Lennundusseadus

(3) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Transpordiametile kirjalikult kinnitama, et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8), sätestatud nõudeid.

(4) Transpordiamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.

(5) Transpordiamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:

1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;

2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

3) Transpordiamet ei ole veendunud, et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust.

7¹. peatükk LENNUNDUSJULGESTUS

§ 46¹. Lennundusjulgestusalane koostöö

(1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.

(2) Komisjoni kuuluvad Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

(3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.

§ 46². Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus

(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Kaitsevägi.

(2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad riiklikud ja tsiviilõhusõidukid ühiselt, töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.

(3) Maksu- ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontrolli.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet:

1) tagab politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras avaliku korra ja julgeolekuotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades;

2) teostab riigipiiri seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel ja korras, või kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest, siis reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.

(5) Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning hädaolukorra lahendamine terrorikuriteo korral.

(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses päästeseaduses sätestatud alusel ja korras pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.

(8) Lisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Transpordiamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:

1) juhendab isikuid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste menetluste ja meetmete väljatöötamisel;

2) tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud huviga isikutele, kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete täitmiseks;

3) kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes küsimustes;

4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolituskavasid;

5) kooskõlastab relva ja selle laskemoona kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi;

6) koostab ja kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (National Civil Aviation Security Programme), milles sisalduv teave on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse tähenduses, ja ajakohastab seda.

§ 46³. Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus

(1) Lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija:

4) tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;

6) informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid;

7) teatab viivitamata Transpordiametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;

8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Transpordiametile kooskõlastamiseks.

(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Transpordiametiga.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja:

6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku lennualale;

8) tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise;

9) tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale;

10) tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale minekut;

11) tagab transfeerreisijate, nende käsipagasi ja registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki pardale minekut;

12) tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki pardale minekuni;

14) tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale laadimist;

15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni, millele pagas laaditakse;

16) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:

1) määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks, kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse §-s 46¹⁵ nimetatud erikohtlemist vajav reisija, ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud reisijast;

2) tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni õhusõiduki lahkumiseni;

3) tagab, et õhusõiduki pardal veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna, on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul;

4) märgistab oma posti tähisega „lennuettevõtja post” ja saadetised tähisega „lennuettevõtja saadetis”;

6) tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;

10) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja:

1) teavitab Politsei- ja Piirivalveameti asjakohast struktuuriüksust, Häirekeskust, lennuvälja või kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja peadispetšerit ohuolukorras olevast õhusõidukist;

3) tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale;

4) tagab õhusõiduki käitaja teavitamise võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest;

7) tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist;

8) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.

§ 46⁴. Lennundusjulgestusalane koolitus

(1) Lennundusjulgestusalane koolitus peab vastama nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1–142).

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusele võib julgestusmeetmeid kohaldavat isikut koolitada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi poolt korraldataval ja nende poolt tunnustatud või sertifitseeritud julgestusinstruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud koolituskava alusel selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud või sertifitseeritud instruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel.

§ 46⁵. Lennundusjulgestusalase koolituse kava heakskiitmine

(1) Lennundusjulgestusalase koolituse kava peab sisaldama julgestusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.

(2) Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Transpordiamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel.

(3) Isik, kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist, esitab Transpordiametile koolituskava, milles tuleb kajastada vähemalt:

1) koolituse pealkiri, teema või valdkond;

2) koolituse sihtgrupp;

3) koolituse eesmärk;

4) koolituskava koostamise aluseks olev alusmaterjal;

5) koolituse sisu;

6) moodulite kestus ning nende käigus omandatavad teadmised ja oskused;

7) kasutatavad vahendid ja jagatavad materjalid;

8) õpetamismeetodid;

9) teadmiste kontrollimise ja hindamise metoodika;

10) tulemuste fikseerimise põhimõtted.

(4) Transpordiamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(5) Transpordiameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult.

(6) Transpordiamet keeldub koolituskava heaks kiitmast, kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.

§ 46⁶. Lennundusjulgestusalast koolitust läbiviiva julgestusinstruktori sertifitseerimine

(1) Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviival julgestusinstruktoril peab olema kehtiv sertifikaat. Julgestusinstruktori sertifikaadi annab välja Transpordiamet.

(2) Julgestusinstruktori sertifikaati taotlev isik peab vastama koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998.

(3) Isik, kes taotleb julgestusinstruktori sertifikaati, esitab Transpordiametile järgmised andmed ja dokumendid:

1) vormikohane taotlus, milles taotleja märgib, milliseid komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punktis 11.2 loetletud koolitusi ta läbi viia soovib;

2) kirjalik kinnitus taustakontrolli läbimise kohta või taotlus selle tegemiseks;

3) elulookirjeldus, millest nähtub isiku kvalifikatsioon ja töökogemus;

4) asjakohased dokumendid või koopiad dokumentidest, mis tõendavad, et isik omab käesoleva lõike punktis 1 märgitud koolituste läbiviimiseks nõutavaid teadmisi ja oskusi;

5) sertifikaadi korduval taotlemisel dokumendid, mis tõendavad korduvkoolituse läbimist või teabe saamist asjakohastes valdkondades toimuvate arengute kohta.

(4) Transpordiamet teeb julgestusinstruktori sertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.

(5) Transpordiamet annab välja julgestusinstruktori sertifikaadi üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks, mille puhul on kindlaks tehtud, et taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust ning teadmisi ja oskusi.

(6) Julgestusinstruktori sertifikaat kehtib kuni viis aastat.

(7) Transpordiamet keeldub sertifikaadi väljaandmisest, kui:

1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;

2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;

3) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks sertifikaadi andmisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

(8) Transpordiamet võib keelduda julgestusinstruktori sertifikaadi andmisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(9) Transpordiamet tunnistab julgestusinstruktori sertifikaadi kehtetuks, kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu

(10) Transpordiamet võib julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui:

1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;

2) julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu;

3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et julgestusinstruktori korraldatud koolitused ei taga koolitatavale nõutavaid teadmisi või oskusi.

(11) Julgestusinstruktori sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46⁷. Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Transpordiametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.

(2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.

(3) Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid. Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Transpordiameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral.

§ 46⁸. Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded

(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrusele (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 03.04.2009, lk 7), ja komisjoni määrusele (EL) nr 2015/1998 Transpordiamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.

(2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel:

1) kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;

2) Transpordiameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;

3) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel.

(2) Transpordiameti järelevalveametnikule välja antud läbipääsuluba tõendab järelevalveametniku volitust teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet.

(3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või politseiametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.

(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija pardakaarti.

(6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate julgestusnõuete rikkumise korral osaliselt või täielikult läbipääsuloaga antud volitused peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.

§ 46⁹. Taustakontroll

(1) Isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse või julgestusinstruktori sertifikaadi saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli (edaspidi kontroll).

(2) Kontrolli teostatakse füüsilise isiku (edaspidi kontrollitav) suhtes, kes taotleb või omab järgmisi dokumente või kes hakkab täitma või täidab järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:

1) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba (edaspidi läbipääsuluba);

2) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat (edaspidi meeskonnaliikme sertifikaat);

3) õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistus (edaspidi meeskonnaliikme tunnistus);

4) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine;

5) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine;

6) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuse eest vastutamine;

7) kokkuleppelise esindaja julgestuse eest vastutamine;

8) tuntud saatja julgestuse eest vastutamine;

9) pardavarude kokkuleppelise tarnija julgestuse eest vastutamine;

10) julgestusinstruktori sertifikaat;

11) lennuettevõtja julgestuse eest vastutamine;

12) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;

13) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;

14) saatjata juurdepääsu omamine lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud julgestusmeetmeid.

(2) Tööandja tagab kontrollitava teavitamise kontrolli tegemise vajadusest ning ulatusest enne kontrollitava töölevõtmist ja vajaduse korral ka töösuhte kestel.

(3) Kontrolli tulemus võib olla aluseks:

1) läbipääsuloa, julgestusinstruktori sertifikaadi, meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljaandmisest keeldumiseks ning selle kehtetuks tunnistamiseks;

2) kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks;

3) käesoleva seaduse alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.

(4) Kontrolli tulemusena peab kohaldama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:

1) kontrollitava tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu;

2) kontrollitav on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;

3) kontrollitav on piiratud teovõimega;

4) kontrollitav on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku §-des 237–237⁶ sätestatud kuriteos või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud analoogses kuriteos või teda on karistatud nimetatud kuriteo eest;

5) kontrollitava kohta ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse lünkade osas eelneva viie aasta ulatuses.

(5) Kontrolli tulemusena võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:

1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuritegude puhul;

2) kontrollitav on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

3) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

4) kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;

5) kontrollitaval on või on olnud diagnoositud narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või hasartmängu sõltuvus;

6) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

7) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad;

8) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 9¹ alusel nõutud täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente.

(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib järjepidevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse või julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivusajal ning ajal, kui kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 ja 11–14 nimetatud ülesandeid.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus ilmnevad kontrollitava kohta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet sellest viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud asjaomast isikut või asutust.

(6) Kui kontrollitavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti välja ei anta või see tunnistatakse kehtetuks või isikul ei lubata täita lõikes 2 nimetatud ülesandeid või isik neid enam ei täida, teavitab lõikes 8 nimetatud isik või asutus sellest viivitamata Kaitsepolitseiametit.

(7) Kui kontrollitava suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, nimetatakse kontrollitav võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.

(8) Kontrolli tegemiseks peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi järgmiselt:

1) lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või Transpordiametile, kui taotletakse läbipääsuluba;

2) lennuettevõtjale, kui taotletakse meeskonnaliikme tunnistust;

2¹) kontrollitava tööandjale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12–14 nimetatud juhtudel;

3) Transpordiametile kõikidel muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

(8) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi esmakordsel taotlemisel või enne ülesande täitmise alustamist.

(8) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi taotlemisel või ülesande täitmiseks, kui on esinenud mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6² nimetatud asjaolu või kui kontrollitav asub tööle teise tööandja juures.

(9) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, andmed perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse kohta ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist.

(9) Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta.

(10) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja, kontrollitava tööandja ning Transpordiamet edastavad kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.

(11) Kaitsepolitseiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut või asutust esmakordse kontrolli tulemustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaoludest, kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

(12) Kui kontrolli tegemiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile, kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele või kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 9¹ alusel nõutud andmeid või dokumente, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.

(12) Kontrolli tegemisel võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.

(12) Kontrolli läbiviimiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmise aluseks oleva lepingu või dokumendi kehtivuse või kontrollitava töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.

(13) Isikuandmete ankeedi vormi kehtestab

määrusega.

§ 46¹⁰. Juurdepääs õhusõidukile

§ 46¹¹. Isikute ja nende pagasi julgestusotstarbeline läbivaatus

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale viimiseks keelatud esemete loetelu hoitakse lennujaama reisiterminalis ja pääslates nähtaval kohal.

(2) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ja õhusõiduki pardale ei lubata isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid.

(3) Läbivaatuse tegemiseks vajalike tehniliste vahendite mittetöökorras oleku või elektrikatkestuse korral tehakse läbivaatus käsitsi.

(4) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatakse riigipead, Eesti Vabariigi peaminister, Riigikogu esimees, välisminister ning nimetatud isikutega koos reisivad abikaasad ja alaealised lapsed. Julgestusalasest läbivaatusest on vabastatud ka välisriigi samaväärse positsiooniga isikud, käesolevas lõikes loetletud isikute kaitset tagavad ning nendega koos reisivad või neid reisile saatvad ihukaitsjad ning julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isikute käsipagas.

(4) Vabariigi Presidendi Kantselei direktori taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Vabariigi Presidendi poolt visiidile kutsutud külalise. Riigikogu esimees võib vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva Riigikogu külalise. Julgestusalasest läbivaatusest vabastamisest tuleb teavitada käesoleva paragrahvi lõikes 4³ sätestatud korras.

(4) Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva külalise.

(4) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku saabumisest lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale teavitab lennuvälja või kopteriväljaku käitajat julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku kutsuja kirjalikult ja võimalusel vähemalt 48 tundi enne isiku saabumist lennuväljale.

(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid, ja kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus lennuettevõtja esindaja juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politsei- ja Piirivalveameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.

(7) Läbivaatuseks vajalikud julgestusseadmed, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, on nimetatud vahendite soetajal õigus kooskõlastada Transpordiametiga.

§ 46¹². Kauba, posti ja pardavarude julgestusmeetmete eest vastutavad isikud ning nende tunnustamine

(1) Kauba ja posti julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 2015/1998 tuntud saatja, kokkuleppeline esindaja ja esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja.

(2) Pardavarude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 2015/1998 lennuettevõtja, pardavarude kokkuleppeline tarnija või tuntud tarnija.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad vastama komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 nende kohta kehtestatud nõuetele.

(4) Tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat peab olema Transpordiamet tunnustanud.

(5) Isik, kes taotleb enda tunnustamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuna, esitab Transpordiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kinnituse julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku taustakontrolli läbimise kohta või taotluse selle tegemiseks.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab kokkuleppelise esindaja staatust ja pardavarude kokkuleppelise tarnija staatust taotlev isik esitama:

1) julgestuskäsiraamatu;

2) komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 kohase allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni „Kokkuleppeline esindajaˮ või „Pardavarude kokkuleppeline tarnijaˮ.

(7) Kui tunnustuse taotlust ei vaadata tähtaja jooksul läbi, ei loeta tunnustust tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(8) Transpordiamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõuetele.

(9) Tunnustamise otsus kehtib kuni viis aastat.

(10) Tunnustuse kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppemist ning taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumendid.

(11) Transpordiamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui:

1) kokkuleppelise esindaja tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punkti 6.3.1.2 alapunktis a esitatud nõuetele;

1¹) pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punkti 8.1.3.2 alapunktis a esitatud nõuetele;

2) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 liites 6-B sätestatud nõudeid;

3) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotlev isik ei kohalda nõuetekohaselt oma julgusetuskäsiraamatus sätestatud meetmeid;

4) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;

5) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või muutmisest keelduda käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud alustel;

6) isik ei esita vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppu taotlust tunnustuse kehtivuse pikendamiseks.

(12) Transpordiamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(13) Transpordiamet tunnistab tunnustuse otsuse kehtetuks, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu.

(14) Transpordiamet võib tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 liites 6-B sätestatud nõudeid;

2) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu;

3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kokkuleppeline esindaja või pardavarude kokkuleppeline tarnija ei kohalda nõuetekohaselt oma julgestuskäsiraamatus sätestatud meetmeid.

(15) Tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46¹³. Diplomaatilise posti julgestusotstarbeline läbivaatus

§ 46¹⁴. Tulirelvad ning laskemoon õhusõiduki pardal

(1) Tsiviilõhusõidukis registreeritud pagasina veetavad tulirelvad peavad olema tühjaks laetud ja pakendatud viisil, mis välistab nendele juurdepääsu ja kasutamise kogu lennu vältel. Kui õhusõiduki käitajal ei ole võimalik tagada nimetatud eseme puutumatust nimetatud ajavahemikul, siis relva õhusõiduki pardale ei võeta.

(2) Tulirelva kandmine õhusõiduki salongis toimub vastavalt relvaseaduses sätestatud korrale ning vedu teostava lennuettevõtja lennutegevuskäsiraamatus sätestatu kohaselt.

(3) Tulirelva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased ingliskeelsed märked „firearmˮ või kasutatakse vastavasisulist piktogrammi.

§ 46¹⁵. Erikohtlemist vajava reisija vedamine

(1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse tähenduses peetakse:

1) kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;

2) riigist väljasaadetavat isikut;

3) reisijat, kes võib mis tahes muudel asjaoludel ohustada õhusõidukit ning selles viibivaid isikuid.

(2) Vähemalt 24 tundi enne lennu planeeritavat toimumist informeerib lennu broneerija kirjalikult erikohtlemist vajava reisija veost lennuvälja käitajat ning lisaks lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja, edastab riskianalüüsi ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha.

(3) Erikohtlemist vajavat reisijat saadab vajaduse korral õiguskaitseorgani esindaja.

(4) Riigist väljasaadetav isik võib olla õhusõiduki pardal saatjata, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei mõjuta lennu ajal lennu kulgemise ohutust. Riigist väljasaadetava reisija eest kuni tema üleandmiseni vastava riigi immigratsiooniteenistusele vastutab saatja puudumise korral vedaja.

§ 46¹⁶. Täiendavad julgestusmeetmed

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Transpordiameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Transpordiameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.

(2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.

§ 46¹⁷. Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse

(1) Lennuettevõtja, lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, pardavarude kokkuleppeline tarnija, tuntud saatja ja mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja teavitab tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Transpordiametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Transpordiametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande

(2) Ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse teavitab Transpordiamet Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.

§ 46¹⁸. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku kvalifikatsioon, väljaõpe ja tunnustamine

(1) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesanded on seotud isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalase läbivaatuse teostamise, sõidukite kontrollimise, lennuvälja ja kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrullide tegemisega.

(2) Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut peab olema Transpordiamet tunnustanud.

(3) Transpordiamet annab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse, kui taotleja:

1) on Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;

2) on vähemalt 19-aastane;

3) terviseseisund võimaldab täita tema ülesandeid;

4) valdab riigikeelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks;

5) omab vähemalt keskharidust;

6) on edukalt läbinud taustakontrolli;

7) omab tööülesannete täitmiseks vajalikke komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud julgestusmeetmeid kohaldavale isikule esitatud nõuete kohaseid teadmisi ja oskusi;

8) on läbinud tööülesannete täitmiseks vajaliku komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 nõuetele vastava koolituse.

(4) Isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse turvategevuse seaduse alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest, võttes seejuures arvesse isikule määratud tööülesannete iseloomu.

(5) Transpordiamet keeldub julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:

1) taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;

2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;

3) taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.

(6) Transpordiamet võib keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(7) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalast läbivaatust ning sõidukite kontrolli, kehtib tema tunnustus kolm aastat.

(8) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrulle, kehtib tema tunnustus viis aastat.

(9) Komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 punktis 11.2 nimetatud julgestusmeetmeid kohaldav isik peab osalema nõuetele vastavatel korduvkoolitustel sagedusega, mis on piisav, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste säilitamine ning uute teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt lennundusjulgestuse valdkonna arengule.

(10) Transpordiamet tunnistab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse otsuse kehtetuks, kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu.

(11) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:

1) isik ei läbi ettenähtud sagedusega korduvkoolitust;

2) isik ei taotle korduvat tunnustamist julgestusmeetmeid kohaldava isikuna kolme kuu jooksul enne tunnustuse kehtivuse lõppemist;

3) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et isikul ei ole nõutaval tasemel teadmisi või oskusi;

4) isiku terviseseisund ei võimalda täita tema tööülesandeid;

5) isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.

(12) Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele kehtestab

määrusega.

(13) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

7². peatükk MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI SÜSTEEMI KÄITAMINE

§ 46¹⁹. Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine ja käitamine

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteem registreeritakse ja seda käitatakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45–71).

(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine ilma kaugpiloodi pädevuseta on keelatud.

§ 46²⁰. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine

(1) Isik, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohaselt kohustus registreerida end mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajana, registreerib end käitajaks lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule lennuohutuse järelevalve infosüsteemis mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri. Registreerimisnumber kehtib üks aasta ja seda on võimalik igal aastal pikendada.

(3) Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²¹. Kaugpiloodi pädevus

(1) Kaugpiloot peab pädevuse omandamiseks avatud kategooria A1- ja A3-alamkategoorias vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Nimetatud punktis kirjeldatud veebipõhine teooriaeksam korraldatakse Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teooriaeksami sooritamise korral annab Transpordiamet isikule tõendi väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-alamkategoorias.

(3) Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust avatud kategooria A2-alamkategoorias või erikategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.030 lõikes 2 või B osa punktis UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020 sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldab nõutava teooriaeksami Transpordiamet või Transpordiameti sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsioon (edaspidi kaugpilootide koolitusorganisatsioon).

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele vastavuse tõendamist annab Transpordiamet isikule välja kaugpiloodi tunnistuse.

(5) Kaugpiloodile A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta tõendi väljaandmise eest ning kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²². Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet võib peatada kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud:

1) lennundust reguleerivate õigusaktide nõudeid;

2) kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust reguleerivate õigusaktide sätteid;

3) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis UAS.OPEN.060 või B osa punktis UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid.

(2) Kui kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse.

(3) Kui peatatud kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivust ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtetuks.

(4) Kaugpiloodi tõendist või tunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks.

(5) Kui kaugpiloodi tõend või tunnistus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, ei anna Transpordiamet isikule välja uut kaugpiloodi tõendit või tunnistust kuue kuu jooksul eelmise tõendi või tunnistuse kehtetuks tunnistamisest arvates.

§ 46²³. Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat

(1) Kaugpiloodi väljaõppe korraldamiseks annab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja Transpordiamet.

(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Kaugpilootide koolitusorganisatsioon korraldab oma tegevust kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatu kohaselt.

(4) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja tähtajatult.

(5) Transpordiamet jätab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi andmata, kui taotleja käsiraamat ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.

(6) Transpordiamet võib peatada kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui koolitusorganisatsioon ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele.

(7) Transpordiamet tunnistab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks, kui:

1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud peatamise aluseks olnud puudusi ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;

2) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.

(8) Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

(9) Nõuded kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatule kehtestab

määrusega.

(10) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²⁴. Erikategooria käitamisteatis ja käitamisluba

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisteatise kinnitamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele vastav käitamisteatis lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisloa saamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastav taotlus lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.

(3) Käitamisteatise või käitamisloa alusel tehtavate lendude korral peab käitajal olema kehtiv vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete eest.

(4) Transpordiamet teeb otsuse käitamisteatise kinnitamiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(5) Transpordiamet teeb otsuse käitamisloa andmiseks või sellest keeldumiseks 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(6) Transpordiamet keeldub käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa väljaandmisest, kui isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa andmisest keelduda.

(7) Käitamisluba antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.

(8) Käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(9) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²⁵. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus

(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks esitab juriidiline isik Transpordiametile lennuohutuse järelevalve infosüsteemis taotluse, mis sisaldab kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b nimetatud andmeid.

(2) Transpordiamet vaatab taotluse läbi ja teeb pädevustunnistuse andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Transpordiamet keeldub pädevustunnistuse väljaandmisest järgmistel juhtudel:

1) isik ei vasta nõuetele, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktides UAS.LUC.020, UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040;

2) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks pädevustunnistuse väljaandmisest keelduda.

(4) Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise ja pädevustunnistuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 46²⁶. Erikategooria käitamisloa ning kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Transpordiamet piirab mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või peatab selle kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) isik on rikkunud lennuohutuse nõudeid;

2) isik ei vasta enam erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nõuetele;

3) erikategooria käitamisloa omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.SPEC.050, UAS.SPEC.090 või UAS.SPEC.100 sätestatud nõudeid;

4) kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.LUC.020 või UAS.LUC.090 sätestatud nõudeid.

(2) Erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.

(3) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse omanik ei ole kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta käitamisloa või pädevustunnistuse väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks.

(4) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.

(5) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.

(6) Käitamisloast või pädevustunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks. Käitamisloa või pädevustunnistuse omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne käitamisloast või pädevustunnistusest loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks käitamisloa või pädevustunnistuse omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.

7³. peatükk KAITSELENNUNDUS

1. jagu Kaitselennunduse load ja sertifikaadid ning nende andmine ja tunnustamine

§ 46²⁷. Kaitselennunduses asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmise ja nõuetele vastavuse kontrollimise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamise pädev asutus

(1) Kaitsevägi on kaitselennunduses pädev asutus asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamiseks:

1) käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega tegelevate isikute suhtes;

2) kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkuse suhtes;

3) kaitselennundusega tegeleva tootjaorganisatsiooni suhtes;

4) kaitselennundusega tegeleva hooldusorganisatsiooni suhtes;

5) kaitselennundusega tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes;

6) kaitselennundusega tegeleva koolitusorganisatsiooni suhtes;

7) kaitselennunduse lennuvälja rajatise suhtes;

8) kaitselennunduse jaoks vajaliku lennutreeningseadme suhtes.

§ 46²⁸. Kaitselennunduses loa ja sertifikaadi kohustuslikkus ning lubade ja sertifikaatide andmine

(1) Käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega tegelevatel isikutel peab olema kaitselennunduses tegutsemiseks kehtiv asjaomane luba.

(2) Kaitselennunduses tegutsemise korral peab olema kehtiv asjaomane sertifikaat:

1) kaitselennunduse õhusõidukil lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkuse tõendamiseks;

2) kaitselennundusega tegeleval tootjaorganisatsioonil vajaduse korral;

3) kaitselennundusega tegeleval hooldusorganisatsioonil;

4) kaitselennundusega tegeleval jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil;

5) kaitselennundusega tegeleval koolitusorganisatsioonil;

6) kaitselennunduse rajatisel;

7) kaitselennunduses kasutataval lennutreeningseadmel.

(3) Kaitselennunduse pädev asutus teeb loa või sertifikaadi andmise otsuse 30 päeva jooksul kõikide nõutud andmetega taotluse esitamisest arvates.

(4) Lubade ja sertifikaatide taotlemise ja andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamise taotlemise ja otsustamise korra kehtestab

määrusega.

§ 46²⁹. Loa ja sertifikaadi andmisest keeldumine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi andmisest, kui kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta nende kohta õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Loa või sertifikaadi kehtivuse võib peatada, kui selgub, et kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta nende kohta õigusaktides sätestatud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peatatakse loa või sertifikaadi kehtivus kuni puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul nõuete täitmiseni.

(4) Kui puudusi ei ole kõrvaldatud selleks määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse luba või sertifikaat kehtetuks.

§ 46³⁰. Loa ja sertifikaadi tunnustamine kaitselennunduses

(1) Kaitselennunduse pädev asutus võib tunnustada teise asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni antud luba või sertifikaati, kui isiku kvalifikatsioon, organisatsioon, õhusõiduk või lennutreeningseade vastab samaväärsetele nõuetele, nagu on kehtestatud kaitselennunduses.

(2) Loa ja sertifikaadi tunnustamiseks hindab kaitselennunduse pädev asutus taotluses esitatud andmete põhjal, kui suures ulatuses arvestatakse isiku varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni ning seda, kas isikule, organisatsioonile, lennutreeningseadmele või õhusõidukile seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud nõuded on täidetud.

(3) Tunnustamise tulemusena teeb kaitselennunduse pädev asutus tunnustamise otsuse ja annab välja käesoleva seaduse §-s 46²⁸ sätestatud kaitselennunduses kohustusliku loa või sertifikaadi.

(4) Kui tunnustatav isik, tema luba või sertifikaat ei vasta käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele, annab kaitselennunduse pädev asutus välja piirangutega loa või sertifikaadi. Piirangud tunnistatakse kehtetuks, kui on tõendatud nõuetele vastavus ja piirangute seadmise alus on ära langenud.

(5) Kaitselennunduse pädev asutus teeb tunnustamise otsuse ning annab välja loa või sertifikaadi 30 päeva jooksul kõikide nõutud andmetega taotluse esitamisest arvates.

§ 46³¹. Kaitselennunduses loa ja sertifikaadi tunnustamisest keeldumine

(1) Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi tunnustamisest, kui tunnustamist taotlev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk, millele tunnustamist taotletakse, ei vasta käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele ning piirangutega loa või sertifikaadi väljaandmine ei ole võimalik.

2. jagu Kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus, lennundusjulgestusnõuded ning reisijate- ja kaubavedu

§ 46³². Kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus ja jätkuv lennukõlblikkus

(1) Kaitselennunduse õhusõiduk on lennukõlblik ja jätkuvalt lennukõlblik, kui see vastab käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kehtestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele, mida tõendab kaitselennunduse pädeva asutuse välja antud õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, piiratud lennukõlblikkuse sertifikaat või lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

§ 46³³. Kaitselennunduse lennundusjulgestusnõuete kohaldamine

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud lennundusjulgestusnõudeid, sealhulgas lennueelse julgestuskontrolli nõudeid, kohaldatakse ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses oleva lennuvälja ja kopteriväljaku ning mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuse suhtes.

(2) Kaitselennunduse lennundusjulgestusnõuded sätestatakse käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses ning need peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse § 46² lõikes 2 sätestatuga ja Kaitseväe korralduse seaduses julgeolekualale kehtestatud nõuetega.

§ 46³⁴. Reisijate- ja kaubavedu

(1) Reisijate- ja kaubaveo nõuded ning reisijate ja kauba koos vedamise nõuded Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks sätestatakse käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

8. peatükk LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID

§ 47. Lennuohutust mõjutav juhtum ja sellest teatamine

(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on:

1) lennuõnnetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35–50) mõistes;

2) tõsine lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;

3) lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;

4) vahetu mõjuta ohutusjuhtum.

(1) Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.04.2014, lk 18–43).

(5) Vahetu mõjuta ohutusjuhtum on iga juhtum, mis ei ole oma iseloomult lennuõnnetus, tõsine lennuintsident või lennuintsident, kuid mis võib teatud kokkulangevuste korral selleks muutuda.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes on pädevad asutused Transpordiamet ja Ohutusjuurdluse Keskus.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikes 6 nimetatud isikud teatavad kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Transpordiametile. Lennuõnnetusest ja tõsisest lennuintsidendist teatatakse lisaks Transpordiametile ka Ohutusjuurdluse Keskusele.

(5) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatanud isik koostab juhtumi kohta ettekande ning esitab selle Transpordiametile Euroopa teatamisportaali kaudu või Transpordiameti eelneval heakskiidul organisatsiooni teatamissüsteemi kaudu. Ettekanne koostatakse vormingus, mis ühildub Euroopa ohutusjuhtumite keskandmebaasi (European Coordination Centre for Accident and Incident Reporting Systems – ECCAIRS) tarkvara ning taksonoomilise süsteemiga (Aviation Data Reporting Program – ADREP).

(5) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes teabeedastuse kontaktpunkt ning edastab teabe lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta Euroopa kesksesse andmekogusse (European Central Repository).

(5) Juhtumitest, mida ei käsitleta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 rakendusmäärustes või mille kohta on teavet kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 5 kohase vabatahtliku teatamise süsteemi kaudu, tuleb teatada Transpordiametile nimetatud määruses sätestatud teatamise nõuete kohaselt.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 16 lõigete 6, 9 ja 11 rakendamise eest vastutav asutus on Transpordiamet.

(5) Eestis kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõidukite käitajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 nõudeid.

§ 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlus

(1) Lennuõnnetuse korral, mis toimub lennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili, korraldavad esmaseid otsingu- ja päästetöid lennuvälja valdajad.

(1) Lennuõnnetuse korral Eesti merealadel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval osal juhib otsingu- ja päästetöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. Lennuõnnetuse korral maismaal teeb otsingutöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras ning päästetöid Päästeamet päästeseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1) Otsingu- ja päästetöid korraldatakse ja teostatakse kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12.

(2) Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Ohutusjuurdluse Keskuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist ning Ohutusjuurdluse Keskuse töötajatega sõlmib ja lõpetab töölepingu Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja.

(2) Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) teostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 996/2010.

(2) Lennuintsidendi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõidukiga juhtunud lennuõnnetuse ning tõsise lennuintsidendi suhtes võib Ohutusjuurdluse Keskus algatada ohutusjuurdluse, arvestades õnnetuse või intsidendi tõsidust ja võimalust teha sellest järeldusi, mis on vajalikud, et vältida sellist õnnetust või intsidenti tulevikus.

(3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.

(4) Ohutusjuurdluse eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ning lennuintsidendi põhjused ning anda ohutusalaseid soovitusi, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.

(5) Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi ning võimaldama läbi viia ohutusjuurdlust lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi põhjuste tuvastamiseks Ohutusjuurdluse Keskuse määratud tegevuskava kohaselt. Kui Ohutusjuurdluse Keskuse määratud kava läheb vastuollu sündmuse kriminaalmenetluse protseduuridega, tuleb mõlema uurimise kavad omavahel kooskõlastada, arvestades uurimise otstarbekuse põhimõtet ja olemasolevaid võimalusi.

(5) Õhusõidukile paigaldatud pardasalvestite ja nende sisu uurimise eelisõigus on Ohutusjuurdluse Keskusel.

(5) Ohutusjuurdlust teostava ametiisiku õigused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010.

(5) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(5) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:

1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;

2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;

3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;

5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;

6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.

(7) Lennuõnnetuste, tõsiste lennuintsidentide ja lennuintsidentide ohutusjuurdluse ning arvelevõtmise korra kehtestab

määrusega.

§ 49. Teabe ja tõendite tagamine

(1) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.

(2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada Ohutusjuurdluse Keskuse loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.

(3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse õnnetuspaigalt esemeid, dokumente ja muud tõendusmaterjali, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseiasutusele või Ohutusjuurdluse Keskusele, kes peab võtma meetmeid vara säilitamiseks.

§ 49¹. Ohutusjuurdluse taasalustamine

(1) Kui pärast ohutusjuurdluse lõpetamist ilmnevad uued ja olulised tõendid, siis võib Ohutusjuurdluse Keskus avada ohutusjuurdluse uuesti.

§ 50. Ohutusjuurdluse aruanne

(1) Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus ohutusjuurdluse aruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi või lennuintsidendi iseloomule ja raskusastmele.

8¹. peatükk LENNUOHUTUSE JÄRELEVALVE INFOSÜSTEEM

§ 50¹. Lennuohutuse järelevalve infosüsteem

(1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Transpordiametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

(2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet.

(3) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse kehtestab

.

8². peatükk LENNUJAAMATASUD JA -TEENUSED SUURIMA REISIJATE ARVUGA LENNUJAAMAS

§ 50². Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaamale.

(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata tasude suhtes, mida kogutakse:

1) marsruudil või terminalis osutatavate lennuliiklusteenuste eest komisjoni määruse (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (ELT L 341, 7.12.2006, lk 3–16), kohaselt;

2) nõukogu direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36–45) lisas loetletud maapealse käitluse teenuste eest;

3) puudega või liikumispuudega isikutele abi osutamise rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1–9) kohaselt.

§ 50³. Lennujaama haldaja

(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust.

(2) Kui lennujaama haldab mitu isikut, on lennujaama haldaja iga selline isik.

§ 50⁴. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee

(1) Lennujaama kasutaja on isik, kes õhu kaudu veab reisijaid, posti või kaupa lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta.