Lennundusseadus

§ 50⁴⁰. Lennujaama haldaja korraldatavad konsultatsioonid

(1) Lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama kasutajate komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida käesoleva peatüki rakendamise üle.

(2) Koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest või erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad.

(3) Kui käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 5 alusel on piiratud maapealsete teenindajate arvu, peab koosolekul arutatav hõlmama nende maapealse teeninduse teenuste hinda, millele on kehtestatud piirang, ja nende teenuste osutamise korraldust.

9. peatükk LENNUNDUSE MUUD SÄTTED

§ 51. Transpordiameti ühekordne luba ja lennuluba

(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Transpordiameti ühekordne luba. Transpordiameti ühekordne luba ei ole nõutav lennureeglites sätestatud miinimumlennukõrgustest madalamal toimuva lennu puhul, mille sooritab standardkäitamisprotseduure järgides kõrge riskitasemega ärilise erilennu luba omav käitaja.

(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks peab ühekordse loa taotleja esitama Transpordiameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennundusvõistlus või avalik lennundusüritus viiakse läbi ohutul viisil, ning milles on toodud lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse toimumisega seotud asjaolud. Lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab ühekordse loa taotleja esitama Transpordiameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennureegleid ei ole võimalik järgida, või toovad välja lennu erakordse iseloomu põhjused. Taotluses peab olema välja toodud, mis ulatuses soovitakse kõrvalekallet lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest. Transpordiamet vaatab ühekordse loa taotluse läbi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

(1) Transpordiamet keeldub ühekordse loa andmisest, kui lennuohutus ei ole tagatud või kui taotletud erisusi lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest on võimalik saavutada lennureegleid järgides.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduki käitamiseks võib Transpordiamet anda välja lennuloa komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa 21. osa alajaos P kehtestatud tingimustel ja eesmärkidel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Transpordiamet koos lennuloa väljaandmisega.

(4) Ühekordse loa väljaandmise ning lennuloa väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

(5) Transpordiameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 52. Õhusõiduki sundmaandamine

(1) Lennuohutuse tagamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra huvides on lennujuhil õigus nõuda õhusõiduki kaptenilt õhusõiduki sundmaandumist lähimal sobival lennuväljal.

(2) Õhusõiduki sundmaandamise korra kehtestab

.

§ 53. Siseriiklikud õhuveod

(1) Siseriiklikele õhuvedudele kohaldatakse rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni.

§ 54. Ohtlike ainete õhuvedu

(1) Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Transpordiameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.

§ 54¹. Relvastatud pardasaatja

(1) Relvastatud pardasaatja on politseiametnik või muu sellekohase väljaõppe saanud pädev ametnik, kes 2005. aasta 27. mail koostatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi Prümi leping) alusel vastutab turvalisuse eest õhusõiduki pardal ning kannab kaasas ametirelva ja selle laskemoona.

§ 54². Relvastatud pardasaatjast teavitamine

(1) Riiklik kontakt- ja koordineerimispunkt teavitab kirjalikult Prümi lepingu osalise pädevat asutust relvastatud pardasaatja määramisest õhusõidukisse.

(2) Teatis saadetakse teise lepinguosalise pädevale asutusele vähemalt 72 tundi enne vastavat lendu, mis saabub selle riigi lennujaama või väljub sealt. Erandjuhul võib teatise saata käesolevas lõikes sätestatud nõudeid järgimata, kuid enne õhusõiduki maandumist, kui esineb lennuohutust mõjutav juhtum.

(3) Relvastatud pardasaatjast teavitamisel esitatakse teatises vähemalt järgmised andmed:

1) relvastatud pardasaatja kasutamise kestus;

2) relvastatud pardasaatja kavandatav riigis viibimise kestus;

3) lennunumber ja -aeg;

4) relvastatud pardasaatja ees- ja perekonnanimi, märkides ära rühma juhi nime;

5) relvastatud pardasaatja reisidokumendi number;

6) ametirelva mark, mudel ja seerianumber;

7) laskemoona liik ja kogus;

8) teave kaasaskantava varustuse kohta.

(4) Teatise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

(5) Eestis on Prümi lepingu artikli 19 tähenduses riiklikuks kontakt- ja koordineerimispunktiks Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse § 2 alusel määratud asutus.

(6) Välisriigi relvastatud pardasaatjast teavitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 54³. Välisriigi relvastatud pardasaatja relva ja laskemoona kandmine ning hoiuleandmine

(1) Välisriigi relvastatud pardasaatjal ei ole lubatud kanda ametirelva ja laskemoona väljaspool õhusõidukit, välja arvatud juhul, kui teda saadab pädeva asutuse esindaja.

(2) Välisriigi relvastatud pardasaatja ametirelva ja selle laskemoona hoiulevõtmist, hoidmist ja tagastamist korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Välisriigi relvastatud pardasaatja ametirelva ja selle laskemoona hoiuleandmise ja tagastamise korra kehtestab

määrusega.

§ 55. Õhusõiduki kasutamise keelamine

(1) Keelatud on:

1) õhusõiduki start, kui õhusõiduk ei ole lennukõlblik või nõuetekohaselt mehitatud, varustatud ja lastitud või ilmnevad muud õhusõiduki käitamist takistavad asjaolud;

2) kasutada tsiviilõhusõidukit Eesti Vabariigi õigusaktidega keelatud esemete või ainete vedamiseks;

3) õhusõiduki käitamine joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis;

4) õhusõiduki käitamine haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisi (edaspidi lennuohutust mõjutav terviseseisund).

(2) Lennuvälja käitajal või tema poolt kirjalikult volitatud isikul on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, kui kehtestatud maksed, mis on seotud õhusõiduki viimase maandumisega lennuväljale, viibimisega seal või lahkumisega sealt, ei ole tasutud või ei ole esitatud tagatist nende tasumise kohta.

(3) Lennuliikluse juhtimise teenuse osutajal on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, mille käitaja ei ole tasunud varasema lennuliikluse juhtimise teenuse eest, kui sellega ei seata ohtu inimeste elu ja tervist ega tekitata kahju keskkonnale.

(3) Kui järelevalve käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, kehtestab Transpordiamet õhusõidukile lennukeelu.

(4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud seisundis, siis suunatakse ta läbivaatusele joobeseisundi tuvastamiseks korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

(5) Lennuohutust mõjutav terviseseseisund on:

1) terviseseisund, mis ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EÜT L 311, 25.11.2011, lk 1), sätestatud tervisenõuetele;

2) muu haigusseisund, mis võib halvendada võimet käitada õhusõidukit ohutul viisil;

3) väsimusseisund Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 V lisa punktis 7.5 sätestatud tähenduses;

4) terviseseisund, mis on tekkinud õhusõiduki ohutu käitamise võimet halvendava või halvava aine toimel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud lennuohutust mõjutava terviseseisundi tuvastab lennundusarst.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–4 nimetatud lennuohutust mõjutava terviseseisundi tuvastab tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arst.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–4 nimetatud lennuohutust mõjutava terviseseisundi kahtluse korral toimetab politsei isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde.

(8) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub Transpordiamet.

(9) Kui isikul on tuvastatud lennuohutust mõjutav terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.

§ 55¹. Töökohustuste täitmist keelav joobeseisund

(1) Õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal olla joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

(1) Alkoholijoobes olevaks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik järgmistel juhtudel:

1) tema ühes grammis veres on alkoholi 1,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem;

2) tema ühes grammis veres on alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline täitma oma töökohustusi.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik loetakse olevaks alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.

§ 56. Ebaharilike õhusõidukite kasutamine

(1) Piloodita, mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks, samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib

kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesoleva seaduse 2.–7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lennuohutus.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab eeskirjad, millega reguleeritakse õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt, mida ei saa klassifitseerida õhusõidukitena.

§ 56¹. Kütuse planeerimine lennuks

(1) Tallinna lennuinfopiirkonnas lendamisel peab lisaks lennukäsiraamatu kohasele lennuks vajaminevale kütusele arvestama vajamineva kütuse hulka ka kütusevaru, mis koosneb:

1) varulennuväljale lendamiseks vajalikust kütusest, kui lennatakse instrumentaallennureeglite järgi;

2) ettenägematuteks juhtudeks ettenähtud kütusest, mis on vähemalt 5 protsenti lennuks vajaminevast kütusekogusest;

3) täiendavast kütusevarust 45 minutit kestvaks lennuks kolbmootoriga lennuki puhul;

4) täiendavast kütusevarust 30 minutit kestvaks lennuks turbiinmootoriga lennuki puhul kõrgusel 1500 jalga.

§ 56². Õhusõiduki kaalumine ja kaalumistunnistus

(1) Enne õhusõiduki esmast kasutuselevõttu ning muudatustööde ja modifikatsioonide tegemise järel peab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumise teel kindlaks tegema õhusõiduki massi ja raskuskeskme. Kaalumisel tuleb järgida õhusõiduki tehnilist normdokumentatsiooni.

(2) Õhusõiduki kaalumise kohta väljastab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumistunnistuse.

§ 57.

§ 57¹. Ohutusjuhtimise süsteem

(1) Lennuväljal ja kopteriväljakul, mida käitatakse ärilistel eesmärkidel või kus toimub koolitustegevus, ning lennuliiklusteenistusel ja õhusõiduki hooldamisega tegeleval ettevõtjal peab olema ohutusjuhtimise süsteem. Ohutusjuhtimise süsteem (Safety Management System – SMS) on süstematiseeritud lähenemine ohutusalaseks juhtimiseks, mis sisaldab ohutusalaste üldsuundade rakendamiseks väljatöötatud organisatsioonilist ülesehitust, organisatsioonilist vastutuse jaotumist ning protseduure ja protsesse, mis tagavad lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja ning lennuliiklusteenistuse ja õhusõiduki hooldamisega tegeleva ettevõtja tegevuse ohutuse.

(2) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, samuti lennuliiklusteenistus ja õhusõiduki hooldamisega tegelev ettevõtja peavad vähemalt üks kord aastas korraldama ohutusjuhtimise süsteemi auditi. Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja peab vähemalt üks kord aastas korraldama rajatiste ja seadmete ülevaatuse, mis hõlmab lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja funktsioone ning lennuvälja ja kopteriväljaku kasutajate, kaasa arvatud lennuväljal ja kopteriväljakul tegutsevate operaatorite, maapealse teeninduse ja teiste teenuste osutajate auditit ja ülevaatust. Ohutusjuhtimise süsteemi auditeerimisaruande peab koostama selleks pädev ja sõltumatu ohutusekspert.

§ 57². Aeronavigatsiooniteabe teenuse tagamine

(1) Aeronavigatsiooniteave on teave, mis on vajalik lennundustegevuse ohutuse, regulaarsuse ja efektiivsuse tagamiseks. Aeronavigatsiooniteave avaldatakse lennundusteabe kogumikus (Aeronautical Information Publication – AIP).

(2) Aeronavigatsiooniteabe kogumise, töötlemise, inglise keelde tõlkimise, auditeerimise, vormindamise, avaldamise ja levitamise eest vastutab valdkonna eest vastutava ministri nimetatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (edaspidi AIS), kellel on pädevus aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamiseks ning kelle koosseisu kuulub rahvusvaheline NOTAM-büroo. NOTAM-büroo on AIS-i struktuuriüksus, mis vahendab vormikohast rahvusvahelist ja siseriiklikku teavet lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja seireseadmete, lennu- ja teenindusprotseduuride ning osutatavate teenuste seisukorra ja muudatuste kohta.

(3) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on isikud ja riigiasutused, kelle haldusalas aeronavigatsiooniteave tekib ja kes vastavalt oma tegevusvaldkondadele on pädevad andma 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisade 3 ja 15 kohast teavet.

(4) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on:

2) Kaitseministeerium – teave keelu-, ohu- ja piirangualade kohta, sealhulgas õhuruumiosade kasutamise kohta laskeharjutusteks, lõhkamistöödeks ja õppusteks ning kaitselennundust käsitlev muu teave;

3) Kliimaministeerium – teave käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud lennundustegevuse kohta, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 4–9 nimetatud teave, meteoroloogiateave vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 3, teave lindude rände ning lennupiirangute kehtestamise kohta loodushoiu või -uurimise eesmärgil;

4) Sotsiaalministeerium – lennundusega seotud tervisekaitseteave;

5) Siseministeerium – teave lennuotsingu ja lennupääste, laskeharjutuste, lõhkamistööde ja julgeoleku tagamisega seotud lennupiirangute kohta ning migratsiooniteave, sealhulgas teave viisade ning passide kohta;

6) Rahandusministeerium – teave tollinõuete kohta;

7) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – teave karantiini kohta loomade ja taimede, samuti loomsete ning taimsete saaduste riiki lubamisel;

8) lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja – teave lennuvälja ja kopteriväljaku andmete ja käitamiseks vajalike seadmete, rajatiste, teenistuste ja olukorra kohta lennuväljal ja kopteriväljakul, teave lennundustegevust mõjutavate oluliste takistuste kohta vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 15, teave lennuvälja ja kopteriväljaku ning neid ümbritseva õhuruumi protseduuride kohta koos asjakohaste kaartidega, teave päikesetõusu ja loojangu aegade tabelite ning lennuliiklustasude kohta;

9) aeronavigatsiooniteenuse osutaja – teave osutatavate teenuste, lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja seireseadmete, lennuliiklusteeninduse marsruutide, lennu- ja teenindusprotseduuride ning lennuliiklustasude kohta.

(5) Aeronavigatsiooniteabe koostaja vastutab teabe terviklikkuse, õigsuse, täpsuse, puutumatuse ja õigeaegse edastamise eest AIS-ile.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmivad aeronavigatsiooniteabe koostaja, AIS ja Transpordiamet kokkuleppe teabe edastamise tingimuste kohta.

(7) Aeronavigatsiooniteabe koostaja peab määrama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmise eest vastutava isiku ning teatama AIS-ile ja Transpordiametile isiku nime, ametikoha ja kontaktandmed.

(8) Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise korra, sealhulgas teabe edastamise liigid ning teabe edastamise ja kehtivuse tähtajad ning aeronavigatsioonimõõdistuste nõuded, kehtestab

määrusega.

§ 57³. Lennumeteoroloogiateenuse tagamine

(1) Lennumeteoroloogiateenus on õhusõiduki käitaja, lennumeeskonnaliikme, lennuliiklusteenindusüksuse, lennuotsingu ja lennupäästeteenistuse, lennuvälja ja kopteriväljaku ning teiste lennundustegevusega seotud isikute varustamine lennumeteoroloogiateabega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

(2) Transpordiamet on riiklik lennumeteoroloogia ametkond, kes korraldab lennumeteoroloogiateenuse osutamist.

(3) Lennumeteoroloogiateenuse osutaja peab kooskõlastama lennumeteoroloogiateenuse liigid ja mahud ning lennumeteoroloogiateenuse osutajate vahelised infovahetuse protseduurid Transpordiametiga.

(4) Lennumeteoroloogiateenust võivad osutada:

1) sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos;

2) sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmavaatlus;

3) aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati mitteomav sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.

(5) Lennumeteoroloogiateenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks nõuetekohaselt paigaldatud asjakohased seadmed.

(6) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest tasub teenuse tarbija tarbitud teenuse mahu kohaselt.

(7) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise korra, sealhulgas lennumeteoroloogiateabe liigid ja mahud, lennumeteoroloogia ametkonna ja lennumeteoroloogiateenuse osutajate ülesanded ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud meteoroloogiajuhendi sisu nõuded ning meteoroloogiaseadmete ja nende paigaldamise nõuded kehtestab

.

§ 57⁴. Lennuprotseduurid ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimine

§ 57⁵. Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaat

(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi saamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse ja dokumendid, mis tõendavad lennutreeningseadme ning taotleja valmisolekut seadme nõuetekohaseks käitamiseks, lähtudes nimetatud määruses sätestatud tehnilistest nõuetest.

(2) Transpordiamet lahendab taotluse lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(3) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi taotlusega esitatavate dokumentide loetelu kehtestab

määrusega.

(4) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning kvalifikatsioonisertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 58. Vastutuse piirmäära erisus

(1) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.

§ 58¹.

–

§ 58³.

§ 58⁴. Hüvitis ja abi reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise ja pikaajalise hilinemise eest

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 rakendamise. Vajaduse korral võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguse kaitsmise tagamiseks.

§ 58⁵. Piiratud liikumisvõimega lennureisijate õiguste kaitse

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9) rakendamise seoses Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate ja sinna saabuvate lendudega.

§ 58⁶. Hinnakujunduse läbipaistvus

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta IV peatükis kehtestatud hinnakujunduse läbipaistvuse nõuete täitmise.

§ 58⁷. Nõuded langevarjuhüpete korraldajale ja loakohustus

(1) Langevarjuhüpete korraldaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kes tegeleb langevarjuhüpete korraldamisega õhusõidukist.

(2) Langevarjuhüpete korraldajal peab olema langevarjundustegevust kirjeldav käsiraamat (edaspidi langevarjundustegevuse käsiraamat), mis kinnitab, et isikul on langevarjuhüpete ohutuks läbiviimiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud protseduurireeglid.

(3) Langevarjuhüpete korraldaja peab järgima langevarjuhüpete korraldamisel langevarjundustegevuse käsiraamatus kirjeldatud tegevusi ning nõudeid.

(4) Langevarjuhüpete korraldamiseks peab olema tegevusluba.

(5) Tegevusloa taotluse vaatab läbi Transpordiamet.

(6) Langevarjuhüppeid korraldada sooviv isik esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule langevarjundustegevuse käsiraamatu.

(7) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on langevarjuhüpete läbiviimiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud protseduurireeglid.

(8) Langevarjundustegevuse käsiraamatu vormi ning käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab

määrusega.

(9) Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 58⁸. Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanded

(1) Lennuliikluse korraldamise teenuse ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanne on tagada vastavalt sertifikaadile märgitud teenusele lennuliikluse korraldamise, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seire- või aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamine kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.

§ 58⁹. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav äriühing, kes osutab lennuliikluse korraldamise teenust ja aeronavigatsiooniteenust, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(2) Tallinna lennuvälja käitaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

§ 59. Lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud

(1) Lennujuhtimisteenuste eest võetavad tasud on:

1) marsruudi navigatsioonitasu – lennujuhtimisteenuste eest võetav tasu lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas instrumentaallennureeglite järgi;

2) terminali navigatsioonitasu – lennujuhtimisteenuste eest võetav tasu lendamisel lennuvälja või kopteriväljaku lähenemisalas, lähialas või lennuinfotsoonis.

(2) Lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud on tasud lennuväljal või kopteriväljakul osutatud teenuste eest – maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu, puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija tasu, starditasu ja lennundusjulgestustasu.

(3) Tasude määrad kehtestab teenuse osutaja. Tasude määramisel ja allahindluste tegemisel peab lähtuma Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni tasude määramise põhimõtetest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 550/2004 ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 391/2013, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem (ELT L 128, 09.05.2013, lk 31–58), arvestades, et tasude suurus ja allahindluse tingimused peavad olema selgelt kindlaks määratud ja kehtima kõigile kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse kasutajatele ning olema avalikustatud.

(4) Tasud avaldatakse lennundusteabe ringkirjas (Aeronautical Information Circular – AIC) vähemalt 30 päeva enne nende jõustumist ning lennundusteabe kogumikus.

(5) Tasud maksab õhusõiduki käitaja, kui õigusaktis või lepingus ei ole sätestatud teisiti. Teenuse osutaja nõudmisel on õhusõiduki omanik kohustatud andma teavet õhusõiduki käitaja tuvastamiseks ja tasude arvutamiseks.

(6) Maanduvatele ja startivatele õhusõidukitele osutatud lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest tasutakse enne õhusõiduki lahkumist lennuväljalt või kopteriväljakult, kui teenuse osutajaga ei ole kokku lepitud teisiti.

(7) Tasude maksmisega viivitamise korral võib teenuse osutaja nõuda viivist ja keelduda teenuse saajale teenuse osutamisest kuni võla tasumiseni.

(8) Marsruudi navigatsioonitasude, terminali navigatsioonitasude ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest maksmisest on vabastatud:

1) Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise visiidiga seotud lend, kui Välisministeerium on asjaomase lennu staatust kinnitanud;

2) asjakohase pädeva asutuse loal tehtud otsimis- ja päästelennud;

3) humanitaarabilennud asjakohase pädeva asutuse loal;

4) Eesti õhuruumi puutumatuse tagamise või kaitsmise eesmärgil sooritatud lennud;

5) Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tegevusega seotud lennud;

6) lennud lennuliiklusteenuse osutajate side-, seire- või navigatsiooniseadmete kontrollimiseks, kui neid seadmeid kasutatakse või kavatsetakse kasutada lennuliiklusteenuse osutamisel;

7) tagasilennud lähtelennuväljale või kopteriväljakule tehnilistel põhjustel või halbade ilmaolude tõttu;

8) vastastikkuse põhimõttel välisriigi riikliku õhusõiduki sooritatud lennud;

9) Avatud Taeva Lepingu alusel Eesti õhuruumis toimuvad lennud.

(9) Marsruudi navigatsioonitasudest on vabastatud:

1) lennud, mis tehakse õhusõidukiga, mille suurim lubatud stardimass on alla kahe tonni;

2) lennud, mis marsruudi navigatsiooniteenuse osutamise piirkonnas toimuvad visuaallennureeglite kohaselt;

3) lennud, mis on seotud üksnes riigipeade või nende pereliikmete, valitsusjuhtide või ministrite visiitidega nende ametiülesannete täitmise ajal, erandjuhul muu Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga seotud lend, kusjuures isikute staatus tuleb lennuplaanis asjakohaselt märkida.

(10) Reisijatasust on vabastatud:

1) alla kahe aasta vanune laps, kui ta reisib ilma eraldi piletita;

2) isik, kes on määratud kontrollima õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma;

3) õhusõiduki meeskonnaliikmed, kes on teel oma töökohale;

4) otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejad.

(11) Starditasust on vabastatud lennuvälja ametlikul tööajal startivad õhusõidukid.

(12) Tasust vabastamiseks peavad lennuplaanis olema esitatud asjakohased vabastamise aluseks olevad andmed.

(13) Valitsusasutus, kelle valitsemisalasse kuuluvad lennujuhtimisteenuse ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise tasudest vabastatud lendudega seonduvad tegevusalad, teavitab oma teenustasudest vabastatud planeeritavatest lendudest teenuse osutajat ette ja tasub teenuse osutajale tasudest vabastatud lendude eest. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine ei vabasta teenuse eest tasumise kohustusest.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 3 nimetatud lendude eest tasub teenuse osutajale visiiti vastuvõttev valitsusasutus või Eesti Vabariigi territooriumist üle lendamise korral lennuluba menetlenud asutus.

(14) Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1794/2006 artiklis 12 nimetatud sooduskavad kinnitab ning sooduskavade nõuetekohase rakendamise järelevalvet teostab valdkonna eest vastutav minister.

(15) Sooduskava võib ette näha lennujuhtimisteenuste tasudest täiendavaid vabastusi ja allahindlusi, nähes samas ette ka nende vabastuste ja allahindluste rakendamise tingimused ning teenuse osutajale vabastuste ja allahindluste kulusid hüvitavad valitsusasutused.

§ 59¹. Süsteemi turvalisuse tagamine

§ 60.

9¹. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE

§ 60¹. Riikliku ja haldusjärelevalve tegemine

(1) Lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Transpordiamet ning teised seadusega nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused.

(2) Transpordimeti pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve:

1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse, sealhulgas mehitamata õhusõidukite käitamise üle;

1¹) lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle;

2) ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute lennuohutusnõuetele vastavuse üle;

3) lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja üle;

3¹) mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja üle;

4) õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse üle;

5) õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioonide ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide üle;

6) lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle;

7) lennundusspetsialistide lennunduslubade spetsialisti pädevusele vastavuse üle;

8) lennundusspetsialistide ja kaugpilootide koolituse ning lennundusspetsialistide meditsiinilise ekspertiisi teostajate üle;

10) lennutreeningseadme sertifitseerimise nõuete üle;

11) langevarjuhüpete korraldaja üle;

12) lennundusmeditsiinikeskuste üle;

13) lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle;

14) maapealse teeninduse üle;

15) Politsei- ja Piirivalveameti lennutegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 ning komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 põhimõtteid järgides.

(3) Kaitsepolitseiameti pädevuses on riiklik järelevalve:

1) õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamise ja tõkestamise üle julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks;

2) hädaolukorra lahendamise üle terrorikuriteo korral;

3) käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on riiklik järelevalve:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2006 sätestatud puudega ja liikumispuudega isikute õiguste järgimise üle Eesti territooriumil asuvates lennujaamades ja seoses sealt väljuvate ning sinna saabuvate lendudega;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud lennureisist mahajätmise ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral hüvitise ja abi andmise nõuete täitmise üle;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 kehtestatud lennuteenuse hinnakujunduse läbipaistvuse nõuete täitmise üle.

(7) Kaitseväe pädevuses on haldusjärelevalve kaitselennunduse nõuete täitmise üle, välja arvatud aeronavigatsiooniteenuse osutamise üle, ning riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle lennupiirangutega alas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.

(8) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle:

1) lennupiirangutega alas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas, kus ta on käesoleva seaduse § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks;

2) lennupiirangutega alas ja geograafilises alas, kus Transpordiamet on käesoleva seaduse § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks;

3) ajutises geograafilises alas, kus Päästeamet on käesoleva seaduse § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks;

4) geograafilises alas, mis on kehtestatud politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 4 alusel sätestatud valvatava objekti kohale.

(9) Keskkonnaameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle lennupiirangutega alas ja geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.

(10) Vangla pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.

(11) Välisluureameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.

(12) Maksu- ja Tolliameti pädevuses on riiklik järelevalve käesoleva seaduse § 4¹ lõikes 4 sätestatud loa nõude täitmise üle ajutises geograafilises alas, kus ta on sama paragrahvi lõike 7 alusel määratud loa andjaks.

§ 60². Riikliku ja haldusjärelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 37, 38, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 35, 35¹, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.

(1) Transpordiamet võib riikliku ja haldusjärelevalve käigus teha järelevalve erimeetmena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 II lisa kohaseid teste.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud teste võib teha Transpordiameti lennundusjulgestusalast järelevalvet teostav ametnik ja testide tegemisel võib osaleda Transpordiameti volitatud isik.

(1) Transpordiameti pädev järelevalveametnik võib õhusõiduki seisuplatsil tehtava kontrolli käigus kontrollida alkoholijoovet komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106 alusel vastavalt korrakaitseseadusele, arvestades nimetatud määruse erisusi.

(2) Korrakaitseorganil on õigus:

1) keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis tahes muu lennundustegevusega seotud objekti, sealhulgas ehitise ja seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;

2) kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele, või kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;

(3) Ehitisele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Transpordiamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.

(4) Transpordiamet koostab ja kinnitab riikliku tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmi, milles sisalduv teave on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse tähenduses, ning ajakohastab seda.

(5) Kaitsepolitseiametil on lubatud kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(6) Kui Transpordiamet teeb järelevalvet käesoleva seaduse § 60¹ lõikes 2 nimetatud isiku või tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme üle välisriigis, kannab nimetatud isik või tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme käitaja Transpordiameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korra järgi.

(7) Korrakaitseorgan, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, võib vahetu ohu tõrjumiseks sundida nendes alades lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma.

(8) Mehitamata õhusõiduki maanduma sundimisel võib kasutada füüsilist jõudu, tulirelva, erivahendit või võtta mehitamata õhusõiduki juhtimise arvutiseadmega üle korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi, nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja.

(9) Vahetu sunni rakendamisel võib kasutada järgmisi erivahendeid:

1) raadioside segajat;

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata õhusõiduki edasist lendamist;

3) võrku;

4) mehitamata õhusõidukit, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata õhusõidukiga kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist lendamist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒4 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit.

(10) Raadioside piiramisel mehitamata õhusõiduki maanduma sundimiseks tuleb arvesse võtta elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud raadioside piiramise korda.

§ 60³. Ettekirjutus ja sunniraha määr

(1) Transpordiametil on õigus teha lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on oma pädevuse piires õigus teha lennuettevõtjale või lennujaama haldajale ettekirjutus käesoleva seaduse § 60¹ lõikes 6 nimetatud Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste täitmiseks. Ettekirjutust ei ole võimalik teha tarbija ja vedaja vahelise veolepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks.

(3) Konkurentsiametil on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus haldaja rakendatavate tasumäärade või tema muu tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse 8². peatükis või § 50³⁹ lõikes 2 sätestatud nõuetega. Konkurentsiametil on õigus teha maapealsele teenindajale ettekirjutus teenindaja tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse § 50³⁹ lõikes 2 sätestatud nõudega.

(5) Ettekirjutus tuleb viivitamata täita ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

(6) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 3500 eurot.

9². peatükk VASTUTUS

§ 60⁴. Lennuvälja, kopteriväljaku või aeronavigatsiooniteenuse osutaja tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumine või nende paigutamise nõuete rikkumine

§ 60⁵. Paigutamisnõuete rikkumine ning ebaseaduslik paigutamine ja ehitamine

(1) Lennuvälja, kopteriväljaku või aeronavigatsiooniteenuse osutaja tähistusmärkide või -seadmete või rajatiste paigutamise nõuete rikkumise, samuti lennuvälja või kopteriväljaku eristamiseks kasutatavate tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või seadmete lennuväljale või kopteriväljakule või nende lähiümbrusesse paigutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või lindude kogunemist soodustavate ehitiste ehitamise või pürotehniliste toodete kasutamise eest ilma lennuvälja või kopteriväljaku juhtkonna loata –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 60⁶. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmine

(1) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmise eest teatamiskohustusliku isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

§ 60⁷. Lennuvälja või kopteriväljaku käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamise nõuete rikkumine

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku või lennuliikluse teenindamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60⁸. Õhusõidukite või nende seadmete rikkumine

§ 60⁹. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis

(1) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 60¹⁰. Lennunduse julgestusnõuete rikkumine

(1) Lennunduse julgestusnõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 60¹¹. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi käitamistingimuste rikkumine

§ 60¹². Tehnilise rikkega või lennukõlbmatu õhusõiduki juhtimine

(1) Tehnilise rikke tõttu käitamiseks keelatud õhusõiduki juhtimise või lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, vastava loata ümberehitatud, kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60¹³. Tehnilise rikkega õhusõidukit juhtima lubamine

(1) Õhusõidukit, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60¹⁴. Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine

(1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud varaline kahju, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 60¹⁵. Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus ära on võetud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60¹⁶. Õhusõiduki juhtimise üleandmine juhtimisõiguseta isikule

(1) Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 60¹⁷. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamise lubamine

(1) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise lubamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60¹⁸. Joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamine

(1) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60¹⁹. Juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine

(1) Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60²⁰. Õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt

(1) Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 60²¹. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

§ 60²². Lennuliiklusteenuse osutamine pädevuseta isiku poolt

(1) Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori loata või nõutava pädevuseta isiku poolt, lennuliikluse teeninduse üleandmise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori loata või nõutava pädevuseta isikule, sellise isiku operatsioonilisele tööle lubamise eest, õhusõidukit hooldanud isiku poolt õhusõidukile hooldustõendi väljaandmise eest, kui isikul ei olnud sellise hooldustõendi väljaandmise pädevust, samuti hoolduse eest isiku poolt, kellel ei olnud selleks pädevust, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60²³. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine õhuveos

(1) Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest õhuveos –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60²⁴. Keskkonnaohtliku õhusõiduki juhtimine

(1) Õhusõiduki, mille heidete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60²⁵. Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamine

(1) Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60²⁶. Lennuliikluse teeninduse üleandmine ebapädevale isikule

§ 60²⁷. Lennuliikluse lennujuhi korralduste eiramine

(1) Õhusõiduki kapteni poolt lennuliikluse lennujuhi õiguspäraste korralduste eiramise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60²⁸. Transpondri kasutamata jätmine

(1) Transpondri kasutamata jätmise eest kontrollitavas õhuruumis, kui selleks puudub asjaomase lennuliiklusteenistuse luba, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60²⁹. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamine

§ 60³⁰.

§ 60³¹. Sertifikaadinõuete rikkumine

(1) Transpordiameti väljaantava sertifikaadi nõuete rikkumise või sertifikaadita tegutsemise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60³². Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimata jätmine

§ 60³³.

§ 60³⁴. Hooldustõendi väljaandmine selleks pädevust mitteomava isiku poolt

§ 60³⁵. Õhusõiduki käitamine ärilisel eesmärgil lennuettevõtja sertifikaadita, kõrge riskitasemega ärilise erilennu teostamine ja mitte-EASA õhusõiduki käitamine erilennul ilma loata

(1) Ärilise lennutranspordi või kõrge riskitasemega ärilise erilennu teostamise või mitte-EASA õhusõiduki käitamise eest erilennul ilma kehtiva sertifikaadi või loata –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60³⁶.

§ 60³⁷. Välisriigi relvastatud pardasaatja poolt relva ja laskemoona kandmise ning hoiuleandmise nõuete rikkumine

(1) Välisriigi relvastatud pardasaatja poolt relva ja laskemoona kandmise ning hoiuleandmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60³⁸.

§ 60³⁹. Läbipääsuloa mittenõuetekohane kandmine

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal läbipääsuloa nähtaval kohal mittekandmise eest läbipääsuluba omava isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 60⁴⁰. Volituseta julgestuspiirangualale sisenemine

(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale või lennujaama kinnise ala muudele osadele selleks volitusi omamata sisenemise või selle võimaldamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see pannakse toime ettenähtud läbipääsu läbimata, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60⁴¹. Transpordiameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamine

(1) Transpordiameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamise eest  –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60⁴². Keelatud eseme või aine julgestuspiirangualale viimine

(1) Tsiviilkäibes keelatud relva, külmrelva, gaasirelva, tulirelva, tulirelva olulise osa või mulaaži, laskemoona või lõhkeseadeldise, lõhkeseadeldise olulise osa või mulaaži lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale viimise või viimise katse eest selleks volitusi omamata –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60⁴³. Menetlus

§ 60⁴⁴. Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

§ 60⁴⁵. Menetlus

§ 60⁴⁶. Deklareerimiskohustusega koolitustegevuse ja lennutegevuse deklareerimata jätmine

(1) Deklareerimiskohustusega koolitustegevuse ja lennutegevuse deklareerimata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 60⁴⁷. Lennuliiklusvoogude juhtimise ühiste eeskirjade nõuete rikkumine

(1) Lennuliiklusvoogude juhtimise ühiste eeskirjade nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.

§ 60⁴⁸. Menetlus

§ 60⁴⁹. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisija vedamisest keeldumine või talle lennureisil abi osutamata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 artiklis 3, 7, 8 või 10 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 60⁵⁰. Reisija teavitamata jätmine või abi osutamata jätmine tühistatud või hilinenud reisi korral või reisist mahajätmisel

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 4, 5, 6, 8, 11 või 14 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.

§ 60⁵¹. Lennuteenuse hinna avaldamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklis 23 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 60⁵². Menetlus

§ 60⁵³. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumine

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.

§ 60⁵⁴. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt

(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimise eest kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.

§ 60⁵⁵. Mehitamata õhusõiduki juhtimine joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt

(1) Mehitamata õhusõiduki juhtimise eest joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 60⁵⁶. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 60⁵–60⁷, 60⁹, 60¹⁰, 60¹²–60²⁰, 60²²–60²⁵, 60²⁷, 60²⁸, 60³¹, 60³⁵, 60³⁹–60⁴², 60⁴⁶, 60⁴⁷ ja 60⁵³–60⁵⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

(1) Käesoleva seaduse §-s 60¹⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi, kui väärtegu on seotud lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus Kaitsevägi või Välisluureamet on § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.

(1) Käesoleva seaduse §-s 60¹⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, kui väärtegu on seotud lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet on § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.

(1) Käesoleva seaduse §-s 60¹⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsepolitseiamet, kui väärtegu on seotud geograafilises alas või ajutises geograafilises alas, kus Kaitsepolitseiamet on § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.

(1) Käesoleva seaduse §-s 60¹⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet, kui väärtegu on seotud lennupiirangutega alas või geograafilises alas, kus Keskkonnaamet on § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.

(1) Käesoleva seaduse §-s 60¹⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on vangla, kui väärtegu on seotud geograafilises alas, kus vangla on § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.

(1) Käesoleva seaduse §-s 60¹⁴ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet, kui väärtegu on seotud ajutises geograafilises alas, kus Maksu- ja Tolliamet on § 4¹ lõike 7 alusel määratud loa andjaks, loata lendamisega või loas sätestatud tingimuse rikkumise korral.

(2) Käesoleva seaduse §-s 60³⁷ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 60⁴⁹–60⁵¹ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 61. Lennundusalaste dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seadusega

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

§ 61¹.

§ 61². Lennuameti loal avariimajakaga varustamise erisus

§ 61³. Lennukõlblikkuse kontrolli teostamise erisus

(1) Käesoleva seaduse § 7¹ lõikes 1 sätestatud erisust § 10 lõikes 3 nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta ning § 10 lõiget 3 kohaldatakse alates 2009. aasta 1. oktoobrist.

§ 61⁴. Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktori tunnustuse kehtivus

(1) Enne 2018. aasta 15. märtsi välja antud lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktori tunnustus kehtib kuus kuud, mille jooksul annab Transpordiamet kehtiva julgestusinspektori tunnustuse alusel selle omajale välja julgestusinstruktori sertifikaadi.

§ 62. Seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 63. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. septembril.