LegalizeReform history
Lennundusseadus
59 versions
· 2025-12-30
2025-12-31
2024-12-31
2024-10-17
2024-06-30
2024-06-27
2024-03-20
2023-06-30
2022-12-31
2022-07-08
2022-06-26
2022-06-17
2021-12-31
2020-12-31
Changes on 2020-12-31
@@ -40,7 +40,7 @@
.
(2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Lennuamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajad.
(2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Transpordiamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajad.
(3) Õhusõidukite liiklemisel Tallinna lennuinfopiirkonnas tuleb juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määrusi (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66).
@@ -58,7 +58,7 @@
.
(6) Lennuamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.
(6) Transpordiamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.
(7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda valdkonna eest vastutav minister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab
@@ -80,51 +80,49 @@
(1) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.
(2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Lennuamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83*bis* nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.
(2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Transpordiamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83*bis* nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.
##### § 7. Tsiviillennunduse riiklik juhtimine
(1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.
(2) Eestis kohaldatakse 1990. aasta Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe alusel välja antud „Ühtseid lennundusnõudeid” (*Joint Aviation Requirements* – JAR). „Ühtsete lennundusnõuete” tõlked avaldatakse ametlikus teatajas „Lennuameti Teataja”.
(1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Transpordiamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.
(3) Eestis rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite (*Joint Aviation Authorities* – JAA) menetlustoiminguid (*Joint Implementation Procedures* – JIP).
(4) Lennundustegevusega tegelevate isikute suhtes võib Lennuameti peadirektor lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.
(5) Lennuameti peadirektor võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi.
(6) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite järgimiseks.
(7) Lennuamet on riiklik järelevalveasutus (*national supervisory authority* – NSA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 1–9), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 10–19) mõistes.
(10) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikes 4 nimetatud erandeid teeb Lennuamet.
(4) Lennundustegevusega tegelevate isikute suhtes võib Transpordiamet lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.
(5) Transpordiamet võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi.
(6) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite järgimiseks.
(7) Transpordiamet on riiklik järelevalveasutus (*national supervisory authority* – NSA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 1–9), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 10–19) mõistes.
(10) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikes 4 nimetatud erandeid teeb Transpordiamet.
##### § 7<sup>1</sup>. Nõuetele vastavuse kontroll ja kontrolliva isiku tunnustamine
(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks vajaliku pädevuse puudumisel võib Lennuamet tunnustada nõuetele vastavust kontrolliva isikuna pädevusnõuetele vastavat isikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Lennuameti tunnustatud isik esitab pärast nõuetele vastavuse kontrolli Lennuametile kontrolli lõppakti. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli lõppakti alusel väljastab käesoleva seaduse kohaseid sertifikaate ja lube ning teeb haldusotsuseid Lennuamet.
(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Lennuamet hindab kontrolliva isiku vastavust komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1–194) I lisa (M-osa) B-jaos ja II lisa (145. osa) B-jaos, komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.08.2012, lk 1–85), lisa 21. osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 I lisas sätestatud nõuetele.
(6) Nõuetele vastavust kontrolliva isiku tunnustamiseks tuleb esitada Lennuametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks vajaliku pädevuse puudumisel võib Transpordiamet tunnustada nõuetele vastavust kontrolliva isikuna pädevusnõuetele vastavat isikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik esitab pärast nõuetele vastavuse kontrolli Transpordiametile kontrolli lõppakti. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli lõppakti alusel väljastab käesoleva seaduse kohaseid sertifikaate ja lube ning teeb haldusotsuseid Transpordiamet.
(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Transpordiamet hindab kontrolliva isiku vastavust komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1–194) I lisa (M-osa) B-jaos ja II lisa (145. osa) B-jaos, komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.08.2012, lk 1–85), lisa 21. osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 I lisas sätestatud nõuetele.
(6) Nõuetele vastavust kontrolliva isiku tunnustamiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) vastavalt tunnustatavale valdkonnale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastava õigusakti nõuetekohast kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi ning asjakohast kutsealusõpet ja jätkukoolitust tõendavad dokumendid.
(7) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Lennuamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 esitatule küsida täiendavat informatsiooni.
(8) Lennuamet teeb tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.
(9) Lennuamet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
(7) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Transpordiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 esitatule küsida täiendavat informatsiooni.
(8) Transpordiamet teeb tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.
(9) Transpordiamet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
(10) Tunnustamise otsus kehtib kaks aastat.
@@ -132,7 +130,7 @@
##### § 7<sup>2</sup>. Eesti õhuruumi kasutamine riigikaitseks ja kaitselennundus
(1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab kaitsevägi koostöös Lennuametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.
(1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab kaitsevägi koostöös Transpordiametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.
(2) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel, samuti tsiviillennunduse ja kaitselennunduse koostöö korra Eesti õhuruumi kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.
@@ -142,7 +140,7 @@
(1) Eesti õhuruumi tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel kasutamise tagamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni.
(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, kaitseväe ja Lennuameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, kaitseväe ja Transpordiameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(3) Komisjon jälgib õhuruumi kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis ning teeb ettepanekud nende põhimõtete rakendamiseks.
@@ -152,7 +150,7 @@
(1) Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgiks on lennundusohutusega seotud valdkondade korraldamine riiklikul tasemel tsiviillennunduse ohutustaseme tõstmiseks. Lennundusohutusprogrammis kajastatavateks teemadeks on ohutusalased tegevussuunad ja eesmärgid, ohutusriskide juhtimine, ohutuse tagamine ning ohutusalane teavitus.
(2) Riiklikku lennundusohutusprogrammi viivad ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet, kelle pädevuses on lennundusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine.
(2) Riiklikku lennundusohutusprogrammi viivad ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Transpordiamet, kelle pädevuses on lennundusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine.
##### § 7<sup>5</sup>. Riiklik lihtsustamiskava
@@ -162,27 +160,27 @@
##### § 7<sup>6</sup>. Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise luba
(1) Kui isik kavatseb rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest tulenevate lennundusohutusnõuete täitmiseks Euroopa Lennundusohutusameti väljatöötatud nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite asemel alternatiivseid meetodeid, siis peab ta taotlema Lennuametilt selliste meetodite kasutamiseks loa.
(2) Loa saamiseks esitab taotleja Lennuametile taotluse ning alternatiivsete meetodite kirjeldused ja analüüsid koos riskihinnangutega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 rakendusmäärustes sätestatud nõuetele.
(3) Lennuamet teeb nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete esitamisest arvates. Lennuamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu.
(4) Lennuamet annab loa, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmise.
(5) Lennuamet keeldub loa andmisest, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.
(1) Kui isik kavatseb rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest tulenevate lennundusohutusnõuete täitmiseks Euroopa Lennundusohutusameti väljatöötatud nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite asemel alternatiivseid meetodeid, siis peab ta taotlema Transpordiametilt selliste meetodite kasutamiseks loa.
(2) Loa saamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse ning alternatiivsete meetodite kirjeldused ja analüüsid koos riskihinnangutega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 rakendusmäärustes sätestatud nõuetele.
(3) Transpordiamet teeb nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu.
(4) Transpordiamet annab loa, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmise.
(5) Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.
(6) Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa taotluse läbivaatamise ning loa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(7) Lennuamet tunnistab nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks, kui isiku kohaldatavad meetmed ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.
(8) Lennuamet võib nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks tunnistada, kui loa andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud.
(7) Transpordiamet tunnistab nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks, kui isiku kohaldatavad meetmed ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.
(8) Transpordiamet võib nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks tunnistada, kui loa andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud.
### 2. peatükk ÕHUSÕIDUKI VALMISTAMINE, HOOLDAMINE, LENNU JA KESKKONNAKÕLBLIKKUS
##### § 8. EASA õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioon ning selle sertifikaat
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1 nimetatud Euroopa Lennundusohutusameti (*European Aviation Safety Agency* – EASA) pädevusse kuuluva õhusõiduki (edaspidi *EASA õhusõiduk*) tootja- või hooldusorganisatsioon on EASA õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Lennuameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1 nimetatud Euroopa Lennundusohutusameti (*European Aviation Safety Agency* – EASA) pädevusse kuuluva õhusõiduki (edaspidi *EASA õhusõiduk*) tootja- või hooldusorganisatsioon on EASA õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Transpordiameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.
(2) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab
@@ -224,7 +222,7 @@
3) hooldusprogrammi järgsete hooldustöödega;
4) kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade, milleks on muu hulgas tootjariigi või konstrueerijariigi pädeva asutuse välja antud lennukõlblikkusdirektiivid ja lennukõlblikkust mõjutavad käitamisdirektiivid ning Lennuameti peadirektori üldkorralduslikud ettekirjutused, täitmisega;
4) kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade, milleks on muu hulgas tootjariigi või konstrueerijariigi pädeva asutuse välja antud lennukõlblikkusdirektiivid ja lennukõlblikkust mõjutavad käitamisdirektiivid ning Transpordiameti üldkorralduslikud ettekirjutused, täitmisega;
5) muudatus- ja remonditööde tegemisega vastavalt mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile, milleks on muu hulgas lennukõlblikkuseeskirjad ning mitte-EASA õhusõiduki või komponendi tüübikonstruktsiooni eest vastutaja välja antud dokumentatsioon;
@@ -248,9 +246,9 @@
(2) Hooldustööde tegemisel peavad olema täidetud kõik asjakohased nõuded, mis tulenevad mitte-EASA õhusõiduki tehnilisest normdokumentatsioonist.
(3) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponent, mille ressurssi väljendatakse kalenderajas, maandumistes või tsüklites, ei tohi ületada hooldusprogrammis määratud ressurssi, välja arvatud juhul, kui loa ressursi ületamiseks annab Lennuamet.
(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid korraldatakse kooskõlas mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammiga. Hooldusprogramm ja selle muudatused kooskõlastatakse Lennuametiga.
(3) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponent, mille ressurssi väljendatakse kalenderajas, maandumistes või tsüklites, ei tohi ületada hooldusprogrammis määratud ressurssi, välja arvatud juhul, kui loa ressursi ületamiseks annab Transpordiamet.
(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid korraldatakse kooskõlas mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammiga. Hooldusprogramm ja selle muudatused kooskõlastatakse Transpordiametiga.
(5) Hooldusprogramm peab vastama järgmistele nõuetele:
@@ -260,7 +258,7 @@
3) vastama mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile.
(6) Lennuamet keeldub hooldusprogrammi ja selle muudatuste kooskõlastamisest, kui hooldusprogramm ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
(6) Transpordiamet keeldub hooldusprogrammi ja selle muudatuste kooskõlastamisest, kui hooldusprogramm ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
(7) Hooldusprogrammis kajastatavate teemade loetelu ja nõuded hooldusprogrammi koostamisele kehtestab
@@ -274,7 +272,7 @@
(1) Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö tehakse tehnilise normdokumentatsiooni järgi.
(2) Kui mitte-EASA õhusõidukil puudub kavandatava muudatus- ja remonditöö tehniline normdokumentatsioon, võib kasutada Lennuameti kooskõlastatud dokumentatsiooni.
(2) Kui mitte-EASA õhusõidukil puudub kavandatava muudatus- ja remonditöö tehniline normdokumentatsioon, võib kasutada Transpordiameti kooskõlastatud dokumentatsiooni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:
@@ -288,21 +286,21 @@
5) vajaduse korral lisatööde loetelu.
(4) Lennuamet ei kooskõlasta õhusõiduki muudatus- ja remonditöö dokumentatsiooni, kui muudatus- ja remonditöö tulemusena ei ole tagatud mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus.
(4) Transpordiamet ei kooskõlasta õhusõiduki muudatus- ja remonditöö dokumentatsiooni, kui muudatus- ja remonditöö tulemusena ei ole tagatud mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus.
##### § 9<sup>6</sup>. Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööde tegija
(1) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd võib teha:
1) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti väljastatud komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohane lennundustehnilise töötaja luba;
2) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti tunnustatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva asutuse välja antud lennundustehnilise töötaja luba;
1) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti väljastatud komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohane lennundustehnilise töötaja luba;
2) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti tunnustatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva asutuse välja antud lennundustehnilise töötaja luba;
3) piloodiluba omav mitte-EASA õhusõiduki omanik (edaspidi *omanik-piloot*);
4) käesoleva seaduse § 9<sup>11</sup> lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;
5) Lennuameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.
5) Transpordiameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloot võib teha hooldustöid mitte-EASA õhusõidukile, mille maksimaalne stardimass on 2730 kg ja millega lennatakse ainult visuaallennureeglite järgi.
@@ -310,11 +308,11 @@
(4) Mitte-EASA õhusõiduki komponentide hooldust võib teha:
1) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Lennuameti poolt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa 145. osa kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;
1) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Transpordiameti poolt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa 145. osa kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;
2) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega käesoleva seaduse § 9<sup>11</sup> lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;
3) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Lennuameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev hooldusorganisatsioon.
3) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Transpordiameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev hooldusorganisatsioon.
(5) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponenti, mille hooldus ei tingi selle eemaldamist õhusõidukilt ja mille hooldus on kirjeldatud õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis, võib hooldada komponendi hoolduse pädevuseta käesoleva seaduse § 9<sup>11</sup> lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon.
@@ -466,7 +464,7 @@
##### § 9<sup>12</sup>. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotlus ja taotluse läbivaatamine
(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse vaatab Lennuamet läbi ning teeb sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse vaatab Transpordiamet läbi ning teeb sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(2) Taotleja esitab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
@@ -480,7 +478,7 @@
2) alltöövõtjatega sõlmitud lepingute koopiad.
(4) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlejale esitatud nõuded ei ole täidetud, võib Lennuamet taotluse läbivaatamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui üheksaks kuuks, teavitades sellest taotluse esitajat.
(4) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlejale esitatud nõuded ei ole täidetud, võib Transpordiamet taotluse läbivaatamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui üheksaks kuuks, teavitades sellest taotluse esitajat.
(5) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
@@ -498,13 +496,13 @@
(1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll on iga-aastane õhusõiduki ja selle dokumentatsiooni vastavuse hindamine jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(2) Õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib Lennuamet, sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon või käesoleva seaduse § 7<sup>1</sup> kohaselt Lennuameti tunnustatud isik.
(4) EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi Lennuamet või käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.
(4) Mitte-EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab Lennuamet lennukõlblikkussertifikaadi. Lennukõlblikkussertifikaat kehtib üks aasta.
(4) Mitte-EASA õhusõiduki omanik või käitaja esitab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks Lennuametile järgmised dokumendid:
(2) Õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib Transpordiamet, sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon või käesoleva seaduse § 7<sup>1</sup> kohaselt Transpordiameti tunnustatud isik.
(4) EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi Transpordiamet või käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.
(4) Mitte-EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab Transpordiamet lennukõlblikkussertifikaadi. Lennukõlblikkussertifikaat kehtib üks aasta.
(4) Mitte-EASA õhusõiduki omanik või käitaja esitab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks Transpordiametile järgmised dokumendid:
1) õhusõiduki kaalumistunnistus;
@@ -514,13 +512,13 @@
4) õhusõiduki lennukäsiraamat.
(4) Lennuamet annab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või keeldub selle andmisest 45 päeva jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(4) Transpordiamet annab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või keeldub selle andmisest 45 päeva jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(4) Lennukõlblikkussertifikaat antakse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed vastavad jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(4) Lennuamet tunnistab lennukõlblikkussertifikaadi kehtetuks või peatab sertifikaadi kehtivuse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ei vasta jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(5) Lennuameti tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Transpordiamet tunnistab lennukõlblikkussertifikaadi kehtetuks või peatab sertifikaadi kehtivuse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ei vasta jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(5) Transpordiameti tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
##### § 10<sup>1</sup>. Õhusõiduki tehnilisele lisavarustusele esitatavad nõuded
@@ -558,11 +556,11 @@
(3) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusele vastavust tunnistab sertifikaat, milles sisalduvad andmed õhusõiduki kohta, sertifitseerimise aluseks olevad normid ning mürataseme ja mootorite emissiooni arvulised näitajad.
(4) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaadi väljastab Lennuamet.
(4) Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkussertifikaadi väljastab Transpordiamet.
##### § 15<sup>1</sup>. Õhusõiduki käitaja tegevuskeeld
(1) Kui õhusõiduki käitaja ei täida atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid, siis võib Lennuamet Keskkonnaministeeriumi ettepanekul teha Euroopa Komisjonile taotluse kehtestada asjaomasele õhusõiduki käitajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), artikli 16 lõike 10 kohane tegevuskeeld.
(1) Kui õhusõiduki käitaja ei täida atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid, siis võib Transpordiamet Keskkonnaministeeriumi ettepanekul teha Euroopa Komisjonile taotluse kehtestada asjaomasele õhusõiduki käitajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), artikli 16 lõike 10 kohane tegevuskeeld.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:
@@ -574,9 +572,9 @@
4) soovitus tegevuskeelu kehtestamise ulatuse ja tingimuste kohta.
(3) Kui Euroopa Komisjon on kehtestanud õhusõiduki käitajale tegevuskeelu, keelab Lennuamet otsuses nimetatud käitajale kuuluva õhusõiduki Eesti Vabariigi territooriumile sisenemise, territooriumil liiklemise ja territooriumilt väljumise, võttes kasutusele asjakohased meetmed.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete rakendamist teavitab Lennuamet Euroopa Komisjoni ja õhusõiduki käitajat, kelle suhtes tegevuskeeldu kohaldati.
(3) Kui Euroopa Komisjon on kehtestanud õhusõiduki käitajale tegevuskeelu, keelab Transpordiamet otsuses nimetatud käitajale kuuluva õhusõiduki Eesti Vabariigi territooriumile sisenemise, territooriumil liiklemise ja territooriumilt väljumise, võttes kasutusele asjakohased meetmed.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete rakendamist teavitab Transpordiamet Euroopa Komisjoni ja õhusõiduki käitajat, kelle suhtes tegevuskeeldu kohaldati.
### 3. peatükk ÕHUSÕIDUKITE REGISTRID
@@ -584,7 +582,7 @@
(1) Õhusõidukite register on andmekogu, mida peetakse õhusõidukite üle arvestuse pidamiseks, neile riikkondsuse andmiseks ning registerpantide registreerimiseks. Õhusõidukite registrisse ei kanta kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavaid õhusõidukeid.
(2) Õhusõidukite registri vastutav töötleja on Lennuamet.
(2) Õhusõidukite registri vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Õhusõidukite registri pidamise põhimääruse kehtestab
@@ -606,7 +604,7 @@
2) õhusõidukil on Eestis väljaantud lennuluba, lennukõlblikkussertifikaat või mõne teise riigi pädeva asutuse väljaantud ja Eestis tunnustatud lennukõlblikkussertifikaat;
3) õhusõiduki tüüp on sertifitseeritud Eestis tunnustatud lennukõlblikkusnõuete alusel või Lennuameti poolt tunnustatud.
3) õhusõiduki tüüp on sertifitseeritud Eestis tunnustatud lennukõlblikkusnõuete alusel või Transpordiameti poolt tunnustatud.
(2) Õhusõiduk, millel puudub kehtiv lennukõlblikkussertifikaat või lennuluba, kantakse õhusõidukite registrisse ajutiselt kuni kolmeks kuuks, kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõuded on täidetud.
@@ -628,7 +626,7 @@
(2) Õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik on kohustatud registri vastutavale töötlejale viivitamata teatama registrisse kantud andmete muutumisest.
(3) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peab õhusõiduki uus omanik sellest Lennuametile teatama kümne päeva jooksul. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.
(3) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peab õhusõiduki uus omanik sellest Transpordiametile teatama kümne päeva jooksul. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.
(4) Õhusõiduki omandiõiguse üleminekut tõendavad kokkulepped esitatakse registri vastutavale töötlejale registrikannete tegemiseks kirjalikult. Õhusõiduki omandiõigust või koormatisi tõendavad võõrkeelsed dokumendid esitatakse registri volitatud töötlejale registrikannete tegemiseks koos eestikeelsete tõlgetega vajalikus mahus ja juhul, kui registri volitatud töötleja peab seda registrikannete õigsuse tagamisel vajalikuks.
@@ -750,9 +748,9 @@
(1) Õhusõiduki lennundustehnilise töötajana, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatorina ning käesoleva seaduse § 27 lõikes 2<sup>1</sup> määratletud lennumeeskonna liikmena (edaspidi *lennundusspetsialist*) on lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv Eestis välja antud või välisriigis välja antud ning Eestis tunnustatud lennundusluba.
(2) Lennundusspetsialiste eksamineerib, lennunduslube annab välja ja välisriigis väljaantud lennunduslube tunnustab ning nende kohta peab arvestust Lennuamet.
(3) Lennundusloa taotluse läbivaatamise, lennundusloa uuendamise ja lennundusloa duplikaadi taotluse läbivaatamise eest, lennundusloa iga uue kande tegemise ja lennundusloa kannete kehtivusaja pikendamise eest, välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest ning lennundusloa eksami sooritamise eest Lennuametis tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) Lennundusspetsialiste eksamineerib, lennunduslube annab välja ja välisriigis väljaantud lennunduslube tunnustab ning nende kohta peab arvestust Transpordiamet.
(3) Lennundusloa taotluse läbivaatamise, lennundusloa uuendamise ja lennundusloa duplikaadi taotluse läbivaatamise eest, lennundusloa iga uue kande tegemise ja lennundusloa kannete kehtivusaja pikendamise eest, välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest ning lennundusloa eksami sooritamise eest Transpordiametis tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 kehtestatud vormi 26 ja komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1−193), nõuetele vastavaks lennundusloaks tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
@@ -760,7 +758,7 @@
(1) Raadioside pidamiseks lennundussagedustel vahemikus 118,000–137,000 MHz peab isikul olema lennunduse raadioside luba, mis annab õiguse pidada raadiosidet vastavalt loale kantud tingimustele.
(2) Lennunduse raadioside lubasid annab välja Lennuamet.
(2) Lennunduse raadioside lubasid annab välja Transpordiamet.
(3) Lennunduse raadioside loa väljaandmise korra kehtestab
@@ -780,9 +778,9 @@
1) Eestis registreeritud lennuettevõtja juures töötavale õhusõiduki meeskonnaliikmele, kes on Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane, kes täidab oma tööülesandeid õhusõiduki pardal ja kellel on seetõttu vaja ületada riigipiiri lihtsustatud korras;
2) järelevalvet ja kontrolli teostavale Lennuameti ametnikule.
(2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Lennuamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati ei anta välja või õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui selle taotleja:
2) järelevalvet ja kontrolli teostavale Transpordiameti ametnikule.
(2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Transpordiamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati ei anta välja või õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat tunnistatakse kehtetuks, kui selle taotleja:
1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele;
@@ -800,9 +798,9 @@
(2) Rahvusvahelises lennuliikluses osaleva lennumeeskonna liikme ja rahvusvahelist lennuliiklusteenust osutava lennujuhi ning lennujuhi õpilase lennunduse erialakeele oskustase inglise keeles peab vastama vähemalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas 1 sätestatud keeleoskusskaala 4. tasemele.
(3) Lennunduse erialakeele oskustaseme määramiseks kasutatavad testid peavad olema Lennuametiga kooskõlastatud.
(4) Lennuamet tunnustab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tulemusi.
(3) Lennunduse erialakeele oskustaseme määramiseks kasutatavad testid peavad olema Transpordiametiga kooskõlastatud.
(4) Transpordiamet tunnustab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tulemusi.
(5) Keeleoskusskaala 4. taseme tõendamiseks sooritatud tasemetesti läbinule kehtib erialakeele oskustase kolm aastat.
@@ -818,27 +816,27 @@
##### § 23<sup>4</sup>. Lennunduse erialakeele oskustaseme testija
(1) Lennunduse erialakeele oskustaseme teste korraldab lennunduse erialakeele oskustaseme testija, kasutades selleks Lennuameti volitatud erialakeele oskustaseme eksamineerijaid.
(2) Lennunduse erialakeele oskustaseme testijal peab olema Lennuameti välja antud lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaat.
(1) Lennunduse erialakeele oskustaseme teste korraldab lennunduse erialakeele oskustaseme testija, kasutades selleks Transpordiameti volitatud erialakeele oskustaseme eksamineerijaid.
(2) Lennunduse erialakeele oskustaseme testijal peab olema Transpordiameti välja antud lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaat.
(3) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaat antakse välja esmase tähtajaga kolm aastat. Sertifikaati pikendatakse tähtajatult.
(4) Lennuamet keeldub erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud õigusakti alusel nõutud dokumente.
(5) Lennuamet võib erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija:
(4) Transpordiamet keeldub erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud õigusakti alusel nõutud dokumente.
(5) Transpordiamet võib erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija:
1) ei ole järginud enda koostatud erialakeele oskustesti korraldamise juhendit;
2) on kaasanud keeletaseme eksamineerijateks vajaliku volituseta isikuid;
3) on kasutanud teste, millel puudub Lennuameti kooskõlastus;
4) ei täida Lennuameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutuse nõudeid või
5) on esitanud Lennuametile tegevuse peatamise või lõpetamise avalduse.
(6) Kui erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.
3) on kasutanud teste, millel puudub Transpordiameti kooskõlastus;
4) ei täida Transpordiameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutuse nõudeid või
5) on esitanud Transpordiametile tegevuse peatamise või lõpetamise avalduse.
(6) Kui erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse.
(7) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning sertifikaadi vormi kehtestab
@@ -848,7 +846,7 @@
##### § 23<sup>5</sup>. Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija
(1) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerimiseks peab eksamineerijal olema Lennuameti välja antud sellekohane volitus.
(1) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerimiseks peab eksamineerijal olema Transpordiameti välja antud sellekohane volitus.
(2) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitus kehtib kolm aastat. Volitust pikendatakse uueks kolmeaastaseks perioodiks eksamineerija taotlusel tingimusel, et eksamineerija on osalenud eelmise volituse kehtivuse ajal vähemalt viiel erialakeele oskustaseme testimisel.
@@ -860,7 +858,7 @@
3) kõrgharidusega inglise keele filoloog, kes valdab nii lennunduse raadioside kui ka üldist lennundusterminoloogiat.
(4) Lennuamet keeldub volituse väljaandmisest või tunnistab selle kehtetuks, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tingimustele.
(4) Transpordiamet keeldub volituse väljaandmisest või tunnistab selle kehtetuks, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tingimustele.
(5) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise korra ning volituse vormi kehtestab
@@ -868,31 +866,31 @@
##### § 23<sup>6</sup>. Salongitöötaja tunnistuse väljaandmine
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase salongitöötaja tunnistuse saamiseks esitab taotleja Lennuametile koos taotlusega järgmised dokumendid:
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase salongitöötaja tunnistuse saamiseks esitab taotleja Transpordiametile koos taotlusega järgmised dokumendid:
1) koolituskursuse läbimist tõendav dokument;
2) koolitusorganisatsiooni või lennuettevõtja sertifikaat, kui koolituskursust ei läbitud Eesti Lennuameti järelevalve all olevas lennundusorganisatsioonis;
2) koolitusorganisatsiooni või lennuettevõtja sertifikaat, kui koolituskursust ei läbitud Eesti Transpordiameti järelevalve all olevas lennundusorganisatsioonis;
3) salongitöötaja tervisearuanne;
4) isikut tõendava dokumendi koopia, kui tegemist on välisriigi kodanikuga.
(2) Lennuamet teeb tunnistuse andmise või andmisest keeldumise otsuse viie päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.
(2) Transpordiamet teeb tunnistuse andmise või andmisest keeldumise otsuse viie päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.
(3) Salongitöötaja tunnistuse kehtivuse peatamine toimub komisjoni määruses (EL) 1178/2011 sätestatud alustel ja käesoleva seaduse §-s 25<sup>1</sup> sätestatud korras.
(4) Lennuamet taastab salongitöötaja tunnistuse kehtivuse, kui salongitöötaja tunnistuse omanik tõendab, et kehtivuse peatamise alused on ära langenud ja ta vastab salongitöötaja tunnistuse väljaandmise tingimustele. Lennuamet tunnistab salongitöötaja tunnistuse kehtetuks, kui tunnistuse omanik ei ole taotlenud tunnistuse kehtivuse taastamist kolme aasta jooksul selle kehtivuse peatamisest arvates.
(5) Lennuamet võib sõlmida halduslepingu salongitöötaja tunnistuste väljaandmise ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(6) Haldusülesande täitmise üle teostab järelevalvet Lennuamet.
(7) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, korraldab selle edasise täitmise Lennuamet.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanne on üle antud, on selle täitjal õigus võtta tunnistuse andmise eest tasu, mille suurus ei ületa Lennuameti poolt salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu määra.
(9) Salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, kui taotluse läbivaatajaks on Lennuamet.
(4) Transpordiamet taastab salongitöötaja tunnistuse kehtivuse, kui salongitöötaja tunnistuse omanik tõendab, et kehtivuse peatamise alused on ära langenud ja ta vastab salongitöötaja tunnistuse väljaandmise tingimustele. Transpordiamet tunnistab salongitöötaja tunnistuse kehtetuks, kui tunnistuse omanik ei ole taotlenud tunnistuse kehtivuse taastamist kolme aasta jooksul selle kehtivuse peatamisest arvates.
(5) Transpordiamet võib sõlmida halduslepingu salongitöötaja tunnistuste väljaandmise ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(6) Haldusülesande täitmise üle teostab järelevalvet Transpordiamet.
(7) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, korraldab selle edasise täitmise Transpordiamet.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanne on üle antud, on selle täitjal õigus võtta tunnistuse andmise eest tasu, mille suurus ei ületa Transpordiameti poolt salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivu määra.
(9) Salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, kui taotluse läbivaatajaks on Transpordiamet.
##### § 24. Lennunduslubade väljaandmise nõuded
@@ -936,17 +934,17 @@
##### § 24<sup>6</sup>. Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat
(1) Lennuamet lahendab komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates. Lennuamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(1) Transpordiamet lahendab komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(2) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
##### § 24<sup>7</sup>. Lennundusarsti tunnistus
(1) Lennuamet lahendab komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusarsti tunnistuse taotluse tunnistuse andmise või selle andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.
(2) Lennuamet lahendab selle lennundusarsti taotluse, kellel on komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohane lennundusarsti tunnistus ja kes soovib saada klassi 1 tervisetõendite kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalike arstlike läbivaatuste korraldamise pädevust, tema pädevuse laiendamisega või sellest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.
(3) Komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusarsti tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks esitab taotleja Lennuametile taotluse vähemalt 30 päeva enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist.
(1) Transpordiamet lahendab komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusarsti tunnistuse taotluse tunnistuse andmise või selle andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.
(2) Transpordiamet lahendab selle lennundusarsti taotluse, kellel on komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohane lennundusarsti tunnistus ja kes soovib saada klassi 1 tervisetõendite kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalike arstlike läbivaatuste korraldamise pädevust, tema pädevuse laiendamisega või sellest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse ja dokumentide esitamisest arvates.
(3) Komisjoni määruste (EL) nr 1178/2011 ja (EL) nr 2015/340 kohase lennundusarsti tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse vähemalt 30 päeva enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist.
(4) Lennundusarsti tunnistuse taotluse, tunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse, tunnistuse muutmise taotluse ning komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennundusarsti tunnistust omava lennundusarsti pädevuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
@@ -962,9 +960,9 @@
4) on tunnistatud eksamite või kontroll-lendude alusel oma teadmiste või oskuste poolest mittevastavaks lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele.
(2) Lennuamet võib ametkondliku uurimise ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused uurimise lõpuni.
(3) Lennuamet võib peatada lennundusloaga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 60<sup>6</sup>, 60<sup>12</sup>, 60<sup>14</sup>, 60<sup>16</sup>, 60<sup>20</sup>, 60<sup>23</sup>, 60<sup>27</sup> või 60<sup>28</sup> sätestatud väärteo.
(2) Transpordiamet võib ametkondliku uurimise ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused uurimise lõpuni.
(3) Transpordiamet võib peatada lennundusloaga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 60<sup>6</sup>, 60<sup>12</sup>, 60<sup>14</sup>, 60<sup>16</sup>, 60<sup>20</sup>, 60<sup>23</sup>, 60<sup>27</sup> või 60<sup>28</sup> sätestatud väärteo.
##### § 25<sup>1</sup>. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamise kord
@@ -992,9 +990,9 @@
##### § 26. Lennundustegevust mõjutavatest asjaoludest teatamine
(1) Lennundusluba või kehtivustõendit omav isik on kohustatud Lennuametile teatama asjaoludest, mis võivad mõjutada tema kõlblikkust lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevuseks.
(2) Mõjuvate põhjuste ilmnemisel korraldab Lennuamet lennundusluba või kehtivustõendit omava isiku tervisliku seisundi uurimise või kontrollib tema teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.
(1) Lennundusluba või kehtivustõendit omav isik on kohustatud Transpordiametile teatama asjaoludest, mis võivad mõjutada tema kõlblikkust lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevuseks.
(2) Mõjuvate põhjuste ilmnemisel korraldab Transpordiamet lennundusluba või kehtivustõendit omava isiku tervisliku seisundi uurimise või kontrollib tema teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.
### 5. peatükk ÕHUSÕIDUKI MEHITAMINE JA KAPTENI KOHUSTUSED ÕHUSÕIDUKI PARDAL
@@ -1040,7 +1038,7 @@
(15) Kui suurendatud meeskonnaga lennul on meeskonnaliikmetele tagatud vajalikud vahendid ning tingimused puhkamiseks ja töövahetus ei hõlma enam kui kolme lendu, võib lennumeeskonna lennutööaega pikendada kuni 16 tunnini. Dubleeritud meeskonna puhul võib lennutööaega pikendada kuni 18 tunnini.
(16) Lennuameti sertifitseeritud lennuettevõtja peab kohaldama komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 tähenduses varajast tüüpi puhkeaega häirivat töögraafikut.
(16) Transpordiameti sertifitseeritud lennuettevõtja peab kohaldama komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 tähenduses varajast tüüpi puhkeaega häirivat töögraafikut.
##### § 28. Õhusõiduki kapten
@@ -1060,7 +1058,7 @@
2) jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse on tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
3) teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest Lennuametile.
3) teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest Transpordiametile.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastutab õhusõiduki kapten julgestusotstarbelise läbiotsimise tulemuste kirjaliku fikseerimise ning andmete õigsuse eest.
@@ -1108,9 +1106,9 @@
(6) Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.
(7) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Lennuamet, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lähiümbruse mõõtmeid ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmeid.
(7) Lennuamet edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed Maa-ametile maakatastrisse kandmiseks. Lähiümbruse mõõtmeid peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
(7) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Transpordiamet, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lähiümbruse mõõtmeid ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmeid.
(7) Transpordiamet edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed Maa-ametile maakatastrisse kandmiseks. Lähiümbruse mõõtmeid peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
(8) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel kehtestab
@@ -1118,9 +1116,9 @@
##### § 34<sup>2</sup>. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse skeemi kooskõlastamine ja objekti lennutakistuseks tunnistamine
(1) Enne lennuväljale või kopteriväljakule sertifikaadi väljaandmist ja lennuvälja või kopteriväljaku käitamistingimuste muutmist peab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja kooskõlastama Lennuametiga lähiümbruse skeemi digitaalversioonis.
(2) Lennuamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning otsustab olemasoleva objekti tunnistamise lennutakistuseks, kui see:
(1) Enne lennuväljale või kopteriväljakule sertifikaadi väljaandmist ja lennuvälja või kopteriväljaku käitamistingimuste muutmist peab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja kooskõlastama Transpordiametiga lähiümbruse skeemi digitaalversioonis.
(2) Transpordiamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning otsustab olemasoleva objekti tunnistamise lennutakistuseks, kui see:
1) asub alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks lennuväljal või kopteriväljakul;
@@ -1128,7 +1126,7 @@
3) asub väljaspool käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alasid, kuid kujutab ohtu lennuliiklusele.
(3) Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle, seab Lennuamet piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt.
(3) Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle, seab Transpordiamet piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt.
(4) Lennutakistuse omanikul on lennutakistuse markeerimise või valgustamise talumise kohustus.
@@ -1136,23 +1134,23 @@
##### § 35. Lennuvälja, kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine, ehitamine ja kasutuselevõtmine
(2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Lennuametiga. Lennuametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.
(2) Lennuametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest.
(2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Transpordiametiga. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.
(2) Transpordiametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest.
(2) Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused, kitsendused ja lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb taotleda uus kooskõlastus.
(3) Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu, peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Lennuametiga. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Lennuametil õigus teha projekteerimistingimustele aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis, samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist, lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt. Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Lennuameti ettepanekut selle olemasolu korral.
(4) Lennuvälja, kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud. Lennuametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse kohta ekspertiis. Lennuamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse, mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale.
(4) Ehitise omanik või tema esindaja peab üks kuu enne ehitise valmimist saatma Lennuametile eelteate ehitise valmimise kohta.
(5) Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Lennuameti kirjaliku nõusoleku korral. Lennuametil on õigus teha enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis.
(5) Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Lennuametiga.
(5) Kooskõlastuse andmisel lähtub Lennuamet järgmistest piirangutest:
(3) Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu, peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Transpordiametiga. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Transpordiametil õigus teha projekteerimistingimustele aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis, samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist, lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt. Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Transpordiameti ettepanekut selle olemasolu korral.
(4) Lennuvälja, kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud. Transpordiametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse kohta ekspertiis. Transpordiamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse, mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale.
(4) Ehitise omanik või tema esindaja peab üks kuu enne ehitise valmimist saatma Transpordiametile eelteate ehitise valmimise kohta.
(5) Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Transpordiameti kirjaliku nõusoleku korral. Transpordiametil on õigus teha enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis.
(5) Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.
(5) Kooskõlastuse andmisel lähtub Transpordiamet järgmistest piirangutest:
1) lennuraja teljest ristisuunas ja viitepunktist pikisuunas kuni 3700 m ning telje suunas kaugusvahemikus 3700–9300 m ülevalpool tõusunurka 1:40 ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 50 nW/cm<sup>2</sup>;
@@ -1160,13 +1158,13 @@
3) laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga.
(5) Lennuametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>1</sup> nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.
(6) Lennuametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügilate, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.
(6) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb asjakohasel juhul kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses või ehitusseadustikus sätestatud alustest. Lennuametil, Kaitseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5<sup>3</sup> nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Lennuametil õigus kaasata detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.
(5) Transpordiametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>1</sup> nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.
(6) Transpordiametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügilate, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.
(6) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb asjakohasel juhul kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses või ehitusseadustikus sätestatud alustest. Transpordiametil, Kaitseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5<sup>3</sup> nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Transpordiametil õigus kaasata detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5<sup>3</sup> nimetatud ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab lennuvälja või kopteriväljakut või lennuvälja lähiümbrusesse või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 5<sup>1</sup> nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik.
@@ -1180,7 +1178,7 @@
(1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust.
(2) Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale.
(2) Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud hoolduskavale.
(3) Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud:
@@ -1200,21 +1198,21 @@
8) lõhketööd ja maavarade kaevandamine;
9) uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Lennuametiga kooskõlastamata;
9) uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;
10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;
11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;
12) seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd;
13) uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).
(4) Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik, arvestades Lennuameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava.
(5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Lennuameti poole.
(6) Kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Lennuametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Lennuamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida.
(4) Lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik, arvestades Transpordiameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava.
(5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti poole.
(6) Kui Transpordiamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Transpordiametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Transpordiamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida.
(7) Lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist.
@@ -1228,7 +1226,7 @@
.
(3) Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
(3) Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Transpordiamet.
(4) Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi esmase taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise ning sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
@@ -1242,9 +1240,9 @@
.
(3) Aeronavigatsiooniteenuse osutajaid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
(4) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmeid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet.
(3) Aeronavigatsiooniteenuse osutajaid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Transpordiamet.
(4) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmeid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Transpordiamet.
(5) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise korra kehtestab
@@ -1274,7 +1272,7 @@
##### § 42. Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse lahendamine
(1) Lennuamet lahendab komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohase lennuettevõtja sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Lennuamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(1) Transpordiamet lahendab komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohase lennuettevõtja sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(2) Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise taotluse, käitamistingimustesse uue õhusõiduki tüübi lisamise taotluse, eriloa ja maandumiseks sobimatu ala kohal kopteri ärilisel eesmärgil käitamise loa taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.
@@ -1286,7 +1284,7 @@
##### § 42<sup>4</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Lennuamet võib lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 sätestatud nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel:
(1) Transpordiamet võib lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 sätestatud nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel:
1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
@@ -1294,19 +1292,19 @@
(3) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(4) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Lennuametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.
(4) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.
##### § 42<sup>5</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamine
(1) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.
(2) Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Lennuamet või käesoleva seaduse §-s 7<sup>1</sup> nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.
(1) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse.
(2) Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Transpordiamet või käesoleva seaduse §-s 7<sup>1</sup> nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.
##### § 42<sup>6</sup>. Operatiiv-teenistuslik lennutegevus
(1) Riigiasutus, kelle tegevusvaldkond on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus tsiviillennunduses, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.
(1) Riigiasutus, kelle tegevusvaldkond on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus tsiviillennunduses, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Transpordiametiga.
(2) Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule võib lennuliiklusteenindusüksus anda eelisõiguse teiste lendude suhtes, kui see ei mõjuta lennuohutust.
@@ -1348,7 +1346,7 @@
(2) Mitte-EASA õhusõiduki käitamiseks erilennul peab olema tegevusluba.
(3) Taotluse tegevusloa väljaandmiseks lahendab Lennuamet.
(3) Taotluse tegevusloa väljaandmiseks lahendab Transpordiamet.
(4) Tegevusluba sooviv isik esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule lennutegevuse käsiraamatu ja dokumendid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise kohta.
@@ -1366,15 +1364,15 @@
##### § 42<sup>13</sup>. Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitamine
(1) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõidukil on lubatud Eesti õhuruumis lennata Lennuameti nõusolekul.
(2) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitaja peab Eesti õhuruumis lendamise nõusoleku saamiseks esitama Lennuametile järgmised andmed ja dokumendid:
(1) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõidukil on lubatud Eesti õhuruumis lennata Transpordiameti nõusolekul.
(2) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitaja peab Eesti õhuruumis lendamise nõusoleku saamiseks esitama Transpordiametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) käitaja nimi ja kontaktandmed;
2) õhusõiduki registreerimistunnistus;
3) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, millel on viide sertifitseerimise aluseks olevale regulatsioonile, mille esitamist võib Lennuamet nõuda;
3) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, millel on viide sertifitseerimise aluseks olevale regulatsioonile, mille esitamist võib Transpordiamet nõuda;
4) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu on registrijärgses riigis nõutav;
@@ -1384,25 +1382,25 @@
7) tõend kehtiva vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta.
(3) Lennuamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide nõuetekohast esitamist.
(4) Lennuamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:
(3) Transpordiamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide nõuetekohast esitamist.
(4) Transpordiamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:
1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente;
2) Lennuamet ei ole veendunud, et taotleja suudab tagada ohutu lennutegevuse;
2) Transpordiamet ei ole veendunud, et taotleja suudab tagada ohutu lennutegevuse;
3) õhusõiduki käitamine on piiratud registrijärgse riigi territooriumiga.
(5) Lennuamet võib keelduda nõusoleku andmisest, kui nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
(5) Transpordiamet võib keelduda nõusoleku andmisest, kui nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
##### § 43.
##### § 44. Muutused lennuettevõtja sertifikaadi alustes
(1) Lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks sertifikaadi väljaandmisel.
(2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Lennuamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.
(1) Lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Transpordiametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks sertifikaadi väljaandmisel.
(2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Transpordiamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.
##### § 44<sup>1</sup>. Lennutegevuse deklareerimine
@@ -1426,7 +1424,7 @@
##### § 44<sup>4</sup>. Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamine
(1) Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamiseks peab isikul olema Lennuameti antud komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohane luba.
(1) Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamiseks peab isikul olema Transpordiameti antud komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohane luba.
(2) Maandumiseks sobimatud alad on Eesti mereala, Võrtsjärv ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvad alad.
@@ -1444,9 +1442,9 @@
1) õhusõiduki käitajal on nimekiri pilootidest, kellel on õigus tutvustuslendu teha;
2) õhusõiduki käitaja on esitanud tutvustuslennu tegemise nõuded ja Lennuamet on need heaks kiitnud.
(2) Lennuamet ei kiida heaks käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, kui need:
2) õhusõiduki käitaja on esitanud tutvustuslennu tegemise nõuded ja Transpordiamet on need heaks kiitnud.
(2) Transpordiamet ei kiida heaks käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, kui need:
1) ei vasta tutvustuslennu eesmärkidele ning kehtivatele nõuetele;
@@ -1454,17 +1452,17 @@
3) ei taga lennuohutust.
(3) Kui Lennuamet tuvastab, et käitaja on rikkunud õigusaktides sätestatud või tema enda kehtestatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, võib Lennuamet heakskiidu tagasi võtta.
(4) Lennuamet annab heakskiidu käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõuetele või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul vastava avalduse laekumisest arvates.
(3) Kui Transpordiamet tuvastab, et käitaja on rikkunud õigusaktides sätestatud või tema enda kehtestatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, võib Transpordiamet heakskiidu tagasi võtta.
(4) Transpordiamet annab heakskiidu käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõuetele või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul vastava avalduse laekumisest arvates.
##### § 45.
##### § 46. Mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega
(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt välislepingutele või Lennuameti nõusolekul.
(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Lennuametile järgmised dokumendid:
(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt välislepingutele või Transpordiameti nõusolekul.
(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Transpordiametile järgmised dokumendid:
1) kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
@@ -1482,17 +1480,17 @@
8) lennuettevõtja julgestuskäsiraamat.
(3) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Lennuametile kirjalikult kinnitama, et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8), sätestatud nõudeid.
(4) Lennuamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(5) Lennuamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:
(3) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Transpordiametile kirjalikult kinnitama, et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8), sätestatud nõudeid.
(4) Transpordiamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(5) Transpordiamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:
1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;
2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
3) Lennuamet ei ole veendunud, et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust.
3) Transpordiamet ei ole veendunud, et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust.
### 7<sup>1</sup>. peatükk LENNUNDUSJULGESTUS
@@ -1500,7 +1498,7 @@
(1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.
(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Lennuameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.
@@ -1522,7 +1520,7 @@
(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses päästeseaduses sätestatud alusel ja korras pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.
(8) Lisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Lennuamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:
(8) Lisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Transpordiamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:
1) juhendab isikuid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste menetluste ja meetmete väljatöötamisel;
@@ -1544,11 +1542,11 @@
6) informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid;
7) teatab viivitamata Lennuametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;
8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Lennuametile kooskõlastamiseks.
(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Lennuametiga.
7) teatab viivitamata Transpordiametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;
8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Transpordiametile kooskõlastamiseks.
(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Transpordiametiga.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja:
@@ -1568,7 +1566,7 @@
15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni, millele pagas laaditakse;
16) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.
16) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:
@@ -1582,7 +1580,7 @@
6) tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;
10) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.
10) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja:
@@ -1594,7 +1592,7 @@
7) tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist;
8) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Lennuametit.
8) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.
##### § 46<sup>4</sup>. Lennundusjulgestusalane koolitus
@@ -1606,9 +1604,9 @@
(1) Lennundusjulgestusalase koolituse kava peab sisaldama julgestusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.
(2) Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Lennuamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel.
(3) Isik, kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist, esitab Lennuametile koolituskava, milles tuleb kajastada vähemalt:
(2) Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Transpordiamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel.
(3) Isik, kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist, esitab Transpordiametile koolituskava, milles tuleb kajastada vähemalt:
1) koolituse pealkiri, teema või valdkond;
@@ -1630,19 +1628,19 @@
10) tulemuste fikseerimise põhimõtted.
(4) Lennuamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(5) Lennuameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult.
(6) Lennuamet keeldub koolituskava heaks kiitmast, kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.
(4) Transpordiamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(5) Transpordiameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult.
(6) Transpordiamet keeldub koolituskava heaks kiitmast, kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.
##### § 46<sup>6</sup>. Lennundusjulgestusalast koolitust läbiviiva julgestusinstruktori sertifitseerimine
(1) Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviival julgestusinstruktoril peab olema kehtiv sertifikaat. Julgestusinstruktori sertifikaadi annab välja Lennuamet.
(1) Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviival julgestusinstruktoril peab olema kehtiv sertifikaat. Julgestusinstruktori sertifikaadi annab välja Transpordiamet.
(2) Julgestusinstruktori sertifikaati taotlev isik peab vastama koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998.
(3) Isik, kes taotleb julgestusinstruktori sertifikaati, esitab Lennuametile järgmised andmed ja dokumendid:
(3) Isik, kes taotleb julgestusinstruktori sertifikaati, esitab Transpordiametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) vormikohane taotlus, milles taotleja märgib, milliseid komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punktis 11.2 loetletud koolitusi ta läbi viia soovib;
@@ -1654,13 +1652,13 @@
5) sertifikaadi korduval taotlemisel dokumendid, mis tõendavad korduvkoolituse läbimist või teabe saamist asjakohastes valdkondades toimuvate arengute kohta.
(4) Lennuamet teeb julgestusinstruktori sertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(5) Lennuamet annab välja julgestusinstruktori sertifikaadi üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks, mille puhul on kindlaks tehtud, et taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust ning teadmisi ja oskusi.
(4) Transpordiamet teeb julgestusinstruktori sertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(5) Transpordiamet annab välja julgestusinstruktori sertifikaadi üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks, mille puhul on kindlaks tehtud, et taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust ning teadmisi ja oskusi.
(6) Julgestusinstruktori sertifikaat kehtib kuni viis aastat.
(7) Lennuamet keeldub sertifikaadi väljaandmisest, kui:
(7) Transpordiamet keeldub sertifikaadi väljaandmisest, kui:
1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;
@@ -1668,11 +1666,11 @@
3) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks sertifikaadi andmisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.
(8) Lennuamet võib keelduda julgestusinstruktori sertifikaadi andmisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(9) Lennuamet tunnistab julgestusinstruktori sertifikaadi kehtetuks, kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 4 sätestatud asjaolu
(10) Lennuamet võib julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui:
(8) Transpordiamet võib keelduda julgestusinstruktori sertifikaadi andmisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(9) Transpordiamet tunnistab julgestusinstruktori sertifikaadi kehtetuks, kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 4 sätestatud asjaolu
(10) Transpordiamet võib julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui:
1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;
@@ -1684,25 +1682,25 @@
##### § 46<sup>7</sup>. Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Lennuametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Transpordiametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.
(2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.
(3) Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid. Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Lennuameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral.
(3) Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid. Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Transpordiameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral.
##### § 46<sup>8</sup>. Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded
(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrusele (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 03.04.2009, lk 7), ja komisjoni määrusele (EL) nr 2015/1998 Lennuamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrusele (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 03.04.2009, lk 7), ja komisjoni määrusele (EL) nr 2015/1998 Transpordiamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
(2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel:
1) kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;
2) Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;
2) Transpordiameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;
3) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel.
(2) Lennuameti järelevalveametnikule välja antud läbipääsuluba tõendab järelevalveametniku volitust teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet.
(2) Transpordiameti järelevalveametnikule välja antud läbipääsuluba tõendab järelevalveametniku volitust teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet.
(3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või politseiametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.
@@ -1774,17 +1772,17 @@
(8) Kontrolli tegemiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul, peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi järgmiselt:
1) lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või Lennuametile, kui taotletakse läbipääsuluba;
1) lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või Transpordiametile, kui taotletakse läbipääsuluba;
2) lennuettevõtjale, kui taotletakse meeskonnaliikme tunnistust;
3) Lennuametile kõikidel muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
3) Transpordiametile kõikidel muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(9) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, andmed perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse kohta ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist.
(10) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja ning Lennuamet edastavad kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.
(11) Kaitsepolitseiamet teavitab kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist lennuvälja ja kopteriväljaku käitajat, lennuettevõtjat ning Lennuametit kontrolliga tuvastatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud asjaoludest.
(10) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja ning Transpordiamet edastavad kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.
(11) Kaitsepolitseiamet teavitab kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist lennuvälja ja kopteriväljaku käitajat, lennuettevõtjat ning Transpordiametit kontrolliga tuvastatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud asjaoludest.
(12) Kui kontrolli läbiviimiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.
@@ -1816,7 +1814,7 @@
(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid, ja kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus lennuettevõtja esindaja juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politsei- ja Piirivalveameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.
(7) Läbivaatuseks vajalikud julgestusseadmed, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, on nimetatud vahendite soetajal õigus kooskõlastada Lennuametiga.
(7) Läbivaatuseks vajalikud julgestusseadmed, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, on nimetatud vahendite soetajal õigus kooskõlastada Transpordiametiga.
##### § 46<sup>12</sup>. Kauba, posti ja pardavarude julgestusmeetmete eest vastutavad isikud ning nende tunnustamine
@@ -1826,9 +1824,9 @@
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad vastama komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 nende kohta kehtestatud nõuetele.
(4) Tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat peab olema Lennuamet tunnustanud.
(5) Isik, kes taotleb enda tunnustamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuna, esitab Lennuametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kinnituse julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku taustakontrolli läbimise kohta või taotluse selle tegemiseks.
(4) Tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat peab olema Transpordiamet tunnustanud.
(5) Isik, kes taotleb enda tunnustamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuna, esitab Transpordiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kinnituse julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku taustakontrolli läbimise kohta või taotluse selle tegemiseks.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab kokkuleppelise esindaja staatust ja pardavarude kokkuleppelise tarnija staatust taotlev isik esitama:
@@ -1838,13 +1836,13 @@
(7) Kui tunnustuse taotlust ei vaadata tähtaja jooksul läbi, ei loeta tunnustust tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(8) Lennuamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõuetele.
(8) Transpordiamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõuetele.
(9) Tunnustamise otsus kehtib kuni viis aastat.
(10) Tunnustuse kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppemist ning taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumendid.
(11) Lennuamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui:
(11) Transpordiamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui:
1) kokkuleppelise esindaja tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punkti 6.3.1.2 alapunktis a esitatud nõuetele;
@@ -1860,11 +1858,11 @@
6) isik ei esita vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppu taotlust tunnustuse kehtivuse pikendamiseks.
(12) Lennuamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(13) Lennuamet tunnistab tunnustuse otsuse kehtetuks, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 4 sätestatud asjaolu.
(14) Lennuamet võib tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:
(12) Transpordiamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(13) Transpordiamet tunnistab tunnustuse otsuse kehtetuks, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 4 sätestatud asjaolu.
(14) Transpordiamet võib tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:
1) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 liites 6-B sätestatud nõudeid;
@@ -1902,23 +1900,23 @@
##### § 46<sup>16</sup>. Täiendavad julgestusmeetmed
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Lennuameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Lennuameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Transpordiameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Transpordiameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.
(2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.
##### § 46<sup>17</sup>. Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse
(1) Lennuettevõtja, lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, pardavarude kokkuleppeline tarnija, tuntud saatja ja mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja teavitab tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Lennuametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Lennuametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande
(2) Ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse teavitab Lennuamet Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.
(1) Lennuettevõtja, lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, pardavarude kokkuleppeline tarnija, tuntud saatja ja mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja teavitab tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Transpordiametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Transpordiametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande
(2) Ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse teavitab Transpordiamet Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.
##### § 46<sup>18</sup>. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku kvalifikatsioon, väljaõpe ja tunnustamine
(1) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesanded on seotud isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalase läbivaatuse teostamise, sõidukite kontrollimise, lennuvälja ja kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrullide tegemisega.
(2) Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut peab olema Lennuamet tunnustanud.
(3) Lennuamet annab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse, kui taotleja:
(2) Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut peab olema Transpordiamet tunnustanud.
(3) Transpordiamet annab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse, kui taotleja:
1) on Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;
@@ -1938,7 +1936,7 @@
(4) Isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse turvaseaduse alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest, võttes seejuures arvesse isikule määratud tööülesannete iseloomu.
(5) Lennuamet keeldub julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:
(5) Transpordiamet keeldub julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:
1) taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;
@@ -1946,7 +1944,7 @@
3) taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.
(6) Lennuamet võib keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(6) Transpordiamet võib keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(7) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalast läbivaatust ning sõidukite kontrolli, kehtib tema tunnustus kolm aastat.
@@ -1954,7 +1952,7 @@
(9) Komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 punktis 11.2 nimetatud julgestusmeetmeid kohaldav isik peab osalema nõuetele vastavatel korduvkoolitustel sagedusega, mis on piisav, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste säilitamine ning uute teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt lennundusjulgestuse valdkonna arengule.
(10) Lennuamet tunnistab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse otsuse kehtetuks, kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 4 sätestatud asjaolu.
(10) Transpordiamet tunnistab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse otsuse kehtetuks, kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 46<sup>9</sup> lõikes 4 sätestatud asjaolu.
(11) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
@@ -1992,17 +1990,17 @@
(5) Vahetu mõjuta ohutusjuhtum on iga juhtum, mis ei ole oma iseloomult lennuõnnetus, tõsine lennuintsident või lennuintsident, kuid mis võib teatud kokkulangevuste korral selleks muutuda.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes on pädevad asutused Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikes 6 nimetatud isikud teatavad kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Lennuametile. Lennuõnnetusest ja tõsisest lennuintsidendist teatatakse lisaks Lennuametile ka Ohutusjuurdluse Keskusele.
(5) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatanud isik koostab juhtumi kohta ettekande ning esitab selle Lennuametile Euroopa teatamisportaali kaudu või Lennuameti eelneval heakskiidul organisatsiooni teatamissüsteemi kaudu. Ettekanne koostatakse vormingus, mis ühildub Euroopa ohutusjuhtumite keskandmebaasi (*European Coordination Centre for Accident and Incident Reporting Systems* – ECCAIRS) tarkvara ning taksonoomilise süsteemiga (*Aviation Data Reporting Program* – ADREP).
(5) Lennuamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes teabeedastuse kontaktpunkt ning edastab teabe lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta Euroopa kesksesse andmekogusse (*European Central Repository*).
(5) Juhtumitest, mida ei käsitleta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 rakendusmäärustes või mille kohta on teavet kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 5 kohase vabatahtliku teatamise süsteemi kaudu, tuleb teatada Lennuametile nimetatud määruses sätestatud teatamise nõuete kohaselt.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 16 lõigete 6, 9 ja 11 rakendamise eest vastutav asutus on Lennuamet.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes on pädevad asutused Transpordiamet ja Ohutusjuurdluse Keskus.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikes 6 nimetatud isikud teatavad kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Transpordiametile. Lennuõnnetusest ja tõsisest lennuintsidendist teatatakse lisaks Transpordiametile ka Ohutusjuurdluse Keskusele.
(5) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatanud isik koostab juhtumi kohta ettekande ning esitab selle Transpordiametile Euroopa teatamisportaali kaudu või Transpordiameti eelneval heakskiidul organisatsiooni teatamissüsteemi kaudu. Ettekanne koostatakse vormingus, mis ühildub Euroopa ohutusjuhtumite keskandmebaasi (*European Coordination Centre for Accident and Incident Reporting Systems* – ECCAIRS) tarkvara ning taksonoomilise süsteemiga (*Aviation Data Reporting Program* – ADREP).
(5) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes teabeedastuse kontaktpunkt ning edastab teabe lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta Euroopa kesksesse andmekogusse (*European Central Repository*).
(5) Juhtumitest, mida ei käsitleta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 rakendusmäärustes või mille kohta on teavet kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 5 kohase vabatahtliku teatamise süsteemi kaudu, tuleb teatada Transpordiametile nimetatud määruses sätestatud teatamise nõuete kohaselt.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 16 lõigete 6, 9 ja 11 rakendamise eest vastutav asutus on Transpordiamet.
(5) Eestis kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas nimetatud õhusõidukite käitajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 nõudeid.
@@ -2072,9 +2070,9 @@
##### § 50<sup>1</sup>. Lennuohutuse järelevalve infosüsteem
(1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Lennuametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Lennuamet.
(1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Transpordiametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse kehtestab
@@ -2238,21 +2236,21 @@
### 9. peatükk LENNUNDUSE MUUD SÄTTED
##### § 51. Lennuameti ühekordne luba ja lennuluba
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba. Lennuameti ühekordne luba ei ole nõutav lennureeglites sätestatud miinimumlennukõrgustest madalamal toimuva lennu puhul, mille sooritab standardkäitamisprotseduure järgides kõrge riskitasemega ärilise erilennu luba omav käitaja.
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks peab ühekordse loa taotleja esitama Lennuameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennundusvõistlus või avalik lennundusüritus viiakse läbi ohutul viisil, ning milles on toodud lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse toimumisega seotud asjaolud. Lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab ühekordse loa taotleja esitama Lennuameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennureegleid ei ole võimalik järgida, või toovad välja lennu erakordse iseloomu põhjused. Taotluses peab olema välja toodud, mis ulatuses soovitakse kõrvalekallet lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest. Lennuamet vaatab ühekordse loa taotluse läbi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(1) Lennuamet keeldub ühekordse loa andmisest, kui lennuohutus ei ole tagatud või kui taotletud erisusi lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest on võimalik saavutada lennureegleid järgides.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitamiseks võib Lennuamet anda välja lennuloa komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa 21. osa alajaos P kehtestatud tingimustel ja eesmärkidel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Lennuamet koos lennuloa väljaandmisega.
##### § 51. Transpordiameti ühekordne luba ja lennuluba
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Transpordiameti ühekordne luba. Transpordiameti ühekordne luba ei ole nõutav lennureeglites sätestatud miinimumlennukõrgustest madalamal toimuva lennu puhul, mille sooritab standardkäitamisprotseduure järgides kõrge riskitasemega ärilise erilennu luba omav käitaja.
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks peab ühekordse loa taotleja esitama Transpordiameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennundusvõistlus või avalik lennundusüritus viiakse läbi ohutul viisil, ning milles on toodud lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse toimumisega seotud asjaolud. Lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab ühekordse loa taotleja esitama Transpordiameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennureegleid ei ole võimalik järgida, või toovad välja lennu erakordse iseloomu põhjused. Taotluses peab olema välja toodud, mis ulatuses soovitakse kõrvalekallet lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest. Transpordiamet vaatab ühekordse loa taotluse läbi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(1) Transpordiamet keeldub ühekordse loa andmisest, kui lennuohutus ei ole tagatud või kui taotletud erisusi lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest on võimalik saavutada lennureegleid järgides.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitamiseks võib Transpordiamet anda välja lennuloa komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa 21. osa alajaos P kehtestatud tingimustel ja eesmärkidel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Transpordiamet koos lennuloa väljaandmisega.
(4) Ühekordse loa väljaandmise ning lennuloa väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5) Lennuameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(5) Transpordiameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
##### § 52. Õhusõiduki sundmaandamine
@@ -2268,7 +2266,7 @@
##### § 54. Ohtlike ainete õhuvedu
(1) Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Lennuameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.
(1) Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Transpordiameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.
##### § 54<sup>1</sup>. Relvastatud pardasaatja
@@ -2350,7 +2348,7 @@
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–4 nimetatud lennuohutust mõjutava terviseseisundi kahtluse korral toimetab politsei isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde.
(8) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub Lennuamet.
(8) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub Transpordiamet.
(9) Kui isikul on tuvastatud lennuohutust mõjutav terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.
@@ -2424,9 +2422,9 @@
(5) Aeronavigatsiooniteabe koostaja vastutab teabe terviklikkuse, õigsuse, täpsuse, puutumatuse ja õigeaegse edastamise eest AIS-ile.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmivad aeronavigatsiooniteabe koostaja, AIS ja Lennuamet kokkuleppe teabe edastamise tingimuste kohta.
(7) Aeronavigatsiooniteabe koostaja peab määrama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmise eest vastutava isiku ning teatama AIS-ile ja Lennuametile isiku nime, ametikoha ja kontaktandmed.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmivad aeronavigatsiooniteabe koostaja, AIS ja Transpordiamet kokkuleppe teabe edastamise tingimuste kohta.
(7) Aeronavigatsiooniteabe koostaja peab määrama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmise eest vastutava isiku ning teatama AIS-ile ja Transpordiametile isiku nime, ametikoha ja kontaktandmed.
(8) Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise korra, sealhulgas teabe edastamise liigid ning teabe edastamise ja kehtivuse tähtajad ning aeronavigatsioonimõõdistuste nõuded, kehtestab
@@ -2436,9 +2434,9 @@
(1) Lennumeteoroloogiateenus on õhusõiduki käitaja, lennumeeskonnaliikme, lennuliiklusteenindusüksuse, lennuotsingu ja lennupäästeteenistuse, lennuvälja ja kopteriväljaku ning teiste lennundustegevusega seotud isikute varustamine lennumeteoroloogiateabega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
(2) Lennuamet on riiklik lennumeteoroloogia ametkond, kes korraldab lennumeteoroloogiateenuse osutamist.
(3) Lennumeteoroloogiateenuse osutaja peab kooskõlastama lennumeteoroloogiateenuse liigid ja mahud ning lennumeteoroloogiateenuse osutajate vahelised infovahetuse protseduurid Lennuametiga.
(2) Transpordiamet on riiklik lennumeteoroloogia ametkond, kes korraldab lennumeteoroloogiateenuse osutamist.
(3) Lennumeteoroloogiateenuse osutaja peab kooskõlastama lennumeteoroloogiateenuse liigid ja mahud ning lennumeteoroloogiateenuse osutajate vahelised infovahetuse protseduurid Transpordiametiga.
(4) Lennumeteoroloogiateenust võivad osutada:
@@ -2470,7 +2468,7 @@
3) omab kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis katab kogu lennuprotseduuride väljatöötamise valdkonna.
(4) Sertifikaadi taotluse lahendab Lennuamet sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 45 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(4) Sertifikaadi taotluse lahendab Transpordiamet sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 45 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(5) Sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 45 päeva enne sertifikaadi kehtivuse lõppemist. Taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid.
@@ -2492,9 +2490,9 @@
##### § 57<sup>5</sup>. Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaat
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi saamiseks esitab taotleja Lennuametile taotluse ja dokumendid, mis tõendavad lennutreeningseadme ning taotleja valmisolekut seadme nõuetekohaseks käitamiseks, lähtudes nimetatud määruses sätestatud tehnilistest nõuetest.
(2) Lennuamet lahendab taotluse lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi saamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse ja dokumendid, mis tõendavad lennutreeningseadme ning taotleja valmisolekut seadme nõuetekohaseks käitamiseks, lähtudes nimetatud määruses sätestatud tehnilistest nõuetest.
(2) Transpordiamet lahendab taotluse lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi taotlusega esitatavate dokumentide loetelu kehtestab
@@ -2534,7 +2532,7 @@
(4) Langevarjuhüpete korraldamiseks peab olema tegevusluba.
(5) Tegevusloa taotluse vaatab läbi Lennuamet.
(5) Tegevusloa taotluse vaatab läbi Transpordiamet.
(6) Langevarjuhüppeid korraldada sooviv isik esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule langevarjundustegevuse käsiraamatu.
@@ -2626,9 +2624,9 @@
##### § 60<sup>1</sup>. Riiklik järelevalve
(1) Lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Lennuamet ning teised seadusega nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused.
(2) Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve:
(1) Lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Transpordiamet ning teised seadusega nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused.
(2) Transpordiameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse üle;
@@ -2678,9 +2676,9 @@
(1) Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 35, 35<sup>1</sup>, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
(1) Lennuamet võib riikliku ja haldusjärelevalve käigus teha järelevalve erimeetmena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 II lisa kohaseid teste.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>3</sup> nimetatud teste võib teha Lennuameti lennundusjulgestusalast järelevalvet teostav ametnik ja testide tegemisel võib osaleda Lennuameti volitatud isik.
(1) Transpordiamet võib riikliku ja haldusjärelevalve käigus teha järelevalve erimeetmena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 II lisa kohaseid teste.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1<sup>3</sup> nimetatud teste võib teha Transpordiameti lennundusjulgestusalast järelevalvet teostav ametnik ja testide tegemisel võib osaleda Transpordiameti volitatud isik.
(2) Korrakaitseorganil on õigus:
@@ -2688,15 +2686,15 @@
2) kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele, või kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;
(3) Ehitisele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.
(4) Lennuamet koostab ja kinnitab riikliku tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmi, milles sisalduv teave on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse tähenduses, ning ajakohastab seda.
(3) Ehitisele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Transpordiamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.
(4) Transpordiamet koostab ja kinnitab riikliku tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmi, milles sisalduv teave on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse tähenduses, ning ajakohastab seda.
(5) Kaitsepolitseiametil on lubatud kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
##### § 60<sup>3</sup>. Ettekirjutus ja sunniraha määr
(1) Lennuametil on õigus teha lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.
(1) Transpordiametil on õigus teha lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on oma pädevuse piires õigus teha lennuettevõtjale või lennujaama haldajale ettekirjutus käesoleva seaduse § 60<sup>1</sup> lõikes 6 nimetatud Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste täitmiseks. Ettekirjutust ei ole võimalik teha tarbija ja vedaja vahelise veolepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks.
@@ -2948,9 +2946,9 @@
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>41</sup>. Lennuameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamine
(1) Lennuameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamise eest –
##### § 60<sup>41</sup>. Transpordiameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamine
(1) Transpordiameti poolt julgestusmeetmete kohaldajana tunnustamata isiku julgestusmeetmeid kohaldama lubamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
@@ -3020,7 +3018,7 @@
##### § 60<sup>52</sup>. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 60<sup>5</sup>–60<sup>7</sup>, 60<sup>9</sup>, 60<sup>10</sup>, 60<sup>12</sup>–60<sup>20</sup>, 60<sup>22</sup>–60<sup>25</sup>, 60<sup>27</sup>, 60<sup>28</sup>, 60<sup>31</sup>, 60<sup>35</sup>, 60<sup>39</sup>–60<sup>42</sup>, 60<sup>46</sup> ja 60<sup>47</sup> sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet
(1) Käesoleva seaduse §-des 60<sup>5</sup>–60<sup>7</sup>, 60<sup>9</sup>, 60<sup>10</sup>, 60<sup>12</sup>–60<sup>20</sup>, 60<sup>22</sup>–60<sup>25</sup>, 60<sup>27</sup>, 60<sup>28</sup>, 60<sup>31</sup>, 60<sup>35</sup>, 60<sup>39</sup>–60<sup>42</sup>, 60<sup>46</sup> ja 60<sup>47</sup> sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet
(2) Käesoleva seaduse §-s 60<sup>37</sup> sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
@@ -3046,7 +3044,7 @@
##### § 61<sup>4</sup>. Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktori tunnustuse kehtivus
(1) Enne 2018. aasta 15. märtsi välja antud lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktori tunnustus kehtib kuus kuud, mille jooksul annab Lennuamet kehtiva julgestusinspektori tunnustuse alusel selle omajale välja julgestusinstruktori sertifikaadi.
(1) Enne 2018. aasta 15. märtsi välja antud lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviiva julgestusinstruktori tunnustus kehtib kuus kuud, mille jooksul annab Transpordiamet kehtiva julgestusinspektori tunnustuse alusel selle omajale välja julgestusinstruktori sertifikaadi.
##### § 62. Seaduse kehtetuks tunnistamine
2020-01-16
2019-03-14
2018-12-31
2018-06-30
2018-05-22
2018-03-14
2017-06-30
2016-12-31
2016-05-12
2015-12-31
2015-10-31
2015-10-21
2015-08-31
2015-06-30
2015-02-28
2014-12-31
2014-06-30
2014-03-22
2011-12-31
2011-11-06
2011-08-31
2011-04-01
2010-12-31
2010-08-31
2010-01-06
2009-12-31
2009-09-30
2009-07-23
2009-06-30
2009-01-25
2008-12-21
2008-06-30
2007-12-31
2007-02-06
2006-07-31
2006-05-31
2005-05-26
2004-12-31
2004-12-09
2004-04-30
2004-04-25
2004-01-07
2003-03-14
2002-08-31
2002-07-31
2002-05-31
LennS
original version
Text at this date