Elektrituruseadus

(5) Kui Konkurentsiamet saab mehhanismi rakendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemihalduri ettepaneku, koostab ta rakenduskava ettepaneku, mis sisaldab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest, ning esitab selle esimesel võimalusel valdkonna eest vastutavale ministrile.

(6) Valdkonna eest vastutav minister esitab rakenduskava ettepaneku analüüsi põhjal koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava koos mehhanismi kavaga Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.

§ 42³. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine

(1) Mehhanismi ei rakendata enne Euroopa Komisjonilt käesoleva seaduse § 42² lõikes 6 nimetatud heakskiidu saamist.

(2) Kui mehhanismi rakendamisel antakse riigiabi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähempakkumise võitjale, järgitakse Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.

(3) Mehhanismi vähempakkumise ja selle rakendamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaselt. Süsteemihaldur esitab vähempakkumise tingimused eelnevalt avalikul konsultatsioonil turuosalistele. Süsteemihaldur esitab avaliku konsultatsiooni läbinud vähempakkumise tingimused Konkurentsiametile, kellel on õigus põhjendatult nõuda nende muutmist.

(4) Mehhanismi vähempakkumisel osaleva pakkumuse hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Hinnad peavad olema kujundatud selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:

1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

4) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.

(5) Mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise korra kehtestab

määrusega, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud suunistest.

(6) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ja vähempakkumise tingimused koos lõikes 5 nimetatud korraga. Vähempakkumise toimumise aja ja selle tingimuste kohta avaldab süsteemihaldur teate oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust.

(7) Kui mehhanismi rakendamise periood lõpeb, selle rakendamise vajadus langeb ära või kui mehhanismi hankimiseks ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul sõlmitud ühtegi uut lepingut, lõpetab süsteemihaldur mehhanismi rakendamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 21 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusele.

§ 42⁴. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise rahastamine

(1) Käesoleva seaduse §-de 42² ja 42³ alusel rakendatud mehhanismi rahastamise kulud kannavad tarbijad proportsionaalselt võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusega.

(2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 42³ lõike 3 alusel korraldatud vähempakkumise tulemused 30 päeva jooksul alates vähempakkumise võitjaga lepingu sõlmimisest ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Süsteemihaldur koostab iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on mehhanismi rahastamise kulu järgmisel kalendriaastal, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta nimetatud hinnangut ja mehhanismi rahastamise kulu kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks.

(3) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mehhanismi rahastamise kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta mehhanismi rahastamise kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul mehhanismi rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu koos selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu.

(6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.

(7) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale mehhanismi rahastamise kulu arve, milles ettenähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel mehhanismi rahastamise kulu tasunud.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 3 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.

§ 42⁵. Elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse tagamine saartalitluse korral

(1) Süsteemihaldur hindab regulaarselt Eesti saartalitlusvõimet saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodika kohaselt.

(2) Kui süsteemihalduri hinnangul tekib oht, et elektrisüsteemi toimimiseks saartalitluse korral pole piisavas mahus elektritootmisvõimsust käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit ja Konkurentsiametit kavatsusest hankida saartalitlusvõime tagamise teenust. Teavituses märgitakse, millisel ajaperioodil esineb probleeme elektritootmisvõimsuse kättesaadavusega, mis mahus tuleks saartalitlusvõime tagamise teenust hankida ja mis on riigihanke eeldatav maksumus.

(3) Saartalitlusvõime tagamise teenuse eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö ja elektritootmisvõimsuse kättesaadavus tippkoormuse ajal elektrisüsteemi saartalitluse olukorras.

(4) Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 66³ lõikeid 2 ja 3.

(5) Käesoleva seaduse § 66³ lõikes 3 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatavad saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise põhimõtted peavad sisaldama vähemalt:

1) saartalitlusvõime tagamise teenuse tehnilist kirjeldust;

2) saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodikat;

3) hankelepingu tingimusi õiguskaitsevahendite kohta, juhul kui tootja rikub käesoleva seaduse § 42⁶ lõikes 2 sätestatud nõudeid;

4) käesoleva seaduse § 42⁶ lõikes 5 nimetatud vastavusauditi tegemise korda ja nõudeid sõltumatule audiitorile.

(6) Saartalitlusvõime tagamise teenust ei rakendata samal ajal käesoleva seaduse § 42² lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega, juhul kui see on kavandatud strateegilise reservina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõigetele 1 ja 2.

§ 42⁶. Saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamine

(1) Tootja, kes osutab saartalitlusvõime tagamise teenust, peab olema hankelepingu kestuse ajaks varunud vajalikus koguses kütust või kindlustanud muu vajaliku tehnilise valmisoleku ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.

(2) Saartalitlusvõime tagamise teenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et tootjal oleks järjepidevalt:

1) kaetud vajalikud muutuv- ja tegevuskulud, võttes arvesse tulu muust asjakohasest majandustegevusest;

2) täidetud keskkonnanõuded;

3) täidetud kvaliteedi- ja ohutusnõuded;

4) tagatud põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja teenuse pakkumiseks otseselt vajaliku investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna protsent, mis on sätestatud lõike 4 alusel kehtestatud määruses ega või taastuvenergia tehnoloogiate puhul olla suurem kui 12 ja muude tehnoloogiate puhul suurem kui 14.

(4) Täpse investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna kehtestab

käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud määrusega.

(5) Süsteemihalduril on õigus tellida sõltumatult audiitorilt saartalitlusvõime tagamise teenuse vastavusaudit, et kontrollida, kas tootja on saartalitlusvõime tagamise teenuse hinna kujundanud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetega. Vastavusaudit ja sõltumatu audiitor peavad vastama käesoleva seaduse § 42⁵ lõike 5 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele. Auditi tegija esitab auditi süsteemihaldurile ja auditi tegemise kulud katab süsteemihaldur.

§ 42⁷. Saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamine

(1) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 42⁵ lõike 4 alusel korraldatud riigihanke tulemused 30 päeva jooksul alates eduka pakkujaga lepingu sõlmimisest ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust hangib. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise eeldatav kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu hinnanguliselt tarbitava elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta oma hinnangut kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks.

(2) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuluhinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise ja haldamisega seotud kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real kui tasu saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu eest.

(5) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.

(6) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale lõikes 3 nimetatud teenuse hankimise kulu arve, millega ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse hankimise tasu tasunud.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 2 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.

(8) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu ei võeta, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 59² lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.

4. peatükk BILANSIVASTUTUS, BILANSI SELGITAMINE JA BILANSIENERGIA

§ 43. Bilansivastutus

(1) Turuosaline peab tagama, et tema poolt võrku antud ja/või ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne tema poolt võrgust võetud ja/või müüdud elektrienergia kogusega.

(2) Bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused sätestatakse üksikasjalikumalt elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

§ 44. Avatud tarne

(1) Käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmib turuosaline ühe müüjaga (edaspidi avatud tarnija) lepingu, mis tagab turuosalisele avatud tarne (edaspidi avatud tarne leping).

(2) Avatud tarnija nimetab turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingus bilansihalduri, kes on võtnud endale kohustuse hoida avatud tarnija poolt sõlmitud avatud tarne lepingu teiseks pooleks oleva turuosalise bilanssi. Bilansihaldur võib nimetatud kohustuse võtta:

1) selle avatud tarnijaga sõlmitud avatud tarne lepinguga;

2) avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete katkematu ahela kaudu, mis algab bilansihalduri poolt osutatava avatud tarnega ja lõpeb käesolevas lõikes nimetatud avatud tarnijale osutatava avatud tarnega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud bilansihalduri nimetamise kohustust ei ole avatud tarnijal, kes on ise bilansihaldur.

(4) Avatud tarne sõlmimise, lõpetamise ja nendest teavitamise tähtajad sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

(4) Kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise. Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid.

(4) Võrguettevõtja osutab turuosalisele, välja arvatud väiketarbija, käesoleva paragrahvi lõike 4¹ kohaselt avatud tarnet:

1) võrgust võetud elektrienergia eest bilansienergia hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa;

2) võrku antud elektrienergia eest ilma tasuta.

(5) Bilansihalduri avatud tarnija on süsteemihaldur. Avatud tarneks sõlmib bilansihaldur süsteemihalduriga bilansilepingu.

(5) Üliväikeses eraldatud võrgus on bilansihalduri avatud tarnija käesoleva seaduse §-s 55¹ nimetatud tootmiskohustusega tootja.

(6) Avatud tarnija teavitab avatud tarne algusest ja lõppemisest elektriettevõtjat, kes selgitab avatud tarne teise poole bilanssi.

(7) Avatud tarnija edastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe ka:

1) avatud tarne teise poole jaotusvõrguettevõtjale, kui jaotusvõrguettevõtja ei selgita selle poole bilanssi;

2) tema enda bilansi selgitajale, kui ta ei ole varem elektrienergiat sellesse jaotusvõrku müünud.

(8) Süsteemihalduri taotluse alusel esitab bilansihaldur talle andmed oma avatud tarne lepingute alusel toimuvate avatud tarnete ahela kohta nende turuosaliste suhtes, kelle bilanssi ta selgitab.

(12) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ning ei rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.

§ 45. Määratud tarne

(1) Bilansihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides tuleb teda teavitada määratud tarnetest sellele turuosalisele, kelle bilanssi bilansihaldur käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoiab.

(2) Süsteemihaldur määrab kindlaks korra, mida järgides teavitatakse teda neist määratud tarnetest, mis mõjutavad bilansihaldurite vahelist bilanssi või mis toimuvad riigipiiri ületava liini kaudu.

(3) Määratud tarneks sõlmitud lepingu pool teeb tema bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile teatavaks määratud tarne alguse ning esitab koondandmed määratud tarne teise poole kohta bilansihalduri määratud korras.

(4) Määratud tarne lepingu pool esitab oma avatud tarnijale kauplemisperioodide kaupa koondandmed määratud tarnetena müüdud ja ostetud elektrienergia koguste kohta.

(5) Bilansihaldur esitab oma bilansis olevate määratud tarnete koondandmed süsteemihaldurile kauplemisperioodide kaupa iga bilansihalduri kohta, kui määratud tarned mõjutavad tema ja teiste bilansihaldurite vahelist bilanssi.

§ 46. Bilansi selgitamine

(1) Turuosalise bilanss selgitatakse iga kauplemisperioodi kohta.

(2) Turuosaline peab tagama oma bilansi selgitamiseks vajalike andmete esitamise bilansi selgitajale käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras.

(3) Bilansi selgitamiseks kasutatakse:

1) elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega;

2) kombineeritult mõõtmist koos elektrienergia koguse jaotamisega ajagraafiku (edaspidi tüüpkoormusgraafik) alusel;

3) määratud tarneid.

(4) Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise avatud tarne suurus igal kauplemisperioodil.

(5) Kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga võib bilansi selgitamisel kasutada juhul, kui liitumispunkti faasi peakaitsme suurus ega faasi võimsus ei ületa elektrituru toimimise võrgueeskirjas ettenähtud piirmäärasid.

(6) Kui turuosalise bilansi selgitamiseks ei või käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutada kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga, kasutatakse turuosalise bilansi selgitamisel elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega ja määratud tarneid.

(7) Võrguettevõtja kooskõlastab oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafikud Konkurentsiametiga.

(8) Kui turuosalise või nende rühma eripära tõttu erineb selle turuosalise või nende rühma elektrienergia kasutamine oluliselt tüüpkoormusgraafikus ettenähtud kasutamisest, võib asjaomane jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametilt nõuda, et see turuosalise või nende rühma eripära arvestades viivitamata kooskõlastab uue tüüpkoormusgraafiku. Jaotusvõrguettevõtja võib samuti alustada nimetatud turuosalise või nende rühma poolt kasutatava elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadme maksumuse ning selle paigaldamiseks tehtud kulutused, samuti mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad täiendavad kulutused hüvitab jaotusvõrguettevõtjale asjaomane turuosaline.

(9) Elektrienergia bilanss üliväikeses eraldatud võrgus kujuneb selle võrgu põhiselt ja süsteemi bilansist lahus.

§ 47. Võrguettevõtja kohustused bilansi selgitamisel

(1) Võrguettevõtja korraldab bilansi selgitamiseks ja arveldamiseks vajalike mõõteandmete edastamise bilansi selgitajale ning süsteemihaldurile oma võrgu liitumis- ja mõõtepunktide kaupa.

(2) Jaotusvõrguettevõtja korraldab tema võrguga ühendatud turuosaliste bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse.

(3) Jaotusvõrguettevõtja arvutab tema võrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kelle bilanss tuleb käesoleva seaduse kohaselt selgitada. Elektrienergia koguse arvutamisel kasutab jaotusvõrguettevõtja andmeid, mis on saadud elektrienergia mõõtmisel kauglugemisseadmega või kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel.

(4) Jaotusvõrguettevõtja esitab bilansihaldurile koondandmed tema võrku elektrienergia andmise ja sealt võtmise kohta nende turuosaliste kaupa, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

(5) Jaotusvõrguettevõtja annab müüjale bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikku teavet bilansi selgitamise käigus arvutatud elektrienergia koguste kohta tema võrguga ühendatud nende turuosaliste osas, kellele müüja elektrienergiat müüb.

(6) Võrguettevõtja teeb üks kord aastas kindlaks turuosalisele kombineeritult mõõtmist ja tüüpkoormusgraafikut kasutades arvutatud elektrienergiakoguse ja mõõdetud tegeliku elektrienergiakoguse vahe.

(7) Kui nendele turuosalistele, kellele müüja müüs elektrienergiat, kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades arvutatud elektrienergia kogus kokku on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt tehtud arvutuse järgi suurem nimetatud turuosalistele kokku mõõdetud tegelikust elektrienergia kogusest, maksab võrguettevõtja vahekoguse eest tasu müüjale, ja kui väiksem, maksab müüja vahekoguse eest tasu võrguettevõtjale.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vahekoguse eest maksmisele kuuluvat tasu arvutades lähtutakse elektrienergia koguse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku elektrienergia keskmisest hinnast, mille määramise alused ja kord nähakse ette elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

§ 48. Bilansihalduri kohustused bilansi selgitamisel

(1) Bilansihaldur korraldab bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse põhivõrgus ning põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahelistes mõõtepunktides nende turuosaliste kohta, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur korraldab samuti bilansi selgitamise ja sellega seotud teabevahetuse vahemikus põhivõrgust jaotusvõrku nende turuosaliste kohta, kellel on määratud tarneid ja kelle bilanssi ta hoiab § 44 lõike 2 kohaselt.

(2) Mõõteandmeid kasutades arvutab bilansihaldur need elektrienergia kogused, mis on teistele turuosalistele põhivõrgus müünud turuosaline, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt. Bilansihaldur arvutab samuti jaotusvõrguga ühendatud nende turuosaliste elektrienergia kogused, kellel on määratud tarneid, kasutades mõõtmisel kauglugemisseadmega ning kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku abil saadud andmeid.

(3) Bilansi selgitamiseks esitab bilansihaldur süsteemihaldurile mõõtmistel põhinevad oma avatud tarnete koondandmed ja nende turuosaliste määratud tarnete koondandmed, kelle bilanssi ta hoiab käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt.

(4) Bilansihaldur esitab müüjale või turuosalisele, kellele elektrienergiat müüdi, bilansi hoidmiseks ja arveldamiseks vajalikke andmeid nende elektrienergia koguste kohta, mis on arvutatud bilansi selgitamiseks.

§ 49. Süsteemihalduri kohustused bilansi selgitamisel

(1) Süsteemihaldur selgitab süsteemi bilansi ja bilansihaldurite bilansid ning saadud andmete alusel koostab aruande, mis käsitleb bilansist kõrvalekallet süsteemihalduri ja bilansihaldurite vahel ning aruande bilansi kõrvalekalde kohta süsteemi ja teiste riikide elektrisüsteemide vahel.

(2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile nende elektrienergiakoguste andmed, mida nad müüvad teineteisele. Välismaisele turuosalisele teeb süsteemihaldur teatavaks selle turuosalise poolt ostetud ja müüdud elektrienergia kogused, mis ületasid Eesti riigipiiri.

§ 50. Bilansi selgitamiseks täidetavad muud kohustused

(1) Asjakohase nõude saamise korral esitab turuosaline võrguettevõtjale, turuosalise bilanssi käesoleva seaduse § 44 lõike 2 kohaselt hoidvale bilansihaldurile või süsteemihaldurile elektrienergia ostu, kasutamise ja müügi andmeid, kui nende esitamise nõue on õigustatud bilansi selgitamise või bilansivastutuse seisukohalt.

(2) Bilansihaldur aitab süsteemihalduril parandada bilansi selgitamiseks esitatud ebaõiged andmed, kui see on vajalik süsteemi bilansi selgitamiseks.

(3) Bilansi selgitamiseks turuosalisele ettenähtud õigusi ja kohustusi ning käesolevas peatükis nimetatud teabe edastamise tähtaegu käsitletakse üksikasjalikult elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

§ 51. Bilansienergia ost ja müük

(1) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

(2) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss mis tahes kauplemisperioodil positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel kauplemisperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel kauplemisperioodil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud bilansienergia müük loetakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel toimunuks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning bilansilepingus sätestatud tingimustel.

§ 52. Bilansihalduri õigused ja kohustused

(1) Bilansihalduril on õigus saada tema poolt süsteemihaldurile müüdud bilansienergia eest tasu käesoleva seaduse, elektrituru toimimise võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

(2) Bilansihaldur tasub süsteemihalduri poolt temale müüdud bilansienergia eest käesoleva seaduse, elektrituru toimimise võrgueeskirja ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingu kohaselt.

(2) Bilansihaldur hüvitab süsteemihaldurile perimeetritasu, mis kuulub tasumisele selle turuosalise asjaomastelt tarnetelt, kelle bilanssi bilansihaldur hoiab.

(3) Bilansihaldur täidab muid käesolevas seaduses, elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja süsteemihalduriga sõlmitud lepingutes ettenähtud kohustusi.

§ 53. Bilansiteenuse hind ja bilansilepingu tüüptingimused

(1) Kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2 kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast kauplemisperioodi lõppemist.

(2) Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.

(3) Süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist kõrvalekaldega.

(4) Süsteemihaldur kooskõlastab bilansilepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga.

(5) Süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel.

(6) Süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika.

(7) Süsteemihaldur tagab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud metoodikas, et energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 1 nimetatud tasakaalustamisvõimsuse kulu.

§ 53¹. Tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamine

(1) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasu (edaspidi tasakaalustamisvõimsuse kulu), et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud, mõistlikud halduskulud ja kulud, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud bilansienergia hinnaga.

(2) Süsteemihaldur arvutab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale, võttes arvesse eelmiste arveldusperioodide jooksul üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(3) Tarbija ja tootja katavad käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikaga kehtestatud ulatuses tasakaalustamisvõimsuse kulu. Ulatuses, milles metoodika näeb ette tasakaalustamisvõimsuse kulu kogumise tarbijatelt ja tootjatelt, märgib avatud tarnija sama metoodika alusel arvutatud kulu suuruse elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real, tähistades selle tasakaalustamisvõimsuse kuluna. Bilansihaldur teavitab avatud tarnijat tema bilansipiirkonnas olevatele tarbijatele ja tootjatele rakenduvast tasakaalustamisvõimsuse kulu suurusest.

(4) Bilansihaldur korraldab oma bilansipiirkonnas tasakaalustamisvõimsuse kulu arveldamise ja andmevahetuse vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale.

§ 54. Bilansienergia eest tasumise kord

(1) Süsteemihaldur arvutab bilansihaldurilt sissenõutava tasu ja talle makstava tasu suuruse käesoleva seaduse § 51 alusel kindlaks tehtud bilansienergia koguste ja § 53 alusel määratud bilansienergia müügihinna alusel.

(2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile arvestusperioodi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tasude arved ning tasub bilansihalduri poolt lõike 1 alusel arvutatud tasude kohta esitatud arved.

(3) Süsteemihaldurile andmete edastamise ning bilansihaldurilt bilansienergia eest sissenõutavate ja bilansihaldurile bilansienergia eest makstavate tasude arvestamise, tasaarvestuse ja tasumise üksikasjalik kord sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

5. peatükk TOOTMINE

§ 55. Tootja kohustused

(1) Tootja tootmisseadmed peavad olema käesoleva seaduse § 42 alusel kehtestatud määrustega kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestatakse käesoleva seaduse § 42 alusel kehtestatud määrustes. Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima.

(2) Tootja täidab süsteemihalduri poolt käesoleva seaduse alusel antud korraldusi.

(3) Tootja teeb süsteemihaldurile viivitamata teatavaks varustuskindlust või lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.

(4) Kui elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootev tootja on soojuse või elektrienergia tootmise osas turguvalitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse eraldi elektrienergia tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.

§ 55¹. Tootmiskohustusega tootja

(1) Üliväikese eraldatud võrgu tarbijate elektrivajaduse rahuldamiseks vajaliku elektrienergia toodab käesoleva seaduse §-s 66¹ nimetatud viisil lepingu sõlminud isik või jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb (edaspidi tootmiskohustusega tootja).

§ 56. Tootmisseadme võõrandamine

(1) Tootmisseadme omanik ja tootja peavad tootmisseadme võõrandamisest või otsese valduse üleandmisest kirjalikult teavitama Konkurentsiametit. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja või otsese valduse loovutaja ja selle saaja nimi, isikukood või äriregistrikood ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud või üleantud tootmisseadet ja selle asukohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei ole 1 MW ja väiksema netovõimsusega tootmisseadme võõrandamise või otsese valduse üleandmise korral.

§ 57. Taastuvad energiaallikad

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid.

(3) Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana, kui see kütus vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele ja energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32³ sätestatud põhimõtetele.

(4) Biomasskütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana, kui see kütus vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32³ sätestatud põhimõtetele.

§ 58. Tootmine taastuvast energiaallikast ja tõhus koostootmine

(1) Tootja ei või subsideerida taastuvatest energiaallikatest tootmist muu tootmise arvel ja vastupidi. Konkurentsiameti nõudel esitab tootja taastuvatest energiaallikatest tootmise tulude ja kulude jaotuse andmed eraldi muu tootmise asjaomastest andmetest.

(2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 59⁴, 59⁵ või 59⁶ nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. Käesoleva seaduse §-s 108¹ nimetatud juhul ja juhul, kui tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest tootmisseadme etapist ning erinevates etappides toodetud elektrienergia eest makstakse toetust erinevate toetuskavade või koostöölepingute alusel või osas etappides toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta, määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga tootmisseadme etapi põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.

(2) Põhivõrguettevõtja võib ühte liiki taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme etappide puhul määrata tootmisseadme etapis toodetud elektrienergia koguse kindlaks proportsionaalselt vastavalt tootmisseadme etapi elektrilise võimsuse osakaalule kogu tootmisseadme elektrilisest võimsusest.

(2) Sellise elektrienergia koguse, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse käesoleva seaduse §-s 59⁴ nimetatud toetust, kindlaksmääramisel ei võeta arvesse otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogust.

(2) Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda toetuse saajalt õigusaktide nõuete kohaste lisakauglugemisseadmete paigaldamist liitumispunktist tootja poole, et tagada elektrienergia päritolu selgitamiseks ja toetusaluse koguse arvestamiseks vajalikud mõõteandmed.

(2) Käesoleva seaduse §-s 59, 59⁴, 59⁵ või 59⁶ nimetatud toetuse tervikuna või osalisel maksmisel saab ühe tegevusloaga jaotus- või põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga olla üks tootmisseade.

(3) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil ning missugune osa sellest müüdi käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.

(4) Konkurentsiametil ja põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.

(5) Kui tegevusloa nõuete kohase tootmisseadmega taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil tegelikult toodetud elektrienergia kogus on vähemalt kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul väiksem käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades samas ajavahemikus müüdud kogusest, on Konkurentsiametil õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks või muuta selle tingimusi nii, et §-s 59 nimetatud toetust kasutades ei või elektrienergiat enam müüa.

(6) Kui elektrienergiat toodetakse kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast, saab tootja käesoleva seaduse § 59, 59⁴, 59⁵ või 59⁶ alusel määratud toetust üksnes selle koguse elektrienergia eest, mis toodeti taastuvast energiaallikast. Tootja peab energiaallikate kasutamise ja neist toodetud elektrienergia koguste kohta igakuulist arvestust.

(7) Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra kehtestab

.

(8) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra.

(9) Kui tootja ei esita käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 või käesoleva seaduse § 59³ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid või on esitanud valeandmeid, võib põhivõrguettevõtja keelduda toetuse väljamaksmisest.

§ 58¹. Päritolutunnistus

§ 58². Segajääk

§ 58³. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijad

(1) Tarbija võib tarbida oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.

(2) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus:

1) individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada, vastastikku kaubelda ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, sealhulgas taastuvelektrienergia müügilepingute alusel, elektrienergia tarnijatele, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgust tarbitud või võrku suunatud elektrienergia puhul võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid;

2) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid, sealhulgas võrgutasusid;

3) säilitada oma õigused ja kohustused tarbijana;

4) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest turupõhist tasu ja asjakohasel juhul toetust toetuskavade kaudu.

(2) Vastastikuse kauplemise all mõeldakse taastuvenergia müüki turuosaliste vahel varem kindlaks määratud tingimusi sisaldava lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik. Vastastikuse kauplemise õigus ei piira tehinguosalise õigusi ega kohustusi lõpptarbija, tootja, tarnija või energiavahendajana.

(3) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbija tootmisseadme omanik võib olla kolmas isik ning selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib hallata kolmas isik. Selline kolmas isik ei ole oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijaks.

(4) Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes asuvad samas hoones, sealhulgas kortermajades, võivad osaleda ühiselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustes ja neil on lubatud nende tootmiskohas või tootmiskohtades toodetud taastuvenergiat omavahel jagada tarbija elektripaigaldise siseselt.

§ 58⁴. Taastuvenergia toetuste kavandamine

(1) Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise toetuskavade kavandamisel lähtutakse järgmistest tingimustest:

1) toetuskavad stimuleerivad taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel ja turule reageerival viisil, vältides elektrituru põhjendamatut moonutamist ning võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja võrgu stabiilsust;

2) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia lõimitakse võimalikult suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu;

3) otseste hinnatoetuskavade puhul antakse toetust turupreemiatena;

4) ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, ei muudeta antud toetuse suurust ja sellise toetuse andmise tingimusi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide majanduslikku elujõulisust, välja arvatud juhul, kui toetuse suurust kohandatakse toetuskavas ette nähtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt.

(2) Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võetakse toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel.

(3) Toetusmeetmeid käsitlev teave on avaliku teabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 2 nimetatud päevakohane teave ning see tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele.

§ 59. Toetus

(1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud toetust:

1) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW;

2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta. Koostootmise täpsema juhise kehtestab

määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Koostootmise täpsema juhise ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab valdkonna eest vastutav minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku;

3) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist;

4) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW.

(2) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale tema taotluse alusel toetust:

1) 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt;

2) 0,032 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt;

3) ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud määras või Konkurentsiameti kooskõlastatud määras, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.

(2) Vähemalt 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on tootjal õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust, kui tootja on hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel järgmistest viisidest:

1) alustanud elektrienergia tootmist;

2) alustanud seda investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega;

3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks;

4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.

(2) Kui tootja taotleb põhivõrguettevõtjalt hinnangut enda vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud tingimusele, peab põhivõrguettevõtja hinnangu andma 90 päeva jooksul alates asjakohase taotluse laekumisest. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet.

(2) Tootmisseadme puhul, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW, peab tootja asjakohane tootmisseade käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saamiseks elektrienergiat tootma hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril.

(2) Kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest võib tootja saada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud toetuse saajal ei tohi toetuse väljamaksmise ajal olla täitmata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud Euroopa Komisjoni korraldust ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta ning ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja sama määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(2) Süsteemihaldur esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud toetust saanud isikule antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 49² lõikele 3 ning säilitab riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aastat käesoleva paragrahvi lõike 2⁵ alusel viimase toetuse andmisest arvates.

(3) Konkurentsiamet võib kooskõlastada tootja taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud toetuse määrast erineva määra, kui elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmise režiimil taastuvast energiaallikast või turbast. Uue toetuse määra kooskõlastamisel esitab Kliimaministeerium Euroopa Komisjonile eraldi riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 34¹. Konkurentsiameti uut kooskõlastatud toetuse määra hakkab põhivõrguettevõtja rakendama pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse määra kooskõlastamisel võetakse arvesse, et toetus koos elektrienergia turuhinnaga peab võimaldama tootjal:

1) katta elektrienergia tootmiseks tehtavad põhjendatud kulutused eeldusel, et kulutused kütusele ei ületa kütuse turuhinda;

2) katta õigusaktist ning tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused;

3) katta põhjendatud kapitalikulu;

4) tagada põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.

(5) võib vajaduse korral kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses esitatavate andmete loetelu ja nende esitamise korra.

§ 59¹. Toetuse tingimused

(1) Käesoleva seaduse §-des 59 ja 59⁴–59⁶ nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja ning elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega;

2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi;

3) toetuse saamise taotluses esitatavad mõõdetavad andmed kasutatud kütuse koguse, kütuse kütteväärtuse määramise ning koostootmise protsessis toodetud soojuse koguse kohta on käesoleva seaduse § 59³ kohaselt kontrollitud.

(2) Tootja ei saa käesoleva seaduse §-des 59 ja 59⁴–59⁶ nimetatud toetust:

1) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama tootmisseadme eest investeeringutoetust ning tootja ei ole investeeringutoetust riigile hüvitanud;

2) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;

3) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks;

4) elektrienergia eest, mis on toodetud elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul negatiivse turuhinna kehtimise ajal;

5) elektrienergia eest, mis on toodetud käesoleva seaduse §-s 92⁵ nimetatud koostööprojekti raames;

5¹) elektrienergia eest, mis on toodetud energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses metsa biomassist ainult elektrienergiat tootvas käitises;

6) kui tootja on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;

7) kui tootjal on täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus;

8) jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevast osast ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevatest komponentidest elektrienergiat tootvate käitiste elektrienergia eest, kui jäätmeseaduse § 136³ lõikes 2 sätestatud sihtarvude täitmine ei ole tõendatud sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5¹ ei kohaldata, kui nimetatud elektrienergia vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 32² lõikes 14 sätestatud nõuetele ja vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas;

2) selle tootmise käigus tekkinud süsihappegaas kogutakse ja säilitatakse.

(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata.

(5) Tuult energiaallikana kasutav ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 2² nimetatud tingimusele vastav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.

(7) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), sätestatud eesmärkidest, avaldab põhivõrguettevõtja oma veebilehel järgmise teabe:

1) taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetava elektrienergia koguse prognoos järgmise kalendrikuu ja järgmise kalendriaasta kohta;

2) andmed kalendrikuude kaupa selles kalendriaastas tuuleenergiast toodetud elektrienergia koguse kohta;

2¹) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kogus;

2²) eelmisel kalendriaastal tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogus;

2³) elektrienergia lõpptarbimine eelmisel kalendriaastal;

2⁴) eelmisel kalendriaastal taastuvast energiaallikast ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia protsentuaalne osakaal, lähtudes käesoleva lõike punktidest 2¹–2³;

2⁵) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud energia tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende prognoosid;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud elektrienergia koguse saavutamise prognoos jooksva kalendriaasta kohta, võttes aluseks eelmistel kuudel tuuleenergiast tegelikult toodetud elektrienergia koguse;

4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete loetelu ja nende esitamise kord;

5) toetusvahendite järgmise viie aasta eeldatava eelarve või eelarve planeerimise piirangute puhul järgmise kolme aasta eeldatava eelarve.

(8) Kui käesoleva seaduse § 59⁴ lõike 5, § 59⁵ lõike 1 või § 59⁶ lõike 1 alusel välja kuulutatud vähempakkumise võitnud tootja võõrandab oma vähempakkumises kasutatud tootmisseadme pärast § 59⁴ lõikes 11, § 59⁵ lõikes 5 või § 59⁶ lõikes 8 nimetatud korralduse vastuvõtmist, läheb toetuse saamise õigus ja sellega seotud kohustused üle tootmisseadme uuele elektrienergia tootjast omanikule. Tootmisseadme uus omanik teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme omandamisest 14 päeva jooksul pärast tootmisseadme omandamist.

(9) Käesoleva seaduse § 59, 59⁴, 59⁵ või 59⁶ alusel määratud toetuse maksab põhivõrguettevõtja välja vastavalt tootja väljamakse taotlusele. Tootja ei saa taotleda toetuse väljamaksmist tagantjärele enam kui ühe aasta eest.

§ 59². Toetuse rahastamine

(1) Käesoleva seaduse §-des 59, 59⁴ ja 59⁶ nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-des 59 ja 59⁴–59⁶ nimetatud toetuste haldamise, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulu ning energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri, soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise ning vedelkütuse seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamise põhjendatud kulu kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.

(2) Põhivõrguettevõtja koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta käesoleva seaduse §-des 59 ja 59⁴ nimetatud toetuste rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on põhivõrguettevõtjal õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja toetuste rahastamise kulu jooksva kalendriaasta jooksul muuta.

(3) Põhivõrguettevõtja nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hinnangu alusel määrab põhivõrguettevõtja järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul käesoleva seaduse §-des 59, 59⁴ ja 59⁶ nimetatud toetuste rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid, ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi, § 92⁴ lõikes 1 nimetatud statistilise ülekande lepingu alusel laekunud tulusid, mis ületavad statistilise ülekande lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse eest tootjale makstava toetuse rahastamise kulu, ning §-des 59 ja 59⁴–59⁶ nimetatud toetuste haldamiseks, arvestuseks, vähempakkumise läbiviimiseks, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamiseks, energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri, soojus- ja jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamiseks ning vedelkütuse seaduse § 2⁶ lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Põhivõrguettevõtja avaldab toetuste rahastamise kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu eraldi välja toodud.

(6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed põhivõrguettevõtjale iga kuu viiendaks kuupäevaks.

(7) Põhivõrguettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale toetuste rahastamise arve, milles ettenähtud summa tasutakse põhivõrguettevõtjale iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on toetuste rahastamise eest tasunud.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmed jäetakse ettenähtud tähtajal esitamata, on põhivõrguettevõtjal õigus koostada arve jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja tarbijate tarbimise prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral esitab põhivõrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

(9) Põhivõrguettevõtja maksab tootjale käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse välja kalendrikuu 21. kuupäeval, kui §-s 59¹ nimetatud nõuded on täidetud.

(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesolevas paragrahvis viidatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 1¹ kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;

2) mõõtepunktis, kus asub energiasalvestusüksus, puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50 protsenti mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest;

3) mõõtepunktis, kus asub energiasalvestusüksus, toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine;

4) energiasalvestusüksuse poolt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia on mõõdetud spetsiaalse mõõtevahendiga, energiasalvestusüksus osutab võrguettevõtjale käesoleva seaduse §-s 66² nimetatud paindlikkusteenust või komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikli 2 punktis 3 nimetatud tasakaalustamisteenust ning spetsiaalse mõõtevahendiga mõõdetud mõõteandmed on edastatud käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormile.

§ 59³. Elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus

(1) Tootja tagab elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise ja arvepidamise ning määrab ja dokumenteerib tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse.

(2) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eelmise kalendrikuu elektrienergia ja koostootmise režiimil toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande ning andmed toodetud elektri- ja soojusenergia kohta.

(3) Tootjal on kohustus esitada põhivõrguettevõtja nõudmisel andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustus on tootjatel, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks primaarenergiana muud allikat kui tuult, päikest või vett.

(5) Kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast elektrienergia tootmisel peab tootja igakuist arvestust elektrienergia tootmisel tarbitud kütuse koguse kohta erinevate kütuseliikide kaupa.

(6) Tootja peab igakuist arvestust kogu toodetud elektrienergia kohta ning koostootmise režiimil toodetud soojusenergia kohta.

(7) Kütteväärtus määratakse:

1) kütuse proovi analüüsi meetodil, mille käigus määratakse proovi kütteväärtus vahetult, või

2) arvutuslikult, määrates kütust iseloomustava muu näitaja ning leides seejärel vastava valemiga kütuse kütteväärtuse.

(8) Kütteväärtuse võib analüüsi meetodil määrata vaid vastava kütuse analüüsiks akrediteeritud katselabor.

(9) Elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, aruande täitmise, esitamise ja tõendamise korra ning kütuse kütteväärtuse määramise korra ja tingimused kehtestab

määrusega.

§ 59⁴. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise riigisisene eesmärk ning selle saavutamine

(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat täitmaks energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹ lõikes 1 nimetatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärki.

(4) Kliimaministeerium koostab iga kalendriaasta 1. aprilliks ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta ning prognoosib eesmärkide saavutamiseks vajaliku täiendava elektrienergia koguse. Nimetatud ülevaate koostamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 59¹ lõike 7 punktide 1–3 kohaselt avaldatud andmed. Ülevaade avaldatakse ministeeriumi veebilehel.

(4) Valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(5) Kui prognoosi kohaselt ei saavutata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.

(5) Vabariigi Valitsus määrab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel vähempakkumise korraldamist volitades kindlaks vähemalt:

1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäeva ning ajavahemiku, millal elektrienergiat tuleb toota;

2) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi, tootmise tehnoloogia ja suurima pakutava koguse koos maksimaalse suurendamise võimalusega ühe kalendriaasta kohta;

3) pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja;

4) pakkumise tagatise suuruse ja tasumise tingimused;

5) pakkumise võitja toetuse ülemmäära;

6) käesoleva paragrahvi lõike 5² punktis 4 nimetatud vähempakkumise puhul toetuse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust.

(5) Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast sellise täiendava elektrienergia tootmisele, mida toodetakse:

1) uue reguleeritava tootmisvõimsusega tootmisseadmega;

2) olemasoleva tootmisseadmega või

3) uue reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega;

4) uue maismaal tuuleenergia tootmiseks kasutatava tootmisseadmega.

(5) Reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmena mõistetakse käesolevas seaduses sellist tootmisseadet, millega toodetava elektrienergia kogust ei saa tootja vastavalt süsteemihalduri korraldustele reguleerida.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5¹ punktis 5 nimetatud toetuse ülemmäär ei ületa toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest lõike 5²:

1) punktis 1 nimetatud tootmisseadme puhul 50 eurot;

2) punktis 2 nimetatud tootmisseadme puhul 10 eurot, kuid koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei või saadav summa kokku ületada 60 eurot;

3) punktides 3 ja 4 nimetatud tootmisseadme puhul 30 eurot.

(5) Kui vähempakkumise on võitnud käesoleva paragrahvi lõike 5² punktis 2 nimetatud tootmisseadmega tootja, esitab tootja vähempakkumise läbiviijale hiljemalt iga aasta 1. veebruariks ülevaate eelmisel kalendriaastal toetuse kasutamise raames kasutatud kütuse sisseostuhindade kohta.

(5) Kui vähempakkumise läbiviija järeldab käesoleva paragrahvi lõikes 5⁵ nimetatud sisseostuhindadest, et lõike 5² punktis 2 nimetatud tootmisseadme omaniku suhtes on võimalik ülekompenseerimine, teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku vähendada Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud toetuse määra vastava tootja puhul sellises ulatuses, et toetuse määr ei võimaldaks tootjal teenida elektrienergia tootmisel elektrienergia tootmise sektori keskmisest tulukusest suuremat tulukust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5⁶ nimetatud tootja puhul on tegemist ülekompenseerimisega, kui toetuse ja kütuse sisseostuhindade erinevus võimaldab tootjal teenida elektrienergia tootmisel sektori keskmisest tulukusest suuremat tulukust.

(7) Vähempakkumisele ei saa esitada taastuvast energiaallikast toodetavat elektrienergiat, millega panustatakse vähempakkumisele eelnenud kuni 12 kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisse, ega sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, millega toodetud elektrienergia eest on tootja vähempakkumise väljakuulutamise ajaks saanud käesoleva paragrahvi või käesoleva seaduse § 59, 59⁵ või 59⁶ alusel toetust kokku 12 aasta jooksul.

(8) Kui vähempakkumisel osaletakse tootmisseadmega, mille eest on makstud riigipoolset investeeringutoetust, tuleb tegevustoetuse perioodile vastav proportsionaalne investeeringutoetus käesolevas paragrahvis nimetatud toetuse määrast maha arvestada.

(10) Vähempakkumise tingimused ja korra, vähempakkumises nõutava toodangu arvestamise ning vähempakkumise võitjatele toetuse arvestamise korra kehtestab

määrusega, lähtudes Euroopa Liidu riigiabi reeglitest.

(11) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega, milline tootja toodab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ning kellele vähempakkumise tulemuse alusel makstakse toetust kuni 12 aastat alates tootmise alustamisest.

(11) Kui tootja alustab tootmist vähempakkumise teates nimetatud tootmise alustamise tähtpäevast või käesoleva seaduse § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast hiljem, hakkab toetusperiood kulgema vastavalt vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast. Tootja kaotab õiguse saada toetust selle perioodi eest, mille võrra alustati tootmist hiljem vähempakkumise teates märgitud tähtpäevast või käesoleva seaduse § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast.

(11) Kui tootja toodab pärast vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäeva või käesoleva seaduse § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavat tähtpäeva tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku elektrienergiat 12 kuu jooksul vähem kui 60 protsenti korralduses märgitud aastasest mahust, peatatakse toetuse maksed tootjale puuduse tuvastamisest arvates, senikaua kui tootmisseade on kuni 12 kuu jooksul tootnud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku vähemalt 60 protsendi ulatuses nimetatud korralduses märgitud aastasest mahust. Toetuse maksmise peatumine ei peata toetusperioodi kulgemist ega pikenda toetuse maksmise ajavahemikku.

(11) Kui vähempakkumise võitnud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse käesoleva seaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigi samas pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses sisaldunud tootmisseadmetega alustati tootmist, ning § 108 lõike 3¹ mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal tootja on esitanud vähempakkumise läbiviijale võrgulepingud ja avalduse kõikide või pakutud toodetava energia kogust katvate samas pakkumuses osalenud tootmisseadmetega tootmise alustamise kohta.

(12) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi. Korralduse võib tunnistada kehtetuks ka siis, kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt 18 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähempakkumise tingimuste ja võitja kohta avaldatakse teave põhivõrguettevõtja veebilehel.

§ 59⁵. Taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärk energia statistilisteks ülekanneteks ja selle saavutamine

(1) Kui ilmneb vajadus toota taastuvast energiaallikast täiendav kogus energiat käesoleva seaduse § 92⁴ lõikes 1 nimetatud lepingu täitmiseks, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.

(2) Vähempakkumisele ei saa esitada sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, mille eest vähempakkumise väljakuulutamise ajal tootja juba saab käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 59, 59⁴ või 59⁶ nimetatud toetust, ega energiat, mis vähempakkumise ajal juba panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide täitmisse.

(3) Vähempakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 8 sätestatud tingimust.

(4) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab

määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 2¹ nimetatud suunistest.

(5) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega käesoleva seaduse §-s 92⁴ nimetatud lepingu täitmiseks vajaliku energia koguse ja tootja, kellele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise tulemuse alusel makstakse asjakohase statistilise ülekande lepingu kehtivuse jooksul toetust. Toetuse aastane kulu ei tohi olla suurem kui käesoleva seaduse § 92⁴ lõikes 1 nimetatud lepingu alusel põhivõrguettevõtjale laekuv aastane tulu.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks biomassi, esitab Kliimaministeerium enne lõikes 5 nimetatud korralduse kehtestamist ja enne käesoleva seaduse § 92⁴ lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimist Vabariigi Valitsusele analüüsi selle kohta, millist mõju avaldab energia tootmiseks vajaliku biomassi koguse hankimine Eesti puiduturule. Analüüsi tegemisel lähtutakse metsaseaduse §-s 7 nimetatud arengukavas sätestatud põhimõtetest. Vabariigi Valitsus kuulab enne lepingu sõlmimist ära Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamuse.

(7) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumisega võetud tingimusi või kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt 18 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.

§ 59⁶. Alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadme vähempakkumine