Lennundusseadus

§ 24⁸. Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, nendega seotud pädevus- ja oskusmärke, üksuse oskusmärke ning keeleoskusmärke väljaandmine, pikendamine ja taastamine

(1) Transpordiamet annab lennujuhiõpilase loa ja lennujuhi loa ning nendega seotud pädevus- ja oskusmärked välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele.

(2) Transpordiamet annab välja, pikendab ning taastab üksuse oskusmärke, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele.

(3) Transpordiamet annab keeleoskusmärke välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele, ning pikendab või taastab selle, kui on täidetud komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuded.

(4) Transpordiamet annab lennuinformaatori loa ning sellega seotud pädevus- ja oskusmärked välja, kui lennuinformaatori loa taotleja:

1) on vähemalt 18-aastane;

2) on läbinud Transpordiameti heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli;

3) on läbinud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt kahekuulise töökohakoolituse üksuses, kus töötamiseks ta lennuinfo teenuse osutamise pädevust vajab;

4) omab komisjoni määruse (EL) 2015/340 kohast kehtivat 3. klassi tervisetõendit;

5) oskab eesti keelt käesoleva seaduse § 23³ lõike 1 kohaselt C1-tasemele vastavalt ja inglise keelt komisjoni määruses (EL) 2015/340 sätestatud nõuetele vastavalt;

6) omab lennunduse raadioside luba raadioside pidamiseks eesti ja inglise keeles.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud töökohakoolitus tuleb läbida sellise lennuinformaatori või lennujuhi juhendamisel, kellel on vähemalt kaheaastane tööpraktika ja kehtiv üksuse oskusmärge.

(6) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, nendega seotud pädevus- ja oskusmärke, üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke andmise, pikendamise või sellest keeldumise kohta 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

§ 24⁹. Lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärke väljaandmine, pikendamine ja uuendamine

(1) Transpordiamet annab lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ning tasemetestija oskusmärke välja või pikendab või uuendab seda, kui selle taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuetele.

(2) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori või tasemetestija oskusmärke väljaandmise, pikendamise või uuendamise kohta või selle väljaandmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise kohta 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

(3) Kui taotleja ei ole Transpordiameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esinevaid puudusi või esitanud lisaandmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus vastava oskusmärke väljaandmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise otsusega.

§ 24¹⁰. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemine, väljaandmine ja muutmine

(1) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi annab Transpordiamet välja lennujuhtide, pilootide ja lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonidele.

(2) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks esitab taotleja komisjoni määruse (EL) 2015/340 III lisa punkti ATCO.OR.B.001 alapunktis c, komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa punkti 147.A.15 alapunktis b või komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa punkti ORA.ATO.105 alapunktides a ja b sätestatud nõuetele vastava taotluse.

(3) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(4) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 24¹¹. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib käesoleva seaduse § 24¹⁰ lõikes 1 nimetatud sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui koolitusorganisatsioon ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.

(2) Transpordiamet võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada ettekirjutuses nimetatud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamata jätmise korral.

(3) Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist. Sertifikaadist loobumisest peab koolitusorganisatsioon Transpordiametit kirjalikult teavitama. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks koolitusorganisatsiooni teatatud kuupäeva seisuga.

(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

§ 24¹². Koolitustegevuse deklareerimine

(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena.

(2) Deklareerimiskohustusega isik esitab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.270 kohased siseläbivaatuse ja tegevusaruanded eelmise kalendriaasta kohta Transpordiametile iga kalendriaasta 31. märtsiks.

(3) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 sätestatud juhtudel kaotab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada deklaratsiooni alusel kindlaks määratud koolitust.

§ 24¹³. Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis väljaantud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa, nendega seotud märgete ja dokumentide tunnustamine ning asendamine

(1) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud lennujuhiõpilase luba ja lennujuhi luba ning asendab loa Transpordiameti väljaantava komisjoni määruse (EL) 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga, kui loa asendamist taotlev isik vastab lennujuhiõpilase või lennujuhi loa saamise nõuetele.

(2) Transpordiamet võib tunnustada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis väljaantud lennujuhiõpilase luba ja lennujuhi luba, nendega seotud märkeid või nendega seotud muid dokumente, kui taotleja vastab samaväärsetele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisas. Loa tunnustamise korral asendab Transpordiamet selle komisjoni määruse (EL) 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa tunnustuse saamiseks esitab taotleja taotluse käesoleva seaduse § 24 lõike 2¹ alusel kehtestatud korra kohaselt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa tunnustuse saamiseks esitab taotleja taotluse, Eestis sertifitseeritud lennujuhtide koolitusorganisatsiooni soovituse ning hinnangu taotleja teadmiste ja oskuste kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa tunnustamiseks esitatud taotluse ja sellele lisatud nõutavate dokumentide ja koolitusorganisatsiooni soovituse põhjal hindab Transpordiamet, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa taotluse menetlemisel ilmneb, et taotleja ei vasta komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisa nõuetele, võib Transpordiamet otsustada tunnustuse andmiseks seada taotlejale lisatingimused nimetatud määruse kohaste koolituste läbimiseks ja eksami sooritamiseks.

(7) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa tunnustamise ja asendamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.

(8) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud lisaandmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa tunnustamisest ja asendamisest keeldumise otsusega.

§ 25. Lennundusloa ja kehtivustunnistusega antud õiguste kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja taastamine

(1) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused tunnistatakse kehtetuks või nimetatud õiguste kehtivus peatatakse, kui selle omanik:

1) on rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil;

2) on rikkunud lennundusalaste õigusaktide sätteid;

3) on tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma oma ülesandeid;

4) on tunnistatud eksamite või kontroll-lendude alusel oma teadmiste või oskuste poolest mittevastavaks lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele.

(1) Transpordiamet peatab lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.AR.D.005 alapunktis c sätestatud alustel.

(1) Transpordiamet võib peatada lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.AR.D.005 alapunktides b ja e ning punkti ATCO.AR.C.010 alapunktis b sätestatud alustel.

(1) Transpordiamet peatab lennuinformaatori loa, sellega seonduva pädevus- või oskusmärke, üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke kehtivuse või tunnistab loetletud märked kehtetuks lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudele, kui isik:

1) on loa või pädevus- või oskusmärke taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa või märke andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa või märke väljaandmisest keelduma;

2) on võltsinud loal olevaid andmeid;

3) loobub loast.

(2) Transpordiamet võib järelevalve- või väärteomenetluse ajaks peatada lennundusloaga või kehtivustõendiga antud õigused menetluse lõpuni.

(3) Transpordiamet võib peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 60⁶, 60¹², 60¹⁴, 60¹⁶, 60²⁰, 60²³, 60²⁷ või 60²⁸ sätestatud väärteo.

(4) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa või kehtivustõendi omanik kohustatud lennundusloa või kehtivustõendi Transpordiametile tagastama.

(5) Kui lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud ning lennundusloa või kehtivustõendi omanik tõendab, et ta vastab asjakohastele nõuetele, taastab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused.

(6) Kui peatatud lennundusluba või kehtivustõendit või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendi või sellega antud õigused kehtetuks.

§ 25¹. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamise kord

§ 26. Lennundustegevust mõjutavatest asjaoludest teatamine

(1) Lennundusluba või kehtivustõendit omav isik on kohustatud Transpordiametile teatama asjaoludest, mis võivad mõjutada tema kõlblikkust lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevuseks.

(2) Mõjuvate põhjuste ilmnemisel korraldab Transpordiamet lennundusluba või kehtivustõendit omava isiku tervisliku seisundi uurimise või kontrollib tema teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.

5. peatükk ÕHUSÕIDUKI MEHITAMINE JA KAPTENI KOHUSTUSED ÕHUSÕIDUKI PARDAL

§ 27. Õhusõiduki mehitamine

(1) Õhusõiduki mehitamine on õhusõiduki komplekteerimine pädeva, lennuohutust tagava meeskonnaga.

(2) Õhusõiduki meeskonnaliige on isik, kelle õhusõiduki omanik või käitaja on määranud täitma töökohustusi õhusõiduki pardal lennuülesande täitmise ajal.

(2) Lennumeeskonna liige on kehtivat lennundusluba omav õhusõiduki meeskonnaliige, kelle kohustuseks on õhusõiduki käitamisega seotud tegevus lennuülesande täitmise ajal.

(3) Õhusõiduki käitaja peab tagama õhusõiduki mehitamise lennundusspetsialistidega, kes omavad kehtivat lennundusluba ja keda volitatakse täitma erialaseid ülesandeid lennu ajal.

§ 27¹. Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikme töö-, lennu- ja puhkeaeg

(1) Maksimaalne iga-aastane tööaeg ja valveaeg kokku ei tohi ületada 2000 tundi. Lennu koguaeg ei tohi ületada 900 tundi aastas.

(2) Maksimaalne iga-aastane tööaeg peab jaotuma aasta lõikes ühtlaselt.

(3) Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmele antakse igas kalendrikuus vähemalt seitse puhkepäeva ja igas kalendriaastas vähemalt 96 puhkepäeva. Puhkepäev käesoleva lõike tähenduses on 24-tunnine vahemik, mis algab kell 00.00 kohaliku aja järgi.

(4) Kui töövahetus ei hõlma lennutööaega nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punkti OPS 1.1095 tähenduses, peab töövahetusele eelneva puhkeaja kestus olema vähemalt 11 tundi.

(5) Tsiviilõhusõiduki käitaja tagab, et meeskonnaliikmele oleks tagatud võimalus kasutada igapäevast puhkeaega, millest vähemalt osa jääb 24-tunnisesse ajavahemikku.

(6) Kui lennuülesande täitmisele järgneb vahetult töökohale minek, ei või meeskonnaliikme tööaeg ületada 14 tundi.

(7) Teave valveaja kohta kantakse töögraafikusse või antakse meeskonnaliikmele eelnevalt teada.

(8) Kui valveajale eelneb või järgneb lennuülesande täitmine, peab sellele järgnema puhkeaeg, mis on vähemalt võrdne lennutöö- ja poolte valves oldud aegade summaga. Puhkeaeg ei või olla lühem kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punktis OPS 1.1110 sätestatud minimaalne puhkeaeg.

(9) Kui meeskonnaliige rakendatakse valvesse seoses väljalennu hilinemisega, millest teda teavitatakse enne puhkekohast lahkumist, loetakse valve alguseks planeeritud tööaja algus.

(10) Kui meeskonnaliikme töövahetuse alguse ja lõpu vööndiajad erinevad enam kui kaks tundi, pikeneb minimaalne puhkeaeg nende aegade erinevuse võrra.

(11) Kui meeskonnaliikmele on lennuülesande täitmisel planeeritud vaheaeg, mis kestab vähemalt kolm tundi, ja talle on tagatud tingimused puhkamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni poolevõrra järjestikusest puhkeajast. Kui vaheaeg kestab vähemalt seitse tundi ja meeskonnaliikmele on tagatud vajalikud tingimused puhkamiseks ja magamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni kahe kolmandiku võrra järjestikusest puhkeajast.

(12) Vaheaja hulka ei arvestata aega puhkekohta ja õhusõidukile minekuks, kui selleks kulub kokku enam kui üks tund.

(13) Kui puhkepaus ületab kuut tundi või hõlmab vähemalt kolm tundi kohalikust ööst, peab meeskonnaliikmele olema tagatud majutus.

(14) Lennutööaja osa enne ega pärast puhkepausi ei või ületada kümmet tundi.

(15) Kui suurendatud meeskonnaga lennul on meeskonnaliikmetele tagatud vajalikud vahendid ning tingimused puhkamiseks ja töövahetus ei hõlma enam kui kolme lendu, võib lennumeeskonna lennutööaega pikendada kuni 16 tunnini. Dubleeritud meeskonna puhul võib lennutööaega pikendada kuni 18 tunnini.

(16) Transpordiameti sertifitseeritud lennuettevõtja peab kohaldama komisjoni määruse (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1–148), tähenduses varajast tüüpi puhkeaega häirivat töögraafikut.

§ 28. Õhusõiduki kapten

(1) Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või käitaja määratud piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest.

(2) Õhusõiduki kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikumapanekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu.

(3) Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud.

(4) Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.

§ 29. Õhusõiduki kapteni kohustused

(1) Kapten on kohustatud:

1) kindlustama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuetekohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu vastavalt kehtestatud eeskirjadele;

2) jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse on tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele;

3) teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest Transpordiametile.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastutab õhusõiduki kapten julgestusotstarbelise läbiotsimise tulemuste kirjaliku fikseerimise ning andmete õigsuse eest.

§ 30. Õhusõiduki kapteni ja meeskonna ühised kohustused

(1) Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.

§ 31. Õhusõiduki kapteni õigused ohuolukorras

(1) Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.

§ 32. Õhusõiduki kapteni kohustused kuriteo või väärteo korral

(1) Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuriteo või väärteo tunnustega tegu, on kapten kohustatud teatama sellest politseile.

(2) Kapten on kohustatud rakendama meetmeid kuriteos kahtlustatava või väärteomenetlusaluse isiku kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti välisesinduse konsulaarametnikule või välisriigi vastavale asutusele.

(3) Kapten on kohustatud tagama õigusrikkumise vahendite ja teiste asitõendite üleandmise pädevale asutusele.

§ 33.

6. peatükk LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD, AERONAVIGATSIOONISEADMED, LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAJAD NING LENNUPROTSDEUURIDE VÄLJATÖÖTAJAD

§ 34. Lennuväljad, kopteriväljakud ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad

(1) Lennuväli on teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.

(3) Kopteriväljak on piiratud varustuse ja mõõtmetega maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.

(5) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires nimetab lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister.

(6) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades võib nimetada sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos, valdkonna eest vastutav minister.

§ 34¹. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus

(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust.

(2) Lähiümbruse määratlemise eesmärk on lennuvälja või kopteriväljaku käitamisega ning lennundustegevusega kaasnevate riskide maandamine, lennuohutuse tagamine ja elanike kaitse.

(3) Lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Kopteriväljaku lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist.

(4) Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse.

(5) Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist.

(6) Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.

(6) Transpordiametil on õigus lennuvälja käitaja taotlusel teha põhjendatud juhul erand käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks, kui sellega on tagatud samaväärne lennuliikluse ohutus. Lennuvälja käitaja lisab taotlusele riskianalüüsi.

(7) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Transpordiamet, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lähiümbruse mõõtmeid ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmeid.

(7) Transpordiamet edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed Maa- ja Ruumiametile maakatastrisse kandmiseks. Lähiümbruse mõõtmeid peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.

(8) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel kehtestab

määrusega.

§ 34². Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse skeemi kooskõlastamine ja objekti lennutakistuseks tunnistamine

(1) Enne lennuväljale või kopteriväljakule sertifikaadi väljaandmist ja lennuvälja või kopteriväljaku käitamistingimuste muutmist peab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja kooskõlastama Transpordiametiga lähiümbruse skeemi digitaalversioonis.

(2) Transpordiamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning otsustab olemasoleva objekti tunnistamise lennutakistuseks, kui see:

1) asub alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks lennuväljal või kopteriväljakul;

2) läbib lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupindasid;

3) asub väljaspool käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alasid, kuid kujutab ohtu lennuliiklusele.

(3) Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle, seab Transpordiamet piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt.

(4) Lennutakistuse omanikul on lennutakistuse markeerimise või valgustamise talumise kohustus.

(5) Lennutakistuse markeerimise või valgustamisega ja markeeringu või valgustuse hooldamisega seotud kulud tasub lennuvälja käitaja.

§ 35. Lennuvälja, kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine, ehitamine ja kasutuselevõtmine

(2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Transpordiametiga. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.

(2) Transpordiametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest.

(2) Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused, kitsendused ja lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb taotleda uus kooskõlastus.

(3) Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu, peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Transpordiametiga. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Transpordiametil õigus teha projekteerimistingimustele aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis, samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist, lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt. Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Transpordiameti ettepanekut selle olemasolu korral.

(4) Lennuvälja, kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud. Transpordiametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse kohta ekspertiis. Transpordiamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse, mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale.

(4) Ehitise omanik või tema esindaja peab üks kuu enne ehitise valmimist saatma Transpordiametile eelteate ehitise valmimise kohta.

(5) Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Transpordiameti kirjaliku nõusoleku korral. Transpordiametil on õigus teha enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis.

(5) Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.

(5) Kooskõlastuse andmisel lähtub Transpordiamet järgmistest piirangutest:

1) lennuraja teljest ristisuunas ja viitepunktist pikisuunas kuni 3700 m ning telje suunas kaugusvahemikus 3700–9300 m ülevalpool tõusunurka 1:40 ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 50 nW/cm²;

2) lennurajast kuni 18 500 m kaugusel ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 5 µW/cm²;

3) laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga.

(5) Transpordiametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.

(6) Transpordiametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügilate, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.

(6) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb asjakohasel juhul kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses või ehitusseadustikus sätestatud alustest. Transpordiametil, Kaitseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5³ nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Transpordiametil õigus kaasata detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5³ nimetatud ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab lennuvälja või kopteriväljakut või lennuvälja lähiümbrusesse või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik.

§ 35¹. Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat

(2) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat. Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument, milles on toodud asjakohane informatsioon lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste, seadmete, teenistuste, käitamisprotseduuride, ohutusjuhtimise süsteemi, organisatsiooni ja juhtimise kohta. Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab

.

§ 35². Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused

(1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust.

(2) Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud hoolduskavale.

(3) Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud:

1) uue jäätmekäitluskoha rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;

2) kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse rajamine;

3) kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi rajamine;

4) viljapõldude, viljakuivatite, puuvilja- ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude massilisi toiterändeid põhjustavate põllumajanduslike tegevuste kavandamine;

5) suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine;

6) ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine;

7) auru- ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus;

8) lõhketööd ja maavarade kaevandamine;

9) uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;

10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;

11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;

12) seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd;

13) uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).

(4) Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik, arvestades Transpordiameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava.

(5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti poole.

(6) Kui Transpordiamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Transpordiametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Transpordiamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida.

(7) Lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist.

(8) Kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse metsaomaniku huvidega.

§ 36. Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaat

(1) Kui õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel kasutatakse lennuvälja või kopteriväljakut, peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, kui lennuväli või kopteriväljak jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse või seda kasutatakse regulaarses ärilises lennutegevuses.

(1) Sertifikaat kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.

(1) Kui tegemist on lennuvälja või kopteriväljakuga, mis jääb väljapoole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisala või mida ei kasutata regulaarses ärilises lennutegevuses, ei pea sellel olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaati.

(2) Lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimise korra kehtestab

.

(2) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja rajamise ja käitamise nõuded ning käitamistingimuste väljaandmise korra kehtestab

määrusega.

(3) Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Transpordiamet.

(3) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimused annab välja Transpordiamet.

(4) Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi esmase taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise ning sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(4) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(5) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.02.2014, lk 1–34), kohase lennuvälja sertifikaadi väljaandmise taotluse ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 37. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmine

(4) Aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab seda käitada. Sertifitseerimisele kuuluvad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse korraldamiseks kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile paigaldatud salvestusseadmed, õhuruumi korraldamise ja lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemid, lennujuhtimissüsteemid, lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni- ja seireseadmed, lennuinfosüsteemid ja lennuvälja lennumeteoroloogilised seadmed.

(4) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi annab välja Transpordiamet.

(4) Transpordiamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

(4) Kui eri aeronavigatsiooniseadmed on käsitatavad ühe funktsionaalse objektina, sertifitseeritakse need ühe seadmekeskusena, mille kohta antakse välja üks aeronavigatsiooniseadme sertifikaat.

(4) Transpordiamet keeldub aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest, kui aeronavigatsiooniseade ei vasta seadme tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivatele nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.

(4) Transpordiamet võib keelduda aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisest seadmekeskusena, kui:

1) seadmete kogumi ühe osa mittetoimimise tõttu sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korral võib olla oluliselt häiritud aeronavigatsiooniteenuse osutamine või lennuliikluse korraldamine;

2) seadmete kogumi osad on mõeldud eri funktsioonide täitmiseks;

3) tegemist on sama funktsiooni täitvate seadmetega, mille tööpõhimõtted erinevad.

(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise ja muutmise korra ning nõuded aeronavigatsiooniseadme tehnilisele seisukorrale ja käitamisele kehtestab

määrusega.

(7) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 37¹. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib peatada aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse, kui:

1) järelevalve käigus on tuvastatud olulisi puudusi seadme käitamisel;

2) seadme käitamisprotseduurid ja tehniline seisukord ei vasta sertifikaadi väljaandmise nõuetele;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti välja antud sagedusloa tingimusi on muudetud või sagedusluba on peatatud, tunnistatud kehtetuks või kaotanud kehtivuse;

4) aeronavigatsiooniseadme töös on lühikese aja jooksul esinenud korduvaid häireid.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud sagedusloa tingimuse muutmisest või sagedusloa peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või kehtivusaja möödumisest Transpordiametit kolme tööpäeva jooksul.

(3) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud ning sertifikaadi omanik tõendab seadme ja selle käitamise vastavust käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud aeronavigatsiooniseadme tehnilise seisukorra ja käitamise nõuetele, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(4) Transpordiamet tunnistab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtetuks, kui:

1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ja aeronavigatsiooniseade ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;

2) seadet ei võeta kasutusele kuue kuu jooksul alates sertifikaadi väljaandmisest;

3) seade on kasutuselt kõrvaldatud;

4) seade on taastumatult hävinenud;

5) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.

(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadist loobumisest teatab sertifikaadi omanik Transpordiametile kirjalikult vähemalt 15 päeva enne loobumist. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

§ 37². Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat

(1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat tõendab sertifikaadi omaniku vastavust komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 08.03.2017, lk 1–126), kehtestatud nõuetele sertifikaadi lisas toodud teenuste osas.

(2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi annab välja Transpordiamet.

(3) Transpordiamet otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 kohase lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide, sealhulgas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi kirjelduse ning punkti ATM/ANS.OR.B.035 kohaste tegevusjuhendite, esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse kohta otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(4) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus jäetakse rahuldamata ja sertifikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui:

1) taotleja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud nõuetele;

2) teenuse osutamiseks kasutataval aeronavigatsiooniseadmel puudub kehtiv aeronavigatsiooniseadme sertifikaat;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.

(5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

(6) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 37³. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.

(2) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.

(3) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik teatab sellest kirjalikult Transpordiametile vähemalt kuus kuud enne sertifikaadist loobumist. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

(4) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

§ 37⁴. Aeronavigatsiooniteenuse osutamine kaitselennunduses

(1) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja võib osutada lennujuhtimise teenust kaitselennunduse operatiivsele lennuliiklusele, kui asjakohased lennujuhtimise protseduurid on kooskõlastatud Kaitseväega.

7. peatükk LENNUTEGEVUS

§ 38.

§ 39. Riiklikud load

§ 40. Lennutegevusluba

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) kohase lennutegevusloa annab välja, peatab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.

(1) Lennutegevusloa saamiseks esitab lennuettevõtja Transpordiametile taotluse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 toodud andmed ja dokumendid.

(2) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise ja lennutegevusloas muudatuste tegemise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 41.

§ 42. Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse lahendamine

(1) Transpordiamet lahendab komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohase lennuettevõtja sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(2) Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise taotluse, käitamistingimustesse uue õhusõiduki tüübi lisamise taotluse, eriloa ja maandumiseks sobimatu ala kohal kopteri ärilisel eesmärgil käitamise loa taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

§ 42¹.

§ 42². Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise tingimused

§ 42³. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmisest, muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine

§ 42⁴. Lennuettevõtja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib lennuettevõtja sertifikaati piirata, sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 sätestatud nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel:

1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;

2) sertifikaati omava isiku julgestuskäsiraamat ei vasta lennundusjulgestusnõuetele.

(3) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(3) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.

(4) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.

(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.

§ 42⁵. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamine

(1) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse.

(2) Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Transpordiamet või käesoleva seaduse §-s 7¹ nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.

§ 42⁶. Eristaatusega lennud

(4) Eristaatusega lendude puhul järgitakse Euroopa võrgustiku haldaja lennuplaanide süsteemi käsiraamatus (Network Manager Eurocontrol IFPS User Manual) sätestatud lennustaatuse indikaatoreid ning nende kasutamise põhimõtteid ja lubatavust.

(5) Eristaatusega lennule võib lennuliiklusteenindusüksus anda eelisõiguse teiste lendude ees, kui see ei mõjuta lennuohutust, lähtudes komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 ning Euroopa võrgustiku haldaja käsiraamatutes sätestatud nõuetest ja põhimõtetest.

§ 42⁷. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine

§ 42⁸. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused

§ 42⁹. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest, registreerimistunnistuse muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning registreerimistunnistuse kehtetuks tunnistamine

§ 42¹⁰. Õhusõiduki lepingulise kasutamise kooskõlastamine

§ 42¹¹. Nõuded mitte-EASA õhusõiduki varustusele ja pardadokumentidele

(1) Mitte-EASA õhusõiduki pardal peavad olema varustus, mis tagab õhusõiduki ohutu käitamise, ja dokumendid, mis tõendavad, et õhusõiduk vastab nõuetele ja seda käitatakse vastavalt kehtestatud nõuetele.

(2) Nõuded mitte-EASA õhusõiduki, välja arvatud ülikergõhusõiduk, varustusele ja pardadokumentidele kehtestab

määrusega.

§ 42¹². Mitte-EASA õhusõiduki käitamine erilennul

(1) Mitte-EASA õhusõiduki käitamine komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohasel erilennul on lubatud, kui õhusõiduki käitajal on ohutuks lennutegevuseks vajalike oskuste ja pädevusega personal, õhusõidukid ja nõuetekohane lennutegevuse käsiraamat. Sellise õhusõiduki käitamisel peab käitaja järgima lennutegevuse käsiraamatus kirjeldatud toiminguid ja nõudeid.

(2) Mitte-EASA õhusõiduki käitamiseks erilennul peab olema tegevusluba.

(3) Taotluse tegevusloa väljaandmiseks lahendab Transpordiamet.

(4) Tegevusluba sooviv isik esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule lennutegevuse käsiraamatu ja dokumendid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise kohta.

(5) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lennutegevuse käsiraamat ning ta on tõendanud samas lõikes nimetatud nõuete täitmist.

(6) Lennutegevuse käsiraamat on ohutu lennutegevuse tagamiseks juhendite, protseduuride, tegevus- või töökorralduslike regulatsioonide kogumik, millest erilende tegev mitte-EASA õhusõiduki käitaja juhindub.

(7) Nõuded erilendu tegeva mitte-EASA õhusõiduki käitaja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab

määrusega.

(8) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõidukiga lennundusürituse raames tehtavaks erilennuks ei ole käesoleva paragrahvi kohane tegevusluba nõutav.

(9) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa taotluse ja tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise ning tegevusloa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 42¹³. Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitamine

(1) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõidukil on lubatud Eesti õhuruumis lennata Transpordiameti nõusolekul.

(2) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitaja peab Eesti õhuruumis lendamise nõusoleku saamiseks esitama Transpordiametile järgmised andmed ja dokumendid:

1) käitaja nimi ja kontaktandmed;

2) õhusõiduki registreerimistunnistus;

3) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, millel on viide sertifitseerimise aluseks olevale regulatsioonile, mille esitamist võib Transpordiamet nõuda;

4) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu on registrijärgses riigis nõutav;

5) mürasertifikaat, kui selle olemasolu on registrijärgses riigis nõutav;

6) kehtiv õhusõiduki raadioluba;

7) tõend kehtiva vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta.

(3) Transpordiamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide nõuetekohast esitamist. Transpordiamet annab nõusoleku kuni kuueks kuuks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide kehtivusaja lõpuni sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

(4) Transpordiamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:

1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente;

2) Transpordiamet ei ole veendunud, et taotleja suudab tagada ohutu lennutegevuse;

3) õhusõiduki käitamine on piiratud registrijärgse riigi territooriumiga.

(5) Transpordiamet võib keelduda nõusoleku andmisest, kui nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

§ 42¹⁴. Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva riikliku õhusõiduki lennutegevuse load ja käitamisnõuded

(1) Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva riikliku õhusõiduki käitamisele kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 V lisa SPA-osa, VI lisa NCC-osa ja VIII lisa SPO-osa põhimõtteid ja menetlusi, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi. Politsei- ja Piirivalveameti erilendudele kohaldatakse kõrge riskitasemega erilendude põhimõtteid.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva riikliku õhusõiduki lennutegevusega seotud tehniliste nõuete käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud põhimõtete ja menetluste erisused ning erilendude loetelu kehtestab

määrusega.

§ 43.

§ 44. Muutused lennuettevõtja sertifikaadi alustes

(1) Lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Transpordiametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks sertifikaadi väljaandmisel.

(2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Transpordiamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 42⁴ lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.

§ 44¹. Lennutegevuse deklareerimine

(1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 punkti ORO.DEC.100 kohase deklaratsiooni esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena.

(2) Deklareerimiskohustusega isiku komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 V lisa (SPA-osa) kohase eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 44². Kõrge riskitasemega ärilise erilennu luba

(1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohase kõrge riskitasemega äriliste erilendude loetelu kehtestab

määrusega.

(2) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa taotluse ja loa muutmise taotluse läbivaatamise ning loa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Lisaks teistes õigusaktides sätestatud kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa kehtetuks tunnistamise alustele tunnistatakse luba kehtetuks, kui loa hoidmise eest ei ole tasutud riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja tähtpäevaks.

§ 44³. Kohalik piirkond

(1) Kohalik piirkond komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 tähenduses on mittekontrollitavas õhuruumis lennuväljast, kopteriväljakust või õhusõiduki käitamiskohast kuue meremiili raadiuses asuv ala.

§ 44⁴. Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamine

(1) Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamiseks peab isikul olema Transpordiameti antud komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohane luba.

(2) Maandumiseks sobimatud alad on Eesti mereala, Võrtsjärv ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvad alad.

(3) Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 44⁵. Marginaalne tegevus

(1) Marginaalseks tegevuseks komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 tähenduses peetakse lennutegevust, mis moodustab kuni kümme protsenti käitaja viimase kalendriaasta jooksul sooritatud lendude koguarvust.

(2) Õhusõiduki käitaja peab sooritatud marginaalse tegevuse kohta selgelt eristatavat arvestust.

§ 44⁶. Tutvustuslend

(1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohast tutvustuslendu võib sooritada, kui lisaks nimetatud määruses sätestatud nõuetele on täidetud järgmised tingimused:

1) õhusõiduki käitajal on nimekiri pilootidest, kellel on õigus tutvustuslendu teha;

2) õhusõiduki käitaja on esitanud tutvustuslennu tegemise nõuded ja Transpordiamet on need heaks kiitnud.

(2) Transpordiamet ei kiida heaks käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, kui need:

1) ei vasta tutvustuslennu eesmärkidele ning kehtivatele nõuetele;

2) ei kirjelda tutvustuslennu läbiviimise protsessi;

3) ei taga lennuohutust.

(3) Kui Transpordiamet tuvastab, et käitaja on rikkunud õigusaktides sätestatud või tema enda kehtestatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, võib Transpordiamet heakskiidu tagasi võtta.

(4) Transpordiamet annab heakskiidu käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõuetele või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul vastava avalduse laekumisest arvates.

§ 45.

§ 46. Mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega

(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt välislepingutele või Transpordiameti nõusolekul.

(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Transpordiametile järgmised dokumendid:

1) kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;

2) kehtiv lennutegevusluba, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;

3) tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta;

4) kehtiv mürasertifikaat;

5) tõestus ACAS II olemasolust õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse § 10¹ lõikele 4;

6) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;

7) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;

8) lennuettevõtja julgestuskäsiraamat.

(3) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Transpordiametile kirjalikult kinnitama, et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8), sätestatud nõudeid.

(4) Transpordiamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.

(5) Transpordiamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:

1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;

2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

3) Transpordiamet ei ole veendunud, et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust.

7¹. peatükk LENNUNDUSJULGESTUS

§ 46¹. Lennundusjulgestusalane koostöö

(1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.

(2) Komisjoni kuuluvad Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

(3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.

§ 46². Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus

(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Kaitsevägi.

(2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad riiklikud ja tsiviilõhusõidukid ühiselt, töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.

(3) Maksu- ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontrolli.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet:

1) tagab politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras avaliku korra ja julgeolekuotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades;

2) teostab riigipiiri seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel ja korras, või kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest, siis reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.

(5) Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning hädaolukorra lahendamine terrorikuriteo korral.

(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses päästeseaduses sätestatud alusel ja korras pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.

(8) Lisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Transpordiamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:

1) juhendab isikuid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste menetluste ja meetmete väljatöötamisel;

2) tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud huviga isikutele, kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete täitmiseks;

3) kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes küsimustes;

4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolituskavasid;

5) kooskõlastab relva ja selle laskemoona kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi;

6) koostab ja kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (National Civil Aviation Security Programme), milles sisalduv teave on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse tähenduses, ja ajakohastab seda.

§ 46³. Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus

(1) Lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija:

4) tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;

6) informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid;

7) teatab viivitamata Transpordiametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;

8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Transpordiametile kooskõlastamiseks.

(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Transpordiametiga.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja:

6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku lennualale;

8) tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise;

9) tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale;

10) tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale minekut;

11) tagab transfeerreisijate, nende käsipagasi ja registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki pardale minekut;

12) tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki pardale minekuni;

14) tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale laadimist;

15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni, millele pagas laaditakse;

16) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:

1) määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks, kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse §-s 46¹⁵ nimetatud erikohtlemist vajav reisija, ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud reisijast;

2) tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni õhusõiduki lahkumiseni;

3) tagab, et õhusõiduki pardal veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna, on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul;

4) märgistab oma posti tähisega „lennuettevõtja post” ja saadetised tähisega „lennuettevõtja saadetis”;

6) tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;

10) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja:

1) teavitab Politsei- ja Piirivalveameti asjakohast struktuuriüksust, Häirekeskust, lennuvälja või kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja peadispetšerit ohuolukorras olevast õhusõidukist;

3) tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale;

4) tagab õhusõiduki käitaja teavitamise võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest;

7) tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist;

8) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.

§ 46⁴. Lennundusjulgestusalane koolitus

(1) Lennundusjulgestusalane koolitus peab vastama nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1–142).

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusele võib julgestusmeetmeid kohaldavat isikut koolitada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi poolt korraldataval ja nende poolt tunnustatud või sertifitseeritud julgestusinstruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud koolituskava alusel selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud või sertifitseeritud instruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel.

§ 46⁵. Lennundusjulgestusalase koolituse kava heakskiitmine

(1) Lennundusjulgestusalase koolituse kava peab sisaldama julgestusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.

(2) Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Transpordiamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel.

(3) Isik, kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist, esitab Transpordiametile koolituskava, milles tuleb kajastada vähemalt:

1) koolituse pealkiri, teema või valdkond;

2) koolituse sihtgrupp;

3) koolituse eesmärk;

4) koolituskava koostamise aluseks olev alusmaterjal;

5) koolituse sisu;

6) moodulite kestus ning nende käigus omandatavad teadmised ja oskused;

7) kasutatavad vahendid ja jagatavad materjalid;

8) õpetamismeetodid;

9) teadmiste kontrollimise ja hindamise metoodika;

10) tulemuste fikseerimise põhimõtted.

(4) Transpordiamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(5) Transpordiameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult.

(6) Transpordiamet keeldub koolituskava heaks kiitmast, kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.

§ 46⁶. Lennundusjulgestusalast koolitust läbiviiva julgestusinstruktori sertifitseerimine

(1) Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviival julgestusinstruktoril peab olema kehtiv sertifikaat. Julgestusinstruktori sertifikaadi annab välja Transpordiamet.

(2) Julgestusinstruktori sertifikaati taotlev isik peab vastama koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998.

(3) Isik, kes taotleb julgestusinstruktori sertifikaati, esitab Transpordiametile järgmised andmed ja dokumendid:

1) vormikohane taotlus, milles taotleja märgib, milliseid komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punktis 11.2 loetletud koolitusi ta läbi viia soovib;

2) kirjalik kinnitus taustakontrolli läbimise kohta või taotlus selle tegemiseks;

3) elulookirjeldus, millest nähtub isiku kvalifikatsioon ja töökogemus;

4) asjakohased dokumendid või koopiad dokumentidest, mis tõendavad, et isik omab käesoleva lõike punktis 1 märgitud koolituste läbiviimiseks nõutavaid teadmisi ja oskusi;

5) sertifikaadi korduval taotlemisel dokumendid, mis tõendavad korduvkoolituse läbimist või teabe saamist asjakohastes valdkondades toimuvate arengute kohta.

(4) Transpordiamet teeb julgestusinstruktori sertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(5) Transpordiamet annab välja julgestusinstruktori sertifikaadi üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks, mille puhul on kindlaks tehtud, et taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust ning teadmisi ja oskusi.

(6) Julgestusinstruktori sertifikaat kehtib kuni viis aastat.

(7) Transpordiamet keeldub sertifikaadi väljaandmisest, kui:

1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;

2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;

3) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks sertifikaadi andmisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

(8) Transpordiamet võib keelduda julgestusinstruktori sertifikaadi andmisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(9) Transpordiamet tunnistab julgestusinstruktori sertifikaadi kehtetuks, kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu

(10) Transpordiamet võib julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui:

1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;

2) julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu;

3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et julgestusinstruktori korraldatud koolitused ei taga koolitatavale nõutavaid teadmisi või oskusi.

(11) Julgestusinstruktori sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46⁷. Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Transpordiametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.

(2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.

(3) Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid. Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Transpordiameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral.

§ 46⁸. Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded

(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrusele (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 03.04.2009, lk 7), ja komisjoni määrusele (EL) nr 2015/1998 Transpordiamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.

(2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel:

1) kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;

2) Transpordiameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;

3) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel.

(2) Transpordiameti järelevalveametnikule välja antud läbipääsuluba tõendab järelevalveametniku volitust teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet.

(3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või politseiametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.

(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija pardakaarti.

(6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate julgestusnõuete rikkumise korral osaliselt või täielikult läbipääsuloaga antud volitused peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.

§ 46⁹. Taustakontroll

(1) Isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse või julgestusinstruktori sertifikaadi saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli (edaspidi kontroll).

(2) Kontrolli teostatakse füüsilise isiku (edaspidi kontrollitav) suhtes, kes taotleb või omab järgmisi dokumente või kes hakkab täitma või täidab järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:

1) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba (edaspidi läbipääsuluba);

2) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat (edaspidi meeskonnaliikme sertifikaat);

3) õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistus (edaspidi meeskonnaliikme tunnistus);

4) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine;

5) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine;

6) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuse eest vastutamine;

7) kokkuleppelise esindaja julgestuse eest vastutamine;

8) tuntud saatja julgestuse eest vastutamine;

9) pardavarude kokkuleppelise tarnija julgestuse eest vastutamine;

10) julgestusinstruktori sertifikaat;

11) lennuettevõtja julgestuse eest vastutamine;

12) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;

13) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;

14) saatjata juurdepääsu omamine lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud julgestusmeetmeid.

(2) Tööandja tagab kontrollitava teavitamise kontrolli tegemise vajadusest ning ulatusest enne kontrollitava töölevõtmist ja vajaduse korral ka töösuhte kestel.

(3) Kontrolli tulemus võib olla aluseks:

1) läbipääsuloa, julgestusinstruktori sertifikaadi, meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljaandmisest keeldumiseks ning selle kehtetuks tunnistamiseks;

2) kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks;

3) käesoleva seaduse alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.

(4) Kontrolli tulemusena peab kohaldama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:

1) kontrollitava tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu;

2) kontrollitav on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;

3) kontrollitav on piiratud teovõimega;

4) kontrollitav on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku §-des 237–237⁶ sätestatud kuriteos või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud analoogses kuriteos või teda on karistatud nimetatud kuriteo eest;

5) kontrollitava kohta ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse lünkade osas eelneva viie aasta ulatuses.

(5) Kontrolli tulemusena võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:

1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuritegude puhul;

2) kontrollitav on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

3) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

4) kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;

5) kontrollitaval on või on olnud diagnoositud narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või hasartmängu sõltuvus;

6) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

7) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad;

8) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 9¹ alusel nõutud täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente.

(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib järjepidevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse või julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivusajal ning ajal, kui kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 ja 11–14 nimetatud ülesandeid.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus ilmnevad kontrollitava kohta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet sellest viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud asjaomast isikut või asutust.

(6) Kui kontrollitavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti välja ei anta või see tunnistatakse kehtetuks või isikul ei lubata täita lõikes 2 nimetatud ülesandeid või isik neid enam ei täida, teavitab lõikes 8 nimetatud isik või asutus sellest viivitamata Kaitsepolitseiametit.

(7) Kui kontrollitava suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, nimetatakse kontrollitav võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.

(8) Kontrolli tegemiseks peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi järgmiselt:

1) lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või Transpordiametile, kui taotletakse läbipääsuluba;

2) lennuettevõtjale, kui taotletakse meeskonnaliikme tunnistust;

2¹) kontrollitava tööandjale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12–14 nimetatud juhtudel;

3) Transpordiametile kõikidel muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

(8) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi esmakordsel taotlemisel või enne ülesande täitmise alustamist.

(8) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi taotlemisel või ülesande täitmiseks, kui on esinenud mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6² nimetatud asjaolu või kui kontrollitav asub tööle teise tööandja juures.

(9) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, andmed perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse kohta ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist.

(9) Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta.

(10) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja, kontrollitava tööandja ning Transpordiamet edastavad kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.

(11) Kaitsepolitseiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut või asutust esmakordse kontrolli tulemustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaoludest, kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

(12) Kui kontrolli tegemiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile, kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele või kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 9¹ alusel nõutud andmeid või dokumente, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.

(12) Kontrolli tegemisel võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.

(12) Kontrolli läbiviimiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmise aluseks oleva lepingu või dokumendi kehtivuse või kontrollitava töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.

(13) Isikuandmete ankeedi vormi kehtestab

määrusega.