pärast tema uuesti abiellumist või kooselu registreerimist.

(8) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatud tingimustele, või ajaks, kui toitja on teadmata kadunud.

§ 211. Pensioni taotlemine, määramine ja indekseerimine

(1) Pensioni taotletakse, see määratakse ja seda indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast arvates, milleks on:

2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse tuvastamise päev;

3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või surnuks tunnistamise päev.

(3) Kui kaitseväelane on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud menetlusaluse isiku asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, tekib toitjakaotuspensionile õigus 12 kuu möödumisel nimetatud menetluse algatamisest.

(5) Töövõimetuspension määratakse sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud kolme kuu jooksul püsiva töövõimetuse määramisest arvates. Kui toitjakaotuspensioni määramiseks on taotlus esitatud kuue kuu jooksul, määratakse pension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast.

(6) Kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse ja teiste pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päevast.

(7) Pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel määratud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

§ 212. Pensioni maksmine

(1) Käesolevas peatükis sätestatud pension makstakse riigieelarvest.

(2) Töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest.

(3) Käesoleva seaduse § 210 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud isikule tema töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Kuni 18-aastasele isikule makstakse toitjakaotuspensioni olenemata tema sissetuleku suurusest.

§ 213. Enammakstud pensionisumma tagastamine

(1) Pensioni saaja surma järel väljamakstud pension ei kuulu pärandvara koosseisu ning pank või pärandvara saanud isik tagastab väljamakstud pensioni valdkonna eest vastutava ministri nõudel Sotsiaalkindlustusametist saadud teabe alusel riigieelarvesse.

13. peatükk Vaided

§ 214. Vaide esitamine

§ 215. Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon

§ 216. Vaide esitamine vaidekomisjonile

§ 216¹. Terviseseisundi hindamisega seotud vaide esitamine ja läbivaatamine

§ 217. Nõudeõigus õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral

(1) Õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral on tegevväelasel nõudeõigus avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras.

14. peatükk Varaline vastutus

§ 218. Ajateenija ja reservväelase varaline vastutus

(1) Ajateenija ja reservväelane, kes on teenistusülesannete süülise rikkumise tõttu tekitanud Kaitseväele kahju, on kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ulatuses.

(2) Mitme ajateenija või reservväelase ühiselt tekitatud kahju eest vastutab iga ajateenija ja reservväelane oma süüle vastavas ulatuses.

(3) Tahtlikult tekitatud kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest täies ulatuses.

(4) Hooletuse tõttu tekkinud kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse ajateenija või reservväelase teenistusülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, teenistustingimusi, talle makstud toetust, teenistuse iseloomust tulenevat riski, teenistussuhte kestust ja senist käitumist, samuti asutuse võimalusi kahjusid vältida.

(5) Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset toetuse summat.

§ 219. Kahju hüvitamise kord

(1) Kahju hüvitamiseks teeb asutus kahju tekitanule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ettepaneku saanu vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest.

(2) Ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal asutus sai või pidi saama teada kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid hiljemalt kolm aastat pärast kahju tekkimist.

(3) Ettepanekule vastamiseks tuleb kahju tekitanule anda aega vähemalt 14 päeva, mille kestel peab tal olema võimalus kohtuda oma esindajaga.

(4) Kui kahju tekitanu ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, võib asutus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

§ 220. Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja varaline vastutus ning kahju hüvitamise kord

(1) Asendusteenistuja või reservasendusteenistuja poolt teenistuskohale tekitatud varalise kahju korral kohaldatakse varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut. Kahju hüvitamise ettepaneku teeb teenistuskoht.

§ 221. Tegevväelase varaline vastutus

(1) Tegevväelase varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut.

§ 221¹. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus

(1) Vabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

15. peatükk Vastutus

§ 222. Aja- ja asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine

(1) Ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 223. Asendusteenistusest omavoliline puudumine

(1) Asendusteenistusest omavolilise puudumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 224. Reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramine

(1) Reservis oleva isikuna reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 224¹. Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik kasutamine

(1) Kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 225. Menetlus

(2) Käesoleva seaduse §-des 222 ja 223 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseressursside Amet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 224 ja 224¹ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitsevägi.

(4) Kohtuvälisel menetlejal on õigus töödelda menetlusaluse isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

16. peatükk Riiklik järelevalve

§ 225¹. Riiklik järelevalve

(1) Kaitseväekohustuslasele käesoleva seadusega pandud kohustuste täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras Kaitseressursside Amet. Kaitseressursside Ameti järelevalve pädevus ei laiene kaitseväelase vormiriietuse ja selle kandmise nõuete täitmisele.

(2) Kaitseressursside Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 226. Ettekirjutus

(1) Kaitseressursside Ametil on õigus teha kaitseväekohustuslasele ettekirjutus, kui isik:

1) ei esita Kaitseressursside Ametile käesoleva seaduse kohaselt esitamisele kuuluvaid andmeid ja tõendeid;

2) ei ilmu Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks;

3) ei osale käesoleva seaduse kohaselt terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ettenähtud ulatuses või kutsesobivuse hindamisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

(3) Sunniraha sissenõudmist korraldab ning võlausaldaja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.

§ 226¹. Lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral kaitseväeteenistusse ilmumata jätmisel sundtoomise kohaldamine

(1) Lisaõppekogunemise teates või mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäevaks kogunemiskohta ilmumata jätmise korral võib kohaldada kaitseväekohustuslase suhtes sundtoomist.

(2) Sundtoomise käigus toimetatakse kaitseväekohustuslane Kaitseväkke. Sundtoomist võib kohaldada kaitseväekohustuslase suhtes olenemata algatatud süüteoasjast.

(3) Sundtoomist võib kohaldada, kui on alust arvata, et isik hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest või sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asumisest. Sundtoomist ei kohaldata kaitseväekohustuslase suhtes, kes on vabastatud lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõike 2 või 3¹ alusel või kelle kogunemiskohta ilmumata jätmine loetakse põhjendatuks § 156¹¹ lõike 2 alusel.

(4) Sundtoomiseks koostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud tegevväelane sundtoomise määruse, milles märgitakse:

1) sundtoomisele allutatud isiku nimi, isikukood või sünniaeg, teadaolev elu- või asukoht ning töökoht või õppeasutuse nimetus;

2) sundtoomise põhjus;

3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada.

(5) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Sundtoomist võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal teostada ka Kaitsevägi. Teostatud sundtoomisest teavitab Kaitsevägi viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit.

(7) Sundtoomisel on õigus kasutada korrakaitseseaduse §-des 45–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja 5. peatükis sätestatud vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(8) Isikul, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist, võimaldatakse teavitada oma lähedasi Kaitseväkke toimetamisest.

17. peatükk Rakendussäte

§ 227. Seaduse jõustumine ja rakendamine

(1) Käesoleva seaduse jõustumise aeg ja rakenduskord kehtestatakse eraldi seadusega.