LegalizeReform history
Kaitseväeteenistuse seadus
32 versions
· 2013-03-31 — 2026-02-03
2026-02-03
2024-12-31
2024-06-30
2024-04-30
2024-02-29
2023-12-31
2023-08-31
2023-03-31
2022-12-31
2022-06-30
2022-06-26
2022-03-31
2021-12-31
2021-07-14
2020-05-06
2019-12-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-07-15
2018-06-30
2017-03-31
2016-12-31
2016-06-30
2016-03-18
2015-12-31
2015-03-28
2014-12-31
2014-09-30
2014-07-31
2014-06-30
2013-08-31
2013-03-31
KVTS
original version
Text at this date
Changes on 2015-12-31
@@ -102,7 +102,7 @@
##### § 12. Sõjaväelise auastmega ametikoht
(1) Sõjaväelise auastmega ametikoht on kaitseväeteenistuses oleva isiku ametikoht, millele nimetamise eeldus on ettenähtud hariduse ja sõjaväelise väljaõppe olemasolu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sõjaväelise auastmega ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus.
(1) Sõjaväelise auastmega ametikoht on ametikoht, millele nimetamise eeldus on ettenähtud hariduse ja sõjaväelise väljaõppe olemasolu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sõjaväelise auastmega ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus.
(2) Sõjaväelise auastmega ametikohale võib nimetada eelneva sõjaväelise väljaõppeta ajateenija ja reservväelase.
@@ -116,13 +116,13 @@
(5) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale (edaspidi *rahuaja ametikoht*) võib nimetada ainult ajateenija ja tegevväelase, Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale võib nimetada ainult tegevväelase.
(6) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi *sõjaaja ametikoht*) võib nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud kutsealuse ja asendusteenistuja. Sõjaaja ametikohale nimetab isiku Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.
(6) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi *sõjaaja ametikoht*) võib nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud kutsealuse ja asendusteenistuja, kui seadus ei sätesta teisiti. Sõjaaja ametikohale nimetab isiku Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.
(7) Kaitsevägi võib kaitseväelase ja reservis oleva isiku Kaitseväe huvides nimetada uuele sõjaaja ametikohale tema nõusolekuta.
(8) Sõjaaja ametikohale nimetamise ja ametikohalt vabastamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
(9) Sõjaaja ametikohale nimetamisest teavitab Kaitsevägi kaitseväekohustuslast käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras ja nimetamise suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.
(9) Sõjaaja ametikohale nimetamisest teavitab Kaitsevägi isikut käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras ja nimetamise suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.
##### § 13. Kaitseväelase individuaalvarustus
@@ -164,7 +164,7 @@
##### § 16. Sõjaväeline auaste
(1) Sõjaväeline auaste on kaitseväekohustuslasele, välja arvatud kutsealusele ja asendusteenistujale, antav haridusest ja sõjaväelisest väljaõppest sõltuv sõjaväeline nimetus. Sõjaväelise auastme nimetus võib väeliigiti erineda.
(1) Sõjaväeline auaste on isikule, välja arvatud kutsealusele, asendusteenistujale ja alla 28-aastasele kaitseväekohustuseta isikule, antav haridusest ja sõjaväelisest väljaõppest sõltuv sõjaväeline nimetus. Sõjaväelise auastme nimetus võib väeliigiti erineda.
(2) Maaväe ja õhuväe sõjaväelised auastmed ülenevas järjestuses on reamees, kapral, nooremseersant, seersant, vanemseersant, nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebel, lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant ja kindral.
@@ -178,15 +178,13 @@
##### § 17. Sõjaväelise auastme andmise haridusnõuded
(1) Sõduri auastme võib anda kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on läbitud vähemalt põhikooli II kooliaste põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.
(2) Allohvitseri auastme võib anda kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on vähemalt keskharidus.
(3) Ohvitseri auastme võib anda kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on kõrgharidus või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelises õppeasutuses omandatud ja nimetatud ühenduste liikmesriikides ohvitseri auastme andmisel nõutav haridus.
(4) Lipniku auastme võib anda kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on keskharidus.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata sõjaseisukorra ajal.
(1) Sõduri auastme võib anda isikule, kellel on läbitud vähemalt põhikooli II kooliaste põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.
(2) Allohvitseri auastme võib anda isikule, kellel on vähemalt keskharidus.
(3) Ohvitseri auastme võib anda isikule, kellel on kõrgharidus või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelises õppeasutuses omandatud ja nimetatud ühenduste liikmesriikides ohvitseri auastme andmisel nõutav haridus.
(4) Lipniku auastme võib anda isikule, kellel on vähemalt keskharidus.
##### § 18. Sõduri auastmed
@@ -218,7 +216,9 @@
4) sõduri auastme – väeliigi ülem või Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.
(2) Sõjaväelise auastme andmine, alandamine ja äravõtmine tehakse kaitseväelasele ja reservis olevale isikule teatavaks esimesel võimalusel pärast sellekohase otsuse tegemist.
(2) Sõjaväelise auastme andmine, alandamine ja äravõtmine tehakse isikule teatavaks esimesel võimalusel pärast sellekohase otsuse tegemist.
(3) Sõjaväeline auaste antakse isikule, kui ametikoha ülesannete täitmine eeldab kaitseväeteenistuses olemist.
##### § 22. Sõjaväelise auastme andmine ja auastme eraldusmärgi kandmine
@@ -226,29 +226,33 @@
(2) Vormiriietusel kantakse kõrgeima olemasoleva auastme eraldusmärke.
(3) Sõjaväeline auaste antakse kaitseväelasele ja reservis olevale isikule tähtajatult.
(4) Ajateenijat, reservväelast ja reservis olevat isikut võib tegevväelane esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ajateenija, reservväelane ja reservis olev isik on saanud nõutava sõjaväelise väljaõppe, omandanud hariduse ja tal on olnud olemasolev sõjaväeline auaste selleks nõutava vähima aja (edaspidi *auastme vanus*) jooksul. Ajateenijale võib sõjaväelise auastme anda teda ametikohale nimetamata.
(2) Auastme eraldusmärkide kirjelduse kehtestab
määrusega.
(3) Sõjaväeline auaste antakse isikule tähtajatult.
(4) Tegevväelane võib isiku esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui isik on saanud nõutava sõjaväelise väljaõppe, omandanud hariduse ja tal on olnud olemasolev sõjaväeline auaste selleks nõutava vähima aja (edaspidi *auastme vanus*) jooksul. Ajateenijale võib sõjaväelise auastme anda teda ametikohale nimetamata.
(5) Tegevväelase võib esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse ja rahuaja ametikohale vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku.
(6) Tegevväelasele ja reservis olevale isikule võib erandina käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ja auastme vanust arvestamata ajutiselt anda ülenevas järjestuses järgmise sõjaväelise auastme ajaks, mille jooksul ta osaleb rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, on suunatud diplomaatilisele ametikohale või lähetatud tööle rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelisse sõjalisse peakorterisse.
(7) Sõjaväelist auastet ei anta kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on kehtiv karistus kuriteo või käesoleva seaduse alusel määratud distsiplinaarsüüteo eest.
(7) Sõjaväelist auastet ei anta isikule, kellel on kehtiv karistus kuriteo või käesoleva seaduse alusel määratud distsiplinaarsüüteo eest.
(8) Reamehe või madruse sõjaväelise auastme võib kaitseväelasele anda olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust.
(9) Ülenevas järjestuses järgmise sõjaväelise auastme andmisel võib maa- või õhuväe auastet omavale kaitseväekohustuslasele anda mereväe auastme ja vastupidi.
(9) Maa- või õhuväe auastmega isikule võib anda samaväärse või ülenevas järjestuses järgmise mereväe auastme ja vastupidi.
##### § 23. Sõjaväelise auastme alandamine
(1) Sõjaväelise auastme alandamine on kaitseväelasele ja reservis olevale isikule alanevas järjestuses järgmise sõjaväelise auastme andmine või kõrgeima olemasoleva sõjaväelise auastme andmise kehtetuks tunnistamine.
(1) Sõjaväelise auastme alandamine on isikule alanevas järjestuses järgmise sõjaväelise auastme andmine või kõrgeima olemasoleva sõjaväelise auastme andmise kehtetuks tunnistamine.
(2) Sõjaväelist auastet võib alandada, kui ilmnevad asjaolud, mille kohaselt isik ei vasta talle antud kõrgeima sõjaväelise auastme andmise nõuetele.
##### § 24. Sõjaväelise auastme äravõtmine
(1) Sõjaväelise auastme äravõtmine on kaitseväelasele ja reservis olevale isikule antud kõigi olemasolevate sõjaväeliste auastmete andmise kehtetuks tunnistamine.
(1) Sõjaväelise auastme äravõtmine on isikule antud kõigi olemasolevate sõjaväeliste auastmete andmise kehtetuks tunnistamine.
(2) Sõjaväelise auastme võib ära võtta, kui isik on süüdi mõistetud:
@@ -282,15 +286,15 @@
11) sõdur – ei kehtestata.
(2) Reservväelase ja reservis oleva isiku auastme vanus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud auastme vanuse kuni kahekordne vanus.
(2) Kaitseväeteenistuses mitte oleva isiku auastme vanus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud auastme vanuse kuni kahekordne vanus.
(3) Auastme vanust arvestatakse sõjaväelise auastme andmise otsuse kuupäevast arvates. Auastme vanust ei arvestata teise auastme põhiliiki kuuluva sõjaväelise auastme andmisel.
(4) Kaitseväelase ja reservis oleva isiku sõjaväelise auastme alandamisel arvestatakse tema senises sõjaväelises auastmes oldud aeg kõrgeima olemasoleva auastme vanuse hulka.
(4) Isiku sõjaväelise auastme alandamisel arvestatakse tema senises sõjaväelises auastmes oldud aeg kõrgeima olemasoleva auastme vanuse hulka.
(5) Ajutise sõjaväelise auastme omamise aeg arvestatakse ajutise sõjaväelise auastme andmisel olnud auastme vanuse hulka.
(6) Kaitseväelasele ja reservis olevale isikule, kellel on täitunud sõjaväelise auastme nõutav vanus ja kelle sõjaväelist auastet on alandatud, ei või ülenevas järjestuses olevat sõjaväelist auastet anda, kui sõjaväelise auastme alandamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
(6) Isikule, kellel on täitunud sõjaväelise auastme nõutav vanus ja kelle sõjaväelist auastet on alandatud, ei või ülenevas järjestuses olevat sõjaväelist auastet anda, kui sõjaväelise auastme alandamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
##### § 26. Kaitseväe juhataja sõjaväelise auastme muutmine
@@ -766,7 +770,7 @@
(5) Ajateenija surma korral loetakse ajateenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.
(6) Kui ajateenija on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud asukoha tuvastamise menetluse ega ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse ajateenistus lõppenuks asukoha tuvastamise menetluse algatamisest alates.
(6) Ajateenija teadmata kadumise korral loetakse ajateenistus lõppenuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.
##### § 57. Ajateenistuse lõppemisel andmete muutmine kaitseväekohustuslaste registris
@@ -892,7 +896,7 @@
(3) Asendusteenistuja surma korral loetakse asendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.
(4) Kui asendusteenistuja on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud asukoha tuvastamise menetluse ega ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse asendusteenistus lõppenuks asukoha tuvastamise menetluse algatamisest alates.
(4) Asendusteenistuja teadmata kadumise korral loetakse asendusteenistus lõppenuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.
(5) Asendusteenistuja vabastab asendusteenistusest Kaitseressursside Amet.
@@ -1020,7 +1024,7 @@
5) kui jõustub kohtuotsus, millega isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus;
6) kui isik on ameti- või töökohal, mis on vahetult seotud riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega ning ameti- või töökoha asutuse juht või tema volitatud isik on esitanud põhjendatud taotluse õppekogunemiselt vabastamiseks;
6) kui isik on ameti- ja töökohal, mis riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on ameti- või töökoht, millel töötamine on vahetult seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
7) kui isik asub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riigi peaprokuröri või Riigikohtu esimehe ametikohale;
@@ -1042,10 +1046,6 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 ja 8 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaoludel õppekogunemisest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi vähemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust. Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülemal on õigus nõuda lisateavet.
(5) Riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ameti- ja töökohtade loetelu kehtestab
määrusega.
##### § 77. Reservväelase arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine
(1) Reservväelasele teeb arstliku läbivaatuse Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülema määratud arst 24 tunni jooksul õppekogunemiskohta saabumisest arvates.
@@ -1414,6 +1414,8 @@
(6) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras tegevväelase nimetamisel Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohale loetakse ta nimetatuks ka samale sõjaaja ametikohale.
#### 3. jagu Tegevväelase arendamine ja hindamine
##### § 94. Ametijuhend
@@ -1422,6 +1424,8 @@
(2) Ametijuhendi kehtestamise pädevus sätestatakse tegevväelase rahuaja ametikoha asutuse struktuuriüksuse põhimääruses.
(3) Sõjaaja ametikohale ametijuhendit ei kehtestata. Sõjaaja ametikoha ülesanded määrab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
##### § 95. Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine
(1) Tegevväelase vahetu ülem hindab vähemalt üks kord aastas talle alluva tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele.
@@ -1894,6 +1898,8 @@
(5) Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohalt vabastamise järel nimetatakse tegevväelane päevast, mis vahetult järgneb ametikohalt vabastamise päevale, teisele ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest käesolevas seaduses sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud korras tegevväelase vabastamisel Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametikohalt loetakse ta vabastatuks ka samalt sõjaaja ametikohalt.
##### § 136. Rahuaja ametikohalt vabastamise erisused
(1) Tegevväelast, kelle tegevteenistussuhe on peatunud, ei või vabastada rahuaja ametikohalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 133 punktis 2 sätestatud juhul.
@@ -2136,7 +2142,7 @@
1) asjaoludest nähtub tegevväelase teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning see ei võimalda tal tegevteenistussuhet jätkata ja seda ei saanud ette näha tegevväelase tegevteenistusse võtmisel;
2) tegevväelane on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
2) tegevväelane on teadmata kadunud.
(2) Tegevväelase tegevteenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia teisele rahuaja ametikohale, mille teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleva ametikoha teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik.
@@ -2146,7 +2152,7 @@
(5) Tegevteenistusest vabastamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikult vähemalt 15 päeva ette. Tegevväelase tegevteenistussuhte viimane päev on tegevteenistusest vabastamise teates märgitud päev.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolu ilmnemisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast alates.
(6) Tegevväelane loetakse teadmata kadunuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.
##### § 155. Tegevväelase teenistussuhte lõppemine erakorralise seisukorra ajal