LegalizeReform history
Lennundusseadus
59 versions
· 2002-05-31 — 2025-12-31
2025-12-31
2024-12-31
2024-10-17
2024-06-30
2024-06-27
2024-03-20
2023-06-30
2022-12-31
2022-07-08
2022-06-26
2022-06-17
2021-12-31
2020-12-31
2020-01-16
2019-03-14
2018-12-31
2018-06-30
2018-05-22
2018-03-14
2017-06-30
2016-12-31
2016-05-12
2015-12-31
2015-10-31
2015-10-21
2015-08-31
2015-06-30
2015-02-28
2014-12-31
2014-06-30
2014-03-22
2011-12-31
2011-11-06
2011-08-31
2011-04-01
2010-12-31
2010-08-31
2010-01-06
2009-12-31
2009-09-30
2009-07-23
2009-06-30
2009-01-25
2008-12-21
2008-06-30
2007-12-31
2007-02-06
2006-07-31
2006-05-31
2005-05-26
2004-12-31
2004-12-09
2004-04-30
2004-04-25
2004-01-07
2003-03-14
2002-08-31
2002-07-31
2002-05-31
LennS
original version
Text at this date
Changes on 2009-09-30
@@ -147,7 +147,9 @@
(1) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon on õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Lennuameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.
(2) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra
.
(3) Õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon peab vastama Euroopa Ühenduste Komisjoni määrustes (EÜ) nr 1702/2003 ja 2042/2003 kehtestatud nõuetele.
@@ -209,7 +211,7 @@
(4) Kõik maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg või üle 19 reisija istekohaga turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritega lennukid peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga ACAS II (*Airborne Collision Avoidance System*).
(5) Kontrollitavas õhuruumis lendamisel peab õhusõidukil, välja arvatud purilennukil lendamisel selleks ette nähtud õhuruumialas, olema tööre˛iimis A/3+C sisse lülitatud sekundaarradari transponder. Transpondri kasutamine toimub kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega ning vastavalt lennuliiklusteenuse osutaja antud korraldustele.
(5) Kontrollitavas õhuruumis lendamisel peab õhusõidukil, välja arvatud purilennukil lendamisel selleks ette nähtud õhuruumialas, olema töörežiimis A/3+C sisse lülitatud sekundaarradari transponder. Transpondri kasutamine toimub kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega ning vastavalt lennuliiklusteenuse osutaja antud korraldustele.
##### § 10<sup>2</sup>. Õhusõiduki meditsiiniabivahendid
@@ -271,6 +273,16 @@
(1) Õhusõidukite registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste ning õhusõidukile seatud registerpandi kohta.
(1) Registerpandi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) registerpandi pidaja nimi ja sünniaeg, juriidilise isiku registrikood. Registrikoodi ei pea näitama, kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele;
2) registerpandi rahaline suurus;
3) registerpandi järjekoht;
4) muud seadusega ettenähtud andmed.
(2) Õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik on kohustatud registri vastutavale töötlejale viivitamata teatama registrisse kantud andmete muutumisest.
(3) Õhusõiduki omaniku vahetumise korral peab õhusõiduki uus omanik sellest Lennuametile teatama kümne päeva jooksul. Teatele peavad olema lisatud uue omaniku omandiõigust ning käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.
@@ -283,11 +295,73 @@
##### § 19<sup>1</sup>. Juurdepääs õhusõidukite registrisse kantud andmetele
(106) Õhusõidukite registrisse kantud andmed on avalikud. Juurdepääs õhusõidukite registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses ning avaliku teabe seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Õhusõidukite registrisse kantud andmed on avalikud. Juurdepääs õhusõidukite registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses ning avaliku teabe seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Igaühel on õigus tutvuda õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmetega ja saada sellest väljavõtteid seadusega sätestatud korras.
(3) Registerpandi andmetega tutvumiseks piisab õhusõiduki registreerimisnumbri või õhusõidukite registrisse omanikuna sisse kantud isiku nime teadmisest.
(4) Keegi ei või end vabandada õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega.
##### § 19<sup>2</sup>. Registerpandi kohta kande tegemine
(1) Õhusõidukite registrisse tehakse kanne registerpandi kohta õhusõidukite registrisse omanikuna kantud isiku kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud kirjalik kokkulepe registerpandi seadmise kohta.
(2) Omanikuna õhusõidukite registrisse kantud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada registri vastutavale töötlejale avaldusega samas vormis avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus.
(3) Registerpandi kohta kande tegemise, muutmise ja kustutamise eest tuleb tasuda riigilõiv.
##### § 19<sup>3</sup>. Õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsuse eeldamine
(1) Õhusõidukite registrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsust eeldatakse.
(2) Kui õhusõidukite registrisse registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse, siis eeldatakse, et pandiõigus on lõppenud.
##### § 19<sup>4</sup>. Kandemäärus
(1) Avaldus registerpandi kohta lahendatakse kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne.
(2) Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab registri vastutav töötleja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab registri vastutav töötleja avalduse kandemäärusega rahuldamata.
(3) Kui kandeavaldus rahuldatakse täielikult, tehakse registrisse kanne kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.
(4) Kui registri vastutav töötleja rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.
##### § 19<sup>5</sup>. Kande tegemine
(120) Kandemäärus täidetakse ja kanne tehakse viivitamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
##### § 19<sup>6</sup>. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
(1) Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, saab puudutatud isik esitada määruskaebuse.
(2) Määruskaebus esitatakse registripidajale kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kandemääruse tegemisest.
##### § 19<sup>7</sup>. Määruskaebuse menetlemine
(1) Registripidaja otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Registripidaja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
(2) Määruskaebus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse ringkonnakohtusse esitamise nõuetele.
(3) Registripidaja ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest eraldi teatama.
(4) Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
(5) Kui registripidaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui registripidaja leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda.
(6) Kui registripidaja ei rahulda määruskaebust viie päeva jooksul, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega maakohtule, kelle tööpiirkonnas registripidaja asub, läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele.
(7) Maakohus vaatab registripidaja edastatud määruskaebuse läbi, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandemääruse kohta sätestatut.
##### § 19<sup>8</sup>. Ebaõige kande parandamine
(1) Õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamise teeb registri vastutav töötleja omal algatusel.
(2) Registri vastutav töötleja parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud.
##### § 20. Õhusõiduki kustutamine õhusõidukite registrist
(107) Õhusõiduk kustutatakse õhusõidukite registrist, kui:
(132) Õhusõiduk kustutatakse õhusõidukite registrist, kui:
1) seda taotleb õhusõiduki omanik või tema poolt kirjalikult volitatud isik;
@@ -384,7 +458,9 @@
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud erialakeele oskustaseme kehtivusaja pikendamise kordustest sooritatakse mitte varem kui kolm kuud enne erialakeele oskustaseme kehtivusaja lõppu, pikendatakse erialakeele oskustaseme kehtivust järgmiseks perioodiks eelmise perioodi lõppkuupäevast arvates. Kui kordustest on sooritatud varem kui kolm kuud enne erialakeele oskustaseme kehtivusaja lõppu, on erialakeele oskustaseme kehtivusaja uue perioodi alguseks testi sooritamise kuupäev.
(9) Nõuded lennunduse erialakeele oskustaseme testidele ning testimise korra, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(9) Nõuded lennunduse erialakeele oskustaseme testidele ning testimise korra, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise korra
.
##### § 23<sup>4</sup>. Lennunduse erialakeele oskustaseme testija
@@ -410,7 +486,9 @@
(6) Kui erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.
(7) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning sertifikaadi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(7) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning sertifikaadi vormi
.
(8) Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotluse ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
@@ -430,7 +508,9 @@
(4) Lennuamet keeldub volituse väljaandmisest või tunnistab selle kehtetuks, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tingimustele.
(5) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise korra ning volituse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise korra ning volituse vormi
.
##### § 24. Lennunduslubade väljaandmise nõuded
@@ -618,11 +698,11 @@
##### § 30. Õhusõiduki kapteni ja meeskonna ühised kohustused
(205) Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.
(230) Kapten ja meeskond on kohustatud hoolitsema õhusõiduki ning selle pardal olevate reisijate, posti ja lasti eest.
##### § 31. Õhusõiduki kapteni õigused ohuolukorras
(206) Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.
(231) Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.
##### § 32. Õhusõiduki kapteni kohustused kuriteo või väärteo korral
@@ -798,7 +878,7 @@
##### § 39. Riiklikud load
(266) Tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel peab ettevõtja omama järgmisi riiklikke lubasid:
(291) Tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel peab ettevõtja omama järgmisi riiklikke lubasid:
1) lennutegevusluba;
@@ -808,593 +888,599 @@
(1) EÜ Nõukogu määruses 2407/92/EMÜ (EÜT L 240, 24.08.1992, lk 1–7) lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta nimetatud lennutegevusloa annab välja majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
.
(2) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise ja lennutegevusloas muudatuste tegemise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(3) –(4)
##### § 41.
##### § 42. Lennuettevõtja sertifikaat ja lennutegevuse käsiraamat
(1) Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti välja antud dokument, mis kinnitab sertifikaati omava isiku valmisolekut ärilise lennutranspordi või lennutööde nõuetekohaseks korraldamiseks. Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.
(2) Äriline lennutransport on reisijate, posti või lasti vedu õhu teel tasu eest.
(3) Lennutöödeks loetakse teenuste osutamist, mis ei ole käsitletav reisijate, posti või lasti veona (näiteks väetiste ja teiste kemikaalide puistamine põllumajandustöödel, objektide tõstmine ja paigaldamine ehitustegevuses, õhust fotografeerimine, vaatlus- ja patrull-lennud, õhus reklaamimine, huvilennud kopteri ja õhupalliga).
(4) Lennuettevõtja sertifikaadid liigitatakse:
1) ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat (*Air Operator Certificate* – AOC);
2) lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat (*Aerial Work Certificate* – AWC).
(5) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja esmane sertifikaat kehtib üks aasta. Sertifikaadi kehtivusaega pikendatakse pärast kehtivusaja möödumist sertifikaati omava isiku taotlusel ning kehtestatud nõuetele vastamisel kuni kolme aastani.
(6) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat kehtib viis aastat.
(8) Lennuettevõtja sertifikaati omaval isikul peab olema lennutegevuse käsiraamat. Lennutegevuse käsiraamat tuleb kooskõlastada Lennuametiga lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel ja käsiraamatu muutmisel. Lennutegevuse käsiraamat on instruktsioonide, juhendite, protseduuride kirjelduste, tegevus- või töökorralduslike regulatsioonide kogumik, millest sertifikaati omav isik juhindub lennutegevuse korraldamisel ning õhusõidukite käitamisel.
(9) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele esitatavad nõuded
.
(10) Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas sertifikaadi taotlusele ja käitamistingimuste sisule esitatavad nõuded ning sertifikaatide vormid,
.
(11) Lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise, sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse, välja arvatud õhusõiduki registreerimistunnuste muutmise taotluse läbivaatamise ning lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 42<sup>1</sup>.
##### § 42<sup>2</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise tingimused
(1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja, kui taotleja tõendab, et tal on ärilise lennutranspordi ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem, mis kõik vastavad nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4–8) nõuetele ja Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-OPS 3.
(2) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja, kui taotleja tõendab, et tal on lennutööde ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal, mis kõik vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja üheks tegevusalaks on õhusõidukite käitamine ning tema peamine tegevuskoht või registreeritud asukoht on Eestis;
2) taotleja ei tohi omada mõne teise riigi välja antud lennuettevõtja sertifikaati, välja arvatud juhul, kui Lennuameti ja teise riigi sertifikaadi välja andnud asutuse vahel on sõlmitud vastav kokkulepe;
3) taotleja käitatavatel õhusõidukitel peab olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat.
(4) Lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele esitatavad nõuded
.
##### § 42<sup>3</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmisest, muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine
(311) Sertifikaadi väljaandmisest, muutmisest või kehtivusaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) sertifikaadi väljaandmise, muutmise või kehtivusaja pikendamise taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) taotleja organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, personali teadmised, oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta kehtestatud nõuetele;
3) taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>2</sup> lõikes 3 sätestatud nõuetele või
4) taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
##### § 42<sup>4</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Sertifikaadi võib kehtetuks tunnistada, kui:
1) sertifikaati omava isiku organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, personali teadmised, oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
2) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
3) sertifikaati omav isik rikub lennutegevuse käsiraamatu või hooldustegevuse korraldamise nõudeid või
4) sertifikaati omav isik rikub sertifikaadi käitamistingimusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Lennuamet sertifikaati omavale isikule ettekirjutuse. Kui esinevad lõikes 1 toodud puudused ning seetõttu ei ole tagatud lennuettevõtja tegevuse ohutus, võib Lennuamet ettekirjutuse tegemisel peatada sertifikaadi kehtivuse ettekirjutuse täitmise ajaks.
(3) Kui sertifikaati omav isik ei täida ettekirjutust Lennuameti määratud tähtaja jooksul, peatatakse tähtajaliselt sertifikaadi kehtivus. Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(4) Kui sertifikaati omav isik ei ole Lennuameti määratud tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud, tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada juhul, kui ettekirjutuse tegemisega on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kaasnenud ka sertifikaadi kehtivuse samaaegne peatamine.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Lennuametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.
(6) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaati omanud isikul Lennuametile tagastada kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise teate kättesaamisest arvates.
##### § 42<sup>5</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamine
(1) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.
(2) Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Lennuamet või käesoleva seaduse §-s 7<sup>1</sup> nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.
##### § 42<sup>6</sup>. Operatiiv-teenistuslik lennutegevus
(320) Riigiasutus, kelle tegevusvaldkond on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus tsiviillennunduses, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.
##### § 42<sup>7</sup>. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine
(1) Mittetulunduslikel eesmärkidel õhusõiduki käitamisega tegelev juriidiline isik või riigiasutus peab oma lennutegevuse registreerima Lennuametis.
(2) Lennuamet väljastab mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise kohta registreerimistunnistuse. Registreerimistunnistus on dokument, mis kinnitab, et juriidilisel isikul või riigiasutusel on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud vastavad protseduurireeglid.
(3) Registreerimistunnistus kehtib viis aastat.
(4) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise, registreerimistunnistuse väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra, registreerimistunnistuse vormi ning registreerimistaotlusele ja lennutegevuse käsiraamatu sisule esitatavad nõuded
.
(5) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotluse läbivaatamise ning registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 42<sup>8</sup>. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused
(1) Mittetulunduslik lennutegevus registreeritakse, kui taotleja tõendab, et tal on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud vastavad protseduurireeglid ning koostatud lennutegevuse käsiraamat.
(2) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotleja peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik või riigiasutus.
##### § 42<sup>9</sup>. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest, registreerimistunnistuse muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning registreerimistunnistuse kehtetuks tunnistamine
(1) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest, registreerimistunnistuse muutmisest või selle kehtivusaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) ei ole tagatud lennutegevuse ohutu korraldamine ning õhusõidukite ohutu käitamine, puuduvad vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning ei ole välja töötatud või rakendatud vastavaid protseduurireegleid ning koostatud lennutegevuse käsiraamatut;
2) taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
3) taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>8</sup> lõikes 2 sätestatud nõudele või
4) taotluses ei ole esitatud kõiki nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid või dokumente või esitatud andmed või dokumendid ei vasta tegelikkusele.
(2) Registreerimistunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui registreerimistunnistust omav isik:
1) ei taga lennutegevuse korraldamisel ja õhusõidukite käitamisel piisavat lennuohutust;
2) ei täida Lennuameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutusi või
3) rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
##### § 42<sup>10</sup>. Õhusõiduki lepingulise kasutamise kooskõlastamine
(1) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa B-alajao osa OPS 1.165 kohasel õhusõiduki kasutusse võtmisel või õhusõiduki kasutusse andmisel peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja või lennuettevõtja sertifikaati omav isik, kes annab või võtab õhusõiduki kasutusse, enne õhusõiduki kasutamise lepingu sõlmimist esitama selle kooskõlastamiseks Lennuametile.
(2) Kooskõlastamiseks esitatud lepingus peavad sisalduma järgmised andmed:
1) kasutuse liik, kasutusperioodi algus ja kestus;
2) andmed lepingupoolte kohta – isiku- või registrikood, nimi, tegevuskoht, postiaadress, lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu korral selle number;
3) andmed kasutusse antava õhusõiduki kohta – õhusõiduki tüüp, seerianumber, registreerimistunnus;
4) eeldatav õhusõiduki alalise paiknemise koht ja kavandatud lendude piirkond.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule tuleb Lennuametile esitada selle lennuettevõtja sertifikaadi andmed, kes annab õhusõiduki kasutusse ning kelle lennuettevõtja sertifikaadi alusel ja tingimustel kasutusse antud õhusõidukit käitatakse.
(4) Lennuamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele küsida muid lennuohutuse ja lennundusjulgestuse seisukohalt olulisi andmeid, mis on kooskõlastuse andmiseks vajalikud.
(5) Otsuse lepingu kooskõlastamise kohta teeb Lennuamet hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks esitatud lepingu ja andmete saamise päevast arvates ning teatab otsusest kirjalikult viivitamata kooskõlastuse taotlejale.
(6) Lennutöödega tegelev lennuettevõtja peab õhusõiduki kasutusse võtmisel ning selle käitamisel kasutusse andja lennuettevõtja sertifikaadi alusel tagama õhusõiduki käitamise vastavuses ärilise lennutranspordiga tegelevale lennuettevõtjale nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 lisa III B-alajao osas OPS 1.165 kehtestatud nõuetega.
(7) Õhusõiduki käitamine ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kooskõlastuseta ei ole lubatud.
##### § 43.
##### § 44. Muutused lennutegevusloa ja lennuettevõtja sertifikaadi alustes
(1) Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks tegevusloa ja sertifikaadi väljaandmisel.
(2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Lennuamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.
##### § 45.
##### § 46. Regulaarne ja mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega
(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav regulaarne ja mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt valitsustevahelistele lennunduskokkulepetele, rahvusvahelistele konventsioonidele ning Euroopa Liidu välislepingutele või nende puudumisel majandus- ja kommunikatsiooniministri nõusolekul.
(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut regulaarse või mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile järgmised dokumendid:
1) kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
2) kehtiv lennutegevusluba, kui selle olemasolu on nõutav vastava Euroopa Liitu mittekuuluva riigi poolt;
3) tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta;
4) kehtiv mürasertifikaat;
5) tõestus ACAS II olemasolust õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse § 10<sup>1</sup> lõikele 4;
6) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;
7) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu nõuab vastav Euroopa Liitu mittekuuluv riik.
(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister vastab taotlusele 10 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister keeldub nõusoleku andmisest, kui:
1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;
2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
### 7<sup>1</sup>. peatükk LENNUNDUSJULGESTUS
##### § 46<sup>1</sup>. Lennundusjulgestusalane koostöö
(1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab majandus- ja kommunikatsiooniminister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.
(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Lennuameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Piirivalveameti, Politseiameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.
##### § 46<sup>2</sup>. Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Õhuväe Staap.
(2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad ühiselt riiklik ja tsiviillennundus, töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.
(3) Maksu- ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontrolli.
(4) Politseiamet tagab vastavalt oma pädevusele avaliku korra ja julgestusotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades.
(5) Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning hädaolukorra lahendamine terrorikuriteo korral.
(6) Piirivalveamet teostab vastavalt oma pädevusele reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.
(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses oma pädevuse kohaselt pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.
(8) Lennuamet lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks:
1) juhendab käesoleva seaduse § 24<sup>3</sup> lõikes 3 nimetatud ettevõtjaid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste nõuete ja meetmete väljatöötamisel;
2) tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud huviga isikutele, kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete täitmiseks;
3) kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes küsimustes;
4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolitusprogramme;
5) kooskõlastab relva ja selle laskemoona kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi;
6) kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (*National Civil Aviation Security Programme*).
##### § 46<sup>3</sup>. Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Käesoleva seaduse § 24<sup>3</sup> lõikes 3 nimetatud ettevõtja:
1) esitab ettevõtja julgestuskäsiraamatu ja selle kavandatavad muudatused kooskõlastamiseks Lennuametile;
2) teostab ettevõttes lennundusjulgestusalast järelevalvet ning tagab selle käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise;
3) tagab ettevõttes töötavate lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvate isikute julgestusvalmiduse koolituse läbiviimise enne lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandmist;
4) tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
5) tagab ettevõtte töötajate lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
6) informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid;
7) teatab viivitamata Lennuametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;
8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Lennuametile kooskõlastamiseks.
(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Lennuametiga.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja:
1) väljastab lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste taotluste alusel isikutele ja sõidukitele läbipääsulubasid liikumiseks lennuvälja või kopteriväljaku kinnisel alal;
2) kontrollib lennundusjulgestusalaste nõuete täitmist lennujaama ning lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste töötajate poolt;
3) tagab lennundusjulgestusalaste nõuete järgimise lennuvälja või kopteriväljaku rajamisel ja planeerimisel;
4) tagab julgestuspiiranguala moodustamise lennuvälja või kopteriväljaku kinnisel alal;
5) tagab isikute ja sõidukite liikumise kontrolli julgestuspiirangualal õhusõidukite juurde ning nende juurest, et ennetada loata juurdepääsu õhusõidukile;
6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele alale;
7) määratleb ja hindab lennundusjulgestusalaseid riske ning kaitstuse taset lennuväljal või kopteriväljakul;
8) tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise;
9) tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale;
10) tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale minekut;
11) tagab transfeerreisijate, nende käsipagasi ja registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki pardale minekut;
12) tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki pardale minekuni;
13) tagab transiitlendude korral transiitreisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest;
14) tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale laadimist;
15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni, millele pagas laaditakse.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:
1) määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks, kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse §-s 46<sup>13</sup> nimetatud erikohtlemist vajav reisija, ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud reisijast;
2) tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni õhusõiduki lahkumiseni;
3) tagab, et õhusõiduki pardal veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna, on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul;
4) märgistab oma posti tähisega «lennuettevõtja post» ja saadetised tähisega «lennuettevõtja saadetis»;
5) tagab, et pitseeritud või plommitud esemete pardaleviimisel kontrollitakse, et pitsatijäljendid või plommid on puutumata;
6) tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;
7) tagab, et õhusõiduki pardal toimuva ebaseadusliku sekkumise korral teavitab õhusõiduki kapten lennuliiklusteenistust ning võtab kasutusele asjakohased protseduurid;
8) tagab, et õhusõiduki pardale ei võeta vedamiseks kauba- ega postiühikuid, samuti toitlustus- ega muid varusid ja vahendeid, mille suhtes ei ole kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid;
9) tagab, et pardale ei võeta registreeritud pagasit, mille lennule registreerinud reisija ei viibi pardal, välja arvatud juhul, kui pagas on määratletud reisijast eraldiliikuva registreeritud pagasina ning läbinud täiendavalt julgestusotstarbelise läbivaatuse.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja:
1) teavitab Lennu- ja Merepääste Koordinatsioonikeskust, Päästeameti juhtimiskeskust, lennuvälja või kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja peadispetšerit ohuolukorras olevast õhusõidukist;
2) tagab ohuolukorras õhusõiduki teenindamise;
3) tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale;
4) tagab õhusõiduki käitaja teavitamise võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest;
5) informeerib ohuolukorras oleva õhusõiduki läheduses käitatavaid õhusõidukeid;
6) võtab kasutusele meetmed ennetamaks lubamatut juurdepääsu aeronavigatsiooniteenuse osutaja ehitistele;
7) tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist.
##### § 46<sup>4</sup>. Lennundusjulgestusalane koolitus
(1) Lennujaama territooriumil tööülesandeid täitev isik peab enne talle lennuvälja läbipääsuloa väljastamist läbima lennundusjulgestusalase koolituse, edaspidi regulaarselt ka asjakohase korduvkoolituse. Koolituse korraldaja kooskõlastab julgestusvalmiduse koolituse koolitusprogrammi Lennuametiga.
(2) Lennundusjulgestusalased koolitused on rahvusvahelise organisatsiooni poolt heakskiidetud koolitusprogrammi alusel korraldatavad koolitused ja Lennuameti poolt kooskõlastatud koolitusprogrammide alusel tööandjate, lennuvälja käitaja poolt määratud isikute või vastava koolituse pakkujate koolitused.
(3) Isik, kellele on väljastatud või kes taotleb lennujaama läbipääsuluba, peab olema läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku lennundusjulgestusalase koolituse.
##### § 46<sup>5</sup>. Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Lennuametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.
(2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.
(3) Lennuvälja kinnise alaga piirnevatele aladele, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennujaama käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, välja arvatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel Lennuameti poolt kehtestatud tingimustel.
##### § 46<sup>6</sup>. Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad Lennuamet ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
(2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel:
1) kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;
2) Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;
3) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel.
(3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või piirivalveametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.
(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija isikut tõendavat dokumenti ning pardakaarti.
(5) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale lubatakse siseneda sõidukil, millel on Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud kehtiv sõidukiluba. Samuti on lubatud juurdepääs julgestuspiirangualale lennuvälja või kopteriväljaku volitatud saatjaga sõidukil, sealhulgas operatiivülesandeid täitval alarmsõidukil.
(6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate nõuete rikkumise korral läbipääsuloa kehtivus ajutiselt peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.
##### § 46<sup>7</sup>. Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotleva isiku usaldusväärsuse kontrollimine
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotlev isik esitab lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandjale isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks.
(2) Isikuandmete ankeedis märgib läbipääsuluba taotlev isik ka oma sugulaste (vanemad, õde, vend, lapsed), abikaasa ja endise abikaasa, samuti elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, selle puudumisel või mitteteadmisel sünniaja ja -koha ning kontaktandmed.
(3) Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotleva isiku isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku vormi isikuandmete töötlemiseks
.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmete ankeedis esitatud andmete õigsuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolude kontrollimiseks on loa väljaandjal õigus pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poole järelepärimisega läbipääsuloa taotleja isikuandmete kontrollimiseks ja lõikes 7 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks. Järelepärimise saanud asutus vastab järelepärimisele viie tööpäeva jooksul.
(5) Loa väljaandja edastab läbipääsuluba taotleva isiku isikuandmete ankeedi koopia Kaitsepolitseiametile.
(6) Taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel hindab loa väljaandja kontrolli käigus kogutud materjale ning teeb otsuse loa väljaandmise kohta hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast isikuandmete ankeedi esitamist. Lennuvälja läbipääsuluba antakse välja kuni kolmeks aastaks.
(7) Asjaolud, mis välistavad isiku tööleasumise lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualas:
1) isiku tegevus on olnud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku vastu;
2) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;
3) isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) isik on isikuandmete ankeedis esitanud võltsitud andmeid või valeinformatsiooni;
5) isik on piiratud teovõimega;
6) isik on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana;
7) esinevad muud mõjuvad põhjused.
(8) Loa väljaandjal on õigus loa kehtimise ajal teostada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid isiku usaldusväärsuse jätkuvaks kontrollimiseks.
(9) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualaga seotud ameti- või töökohal ei saa töötada isik, kelle puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud asjaolud. Selline isik nimetatakse võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.
##### § 46<sup>8</sup>. Juurdepääs õhusõidukile
(380) Lennuettevõtja tagab, et õhusõiduki juurde ei pääse selleks õigust mitteomavad isikud.
##### § 46<sup>9</sup>. Isikute ja nende pagasi julgestusotstarbeline läbivaatus
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale viimiseks keelatud esemete loetelu hoitakse lennujaama reisiterminalis ja pääslates nähtaval kohal.
(2) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ja õhusõiduki pardale ei lubata isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid.
(3) Läbivaatuse tegemiseks vajalike tehniliste vahendite mittetöökorras oleku või elektrikatkestuse korral tehakse läbivaatus käsitsi.
(4) Julgestusotstarbelisest läbivaatusest vabastatakse riigipead ning Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse poolt kutsutud ametlikud külalised.
(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid ning kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus vahetuse vanema juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politseiameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.
(6) Reisijast eraldiliikuv registreeritud pagas jääb pagasi vedu teostava lennuettevõtja või teda teenindava agendi valve alla.
(7) Läbivaatuseks vajalike tehniliste vahendite hanked ning hangitud vahendite tark- ja riistvara täiendused kooskõlastab nimetatud vahendite soetaja Lennuametiga.
##### § 46<sup>10</sup>. Kauba ja posti julgestusmeetmed
(1) Tuntud saatja on kohustatud täitma tuntud saatja deklaratsiooniga võetud kohustusi.
(2) Tuntud saatja tunnustamise ning kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse määramise korra ning tuntud saatja deklaratsiooni vormi
.
(3) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise ja registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 46<sup>11</sup>. Diplomaatilise posti julgestusotstarbeline läbivaatus
(1) Nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud diplomaatilist posti läbi ei vaadata ega peeta kinni.
(2) Kui tekib põhjendatud kahtlus, et diplomaatiline post sisaldab keelatud või ohtlikke esemeid või aineid või kui diplomaatiline post ei ole nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud, võib seda kontrollida lähetajariigi diplomaatilise esindaja või kulleri juuresolekul. Kontrollist keeldumise korral diplomaatilist posti lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ega õhusõidukisse ei viida.
(3) Diplomaatilise posti vastuvõtmisel tuvastatakse diplomaatilise esindaja või kulleri isikusamasus ning kontrollitakse talle antud volitusi.
##### § 46<sup>12</sup>. Tulirelvad ning laskemoon õhusõiduki pardal
(1) Tsiviilõhusõidukis registreeritud pagasina veetavad tulirelvad peavad olema tühjaks laetud ja pakendatud viisil, mis välistab nendele juurdepääsu ja kasutamise kogu lennu vältel. Kui lennuettevõtjal ei ole võimalik tagada nimetatud eseme puutumatust nimetatud ajavahemikul, siis relva õhusõiduki pardale ei võeta.
(2) Relva kandmine õhusõiduki salongis toimub vastavalt relvaseaduses sätestatud korrale ning vedu teostava lennuettevõtja lennutegevuskäsiraamatus sätestatu kohaselt.
(3) Relva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased märked eesti ja inglise keeles – tulirelv/firearm.
##### § 46<sup>13</sup>. Erikohtlemist vajava reisija vedamine
(1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse mõistes loetakse:
1) potentsiaalselt ohtlikku reisijat;
2) kordarikkuvat reisijat;
3) kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;
4) riigist väljasaadetavat isikut.
(2) Erikohtlemist vajava reisija veost informeerib lennu broneerija eelnevalt lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha. Erikohtlemist vajava reisija olemasolust õhusõiduki pardal tuleb õhusõiduki kaptenit vähemalt 24 tundi ette teavitada.
(3) Erikohtlemist vajavat reisijat saadab vajaduse korral õiguskaitseorgani esindaja.
(4) Riigist väljasaadetav isik võib olla õhusõiduki pardal saatjata, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei mõjuta lennu ajal lennu kulgemise ohutust. Riigist väljasaadetava reisija eest kuni tema üleandmiseni vastava riigi immigratsiooniteenistusele vastutab saatja puudumise korral vedaja.
(5) Kordarikkuva reisija olemasolust õhusõiduki pardal teavitab õhusõiduki meeskond sihtlennujaama viivitamata. Sihtlennujaama jõudes antakse kordarikkuv reisija vajaduse korral üle kohalikule õiguskaitseorganile.
##### § 46<sup>14</sup>. Täiendavad julgestusmeetmed
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Lennuameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Lennuameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.
(2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.
##### § 46<sup>15</sup>. Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse
(404) Lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse teavitab Lennuamet ICAO-d 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse ICAO-le viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.
### 8. peatükk LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID
##### § 47. Lennuohutust mõjutav juhtum ja sellest teatamine
(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on lennuõnnetus, tõsine lennuintsident, lennuintsident ja vahejuhtum.
(2) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.
(3) Tõsine lennuintsident on lennuintsident, mille toimumise asjaolud oleksid võinud põhjustada lennuõnnetuse toimumise.
(4) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid mitte lennuõnnetusega lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.
(5) Vahejuhtum on tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada lennuohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendina.
(6) Õhusõiduki kapten või, kui temal ei ole see võimalik, siis õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama lennuõnnetusest või tõsisest lennuintsidendist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
(7) Õhusõiduki kapten või, kui temal ei ole see võimalik, siis õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama toimunud vahejuhtumist Lennuametile ja esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele on lennuohutust mõjutavast juhtumist kohustatud teatama:
1) isik, kes Lennuameti järelevalve all tegeleb gaasiturbiinmootoriga õhusõiduki või ühisõhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa kavandamise, tootmise, tehnilise hoolduse või täiustamisega;
2) isik, kes Lennuameti järelevalve all allkirjastab gaasiturbiinmootoriga õhusõiduki või ühisõhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa hooldustööde lehe või hooldustõendi;
3) isik, kes täidab ametiülesannet, mis eeldab Lennuameti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt antud luba töötamiseks lennujuhi või lennuinformaatorina;
4) ärilisele lennutegevusele ja mittetulunduslikule lennutegevusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja;
5) isik, kes täidab ametiülesannet, mis on seotud Lennuameti poolt sertifitseeritavate aeronavigatsiooniseadmete paigaldamise, muutmise, tehnohoolduse, remondi, ülevaatuse, lennukontrolli või järelevalvega;
6) isik, kes täidab ärilisele lennutegevusele ja mittetulunduslikule lennutegevusele avatud lennuväljal või kopteriväljakul õhusõiduki maapealse teenindusega seotud ametiülesandeid, kaasa arvatud tankimine, teenindus, lastiplaani koostamine, lastimine, jäätõrje ja pukseerimine.
(9) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
##### § 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse ja -intsidendi uurimine
(1) Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral toimuvad vastavalt päästeseadusele.
(2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastav struktuuriüksus (edaspidi *uurimisüksus*). Uurimisüksus on uurimise teostamisel sõltumatu.
(2) Kaitseväe õhusõidukitega toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist korraldab kaitsevägi koostöös uurimisüksusega vastavalt käesoleva seaduse § 7<sup>2</sup> lõike 3 alusel kehtestatud korrale.
(3) Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks.
(4) Lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendi uurimise eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse või -intsidendi põhjused, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus.
(5) Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimiskomisjonile või eksperdile vajalikku kaasabi ning võimaldama viia läbi uurimist lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi põhjuste tuvastamiseks uurimiskomisjoni määratud tegevuskava kohaselt. Kui uurimiskomisjoni määratud kava läheb vastuollu sündmuse kriminaalmenetluse protseduuridega, tuleb mõlema uurimise kavad omavahel kooskõlastada, arvestades uurimise otstarbekuse põhimõtteid ja olemasolevaid võimalusi.
(5) Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi põhjuste väljaselgitamiseks ettenähtud lennuandmete pardasalvestuste uurimise eelisõigus on uurimiskomisjonil.
(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele informeerima lennuõnnetusega seotud riikide lennundusasutusi ja Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni.
(7) Lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
##### § 49. Teabe ja tõendite tagamine
(1) Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja eeluurimist teostava asutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.
(2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada uurimiskomisjoni või eksperdi loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.
(3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseile, uurimisüksusele või eksperdile, kes peavad võtma meetmeid vara säilitamiseks.
##### § 50. Uurimisaruanne
(426) Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus uurimisaruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse või -intsidendi iseloomule ja raskusastmele ning mis avalikustatakse. Uurimisaruande lahutamatuks osaks on lennuohutusalased soovitused. Uurimisaruandeid kasutab Lennuamet lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamisel.
### 8<sup>1</sup>. peatükk LENNUOHUTUSE JÄRELEVALVE INFOSÜSTEEM
##### § 50<sup>1</sup>. Lennuohutuse järelevalve infosüsteem
(1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Lennuametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Lennuamet.
(3) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse
.
### 9. peatükk LENNUNDUSE MUUD SÄTTED
##### § 51. Lennuameti ühekordne luba ja lennuluba
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitamiseks väljastab Lennuamet lennuloa Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos P kehtestatud nõuete kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Lennuamet koos lennuloa väljaandmisega.
(4) Ühekordse loa väljaandmise ning lennuloa väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Lennuameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 52. Õhusõiduki sundmaandamine
(1) Lennuohutuse tagamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra huvides on lennujuhil õigus nõuda õhusõiduki kaptenilt õhusõiduki sundmaandumist lähimal sobival lennuväljal.
(2) .
(2) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise ja lennutegevusloas muudatuste tegemise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(3) –(4)
##### § 41.
##### § 42. Lennuettevõtja sertifikaat ja lennutegevuse käsiraamat
(1) Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti välja antud dokument, mis kinnitab sertifikaati omava isiku valmisolekut ärilise lennutranspordi või lennutööde nõuetekohaseks korraldamiseks. Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.
(2) Äriline lennutransport on reisijate, posti või lasti vedu õhu teel tasu eest.
(3) Lennutöödeks loetakse teenuste osutamist, mis ei ole käsitletav reisijate, posti või lasti veona (näiteks väetiste ja teiste kemikaalide puistamine põllumajandustöödel, objektide tõstmine ja paigaldamine ehitustegevuses, õhust fotografeerimine, vaatlus- ja patrull-lennud, õhus reklaamimine, huvilennud kopteri ja õhupalliga).
(4) Lennuettevõtja sertifikaadid liigitatakse:
1) ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat (*Air Operator Certificate* – AOC);
2) lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat (*Aerial Work Certificate* – AWC).
(5) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja esmane sertifikaat kehtib üks aasta. Sertifikaadi kehtivusaega pikendatakse pärast kehtivusaja möödumist sertifikaati omava isiku taotlusel ning kehtestatud nõuetele vastamisel kuni kolme aastani.
(6) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat kehtib viis aastat.
(8) Lennuettevõtja sertifikaati omaval isikul peab olema lennutegevuse käsiraamat. Lennutegevuse käsiraamat tuleb kooskõlastada Lennuametiga lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel ja käsiraamatu muutmisel. Lennutegevuse käsiraamat on instruktsioonide, juhendite, protseduuride kirjelduste, tegevus- või töökorralduslike regulatsioonide kogumik, millest sertifikaati omav isik juhindub lennutegevuse korraldamisel ning õhusõidukite käitamisel.
(9) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele esitatavad nõuded
.
(10) Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas sertifikaadi taotlusele ja käitamistingimuste sisule esitatavad nõuded ning sertifikaatide vormid,
.
(11) Lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise, sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse, välja arvatud õhusõiduki registreerimistunnuste muutmise taotluse läbivaatamise ning lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 42<sup>1</sup>.
##### § 42<sup>2</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise tingimused
(1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja, kui taotleja tõendab, et tal on ärilise lennutranspordi ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem, mis kõik vastavad nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4–8) nõuetele ja Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-OPS 3.
(2) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaat antakse välja, kui taotleja tõendab, et tal on lennutööde ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal, mis kõik vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja üheks tegevusalaks on õhusõidukite käitamine ning tema peamine tegevuskoht või registreeritud asukoht on Eestis;
2) taotleja ei tohi omada mõne teise riigi välja antud lennuettevõtja sertifikaati, välja arvatud juhul, kui Lennuameti ja teise riigi sertifikaadi välja andnud asutuse vahel on sõlmitud vastav kokkulepe;
3) taotleja käitatavatel õhusõidukitel peab olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat.
(4) Lennutöödel käitatava õhusõiduki varustusele esitatavad nõuded
.
##### § 42<sup>3</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmisest, muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine
(286) Sertifikaadi väljaandmisest, muutmisest või kehtivusaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) sertifikaadi väljaandmise, muutmise või kehtivusaja pikendamise taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) taotleja organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, personali teadmised, oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta kehtestatud nõuetele;
3) taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>2</sup> lõikes 3 sätestatud nõuetele või
4) taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
##### § 42<sup>4</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Sertifikaadi võib kehtetuks tunnistada, kui:
1) sertifikaati omava isiku organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, personali teadmised, oskused ning kogemused või kvaliteedisüsteem ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
2) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
3) sertifikaati omav isik rikub lennutegevuse käsiraamatu või hooldustegevuse korraldamise nõudeid või
4) sertifikaati omav isik rikub sertifikaadi käitamistingimusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Lennuamet sertifikaati omavale isikule ettekirjutuse. Kui esinevad lõikes 1 toodud puudused ning seetõttu ei ole tagatud lennuettevõtja tegevuse ohutus, võib Lennuamet ettekirjutuse tegemisel peatada sertifikaadi kehtivuse ettekirjutuse täitmise ajaks.
(3) Kui sertifikaati omav isik ei täida ettekirjutust Lennuameti määratud tähtaja jooksul, peatatakse tähtajaliselt sertifikaadi kehtivus. Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(4) Kui sertifikaati omav isik ei ole Lennuameti määratud tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud, tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada juhul, kui ettekirjutuse tegemisega on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kaasnenud ka sertifikaadi kehtivuse samaaegne peatamine.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Lennuametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.
(6) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaati omanud isikul Lennuametile tagastada kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise teate kättesaamisest arvates.
##### § 42<sup>5</sup>. Lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse taastamine
(1) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse.
(2) Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Lennuamet või käesoleva seaduse §-s 7<sup>1</sup> nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.
##### § 42<sup>6</sup>. Operatiiv-teenistuslik lennutegevus
(295) Riigiasutus, kelle tegevusvaldkond on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus tsiviillennunduses, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.
##### § 42<sup>7</sup>. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine
(1) Mittetulunduslikel eesmärkidel õhusõiduki käitamisega tegelev juriidiline isik või riigiasutus peab oma lennutegevuse registreerima Lennuametis.
(2) Lennuamet väljastab mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise kohta registreerimistunnistuse. Registreerimistunnistus on dokument, mis kinnitab, et juriidilisel isikul või riigiasutusel on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning välja töötatud ja rakendatud vastavad protseduurireeglid.
(3) Registreerimistunnistus kehtib viis aastat.
(4) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise, registreerimistunnistuse väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra, registreerimistunnistuse vormi ning registreerimistaotlusele ja lennutegevuse käsiraamatu sisule esitatavad nõuded
.
(5) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotluse läbivaatamise ning registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 42<sup>8</sup>. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused
(1) Mittetulunduslik lennutegevus registreeritakse, kui taotleja tõendab, et tal on lennutegevuse ohutuks korraldamiseks ning õhusõidukite ohutuks käitamiseks vajalike oskustega personal, nõuetekohased vahendid ning välja töötatud vastavad protseduurireeglid ning koostatud lennutegevuse käsiraamat.
(2) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotleja peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik või riigiasutus.
##### § 42<sup>9</sup>. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest, registreerimistunnistuse muutmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning registreerimistunnistuse kehtetuks tunnistamine
(1) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimisest, registreerimistunnistuse muutmisest või selle kehtivusaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) ei ole tagatud lennutegevuse ohutu korraldamine ning õhusõidukite ohutu käitamine, puuduvad vajalike oskustega personal ja nõuetekohased vahendid ning ei ole välja töötatud või rakendatud vastavaid protseduurireegleid ning koostatud lennutegevuse käsiraamatut;
2) taotleja rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
3) taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>8</sup> lõikes 2 sätestatud nõudele või
4) taotluses ei ole esitatud kõiki nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid või dokumente või esitatud andmed või dokumendid ei vasta tegelikkusele.
(2) Registreerimistunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui registreerimistunnistust omav isik:
1) ei taga lennutegevuse korraldamisel ja õhusõidukite käitamisel piisavat lennuohutust;
2) ei täida Lennuameti riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutusi või
3) rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
##### § 42<sup>10</sup>. Õhusõiduki lepingulise kasutamise kooskõlastamine
(1) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa B-alajao osa OPS 1.165 kohasel õhusõiduki kasutusse võtmisel või õhusõiduki kasutusse andmisel peab lennuettevõtja sertifikaadi taotleja või lennuettevõtja sertifikaati omav isik, kes annab või võtab õhusõiduki kasutusse, enne õhusõiduki kasutamise lepingu sõlmimist esitama selle kooskõlastamiseks Lennuametile.
(2) Kooskõlastamiseks esitatud lepingus peavad sisalduma järgmised andmed:
1) kasutuse liik, kasutusperioodi algus ja kestus;
2) andmed lepingupoolte kohta – isiku- või registrikood, nimi, tegevuskoht, postiaadress, lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu korral selle number;
3) andmed kasutusse antava õhusõiduki kohta – õhusõiduki tüüp, seerianumber, registreerimistunnus;
4) eeldatav õhusõiduki alalise paiknemise koht ja kavandatud lendude piirkond.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule tuleb Lennuametile esitada selle lennuettevõtja sertifikaadi andmed, kes annab õhusõiduki kasutusse ning kelle lennuettevõtja sertifikaadi alusel ja tingimustel kasutusse antud õhusõidukit käitatakse.
(4) Lennuamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele küsida muid lennuohutuse ja lennundusjulgestuse seisukohalt olulisi andmeid, mis on kooskõlastuse andmiseks vajalikud.
(5) Otsuse lepingu kooskõlastamise kohta teeb Lennuamet hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks esitatud lepingu ja andmete saamise päevast arvates ning teatab otsusest kirjalikult viivitamata kooskõlastuse taotlejale.
(6) Lennutöödega tegelev lennuettevõtja peab õhusõiduki kasutusse võtmisel ning selle käitamisel kasutusse andja lennuettevõtja sertifikaadi alusel tagama õhusõiduki käitamise vastavuses ärilise lennutranspordiga tegelevale lennuettevõtjale nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 lisa III B-alajao osas OPS 1.165 kehtestatud nõuetega.
(7) Õhusõiduki käitamine ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kooskõlastuseta ei ole lubatud.
##### § 43.
##### § 44. Muutused lennutegevusloa ja lennuettevõtja sertifikaadi alustes
(1) Lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks tegevusloa ja sertifikaadi väljaandmisel.
(2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Lennuamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 42<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.
##### § 45.
##### § 46. Regulaarne ja mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega
(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav regulaarne ja mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt valitsustevahelistele lennunduskokkulepetele, rahvusvahelistele konventsioonidele ning Euroopa Liidu välislepingutele või nende puudumisel majandus- ja kommunikatsiooniministri nõusolekul.
(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut regulaarse või mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile järgmised dokumendid:
1) kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
2) kehtiv lennutegevusluba, kui selle olemasolu on nõutav vastava Euroopa Liitu mittekuuluva riigi poolt;
3) tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta;
4) kehtiv mürasertifikaat;
5) tõestus ACAS II olemasolust õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse § 10<sup>1</sup> lõikele 4;
6) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;
7) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu nõuab vastav Euroopa Liitu mittekuuluv riik.
(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister vastab taotlusele 10 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister keeldub nõusoleku andmisest, kui:
1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;
2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
### 7<sup>1</sup>. peatükk LENNUNDUSJULGESTUS
##### § 46<sup>1</sup>. Lennundusjulgestusalane koostöö
(1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab majandus- ja kommunikatsiooniminister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.
(2) Komisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Lennuameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Piirivalveameti, Politseiameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.
##### § 46<sup>2</sup>. Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Õhuväe Staap.
(2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad ühiselt riiklik ja tsiviillennundus, töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.
(3) Maksu- ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontrolli.
(4) Politseiamet tagab vastavalt oma pädevusele avaliku korra ja julgestusotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades.
(5) Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning hädaolukorra lahendamine terrorikuriteo korral.
(6) Piirivalveamet teostab vastavalt oma pädevusele reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.
(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses oma pädevuse kohaselt pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.
(8) Lennuamet lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks:
1) juhendab käesoleva seaduse § 24<sup>3</sup> lõikes 3 nimetatud ettevõtjaid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste nõuete ja meetmete väljatöötamisel;
2) tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud huviga isikutele, kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete täitmiseks;
3) kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes küsimustes;
4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolitusprogramme;
5) kooskõlastab relva ja selle laskemoona kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi;
6) kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (*National Civil Aviation Security Programme*).
##### § 46<sup>3</sup>. Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Käesoleva seaduse § 24<sup>3</sup> lõikes 3 nimetatud ettevõtja:
1) esitab ettevõtja julgestuskäsiraamatu ja selle kavandatavad muudatused kooskõlastamiseks Lennuametile;
2) teostab ettevõttes lennundusjulgestusalast järelevalvet ning tagab selle käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamise;
3) tagab ettevõttes töötavate lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvate isikute julgestusvalmiduse koolituse läbiviimise enne lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandmist;
4) tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
5) tagab ettevõtte töötajate lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
6) informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid;
7) teatab viivitamata Lennuametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;
8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Lennuametile kooskõlastamiseks.
(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Lennuametiga.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja:
1) väljastab lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste taotluste alusel isikutele ja sõidukitele läbipääsulubasid liikumiseks lennuvälja või kopteriväljaku kinnisel alal;
2) kontrollib lennundusjulgestusalaste nõuete täitmist lennujaama ning lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste töötajate poolt;
3) tagab lennundusjulgestusalaste nõuete järgimise lennuvälja või kopteriväljaku rajamisel ja planeerimisel;
4) tagab julgestuspiiranguala moodustamise lennuvälja või kopteriväljaku kinnisel alal;
5) tagab isikute ja sõidukite liikumise kontrolli julgestuspiirangualal õhusõidukite juurde ning nende juurest, et ennetada loata juurdepääsu õhusõidukile;
6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele alale;
7) määratleb ja hindab lennundusjulgestusalaseid riske ning kaitstuse taset lennuväljal või kopteriväljakul;
8) tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise;
9) tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale;
10) tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale minekut;
11) tagab transfeerreisijate, nende käsipagasi ja registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki pardale minekut;
12) tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki pardale minekuni;
13) tagab transiitlendude korral transiitreisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest;
14) tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale laadimist;
15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni, millele pagas laaditakse.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:
1) määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks, kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse §-s 46<sup>13</sup> nimetatud erikohtlemist vajav reisija, ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud reisijast;
2) tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni õhusõiduki lahkumiseni;
3) tagab, et õhusõiduki pardal veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna, on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul;
4) märgistab oma posti tähisega «lennuettevõtja post» ja saadetised tähisega «lennuettevõtja saadetis»;
5) tagab, et pitseeritud või plommitud esemete pardaleviimisel kontrollitakse, et pitsatijäljendid või plommid on puutumata;
6) tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;
7) tagab, et õhusõiduki pardal toimuva ebaseadusliku sekkumise korral teavitab õhusõiduki kapten lennuliiklusteenistust ning võtab kasutusele asjakohased protseduurid;
8) tagab, et õhusõiduki pardale ei võeta vedamiseks kauba- ega postiühikuid, samuti toitlustus- ega muid varusid ja vahendeid, mille suhtes ei ole kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid;
9) tagab, et pardale ei võeta registreeritud pagasit, mille lennule registreerinud reisija ei viibi pardal, välja arvatud juhul, kui pagas on määratletud reisijast eraldiliikuva registreeritud pagasina ning läbinud täiendavalt julgestusotstarbelise läbivaatuse.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja:
1) teavitab Lennu- ja Merepääste Koordinatsioonikeskust, Päästeameti juhtimiskeskust, lennuvälja või kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja peadispetšerit ohuolukorras olevast õhusõidukist;
2) tagab ohuolukorras õhusõiduki teenindamise;
3) tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale;
4) tagab õhusõiduki käitaja teavitamise võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest;
5) informeerib ohuolukorras oleva õhusõiduki läheduses käitatavaid õhusõidukeid;
6) võtab kasutusele meetmed ennetamaks lubamatut juurdepääsu aeronavigatsiooniteenuse osutaja ehitistele;
7) tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist.
##### § 46<sup>4</sup>. Lennundusjulgestusalane koolitus
(1) Lennujaama territooriumil tööülesandeid täitev isik peab enne talle lennuvälja läbipääsuloa väljastamist läbima lennundusjulgestusalase koolituse, edaspidi regulaarselt ka asjakohase korduvkoolituse. Koolituse korraldaja kooskõlastab julgestusvalmiduse koolituse koolitusprogrammi Lennuametiga.
(2) Lennundusjulgestusalased koolitused on rahvusvahelise organisatsiooni poolt heakskiidetud koolitusprogrammi alusel korraldatavad koolitused ja Lennuameti poolt kooskõlastatud koolitusprogrammide alusel tööandjate, lennuvälja käitaja poolt määratud isikute või vastava koolituse pakkujate koolitused.
(3) Isik, kellele on väljastatud või kes taotleb lennujaama läbipääsuluba, peab olema läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku lennundusjulgestusalase koolituse.
##### § 46<sup>5</sup>. Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Lennuametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.
(2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.
(3) Lennuvälja kinnise alaga piirnevatele aladele, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennujaama käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, välja arvatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel Lennuameti poolt kehtestatud tingimustel.
##### § 46<sup>6</sup>. Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad Lennuamet ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
(2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel:
1) kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;
2) Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;
3) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel.
(3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või piirivalveametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.
(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija isikut tõendavat dokumenti ning pardakaarti.
(5) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale lubatakse siseneda sõidukil, millel on Lennuameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud kehtiv sõidukiluba. Samuti on lubatud juurdepääs julgestuspiirangualale lennuvälja või kopteriväljaku volitatud saatjaga sõidukil, sealhulgas operatiivülesandeid täitval alarmsõidukil.
(6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate nõuete rikkumise korral läbipääsuloa kehtivus ajutiselt peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.
##### § 46<sup>7</sup>. Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotleva isiku usaldusväärsuse kontrollimine
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotlev isik esitab lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandjale isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks.
(2) Isikuandmete ankeedis märgib läbipääsuluba taotlev isik ka oma sugulaste (vanemad, õde, vend, lapsed), abikaasa ja endise abikaasa, samuti elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, selle puudumisel või mitteteadmisel sünniaja ja -koha ning kontaktandmed.
(3) Lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba taotleva isiku isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku vormi isikuandmete töötlemiseks kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuandmete ankeedis esitatud andmete õigsuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolude kontrollimiseks on loa väljaandjal õigus pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poole järelepärimisega läbipääsuloa taotleja isikuandmete kontrollimiseks ja lõikes 7 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks. Järelepärimise saanud asutus vastab järelepärimisele viie tööpäeva jooksul.
(5) Loa väljaandja edastab läbipääsuluba taotleva isiku isikuandmete ankeedi koopia Kaitsepolitseiametile.
(6) Taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel hindab loa väljaandja kontrolli käigus kogutud materjale ning teeb otsuse loa väljaandmise kohta hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast isikuandmete ankeedi esitamist. Lennuvälja läbipääsuluba antakse välja kuni kolmeks aastaks.
(7) Asjaolud, mis välistavad isiku tööleasumise lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualas:
1) isiku tegevus on olnud või on suunatud Eesti riigi ja selle julgeoleku vastu;
2) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;
3) isik on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja tema karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) isik on isikuandmete ankeedis esitanud võltsitud andmeid või valeinformatsiooni;
5) isik on piiratud teovõimega;
6) isik on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana;
7) esinevad muud mõjuvad põhjused.
(8) Loa väljaandjal on õigus loa kehtimise ajal teostada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid isiku usaldusväärsuse jätkuvaks kontrollimiseks.
(9) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualaga seotud ameti- või töökohal ei saa töötada isik, kelle puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud asjaolud. Selline isik nimetatakse võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.
##### § 46<sup>8</sup>. Juurdepääs õhusõidukile
(355) Lennuettevõtja tagab, et õhusõiduki juurde ei pääse selleks õigust mitteomavad isikud.
##### § 46<sup>9</sup>. Isikute ja nende pagasi julgestusotstarbeline läbivaatus
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale viimiseks keelatud esemete loetelu hoitakse lennujaama reisiterminalis ja pääslates nähtaval kohal.
(2) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ja õhusõiduki pardale ei lubata isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid.
(3) Läbivaatuse tegemiseks vajalike tehniliste vahendite mittetöökorras oleku või elektrikatkestuse korral tehakse läbivaatus käsitsi.
(4) Julgestusotstarbelisest läbivaatusest vabastatakse riigipead ning Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse poolt kutsutud ametlikud külalised.
(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid ning kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus vahetuse vanema juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politseiameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.
(6) Reisijast eraldiliikuv registreeritud pagas jääb pagasi vedu teostava lennuettevõtja või teda teenindava agendi valve alla.
(7) Läbivaatuseks vajalike tehniliste vahendite hanked ning hangitud vahendite tark- ja riistvara täiendused kooskõlastab nimetatud vahendite soetaja Lennuametiga.
##### § 46<sup>10</sup>. Kauba ja posti julgestusmeetmed
(1) Tuntud saatja on kohustatud täitma tuntud saatja deklaratsiooniga võetud kohustusi.
(2) Tuntud saatja tunnustamise ning kokkuleppelise esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse määramise korra ning tuntud saatja deklaratsiooni vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise ja registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 46<sup>11</sup>. Diplomaatilise posti julgestusotstarbeline läbivaatus
(1) Nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud diplomaatilist posti läbi ei vaadata ega peeta kinni.
(2) Kui tekib põhjendatud kahtlus, et diplomaatiline post sisaldab keelatud või ohtlikke esemeid või aineid või kui diplomaatiline post ei ole nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud, võib seda kontrollida lähetajariigi diplomaatilise esindaja või kulleri juuresolekul. Kontrollist keeldumise korral diplomaatilist posti lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ega õhusõidukisse ei viida.
(3) Diplomaatilise posti vastuvõtmisel tuvastatakse diplomaatilise esindaja või kulleri isikusamasus ning kontrollitakse talle antud volitusi.
##### § 46<sup>12</sup>. Tulirelvad ning laskemoon õhusõiduki pardal
(1) Tsiviilõhusõidukis registreeritud pagasina veetavad tulirelvad peavad olema tühjaks laetud ja pakendatud viisil, mis välistab nendele juurdepääsu ja kasutamise kogu lennu vältel. Kui lennuettevõtjal ei ole võimalik tagada nimetatud eseme puutumatust nimetatud ajavahemikul, siis relva õhusõiduki pardale ei võeta.
(2) Relva kandmine õhusõiduki salongis toimub vastavalt relvaseaduses sätestatud korrale ning vedu teostava lennuettevõtja lennutegevuskäsiraamatus sätestatu kohaselt.
(3) Relva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased märked eesti ja inglise keeles – tulirelv/firearm.
##### § 46<sup>13</sup>. Erikohtlemist vajava reisija vedamine
(1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse mõistes loetakse:
1) potentsiaalselt ohtlikku reisijat;
2) kordarikkuvat reisijat;
3) kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;
4) riigist väljasaadetavat isikut.
(2) Erikohtlemist vajava reisija veost informeerib lennu broneerija eelnevalt lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha. Erikohtlemist vajava reisija olemasolust õhusõiduki pardal tuleb õhusõiduki kaptenit vähemalt 24 tundi ette teavitada.
(3) Erikohtlemist vajavat reisijat saadab vajaduse korral õiguskaitseorgani esindaja.
(4) Riigist väljasaadetav isik võib olla õhusõiduki pardal saatjata, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei mõjuta lennu ajal lennu kulgemise ohutust. Riigist väljasaadetava reisija eest kuni tema üleandmiseni vastava riigi immigratsiooniteenistusele vastutab saatja puudumise korral vedaja.
(5) Kordarikkuva reisija olemasolust õhusõiduki pardal teavitab õhusõiduki meeskond sihtlennujaama viivitamata. Sihtlennujaama jõudes antakse kordarikkuv reisija vajaduse korral üle kohalikule õiguskaitseorganile.
##### § 46<sup>14</sup>. Täiendavad julgestusmeetmed
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Lennuameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Lennuameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.
(2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.
##### § 46<sup>15</sup>. Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse
(379) Lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse teavitab Lennuamet ICAO-d 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse ICAO-le viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.
### 8. peatükk LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID
##### § 47. Lennuohutust mõjutav juhtum ja sellest teatamine
(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on lennuõnnetus, tõsine lennuintsident, lennuintsident ja vahejuhtum.
(2) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.
(3) Tõsine lennuintsident on lennuintsident, mille toimumise asjaolud oleksid võinud põhjustada lennuõnnetuse toimumise.
(4) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid mitte lennuõnnetusega lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.
(5) Vahejuhtum on tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada lennuohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendina.
(6) Õhusõiduki kapten või, kui temal ei ole see võimalik, siis õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama lennuõnnetusest või tõsisest lennuintsidendist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
(7) Õhusõiduki kapten või, kui temal ei ole see võimalik, siis õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama toimunud vahejuhtumist Lennuametile ja esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele on lennuohutust mõjutavast juhtumist kohustatud teatama:
1) isik, kes Lennuameti järelevalve all tegeleb gaasiturbiinmootoriga õhusõiduki või ühisõhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa kavandamise, tootmise, tehnilise hoolduse või täiustamisega;
2) isik, kes Lennuameti järelevalve all allkirjastab gaasiturbiinmootoriga õhusõiduki või ühisõhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa hooldustööde lehe või hooldustõendi;
3) isik, kes täidab ametiülesannet, mis eeldab Lennuameti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt antud luba töötamiseks lennujuhi või lennuinformaatorina;
4) ärilisele lennutegevusele ja mittetulunduslikule lennutegevusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja;
5) isik, kes täidab ametiülesannet, mis on seotud Lennuameti poolt sertifitseeritavate aeronavigatsiooniseadmete paigaldamise, muutmise, tehnohoolduse, remondi, ülevaatuse, lennukontrolli või järelevalvega;
6) isik, kes täidab ärilisele lennutegevusele ja mittetulunduslikule lennutegevusele avatud lennuväljal või kopteriväljakul õhusõiduki maapealse teenindusega seotud ametiülesandeid, kaasa arvatud tankimine, teenindus, lastiplaani koostamine, lastimine, jäätõrje ja pukseerimine.
(9) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
##### § 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse ja -intsidendi uurimine
(1) Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral toimuvad vastavalt päästeseadusele.
(2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastav struktuuriüksus (edaspidi *uurimisüksus*). Uurimisüksus on uurimise teostamisel sõltumatu.
(2) Kaitseväe õhusõidukitega toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimist korraldab kaitsevägi koostöös uurimisüksusega vastavalt käesoleva seaduse § 7<sup>2</sup> lõike 3 alusel kehtestatud korrale.
(3) Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks.
(4) Lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendi uurimise eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse või -intsidendi põhjused, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus.
(5) Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimiskomisjonile või eksperdile vajalikku kaasabi ning võimaldama viia läbi uurimist lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi põhjuste tuvastamiseks uurimiskomisjoni määratud tegevuskava kohaselt. Kui uurimiskomisjoni määratud kava läheb vastuollu sündmuse kriminaalmenetluse protseduuridega, tuleb mõlema uurimise kavad omavahel kooskõlastada, arvestades uurimise otstarbekuse põhimõtteid ja olemasolevaid võimalusi.
(5) Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi põhjuste väljaselgitamiseks ettenähtud lennuandmete pardasalvestuste uurimise eelisõigus on uurimiskomisjonil.
(6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuetele informeerima lennuõnnetusega seotud riikide lennundusasutusi ja Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni.
(7) Lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
##### § 49. Teabe ja tõendite tagamine
(1) Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja eeluurimist teostava asutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.
(2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada uurimiskomisjoni või eksperdi loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.
(3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseile, uurimisüksusele või eksperdile, kes peavad võtma meetmeid vara säilitamiseks.
##### § 50. Uurimisaruanne
(401) Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus uurimisaruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse või -intsidendi iseloomule ja raskusastmele ning mis avalikustatakse. Uurimisaruande lahutamatuks osaks on lennuohutusalased soovitused. Uurimisaruandeid kasutab Lennuamet lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamisel.
### 8<sup>1</sup>. peatükk LENNUOHUTUSE JÄRELEVALVE INFOSÜSTEEM
##### § 50<sup>1</sup>. Lennuohutuse järelevalve infosüsteem
(1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Lennuametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Lennuamet.
(3) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse
.
### 9. peatükk LENNUNDUSE MUUD SÄTTED
##### § 51. Lennuameti ühekordne luba ja lennuluba
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Lennuameti ühekordne luba.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduki käitamiseks väljastab Lennuamet lennuloa Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos P kehtestatud nõuete kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Lennuamet koos lennuloa väljaandmisega.
(4) Ühekordse loa väljaandmise ning lennuloa väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Lennuameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
##### § 52. Õhusõiduki sundmaandamine
(1) Lennuohutuse tagamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra huvides on lennujuhil õigus nõuda õhusõiduki kaptenilt õhusõiduki sundmaandumist lähimal sobival lennuväljal.
(2) .
##### § 53. Siseriiklikud õhuveod
(1) Siseriiklikele õhuvedudele kohaldatakse rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni.
##### § 54. Ohtlike ainete õhuvedu
(414) Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Lennuameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.
(439) Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Lennuameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.
##### § 54<sup>1</sup>. Relvastatud pardasaatja
(415) Relvastatud pardasaatja on politseiametnik või muu sellekohase väljaõppe saanud pädev ametnik, kes 2005. aasta 27. mail koostatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi *Prümi leping*) alusel vastutab turvalisuse eest õhusõiduki pardal ning kannab kaasas ametirelva ja selle laskemoona.
(440) Relvastatud pardasaatja on politseiametnik või muu sellekohase väljaõppe saanud pädev ametnik, kes 2005. aasta 27. mail koostatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi *Prümi leping*) alusel vastutab turvalisuse eest õhusõiduki pardal ning kannab kaasas ametirelva ja selle laskemoona.
##### § 54<sup>2</sup>. Relvastatud pardasaatjast teavitamine
@@ -1536,21 +1622,23 @@
(6) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest tasub teenuse tarbija tarbitud teenuse mahu kohaselt.
(7) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise korra, sealhulgas lennumeteoroloogiateabe liigid ja mahud, lennumeteoroloogia ametkonna ja lennumeteoroloogiateenuse osutajate ülesanded ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud meteoroloogiajuhendi sisu nõuded ning meteoroloogiaseadmete ja nende paigaldamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(7) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise korra, sealhulgas lennumeteoroloogiateabe liigid ja mahud, lennumeteoroloogia ametkonna ja lennumeteoroloogiateenuse osutajate ülesanded ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud meteoroloogiajuhendi sisu nõuded ning meteoroloogiaseadmete ja nende paigaldamise nõuded
.
##### § 58. Vastutuse piirmäära erisus
(450) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.
(451) §-d 58<sup>1</sup>–58<sup>3</sup>
(475) Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.
(476) §-d 58<sup>1</sup>–58<sup>3</sup>
##### § 58<sup>4</sup>. Hüvitis ja abi reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise ja pikaajalise hilinemise eest
(452) Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 261/2004/EÜ (ELT L 046, 17.02.2004, lk 1–8) rakendamise, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus 295/91/EMÜ. Määruse rakendamine tagatakse Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Vajadusel võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguste kaitsmise tagamiseks.
(477) Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 261/2004/EÜ (ELT L 046, 17.02.2004, lk 1–8) rakendamise, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus 295/91/EMÜ. Määruse rakendamine tagatakse Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Vajadusel võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguste kaitsmise tagamiseks.
##### § 58<sup>5</sup>. Piiratud liikumisvõimega lennureisijate õiguste kaitse
(453) Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9) rakendamise seoses Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate ja sinna saabuvate lendudega.
(478) Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9) rakendamise seoses Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate ja sinna saabuvate lendudega.
##### § 59. Lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud
@@ -1620,7 +1708,7 @@
##### § 59<sup>1</sup>. Elutähtsa teenuse osutaja
(469) Lennuvälja käitaja, kelle poolt käideldav lennuväli on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, samuti Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagav aeronavigatsiooniteenuse osutaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
(494) Lennuvälja käitaja, kelle poolt käideldav lennuväli on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, samuti Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagav aeronavigatsiooniteenuse osutaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
##### § 60.
@@ -1629,7 +1717,7 @@
##### § 60<sup>1</sup>. Riiklik järelevalve lennuohutust, lennundusjulgestust,
õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle
(470) Lennuohutust, lennundusjulgestust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.
(495) Lennuohutust, lennundusjulgestust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.
##### § 60<sup>2</sup>. Lennuameti pädevus ja õigused riikliku järelevalve teostamisel
@@ -1745,13 +1833,13 @@
##### § 60<sup>8</sup>. Õhusõidukite või nende seadmete rikkumine
(491) Õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest –
(516) Õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>9</sup>. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis
(492) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(517) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
##### § 60<sup>10</sup>. Lennunduse julgestusnõuete rikkumine
@@ -1767,7 +1855,7 @@
##### § 60<sup>12</sup>. Tehnilise rikkega õhusõiduki juhtimine
(495) Õhusõiduki, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(520) Õhusõiduki, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>13</sup>. Tehnilise rikkega õhusõidukit juhtima lubamine
@@ -1795,7 +1883,7 @@
##### § 60<sup>16</sup>. Õhusõiduki juhtimise üleandmine juhtimisõiguseta isikule
(502) Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(527) Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
##### § 60<sup>17</sup>. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamise lubamine
@@ -1823,15 +1911,15 @@
##### § 60<sup>20</sup>. Õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt
(509) Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(534) Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
##### § 60<sup>21</sup>. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
(510) Õhusõiduki juhi või lennujuhi, samuti õhusõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(535) Õhusõiduki juhi või lennujuhi, samuti õhusõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
##### § 60<sup>22</sup>. Lennuliiklusteenuse osutamine lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt
(511) Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(536) Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
##### § 60<sup>23</sup>. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine õhuveos
@@ -1843,7 +1931,7 @@
##### § 60<sup>24</sup>. Keskkonnaohtliku õhusõiduki juhtimine
(514) Õhusõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(539) Õhusõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>25</sup>. Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamine
@@ -1863,7 +1951,7 @@
##### § 60<sup>27</sup>. Lennuliikluse lennujuhi korralduste eiramine
(519) Õhusõiduki kapteni poolt lennuliikluse lennujuhi õiguspäraste korralduste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(544) Õhusõiduki kapteni poolt lennuliikluse lennujuhi õiguspäraste korralduste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
##### § 60<sup>28</sup>. Transpondri kasutamata jätmine
@@ -1931,7 +2019,7 @@
##### § 60<sup>37</sup>. Välisriigi relvastatud pardasaatja poolt relva ja laskemoona kandmise ning hoiuleandmise nõuete rikkumine
(532) Välisriigi relvastatud pardasaatja poolt relva ja laskemoona kandmise ning hoiuleandmise nõuete rikkumise eest –
(557) Välisriigi relvastatud pardasaatja poolt relva ja laskemoona kandmise ning hoiuleandmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
@@ -1947,17 +2035,17 @@
##### § 61. Lennundusalaste dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seadusega
(536) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
(561) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud lennundusalased määrused, litsentsid, sertifikaadid, tunnistused ja load vaadatakse läbi, tunnistatakse kehtetuks või viiakse kooskõlla käesoleva seadusega kuue kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
##### § 61<sup>1</sup>. Üleminekuperiood kindlustushüvitiste alammäärade rakendamisel
##### § 61<sup>2</sup>. Lennuameti loal avariimajakaga varustamise erisus
(537) Lennuameti loal võib õhusõiduk, mille maksimaalne lubatud stardimass on kuni 5700 kg ja mida ei käitata ärilises lennutranspordis, kuni 2008. aasta 31. detsembrini olla varustatud sagedusel 121,5 MHz töötava automaatse avariimajakaga, mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III sätetele.
(562) Lennuameti loal võib õhusõiduk, mille maksimaalne lubatud stardimass on kuni 5700 kg ja mida ei käitata ärilises lennutranspordis, kuni 2008. aasta 31. detsembrini olla varustatud sagedusel 121,5 MHz töötava automaatse avariimajakaga, mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III sätetele.
##### § 61<sup>3</sup>. Lennukõlblikkuse kontrolli teostamise erisus
(538) Käesoleva seaduse § 7<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud erisust § 10 lõikes 3 nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta ning § 10 lõiget 3 kohaldatakse alates 2009. aasta 1. oktoobrist.
(563) Käesoleva seaduse § 7<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud erisust § 10 lõikes 3 nimetatud lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta ning § 10 lõiget 3 kohaldatakse alates 2009. aasta 1. oktoobrist.
##### § 62.
@@ -1967,9 +2055,9 @@
(169) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. septembril.
(539) <sup>_________________________________________</sup>
(540) <sup>1</sup> Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 76–86);
(564) <sup>_________________________________________</sup>
(565) <sup>1</sup> Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 76–86);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (ELT L 167, 4.07.2003, lk 23–36).