Lennundusseadus

§ 46¹⁰. Juurdepääs õhusõidukile

§ 46¹¹. Isikute ja nende pagasi julgestusotstarbeline läbivaatus

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale viimiseks keelatud esemete loetelu hoitakse lennujaama reisiterminalis ja pääslates nähtaval kohal.

(2) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ja õhusõiduki pardale ei lubata isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid.

(3) Läbivaatuse tegemiseks vajalike tehniliste vahendite mittetöökorras oleku või elektrikatkestuse korral tehakse läbivaatus käsitsi.

(4) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatakse riigipead, Eesti Vabariigi peaminister, Riigikogu esimees, välisminister ning nimetatud isikutega koos reisivad abikaasad ja alaealised lapsed. Julgestusalasest läbivaatusest on vabastatud ka välisriigi samaväärse positsiooniga isikud, käesolevas lõikes loetletud isikute kaitset tagavad ning nendega koos reisivad või neid reisile saatvad ihukaitsjad ning julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isikute käsipagas.

(4) Vabariigi Presidendi Kantselei direktori taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Vabariigi Presidendi poolt visiidile kutsutud külalise. Riigikogu esimees võib vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva Riigikogu külalise. Julgestusalasest läbivaatusest vabastamisest tuleb teavitada käesoleva paragrahvi lõikes 4³ sätestatud korras.

(4) Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva külalise.

(4) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku saabumisest lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale teavitab lennuvälja või kopteriväljaku käitajat julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku kutsuja kirjalikult ja võimalusel vähemalt 48 tundi enne isiku saabumist lennuväljale.

(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid, ja kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus lennuettevõtja esindaja juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politsei- ja Piirivalveameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.

(7) Läbivaatuseks vajalikud julgestusseadmed, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, on nimetatud vahendite soetajal õigus kooskõlastada Transpordiametiga.

§ 46¹². Kauba, posti ja pardavarude julgestusmeetmete eest vastutavad isikud ning nende tunnustamine

(1) Kauba ja posti julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 2015/1998 tuntud saatja, kokkuleppeline esindaja ja esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja.

(2) Pardavarude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 2015/1998 lennuettevõtja, pardavarude kokkuleppeline tarnija või tuntud tarnija.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad vastama komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 nende kohta kehtestatud nõuetele.

(4) Tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat peab olema Transpordiamet tunnustanud.

(5) Isik, kes taotleb enda tunnustamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuna, esitab Transpordiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kinnituse julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku taustakontrolli läbimise kohta või taotluse selle tegemiseks.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab kokkuleppelise esindaja staatust ja pardavarude kokkuleppelise tarnija staatust taotlev isik esitama:

1) julgestuskäsiraamatu;

2) komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 kohase allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni „Kokkuleppeline esindajaˮ või „Pardavarude kokkuleppeline tarnijaˮ.

(7) Kui tunnustuse taotlust ei vaadata tähtaja jooksul läbi, ei loeta tunnustust tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(8) Transpordiamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõuetele.

(9) Tunnustamise otsus kehtib kuni viis aastat.

(10) Tunnustuse kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppemist ning taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumendid.

(11) Transpordiamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui:

1) kokkuleppelise esindaja tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punkti 6.3.1.2 alapunktis a esitatud nõuetele;

1¹) pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punkti 8.1.3.2 alapunktis a esitatud nõuetele;

2) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 liites 6-B sätestatud nõudeid;

3) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotlev isik ei kohalda nõuetekohaselt oma julgusetuskäsiraamatus sätestatud meetmeid;

4) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;

5) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või muutmisest keelduda käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud alustel;

6) isik ei esita vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppu taotlust tunnustuse kehtivuse pikendamiseks.

(12) Transpordiamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(13) Transpordiamet tunnistab tunnustuse otsuse kehtetuks, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu.

(14) Transpordiamet võib tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 liites 6-B sätestatud nõudeid;

2) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu;

3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kokkuleppeline esindaja või pardavarude kokkuleppeline tarnija ei kohalda nõuetekohaselt oma julgestuskäsiraamatus sätestatud meetmeid.

(15) Tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46¹³. Diplomaatilise posti julgestusotstarbeline läbivaatus

§ 46¹⁴. Tulirelvad ning laskemoon õhusõiduki pardal

(1) Tsiviilõhusõidukis registreeritud pagasina veetavad tulirelvad peavad olema tühjaks laetud ja pakendatud viisil, mis välistab nendele juurdepääsu ja kasutamise kogu lennu vältel. Kui õhusõiduki käitajal ei ole võimalik tagada nimetatud eseme puutumatust nimetatud ajavahemikul, siis relva õhusõiduki pardale ei võeta.

(2) Tulirelva kandmine õhusõiduki salongis toimub vastavalt relvaseaduses sätestatud korrale ning vedu teostava lennuettevõtja lennutegevuskäsiraamatus sätestatu kohaselt.

(3) Tulirelva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased ingliskeelsed märked „firearmˮ või kasutatakse vastavasisulist piktogrammi.

§ 46¹⁵. Erikohtlemist vajava reisija vedamine

(1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse tähenduses peetakse:

1) kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;

2) riigist väljasaadetavat isikut;

3) reisijat, kes võib mis tahes muudel asjaoludel ohustada õhusõidukit ning selles viibivaid isikuid.

(2) Vähemalt 24 tundi enne lennu planeeritavat toimumist informeerib lennu broneerija kirjalikult erikohtlemist vajava reisija veost lennuvälja käitajat ning lisaks lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja, edastab riskianalüüsi ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha.

(3) Erikohtlemist vajavat reisijat saadab vajaduse korral õiguskaitseorgani esindaja.

(4) Riigist väljasaadetav isik võib olla õhusõiduki pardal saatjata, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei mõjuta lennu ajal lennu kulgemise ohutust. Riigist väljasaadetava reisija eest kuni tema üleandmiseni vastava riigi immigratsiooniteenistusele vastutab saatja puudumise korral vedaja.

§ 46¹⁶. Täiendavad julgestusmeetmed

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Transpordiameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Transpordiameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.

(2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.

§ 46¹⁷. Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse

(1) Lennuettevõtja, lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, pardavarude kokkuleppeline tarnija, tuntud saatja ja mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja teavitab tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Transpordiametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Transpordiametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande

(2) Ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse teavitab Transpordiamet Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.

§ 46¹⁸. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku kvalifikatsioon, väljaõpe ja tunnustamine

(1) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesanded on seotud isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalase läbivaatuse teostamise, sõidukite kontrollimise, lennuvälja ja kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrullide tegemisega.

(2) Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut peab olema Transpordiamet tunnustanud.

(3) Transpordiamet annab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse, kui taotleja:

1) on Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;

2) on vähemalt 19-aastane;

3) terviseseisund võimaldab täita tema ülesandeid;

4) valdab riigikeelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks;

5) omab vähemalt keskharidust;

6) on edukalt läbinud taustakontrolli;

7) omab tööülesannete täitmiseks vajalikke komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud julgestusmeetmeid kohaldavale isikule esitatud nõuete kohaseid teadmisi ja oskusi;

8) on läbinud tööülesannete täitmiseks vajaliku komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 nõuetele vastava koolituse.

(4) Isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse turvategevuse seaduse alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest, võttes seejuures arvesse isikule määratud tööülesannete iseloomu.

(5) Transpordiamet keeldub julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:

1) taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;

2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;

3) taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

(6) Transpordiamet võib keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(7) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalast läbivaatust ning sõidukite kontrolli, kehtib tema tunnustus kolm aastat.

(8) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrulle, kehtib tema tunnustus viis aastat.

(9) Komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 punktis 11.2 nimetatud julgestusmeetmeid kohaldav isik peab osalema nõuetele vastavatel korduvkoolitustel sagedusega, mis on piisav, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste säilitamine ning uute teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt lennundusjulgestuse valdkonna arengule.

(10) Transpordiamet tunnistab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse otsuse kehtetuks, kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu.

(11) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:

1) isik ei läbi ettenähtud sagedusega korduvkoolitust;

2) isik ei taotle korduvat tunnustamist julgestusmeetmeid kohaldava isikuna kolme kuu jooksul enne tunnustuse kehtivuse lõppemist;

3) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et isikul ei ole nõutaval tasemel teadmisi või oskusi;

4) isiku terviseseisund ei võimalda täita tema tööülesandeid;

5) isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(12) Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele kehtestab

määrusega.

(13) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

7². peatükk MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI SÜSTEEMI KÄITAMINE

§ 46¹⁹. Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine ja käitamine

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteem registreeritakse ja seda käitatakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45–71).

(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine ilma kaugpiloodi pädevuseta on keelatud.

§ 46²⁰. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine

(1) Isik, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohaselt kohustus registreerida end mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajana, registreerib end käitajaks lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule lennuohutuse järelevalve infosüsteemis mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri. Registreerimisnumber kehtib üks aasta ja seda on võimalik igal aastal pikendada.

(3) Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²¹. Kaugpiloodi pädevus

(1) Kaugpiloot peab pädevuse omandamiseks avatud kategooria A1- ja A3-alamkategoorias vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Nimetatud punktis kirjeldatud veebipõhine teooriaeksam korraldatakse Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teooriaeksami sooritamise korral annab Transpordiamet isikule tõendi väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-alamkategoorias.

(3) Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust avatud kategooria A2-alamkategoorias või erikategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.030 lõikes 2 või B osa punktis UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020 sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldab nõutava teooriaeksami Transpordiamet või Transpordiameti sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsioon (edaspidi kaugpilootide koolitusorganisatsioon).

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele vastavuse tõendamist annab Transpordiamet isikule välja kaugpiloodi tunnistuse.

(5) Kaugpiloodile A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta tõendi väljaandmise eest ning kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²². Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib peatada kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud:

1) lennundust reguleerivate õigusaktide nõudeid;

2) kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust reguleerivate õigusaktide sätteid;

3) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis UAS.OPEN.060 või B osa punktis UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid.

(2) Kui kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse.

(3) Kui peatatud kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivust ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtetuks.

(4) Kaugpiloodi tõendist või tunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks.

(5) Kui kaugpiloodi tõend või tunnistus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, ei anna Transpordiamet isikule välja uut kaugpiloodi tõendit või tunnistust kuue kuu jooksul eelmise tõendi või tunnistuse kehtetuks tunnistamisest arvates.

§ 46²³. Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat

(1) Kaugpiloodi väljaõppe korraldamiseks annab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja Transpordiamet.

(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Kaugpilootide koolitusorganisatsioon korraldab oma tegevust kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatu kohaselt.

(4) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja tähtajatult.

(5) Transpordiamet jätab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi andmata, kui taotleja käsiraamat ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.

(6) Transpordiamet võib peatada kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui koolitusorganisatsioon ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele.

(7) Transpordiamet tunnistab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks, kui:

1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud peatamise aluseks olnud puudusi ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;

2) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.

(8) Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

(9) Nõuded kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatule kehtestab

määrusega.

(10) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²⁴. Erikategooria käitamisteatis ja käitamisluba

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisteatise kinnitamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele vastav käitamisteatis lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisloa saamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastav taotlus lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(3) Käitamisteatise või käitamisloa alusel tehtavate lendude korral peab käitajal olema kehtiv vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete eest.

(4) Transpordiamet teeb otsuse käitamisteatise kinnitamiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(5) Transpordiamet teeb otsuse käitamisloa andmiseks või sellest keeldumiseks 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(6) Transpordiamet keeldub käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa väljaandmisest, kui isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa andmisest keelduda.

(7) Käitamisluba antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

(8) Käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(9) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²⁵. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus

(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks esitab juriidiline isik Transpordiametile lennuohutuse järelevalve infosüsteemis taotluse, mis sisaldab kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b nimetatud andmeid.

(2) Transpordiamet vaatab taotluse läbi ja teeb pädevustunnistuse andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Transpordiamet keeldub pädevustunnistuse väljaandmisest järgmistel juhtudel:

1) isik ei vasta nõuetele, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktides UAS.LUC.020, UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040;

2) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks pädevustunnistuse väljaandmisest keelduda.

(4) Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise ja pädevustunnistuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²⁶. Erikategooria käitamisloa ning kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet piirab mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või peatab selle kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) isik on rikkunud lennuohutuse nõudeid;

2) isik ei vasta enam erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nõuetele;

3) erikategooria käitamisloa omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.SPEC.050, UAS.SPEC.090 või UAS.SPEC.100 sätestatud nõudeid;

4) kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.LUC.020 või UAS.LUC.090 sätestatud nõudeid.

(2) Erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(3) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse omanik ei ole kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta käitamisloa või pädevustunnistuse väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks.

(4) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.

(5) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.

(6) Käitamisloast või pädevustunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks. Käitamisloa või pädevustunnistuse omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne käitamisloast või pädevustunnistusest loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks käitamisloa või pädevustunnistuse omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

7³. peatükk KAITSELENNUNDUS

1. jagu Kaitselennunduse load ja sertifikaadid ning nende andmine ja tunnustamine

§ 46²⁷. Kaitselennunduses asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmise ja nõuetele vastavuse kontrollimise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamise pädev asutus

(1) Kaitsevägi on kaitselennunduses pädev asutus asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamiseks:

1) käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega tegelevate isikute suhtes;

2) kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkuse suhtes;

3) kaitselennundusega tegeleva tootjaorganisatsiooni suhtes;

4) kaitselennundusega tegeleva hooldusorganisatsiooni suhtes;

5) kaitselennundusega tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes;

6) kaitselennundusega tegeleva koolitusorganisatsiooni suhtes;

7) kaitselennunduse lennuvälja rajatise suhtes;

8) kaitselennunduse jaoks vajaliku lennutreeningseadme suhtes.

§ 46²⁸. Kaitselennunduses loa ja sertifikaadi kohustuslikkus ning lubade ja sertifikaatide andmine

(1) Käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega tegelevatel isikutel peab olema kaitselennunduses tegutsemiseks kehtiv asjaomane luba.

(2) Kaitselennunduses tegutsemise korral peab olema kehtiv asjaomane sertifikaat:

1) kaitselennunduse õhusõidukil lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkuse tõendamiseks;

2) kaitselennundusega tegeleval tootjaorganisatsioonil vajaduse korral;

3) kaitselennundusega tegeleval hooldusorganisatsioonil;

4) kaitselennundusega tegeleval jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil;

5) kaitselennundusega tegeleval koolitusorganisatsioonil;

6) kaitselennunduse rajatisel;

7) kaitselennunduses kasutataval lennutreeningseadmel.

(3) Kaitselennunduse pädev asutus teeb loa või sertifikaadi andmise otsuse 30 päeva jooksul kõikide nõutud andmetega taotluse esitamisest arvates.

(4) Lubade ja sertifikaatide taotlemise ja andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamise taotlemise ja otsustamise korra kehtestab

määrusega.

§ 46²⁹. Loa ja sertifikaadi andmisest keeldumine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi andmisest, kui kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta nende kohta õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Loa või sertifikaadi kehtivuse võib peatada, kui selgub, et kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta nende kohta õigusaktides sätestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peatatakse loa või sertifikaadi kehtivus kuni puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul nõuete täitmiseni.

(4) Kui puudusi ei ole kõrvaldatud selleks määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse luba või sertifikaat kehtetuks.

§ 46³⁰. Loa ja sertifikaadi tunnustamine kaitselennunduses

(1) Kaitselennunduse pädev asutus võib tunnustada teise asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni antud luba või sertifikaati, kui isiku kvalifikatsioon, organisatsioon, õhusõiduk või lennutreeningseade vastab samaväärsetele nõuetele, nagu on kehtestatud kaitselennunduses.

(2) Loa ja sertifikaadi tunnustamiseks hindab kaitselennunduse pädev asutus taotluses esitatud andmete põhjal, kui suures ulatuses arvestatakse isiku varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni ning seda, kas isikule, organisatsioonile, lennutreeningseadmele või õhusõidukile seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud nõuded on täidetud.

(3) Tunnustamise tulemusena teeb kaitselennunduse pädev asutus tunnustamise otsuse ja annab välja käesoleva seaduse §-s 46²⁸ sätestatud kaitselennunduses kohustusliku loa või sertifikaadi.

(4) Kui tunnustatav isik, tema luba või sertifikaat ei vasta käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele, annab kaitselennunduse pädev asutus välja piirangutega loa või sertifikaadi. Piirangud tunnistatakse kehtetuks, kui on tõendatud nõuetele vastavus ja piirangute seadmise alus on ära langenud.

(5) Kaitselennunduse pädev asutus teeb tunnustamise otsuse ning annab välja loa või sertifikaadi 30 päeva jooksul kõikide nõutud andmetega taotluse esitamisest arvates.

§ 46³¹. Kaitselennunduses loa ja sertifikaadi tunnustamisest keeldumine

(1) Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi tunnustamisest, kui tunnustamist taotlev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk, millele tunnustamist taotletakse, ei vasta käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele ning piirangutega loa või sertifikaadi väljaandmine ei ole võimalik.

2. jagu Kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus, lennundusjulgestusnõuded ning reisijate- ja kaubavedu

§ 46³². Kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus ja jätkuv lennukõlblikkus

(1) Kaitselennunduse õhusõiduk on lennukõlblik ja jätkuvalt lennukõlblik, kui see vastab käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kehtestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele, mida tõendab kaitselennunduse pädeva asutuse välja antud õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, piiratud lennukõlblikkuse sertifikaat või lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

§ 46³³. Kaitselennunduse lennundusjulgestusnõuete kohaldamine

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud lennundusjulgestusnõudeid, sealhulgas lennueelse julgestuskontrolli nõudeid, kohaldatakse ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses oleva lennuvälja ja kopteriväljaku ning mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuse suhtes.

(2) Kaitselennunduse lennundusjulgestusnõuded sätestatakse käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses ning need peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse § 46² lõikes 2 sätestatuga ja Kaitseväe korralduse seaduses julgeolekualale kehtestatud nõuetega.

§ 46³⁴. Reisijate- ja kaubavedu

(1) Reisijate- ja kaubaveo nõuded ning reisijate ja kauba koos vedamise nõuded Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks sätestatakse käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

8. peatükk LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID

§ 47. Lennuohutust mõjutav juhtum ja sellest teatamine

(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on:

1) lennuõnnetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35–50) mõistes;

2) tõsine lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;

3) lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;

4) vahetu mõjuta ohutusjuhtum.

(1) Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.04.2014, lk 18–43).

(5) Vahetu mõjuta ohutusjuhtum on iga juhtum, mis ei ole oma iseloomult lennuõnnetus, tõsine lennuintsident või lennuintsident, kuid mis võib teatud kokkulangevuste korral selleks muutuda.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes on pädevad asutused Transpordiamet ja Ohutusjuurdluse Keskus.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikes 6 nimetatud isikud teatavad kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Transpordiametile. Lennuõnnetusest ja tõsisest lennuintsidendist teatatakse lisaks Transpordiametile ka Ohutusjuurdluse Keskusele.

(5) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatanud isik koostab juhtumi kohta ettekande ning esitab selle Transpordiametile Euroopa teatamisportaali kaudu või Transpordiameti eelneval heakskiidul organisatsiooni teatamissüsteemi kaudu. Ettekanne koostatakse vormingus, mis ühildub Euroopa ohutusjuhtumite keskandmebaasi (European Coordination Centre for Accident and Incident Reporting Systems – ECCAIRS) tarkvara ning taksonoomilise süsteemiga (Aviation Data Reporting Program – ADREP).

(5) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes teabeedastuse kontaktpunkt ning edastab teabe lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta Euroopa kesksesse andmekogusse (European Central Repository).

(5) Juhtumitest, mida ei käsitleta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 rakendusmäärustes või mille kohta on teavet kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 5 kohase vabatahtliku teatamise süsteemi kaudu, tuleb teatada Transpordiametile nimetatud määruses sätestatud teatamise nõuete kohaselt.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 16 lõigete 6, 9 ja 11 rakendamise eest vastutav asutus on Transpordiamet.

(5) Eestis kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõidukite käitajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 nõudeid.

§ 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlus

(1) Lennuõnnetuse korral, mis toimub lennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili, korraldavad esmaseid otsingu- ja päästetöid lennuvälja valdajad.

(1) Lennuõnnetuse korral Eesti merealadel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval osal juhib otsingu- ja päästetöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. Lennuõnnetuse korral maismaal teeb otsingutöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras ning päästetöid Päästeamet päästeseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1) Otsingu- ja päästetöid korraldatakse ja teostatakse kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12.

(2) Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Ohutusjuurdluse Keskuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist ning Ohutusjuurdluse Keskuse töötajatega sõlmib ja lõpetab töölepingu Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja.

(2) Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) teostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 996/2010.

(2) Lennuintsidendi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõidukiga juhtunud lennuõnnetuse ning tõsise lennuintsidendi suhtes võib Ohutusjuurdluse Keskus algatada ohutusjuurdluse, arvestades õnnetuse või intsidendi tõsidust ja võimalust teha sellest järeldusi, mis on vajalikud, et vältida sellist õnnetust või intsidenti tulevikus.

(3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.

(4) Ohutusjuurdluse eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ning lennuintsidendi põhjused ning anda ohutusalaseid soovitusi, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.

(5) Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi ning võimaldama läbi viia ohutusjuurdlust lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi põhjuste tuvastamiseks Ohutusjuurdluse Keskuse määratud tegevuskava kohaselt. Kui Ohutusjuurdluse Keskuse määratud kava läheb vastuollu sündmuse kriminaalmenetluse protseduuridega, tuleb mõlema uurimise kavad omavahel kooskõlastada, arvestades uurimise otstarbekuse põhimõtet ja olemasolevaid võimalusi.

(5) Õhusõidukile paigaldatud pardasalvestite ja nende sisu uurimise eelisõigus on Ohutusjuurdluse Keskusel.

(5) Ohutusjuurdlust teostava ametiisiku õigused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010.

(5) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(5) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:

1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;

2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;

5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;

6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.

(7) Lennuõnnetuste, tõsiste lennuintsidentide ja lennuintsidentide ohutusjuurdluse ning arvelevõtmise korra kehtestab

määrusega.

§ 49. Teabe ja tõendite tagamine

(1) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.

(2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada Ohutusjuurdluse Keskuse loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.

(3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse õnnetuspaigalt esemeid, dokumente ja muud tõendusmaterjali, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseiasutusele või Ohutusjuurdluse Keskusele, kes peab võtma meetmeid vara säilitamiseks.

§ 49¹. Ohutusjuurdluse taasalustamine

(1) Kui pärast ohutusjuurdluse lõpetamist ilmnevad uued ja olulised tõendid, siis võib Ohutusjuurdluse Keskus avada ohutusjuurdluse uuesti.

§ 50. Ohutusjuurdluse aruanne

(1) Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus ohutusjuurdluse aruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi või lennuintsidendi iseloomule ja raskusastmele.

8¹. peatükk LENNUOHUTUSE JÄRELEVALVE INFOSÜSTEEM

§ 50¹. Lennuohutuse järelevalve infosüsteem

(1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Transpordiametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

(2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet.

(3) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse kehtestab

.

8². peatükk LENNUJAAMATASUD JA -TEENUSED SUURIMA REISIJATE ARVUGA LENNUJAAMAS

§ 50². Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaamale.

(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata tasude suhtes, mida kogutakse:

1) marsruudil või terminalis osutatavate lennuliiklusteenuste eest komisjoni määruse (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (ELT L 341, 7.12.2006, lk 3–16), kohaselt;

2) nõukogu direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36–45) lisas loetletud maapealse käitluse teenuste eest;

3) puudega või liikumispuudega isikutele abi osutamise rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1–9) kohaselt.

§ 50³. Lennujaama haldaja

(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust.

(2) Kui lennujaama haldab mitu isikut, on lennujaama haldaja iga selline isik.

§ 50⁴. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee

(1) Lennujaama kasutaja on isik, kes õhu kaudu veab reisijaid, posti või kaupa lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta.

(2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee.

(3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult või esindaja kaudu. Igal lennujaama kasutajate komitee liikmel on üks hääl. Ühel esindajal ei tohi olla rohkem kui 49 protsenti häältest.

(4) Lennujaama kasutajate komiteel on esimees ja aseesimees, kelle kasutajate komitee valib oma koosolekul.

(5) Lennujaama kasutajate komitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Lennujaama kasutajate komitee koosolek protokollitakse.

(6) Lennujaama kasutajate komitee teeb otsuseid koosolekul osalevate liikmete häälteenamusega. Lennujaama komitee töökorra vastuvõtmise või muutmise küsimustes on vajalik lennujaama kasutajate komitee koosseisu häälteenamus. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl.

(7) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu oma töökorra.

§ 50⁵. Lennujaamatasud

(1) Lennujaamatasud on tasud teenuste eest, mida lennujaama kasutajatele pakub lennujaama haldaja ja mis on seotud õhusõiduki maandumise, õhku tõusmise ja parkimisega, lennujaama valgustamise, reisijate ja kauba käitlemise ning lennundusjulgestusega (edaspidi lennujaamateenused). Lennujaamatasude määrad kehtestab lennujaama haldaja.

(2) Lennujaamatasud kujundatakse selliselt, et lennujaama haldajal oleksid tagatud:

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) lennujaamateenuste osutamiseks vajalikud investeeringud;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

(3) Lennujaama haldaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust lennujaamateenuste ja enda muu tegevuse kohta. Lennujaamateenuste ja muu tegevuse kulude ja tulude eristamise põhimõtted määratleb lennujaama haldaja oma raamatupidamise sise-eeskirjas iga lennujaamateenuse kohta eraldi. Kulude ja tulude eristamise põhimõtted peavad olema objektiivselt põhjendatud ja võimaldama hinnata, kas lennujaamatasud on mõistlikus vahekorras lennujaamateenuste väärtusega.

(4) Lennujaamatasud arvestatakse, lähtudes teenuse põhjendatud kogukuludest, mis on käesoleva seaduse tähenduses teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa lennujaama haldaja põhjendatud üldkuludest ja mõistlik ärikasum. Kulud omistatakse sellele teenusele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Lennujaama haldaja kuluarvestussüsteem peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid.

(5) Lennujaamatasud ei tohi lennujaama kasutajate suhtes olla diskrimineerivad. Lennujaamatasusid võib diferentseerida lennujaamateenuste kvaliteedi, ulatuse ja maksumuse või muude asjakohaste, objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide järgi. Lennujaamatasusid võib diferentseerida ka üldistest huvidest lähtudes, sealhulgas keskkonnaküsimustega seonduvalt.

(6) Lennujaamatasudele kohaldatakse käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 allahindluste tegemise kohta sätestatut ning sama paragrahvi lõikeid 4–8, 10, 12 ja 13.

(7) Lennujaamatasude arvestamise metoodika kehtestab

määrusega.

§ 50⁶. Lennujaamatasude muutmine

(1) Uued lennujaamatasude määrad (edaspidi tasumäärad) kehtestab lennujaama haldaja võimaluse korral kokkuleppel lennujaama kasutajatega. Lennujaama haldaja esitab lennujaama kasutajatele uute tasumäärade ettepaneku hiljemalt neli kuud enne uute tasumäärade kavandatavat jõustumist. Lennujaama haldaja võib lennujaama kasutajatele uute tasumäärade ettepaneku esitada nimetatud neljakuulisest tähtajast lühema tähtaja jooksul erakorraliste asjaolude esinemisel, mida lennujaama haldaja peab lennujaama kasutajatele põhjendama.

(2) Lennujaama haldaja konsulteerib uute tasumäärade asjus lennujaama kasutajatega ja võtab võimaluse korral lennujaama kasutajate seisukohti arvesse. Konsultatsioon lennujaama kasutajatega protokollitakse.

(3) Lennujaama haldaja esitab oma otsuse uute tasumäärade kohta lennujaama kasutajatele ja avalikustab selle oma veebilehel kaks kuud enne uute tasumäärade kavandatavat jõustumist. Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, peab lennujaama haldaja lennujaama kasutajate seisukohtade arvestamata jätmist lennujaama kasutajatele kirjalikult põhjendama.

§ 50⁷. Vaidluste lahendamine uute tasumäärade kehtestamisel

(1) Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, võivad nii lennujaama haldaja kui ka lennujaama kasutajad pöörduda Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade muutmise põhjendatust. Taotluse esitaja peab taotluses oma seisukohti põhjendama ja lisama taotlusele oma seisukohti tõendavad dokumendid.

(2) Konkurentsiamet võtab esialgse seisukoha tasumäärade muutmise põhjendatuse suhtes nelja nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui sama tähtaja jooksul on võimalik võtta vastu lõplik otsus. Konkurentsiamet saadab oma esialgse seisukoha tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks nii lennujaama haldajale kui ka lennujaama kasutajatele.

(3) Konkurentsiamet teeb lõpliku otsuse tasumäärade muutmise põhjendatuse suhtes nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib Konkurentsiameti peadirektor või tema volitatud ametnik seda tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, teavitades tähtaja pikendamisest vähemalt taotluse esitajat ja lennujaama haldajat.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise korral ei või lennujaama haldaja uusi tasumäärasid kehtestada enne, kui Konkurentsiamet on teinud tasumäärade muutmise põhjendatuse suhtes lõpliku otsuse, millega loeb tasumäärade muutmise täielikult või osaliselt põhjendatuks. Lennujaama haldaja avalikustab Konkurentsiameti otsusega kooskõlas olevad uued tasumäärad oma veebilehel ja võib neid rakendada pärast kahe nädala möödumist uute tasumäärade avalikustamisest arvates.

§ 50⁸. Lennujaama haldaja korralised konsultatsioonid lennujaama kasutajatega

(1) Lennujaama haldaja konsulteerib lennujaama kasutajatega vähemalt kord aastas tasumäärade ja vajaduse korral lennujaamateenuste kvaliteedi teemal. Lennujaama haldaja on kohustatud lennujaama kasutajatega konsulteerima ka enne lennujaamateenuste osutamiseks kavandatava uue infrastruktuuriprojekti üle otsustamist.

(2) Konsultatsioonid lennujaama kasutajatega korraldatakse lennujaama haldaja algatusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud iga-aastane korraline konsultatsioon viiakse läbi hiljemalt vastava aasta 30. juuniks, kui viimasena toimunud konsultatsiooni ajal ei ole lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad kokku leppinud teisiti. Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahel on konsultatsioonide pidamiseks sõlmitud mitmeaastane kokkulepe, siis konsulteeritakse kõnealuses kokkuleppes ettenähtud korras ja tähtaegadel. Konsultatsioonid protokollitakse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsultatsioonide tulemusena võivad lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad sõlmida lennujaamateenuste kvaliteeti käsitleva kokkuleppe, kus määratakse tasumäärade järgi kindlaks iga lennujaamateenuse kvaliteedi tase, mida lennujaama kasutajal on õigus kindla tasumäära eest saada.

§ 50⁹. Konsultatsioonide ajal avaldatav teave

(1) Käesoleva seaduse §-s 50⁸ sätestatud korralise konsultatsiooni ajal on lennujaama haldaja kohustatud lennujaama kasutajatele avaldama tasumäärade arvestamise aluseks oleva teabe, mis hõlmab vähemalt järgmist:

1) kehtivate lennujaamatasude eest osutatavate erinevate lennujaamateenuste ja kasutada antavate infrastruktuuriobjektide loetelu;

2) lennujaamatasude kehtestamise metoodika;

3) lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste üldine kulustruktuur;

4) erinevatest lennujaamatasudest saadav tulu ning lennujaamatasude eest osutatavate teenuste kogumaksumus;

5) lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste rahastamine riigi poolt;

6) lennujaamatasude, lennuliikluse kasvu ja investeeringute prognoosid vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;

7) lennujaama infrastruktuuri ja seadmete tegelik koormatus konsultatsioonile eelnenud aasta jooksul;

8) kõigi suuremate kavandatud investeeringute prognoositav mõju lennujaama võimsusele.

(2) Enne käesoleva seaduse §-s 50⁸ sätestatud korralist konsultatsiooni on lennujaama kasutajad kohustatud esitama lennujaama haldajale enda kohta järgmise teabe:

1) liiklusprognoosid;

2) õhusõidukite koosseis ja kasutuse prognoosid vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;

3) tegevusplaanid lennujaamas vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;

4) vajadused lennujaamas pakutavate teenuste järele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vastastikku antud teavet on lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad kohustatud hoidma konfidentsiaalsena. See kohustus ei kehti teabele, mis on seaduse järgi avalik.

§ 50¹⁰. Lennujaamateenuste diferentseerimine ja teenuste kättesaadavus võimsuse piiratuse korral

(1) Lennujaama haldajal on õigus diferentseerida konkreetse lennujaamateenuse kvaliteeti ja ulatust, et pakkuda erivajadustele kohandatud teenuseid ning eriotstarbelist terminali või terminali osa.

(2) Kui erivajadustele kohandatud lennujaamateenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa soovib kasutada rohkem kasutajaid, kui see on võimsuse piiratust arvestades võimalik, peab lennujaama haldaja välja töötama korra, mis tagab piiratud teenuste või piiratud võimsusega terminali või terminali osa kättesaadavuse kõigile lennujaama kasutajatele asjakohastel, objektiivsetel, läbipaistvatel ning mittediskrimineerivatel alustel (edaspidi teenuste kättesaadavuse tagamise kord).

(3) Lennujaama haldaja peab teenuste kättesaadavuse tagamise korra avaldama oma veebilehel.

(4) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu ja lennujaama haldaja ei kehtesta teenuste kättesaadavuse tagamise korda või see kord on kehtestatud, kuid ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtetele, on Konkurentsiameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus teenuste kättesaadavuse tagamise korra kehtestamiseks või selle korra kooskõlla viimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtetega.

§ 50¹¹. Lennujaama kasutajate kaebuste menetlemine

(1) Kui lennujaama haldaja rikub lennujaama kasutaja hinnangul käesolevas seaduses lennujaama haldajale kehtestatud kohustusi ja vaidlust ei ole suudetud lennujaama kasutaja ja lennujaama haldaja vahel lahendada läbirääkimiste teel, on lennujaama kasutajal õigus pöörduda kaebusega Konkurentsiameti poole, sealhulgas juhul, kui:

1) lennujaama haldaja rakendatavad tasumäärad ei vasta käesoleva seaduse § 50⁵ lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele ning sama paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metoodikale;

2) lennujaama haldaja ei pea kinni uute tasumäärade kehtestamise korrast;

3) lennujaama haldaja ei pea kinni käesoleva seaduse § 50⁸ lõikes 3 sätestatud lennujaamateenuse kvaliteeti käsitlevast kokkuleppest;

4) lennujaama haldaja ei ole käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 2 sätestatud asjaolu ilmnemisel kehtestanud teenuse kättesaadavuse tagamise korda või see kord on kehtestatud, kuid ei järgi § 50¹⁰ lõikes 2 sätestatud põhimõtteid.

(2) Konkurentsiamet konsulteerib kaebust menetledes nii lennujaama haldaja kui ka kaebuse esitanud lennujaama kasutajaga. Kaebuse menetlemise tähtajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 50⁷ lõikes 3 sätestatut.

(3) Konkurentsiamet jätab kaebuse rahuldamata, kui:

1) kaebus on põhjendamata ja tõendamata;

2) kaebuse esitanud lennujaama kasutaja ei võimalda Konkurentsiametile Konkurentsiameti määratud tähtajaks juurdepääsu tema käsutuses olevale teabele, mis on vajalik kaebuse lahendamiseks;

3) kaebuse põhjal ei tuvastata rikkumisi lennujaama haldaja tegevuses.

(4) Kui Konkurentsiamet tuvastab kaebuse põhjal rikkumise lennujaama haldaja tegevuses ja lennujaama haldaja ei ole rikkumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konsultatsioonide käigus kõrvaldanud, teeb Konkurentsiameti peadirektor või tema volitatud ametnik lennujaama haldajale rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse.

§ 50¹². Konkurentsiameti õigused ja kohustused ülesannete täitmisel

(1) Konkurentsiametil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda lennujaama haldajalt ning lennujaama kasutajatelt teavet ja selgitusi, samuti dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, määrates nende esitamiseks mõistliku tähtaja. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.

(2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastab Konkurentsiamet talle kinnituse materjali vastuvõtmise kohta ning Konkurentsiamet on kohustatud pärast menetlustoimingu lõppu dokumentide originaalid nende esitajale tagastama.

(3) Ülesande täitmise käigus Konkurentsiametile teatavaks saanud ärisaladusele kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 63 sätestatut.

§ 50¹³. Konkurentsiameti aastaaruanded

(1) Konkurentsiamet koostab iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 1. maiks aastaaruande, milles kajastab oma tegevust käesoleva seaduse § 50⁷ lõikes 1 sätestatud taotluste menetlemisel ja käesoleva seaduse § 50¹¹ lõikes 1 sätestatud lennujaama kasutajate kaebuste lahendamisel, samuti lennujaama haldajale tehtud ettekirjutusi. Konkurentsiamet avalikustab aastaaruande oma veebilehel.

8³. peatükk MAAPEALNE TEENINDUS LENNUJAAMAS

§ 50¹⁴. Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse teeninduse teenuste osutamisel.

(2) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale lennujaamale eraldi.

§ 50¹⁵. Maapealne teenindus

(1) Maapealne teenindus tähendab teenuseid, mis on loetletud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas.

§ 50¹⁶. Omakäitlus ja omakäitleja

(1) Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust ega sõlmi kolmanda isikuga selliste teenuste osutamise lepingut.

(2) Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb lennujaamas omakäitlusega.

(3) Lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui nad on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud, eelkõige juhul, kui ühele lennujaama kasutajale kuulub enamusosalus teises lennujaama kasutajas või ühele isikule kuulub enamusosalus mitmes lennujaama kasutajas.

§ 50¹⁷. Maapealne teenindaja

(1) Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandale isikule üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust.

(2) Kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 1 või 6 alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava teenuse teenindaja otseselt ega kaudselt olla järgmiste isikute valitseva mõju all:

1) sama lennujaama haldaja;

2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25 protsenti reisijaid või kaupa vastavate maapealsete teenindajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas;

3) isik, kelle otsese või kaudse valitseva mõju all on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isik;

4) isik, kes on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isiku otsese või kaudse valitseva mõju all.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus samas lõikes sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud käesoleva seaduse nõuetele vastav konkurss, kuid konkursi tingimustele vastavat maapealset teenindajat ei ole leitud.

(4) Äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaama tegevus tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetega kooskõlla viia 12 kuu jooksul arvates kuupäevast, kui lennujaama aastane vedude maht ületab kahte miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.

§ 50¹⁸. Nõuded maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele

(1) Lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse asjakohaste, objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest.

(2) Maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja kehtestatud tingimusi, sealhulgas standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes sätestatakse muu hulgas:

1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustus maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse ohutuse tagamiseks;

2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kohustus tagada teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite ja varustuse töökord ja ohutus ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel, seal hoidmisel ja kasutamisel ning sealt teisaldamisel kohaldatavad nõuded.

(4) Lennujaama haldaja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused enne nende kehtestamist lennujaama kasutajate komiteele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, kui tegemist on maapealsele teenindusele kohaldatavate standardtingimuste või tehniliste kirjeldustega.

§ 50¹⁹. Pideva teenindamise kohustus

(1) Maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva teenindamise.

§ 50²⁰. Usaldusväärsus

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed.

(2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel:

1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud tunnusele;

2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1–5 loetletud tunnusele;

3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;

4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja omakäitlejate vastavuse kohta nende suhtes kehtestatud nõuetele või jätnud need andmed ilma mõjuva põhjuseta esitamata;

5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualase süüteo või esimese astme kuriteo eest ja karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid.

§ 50²¹. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus

(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peavad olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohaldatavate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel:

1) ettevõtjal on ajatamata maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi õigusaktide tähenduses ja see ületab lennujaama haldaja määratud proportsiooni ettevõtja eelmise kalendriaasta käibest;

2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või kolmandale isikule, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide, rajatiste või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa ületab lennujaama haldaja määratud taset.

(3) Lennujaama haldaja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuvõla proportsiooni ja võlgnevuse suuruse määramist või nende muutmist lennujaama kasutajate komiteega.

§ 50²². Kindlustuse omamise kohustus

(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse teenindusega tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus.

(2) Kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade taastamisväärtuse ja kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad võimalikud kahju hüvitamise kohustused.

(3) Lennujaama haldajal on õigus kehtestada kindlustuse omamise kohustust täpsustavad tingimused.

§ 50²³. Nõuded töötajatele

(1) Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad tööülesannete täitmiseks oskama vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et töötajad, kes suhtlevad tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt.

§ 50²⁴. Alltöövõtjate kasutamine

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat maapealses teeninduses kasutatavatest alltöövõtjatest.

(2) Teenuseid, mille osutamiseks on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib omakäitleja tellida üksnes neilt alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus pakkuda kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealset teenindust.

§ 50²⁵. Võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamine

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja täidavad lennujaama haldaja kasutatava asjakohase võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse nõudeid ulatuses, milles nende tegevus või tegevusetus mõjutab selle süsteemi turvalisust.

(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teevad lennujaama haldajaga koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel.

§ 50²⁶. Teabe andmise kohustus

(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja annavad lennujaama haldajale maapealse teenindusega seonduvat infot ulatuses, milles lennujaama haldajal on sellist infot vaja lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks.

(2) Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või omakäitleja infosüsteemid liidestuksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus ulatuses lennujaama haldaja infosüsteemiga, millele viimane on loonud üldise liidestumisvalmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 50²⁷. Nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealse teenindaja ja omakäitleja vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja tagavad lennujaama haldaja juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele.

§ 50²⁸. Lennujaama haldajaga sõlmitav maapealse teeninduse leping

(1) Lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu, millega korraldatakse lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamine ning maapealse teeninduse pakkumine.

(2) Kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud lepingut, on lennujaama haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja lubada kolmandatel isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume, et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse jätkuv pakkumine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul maksab lennujaama haldaja maapealsele teenindajale mõistlikku kasutustasu. See ei tohi ületada tasu, mida sama ajavahemiku eest maksid vastavale maapealsele teenindajale käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teenindatavad lennujaama kasutajad.

§ 50²⁹. Maapealse teeninduse vabadus

(1) Lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele.

(2) Lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse teeninduse pakkumise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht on väiksem kui kaks miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.

(3) Lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust juhul, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem kui üks miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa, järgmiste maapealse teeninduse teenuste puhul:

1) pagasikäitlus;

2) perroonikäitlus;

3) kütuse- ja õlikäitlus;

4) kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel saabumisel, väljumisel või transiidi puhul.

(4) Kui lennujaam saavutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea haldaja tagama maapealse teeninduse vabadust nende maapealse teeninduse teenuste korral, mis on ette nähtud eranditult reisijatele.

§ 50³⁰. Maapealse teeninduse vabaduse piiramine

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud selliste maapealsete teenindajate arvule, kellel on lubatud pakkuda käesoleva seaduse § 50²⁹ lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe maapealse teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate arvule, kellel on õigus omakäitlusele käesoleva seaduse § 50²⁹ lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse korral. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe omakäitlejani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvu piirata, kui ilma piiranguta ei oleks tagatud:

1) lennujaama ohutus;

2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus;

3) lennujaama läbilaskevõime;

4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu või

5) lennujaama efektiivne toimimine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste maapealsete teenindajate arvu, kes pakuvad olulise lisaväärtusega teenust, mille osutamine ei takista käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud tingimuste tagamist.

(5) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute arvu ühe maapealse teenindajani või ühe omakäitlejani või keelata omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu maapealset teenindust pakkuda rohkematel isikutel. Vabariigi Valitsusel on sel juhul õigus määrata korraldusega isik, kellel on ainsana õigus pakkuda maapealset teenindust kolmandatele isikutele või tegeleda omakäitlusega.

(6) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva seaduse § 50²⁹ lõikes 3 nimetamata maapealse teeninduse teenuste korral isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või maapealse teeninduse pakkumisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu kohaldada maapealse teeninduse vabadust piiranguteta. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi:

1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ eesmärke;

2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel.

(8) Lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad loetakse maapealse teeninduse pakkumisel käesoleva paragrahvi tähenduses üheks teenuseosutajaks.

§ 50³¹. Maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestus

(1) Käesoleva seaduse § 50³⁰ lõigetes 5 ja 6 nimetatud piirangute kestus võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat. Piirangu kestust võib enne selle tähtpäeva saabumist pikendada, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu ei ole endiselt võimalik maapealset teenindust pakkuda rohkematel isikutel.

(2) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt kolm kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võrra.

(3) Käesoleva seaduse § 50³⁰ lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangu kestust pikendada üks kord.

§ 50³². Maapealse teeninduse vabaduse piiramise korraldus

(1) Käesoleva seaduse § 50³⁰ lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse teeninduse teenus või teenused, millele piirang kehtestatakse.

(2) Korralduses või selle seletuskirjas esitatakse lennujaama ruumi või võimsuse puudused, mille tõttu on piirangu kehtestamine õigustatud. Korraldusele lisatakse lennujaama haldaja koostatud plaan ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks.

§ 50³³. Suhtlus Euroopa Komisjoniga ja piirangute muutmine

(1) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva seaduse § 50³⁰ lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni vähemalt kolm kuud enne piirangute jõustumist.

(2) Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust lühendada või vähendada nende ulatust nii, et piiranguid ei ole lennujaama selles osas, kus nende vajadus ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul tõendatud.

§ 50³⁴. Maapealsete teenindajate valimine

(1) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel.

(2) Konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ühe maapealse teenindajani ja lennujaama haldaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel ainsana on õigus piirangu kehtimise ajal teenust osutada.

(3) Konkursi korraldab:

1) lennujaama haldaja, kui ta ei osuta ise lennujaamas samu maapealse teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas lennujaamas samade teenuste osutajaga ega oma osalust samas lennujaamas samade teenuste osutajas;

2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus.

(4) Lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega.

(5) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, võib lennujaama haldaja:

1) ise pakkuda maapealset teenindust, läbimata käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi;

2) lubada käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi läbimata maapealset teenindust pakkuda otseselt või kaudselt lennujaama haldaja valitseva mõju all oleval isikul.

(6) Maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne teenindaja lõpetab oma tegevuse enne tähtaega, valitakse uus maapealne teenindaja uueks kuni seitsmeaastaseks perioodiks.

(7) Konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi korraldaja konkursside korraldamist vähemalt kord aastas kuni konkursi tingimustele vastava maapealse teenindaja leidmiseni.

(8) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.

§ 50³⁵. Maapealse teenindaja konkursi nõuded

(1) Käesoleva seaduse § 50³⁴ lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut.

(2) Konkurss peab vastama riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetele ning olema objektiivne. Igal maapealse teeninduse pakkumisest huvitatud isikul peab olema võimalik konkursil osaleda.

(3) Konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas.

(4) Konkursi korraldaja määrab konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu. Konkursi korraldajal on õigus moodustada eri maapealse teeninduse teenustest pakette, kui see on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks kasutamiseks.

(5) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel seada konkursi tingimustes üksikute teenuste või teenusepakettide osutamisele ühe järgmise tingimuse või mitu neist:

1) teenust võib osutada üksnes kindlates lennujaama piirkondades;

2) teenust võib osutada, kasutades selleks üksnes kindlaid käitlusalasid või seadmete parkimise alasid;

3) teenust tuleb osutada, kasutades enne kindlaks määratud käitlusviisi;

4) teenust tuleb alltöövõtjaid kasutamata osutada isiklikult.

(6) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada konkursi tingimuste hulka tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus:

1) pakkuda maapealset teenindust veel ka lennujaamas, mis teenindab Eesti territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ega paku maapealsetele teenindajatele kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis, või

2) osutada maapealset teenindust veel ka sellises lennujaamas, mis asub Eesti saarel ja mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursi tingimustesse lisamisest teavitab konkursi korraldaja enne Euroopa Komisjoni.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursi tingimustesse lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni heakskiit.

(9) Konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja.

(10) Konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed kavandatavast konkursi väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja pakkumuste hindamise kriteeriumidest ning konkursi dokumente puudutavatest peamistest asjaoludest ja nende olulisest sisust.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise korra, konkursil osalemisest huvitatud isikute konkursiga seonduvast teavitamise korra ja nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatavale teatele kehtestab

määrusega.

§ 50³⁶. Omakäitlejate valimine

(1) Kui omakäitlejate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 2, 5 või 6 alusel piiratud (edaspidi käesolevas paragrahvis piiratud teenus), valib omakäitlejad lennujaama haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Lennujaama haldaja ei vali omakäitlejat, kui omakäitlejate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ühe omakäitlejani ja piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel ainsana on õigus piirangu kehtestamise ajal omakäitlusega tegeleda.

(2) Lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse kohta omakäitluse õiguse lennujaama kasutaja esitatud kirjaliku taotluse alusel.

(3) Lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele lennujaama kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot, missugune konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas.

(4) Lennujaama kasutajal on õigus lennujaama haldaja määratud mõistliku aja jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teate saamist esitada taotlus ühe või mitme piiratud teenuse kohta omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

(5) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi vähem, kui on vastavale piiratud teenusele lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele.

(6) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi rohkem, kui on vastavale piiratud teenusele vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui ka nõuetele vastavate taotluste arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud liisuheitmise teeb lennujaama haldaja lennujaama kasutajate komitee nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud ajast.

(8) Kui käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 2, 5 või 6 alusel piirangute seadmise hetkel on lennujaama kasutajal omakäitluse õigus piiratud teenuse suhtes, lõppeb see ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib omakäitlust jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

(9) Piiratud teenuste puhul valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui omakäitleja lõpetab tegevuse enne tähtaega, valitakse uus omakäitleja uueks kuni seitsmeks aastaks.

(10) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.

§ 50³⁷. Juurdepääs lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele

(1) Lennujaama haldaja tagab maapealsele teenindajale ja omakäitlejale maapealseks teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele.

(2) Lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne tingimuste ja tasu kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega.

§ 50³⁸. Keskse taristu kindlaksmääramine

(1) Lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi keskne taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate komiteega.

(2) Keskne taristu on:

1) jäätõrjesüsteem;

2) pagasi sorteerimise süsteem;

3) veepuhastussüsteem;

4) kütusejaotussüsteem;

5) lennuinfosüsteem;

6) muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav lennujaama haldaja taristu.

(3) Keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema volitatud isik.

(4) Lennujaama kasutuskorras võib kindlaks määrata, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad kasutama keskset taristut.

(5) Kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja keskse taristu kasutamise tasu peavad vastama käesoleva seaduse § 50³⁷ lõikes 2 sätestatule.

§ 50³⁹. Tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded

(1) Maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust maapealse teeninduse ja enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas raamatupidamise seadusega.

(2) Kui lennujaama haldaja pakub maapealset teenindust, ei ole tal lubatud selleks kasutada lennujaama haldusega seotud tegevusest teenitud tulusid ja vastupidi.

(3) Maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Konkurentsiametile eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga raamatupidamise vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.

(4) Konkurentsiamet kontrollib, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud.