LegalizeReform history
Kaitseväeteenistuse seadus
32 versions
· 2013-03-31 — 2026-02-03
2026-02-03
2024-12-31
2024-06-30
2024-04-30
2024-02-29
2023-12-31
2023-08-31
2023-03-31
2022-12-31
2022-06-30
2022-06-26
2022-03-31
2021-12-31
2021-07-14
2020-05-06
2019-12-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-15
2018-06-30
2017-03-31
2016-12-31
2016-06-30
2016-03-18
2015-12-31
2015-03-28
2014-12-31
2014-09-30
2014-07-31
2014-06-30
2013-08-31
2013-03-31
KVTS
original version
Text at this date
Changes on 2014-09-30
@@ -2742,24 +2742,6 @@
(2) Isiku või isikute nimetamata jätmisel makstakse kogu hüvitis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele. Kui kaitseväelasel või asendusteenistujal puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, makstakse kogu hüvitise summa välja kaitseväelase või asendusteenistuja nimetatud isikule või isikutele.
(3) Käesoleva seaduse § 196 lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud hüvitis jaotatakse kahte võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.
(4) Käesoleva seaduse § 196 lõike 7 punktides 3–5 sätestatud hüvitis jaotatakse kolme võrdsesse ossa. Esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Teine osa makstakse välja ühe aasta möödumisel ja kolmas osa kahe aasta möödumisel esimese makse tegemisest.
(5) Töövõime osalisel taastumisel, arvestades käesoleva seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud töövõimetuse protsentide vahemikke, vähendatakse väljamaksmisele kuuluvat osa võrreldes eelmise väljamaksega järgmiselt:
1) taastumisel ühe vahemiku võrra – 25 protsenti;
2) taastumisel kahe vahemiku võrra – 50 protsenti;
3) taastumisel kolme vahemiku võrra – 60 protsenti;
4) taastumisel nelja vahemiku võrra – 80 protsenti.
(6) Töövõime langemisel osa suurust võrreldes eelmise väljamaksega ei suurendata.
(7) Töövõime täielikul taastumisel osa väljamakset ei tehta.
(8) Hüvitist saama õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul töövõimetuse määramisest või kaitseväelase hukkumisest arvates.
(9) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning korra kehtestab
@@ -2884,6 +2866,8 @@
(4) Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaž ületab 20-aastast tegevteenistusstaaži, liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 protsendile juurde 2,5 protsenti.
(4) Igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 50 protsendile üks protsent.
(5) Pensioni ülemmäär on 75 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.
(6) Tegevteenistuspension määratakse eluajaks.
@@ -2912,11 +2896,7 @@
(2) Õigust töövõimetuspensionile ei teki, kui esinevad käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud asjaolud.
(3) Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja
1) tegevväelasel või tegevteenistuses olnud isikul tema viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati;
2) ajateenistuses või reservteenistuses olnud isikul viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati.
(3) Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati.
(4) Töövõimetuspensioni suuruseks on:
@@ -2948,7 +2928,7 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus toitjakaotuspensionile ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud toitja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
(5) Toitjakaotuspensioni arvestamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.
(5) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati.
(6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 35 protsendi, kahe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 55 protsendi, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 75 protsendi ulatuses toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks olevast summast.