Elektrituruseadus

(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse vähempakkumise korras toetust elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvat energiaallikat kasutavate tootmisseadmetega, mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW eesmärgiga suurendada sellist tootmisseadet kasutavate tootjate iga-aastast elektrienergia tootmist aastatel 2019–2021 5 GWh võrra.

(2) Pärast 2021. aastat kehtima hakkavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootmisseadmete vähempakkumise eesmärgid kinnitab Riigikogu oma otsusega.

(3) Vabariigi Valitsus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgid Riigikogule kinnitamiseks vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist.

(4) Vähempakkumise korraldab valdkonna eest vastutav minister.

(5) Vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab

määrusega. Vähempakkumise tingimuste ja korra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59 lõikes 2¹ nimetatud suunistest.

(6) Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist ja mille eest ei ole makstud riigipoolset investeeringutoetust.

(7) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei ületaks 0,093 eurot kilovatt-tunni eest.

(8) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega, milline tootja toodab vähempakkumise raames välja selgitatud täiendava elektrienergia koguse ja kellele makstakse vähempakkumise tulemuse alusel toetust 12 aastat alates tootmise alustamisest.

(9) Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud korraldus kehtetuks, kui tootja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.

§ 59⁷. Pakkumise tagatise nõudmine ja tagastamine

(1) Käesoleva seaduse §-des 59⁴–59⁵ nimetatud vähempakkumisel osaleja esitab vähempakkumise läbiviijale tagatise, mille suuruse määrab Vabariigi Valitsus vähempakkumise korraldamist otsustades.

(2) Tagatise suurus ei tohi ületada 20 eurot vähempakkumises esitatud aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta.

(3) Tagatiseks võib olla:

1) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii;

2) tagatisraha, mis on kantud käesoleva seaduse § 59⁴ lõike 10 või § 59⁵ lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud vähempakkumise läbiviija arvelduskontole.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtja krediidireitingule.

(3) Kui pakkuja võtab pakkumuse tagasi pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, siis ei tagastata pakkujale tagatist ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse.

(4) Kui pakkuja ei osutunud vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korralduse jõustumisest.

(5) Kui pakkuja osutus vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatisraha pakkujale või teatab tagatiseks oleva garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud aastases mahus.

(6) Tagatisraha ei tagastata vähempakkumise võitjale ja see läheb riigi omandisse ning käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud tagatise puhul nõuab vähempakkumise läbiviija garantiiandjalt väljamakse tegemist, mis jääb riigi omandisse, kui:

1) pakkumise võitja ei tooda käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast või § 59⁸ lõike 4 punkti 1 alusel antud täiendavast tähtpäevast arvates energiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust või

2) § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korraldus tunnistatakse § 59⁴ lõike 12 või § 59⁵ lõike 7 alusel kehtetuks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 3² ja 6 alusel riigi omandisse läinud tagatisraha vahendeid ja garantiiandjalt laekunud vahendeid kasutatakse vahendite riigi omandisse mineku või riigile laekumise aastal käesoleva seaduse § 59² lõike 4 alusel määratava toetuse rahastamiseks. Kui riigi omandisse läinud või garantiiandjalt laekunud summa ületab § 59² lõike 4 alusel määratava toetuse vastava aasta rahastamise kulu, kantakse kasutamata jäänud vahendid riigi tuludesse.

§ 59⁸. Vähempakkumise läbiviija

(1) Käesoleva seaduse §-des 59⁴–59⁶ nimetatud vähempakkumise viib läbi põhivõrguettevõtja.

(2) Vähempakkumise läbiviija:

1) kontrollib esitatud pakkumise ja tootmisseadme vastavust õigusaktide nõuetele;

2) tagastab pakkumise, kui pakkumine või tootmisseade ei vasta õigusaktide nõuetele;

3) reastab nõuetele vastavad pakkumised ja esitab vähempakkumise korraldajale ettepaneku pakkujatest, kellele toetust maksta;

4) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku muuta käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 5⁶ nimetatud juhul vähempakkumise võitja toetuse määra;

5) teeb vähempakkumise korraldajale ettepaneku tunnistada vähempakkumise võitja osas § 59⁴ lõikes 11 või § 59⁵ lõikes 5 nimetatud korraldus kehtetuks, kui ilmneb § 59⁴ lõikes 12 või § 59⁵ lõikes 7 nimetatud asjaolu.

(3) Vähempakkumise läbiviijal on õigus kontrollida, kas vähempakkumise võitja täidab käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 11, § 59⁵ lõikes 5 ja § 59⁶ lõikes 8 nimetatud korralduses sätestatud toetuse saamise nõudeid.

(4) Kui vähempakkumise läbiviija tuvastab vähempakkumise võitja tegevuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastavuse, võib vähempakkumise läbiviija:

1) anda vähempakkumise võitjale tootmisega alustamiseks kuni kaheksateistkuulise täiendava tähtaja, kui vähempakkumise võitja pakkumises oleva tootmisseadmega ei ole võimalik alustada tootmist vähempakkumise teates nimetatud tähtajaks tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist;

2) peatada vähempakkumise võitjale toetuse maksmine kuni mittevastavuse kõrvaldamiseni;

3) teha vähempakkumise korraldajale ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse muutmiseks ning vähempakkumise võitjale toetuse mittemaksmiseks või selle vähendamiseks.

(5) Vähempakkumise läbiviija täpsemad õigused ja kohustused vähempakkumise menetluses kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 59⁴ lõikes 10, § 59⁵ lõikes 4 ning § 59⁶ lõikes 5 nimetatud määrusega.

6. peatükk VÕRGUTEGEVUS

1. jagu Võrgutegevuse üldregulatsioon

§ 60. Võrgu ehitamine ja võrguteenuse osutamine

(1) Jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. See ei kehti, kui jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas:

1) ehitab põhivõrgu ja osutab selle kaudu võrguteenust põhivõrguettevõtja;

2) ehitatakse otseliin ning seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud;

3) ehitatakse riigipiiri ületav alalisvooluliin ja seda kasutatakse vastavuses käesoleva seaduse §-ga 61 ja asjakohase tegevusloaga;

4) ehitatakse suletud jaotusvõrku või suletud jaotusvõrgus edastatakse elektrienergiat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikega 1 ei ole vastuolus, kui jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas:

1) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu osutatakse sellele jaotusvõrguettevõtjale võrguteenust;

2) on seal asuv või seda läbiv teisele jaotusvõrguettevõtjale kuuluv elektripaigaldis, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust;

3) rekonstrueerib teine jaotusvõrguettevõtja temale kuuluvat elektripaigaldist, mille kaudu ei osutata selles piirkonnas asuvatele tarbijatele võrguteenust;

4) on otseliin.

§ 60¹. Üliväikese eraldatud võrgu teke

(1) Üliväikeses eraldatud võrgus osutab võrguteenust jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk paikneb.

(2) Üliväike eraldatud võrk tekib järgmistel juhtudel:

1) jaotusvõrguettevõtja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või

2) hajaasustusega piirkonnas, kus elektriliini kilomeetri kohta on tarbimistihedus väiksem kui 15 megavatt-tundi aastas.

(3) Üliväikese eraldatud võrgu tekkel käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1) üliväike eraldatud võrk on majanduslikult põhjendatud;

2) üliväikeses eraldatud võrgus paiknevatele tarbijatele tagatakse võrgulepingu täitmine käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud võrguteenuse osutamise tüüptingimustel.

(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või riigikaitseobjekti valdaja.

§ 61. Otseliin ja riigipiiri ületav liin

(1) Otseliini rajamise ja kasutamise õigus on tarbijal ning elektriettevõtjal enda või tarbijate, samuti selle elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluva ettevõtja varustamiseks elektrienergiaga üksnes juhul, kui:

1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest või tootmisseadme liitumispunktist kuni elektripaigaldiseni;

2) võrguettevõtjaga käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajaduse korral on otseliini rajaja võrguettevõtjaga kokku leppinud tarbimis- või tootmistingimustes või otseliini rajamisest ja tootmisseadme võrguga ühendamisest tingitud tarbimis- või tootmistingimuste muutmises;

3) otseliini rajaja on esitanud võrguettevõtjale andmed liini suurima lubatud talitluspinge, pikkuse, geograafiliste koordinaatide, paiknemise plaani ja muude põhiliste tehniliste näitajate kohta.

(1) Liinivaldaja paigaldab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks ning tagab käesoleva seaduse ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja kohaselt mõõteandmete kogumise ja töötlemise.

(1) Otseliini võib rajada mujale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alale üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) võrguettevõtja on keeldunud selle tarbija, tootja või müüja elektripaigaldist võrguga ühendamast ja talle muid võrguteenuseid osutamast muul kui käesoleva seaduse § 65 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud alusel ja keeldumise § 99 korras vaidlustamine Konkurentsiametis ei ole kaasa toonud lahendust, mis tagaks tarbija, tootja või müüja elektrienergiaga varustamise;

2) võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda otseliini ehitamist kavandatakse, annab otseliini ehitamiseks ja kasutamiseks oma kirjaliku nõusoleku.

(4) Riigipiiri ületav suurema kui 10 kV pingega alalisvooluliin ühendatakse põhivõrguga põhivõrguettevõtja nimetatud kohas, järgides põhivõrguettevõtja kehtestatud tehnilisi tingimusi.

(5) Riigipiiri ületava suurema kui 35 kV pingega vahelduvvooluliini võib ehitada ja seda kasutada ainult võrguettevõtja, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks.

(6) Kui turuosaline soovib otseliini kasutamise ajaks säilitada olemasoleva võrguühenduse läbilaskevõime, maksab ta võrguettevõtjale käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest.

§ 62. Teeninduspiirkond

(1) Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest.

(2) Põhivõrguettevõtja teeninduspiirkond on Eesti territoorium.

(3) Ühel võrguettevõtjal on üks teeninduspiirkond, mis võib koosneda ühest või mitmest piiritletud maa-alast.

(4) Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda.

§ 63. Teeninduspiirkonna muutmine

(1) Jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist. Teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe peab sõlmima ka see jaotusvõrguettevõtja, kes soovib oma tegevust lõpetada.

(2) Jaotusvõrguettevõtjad edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teeninduspiirkondade muutmise teate ja nendevahelise asjakohase kokkuleppe Konkurentsiametile. Teates esitatakse andmed, mis võimaldavad määratleda jaotusvõrguettevõtjad ja nende teeninduspiirkondade uued piirid käesoleva seaduse § 62 lõike 1 kohaselt.

(3) Jaotusvõrguettevõtja teeb teeninduspiirkonna muutmise teatavaks ka asjaomastele tarbijatele.

(4) Konkurentsiamet teeb üheaegselt jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmete muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest alates 30 päeva jooksul.

(5) Teeninduspiirkonna muutmine jõustub, kui Konkurentsiamet on üheaegselt teinud asjakohased muudatused jaotusvõrguettevõtjatele tegevusloa andmise otsustes nimetatud teeninduspiirkondade andmetes ja teeninduspiirkonna muutmisest on teavitatud asjaomaseid tarbijaid.

(6) Teeninduspiirkonna muutmisest teatavad jaotusvõrguettevõtjad tarbijatele oma veebilehel.

§ 64. Võrgu omanik

(1) Kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.

(1) Võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud võrguettevõtja kannab lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga.

(1) Kui võrgu on rajanud ajavahemikus 2003. aasta 1. juuli kuni 2018. aasta 30. juuni isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Kui võrgu kasutusse andmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga ning selleks vajalikud kulud kannavad solidaarselt võrgu omanik ja võrgu valdaja.

(1) Kui võrgu rajab pärast 2018. aasta 1. juulit isik, kes ei ole tegevusluba omav võrguettevõtja, kannab selle võrgu käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvad kulud võrgu omanik solidaarselt võrgu valdajaga, kes kasutab võrku tarbijale elektrienergia edastamiseks ja müügiks. Võrguettevõtjal ei ole kohustust seda võrku kasutusse võtta.

(1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1³ ja 1⁴ nimetatud võrgu omanik tagab oma võrguga liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Võrgu omanik võib võrguühenduse katkestada vaid käesoleva seaduse §-s 90 esitatud korras.

(1) Kui isik on pärast 2022. aasta 1. aprilli ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist.

(2) Kui omanik võrgu võõrandab, teeb ta selle Konkurentsiametile viivitamata teatavaks. Teates esitatakse võõrandaja ja omandaja nimed, isikukoodid või äriregistrikoodid ja kontaktandmed ning andmed, mis võimaldavad määratleda võõrandatud võrku.

(3) Konkurentsiamet võib asjakohase taotluse alusel vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisest sellise võrgu omaniku, kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata suletud jaotusvõrgu suhtes.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–1⁵ ei kohaldata energiakogukonna suhtes.

2. jagu Võrguettevõtja kohustused

§ 65. Võrguteenuse osutamine

(1) Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, energiakogukonnale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid:

1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise;

2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi;

3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis;

4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist;

5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks;

6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise;

7) osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid.

(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele.

(1) Tootja liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus toodud järgmised andmed on avalikud ja võrguettevõtja avaldab need oma veebilehel:

1) turuosalise ärinimi;

2) liitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ja pakkumise kehtivuse aeg;

3) liitumislepingu sõlmimise kuupäev ja liitumislepingu täitmise tähtaeg;

4) liitumispunkti asukoht ja liitumispinge;

5) elektrijaama nimi;

6) elektrijaama tüüp;

7) liitumisvõimsus;

8) aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati.

(1) Liituja taotlusel väljastab võrguettevõtja üldsusele ligipääsmatule laadimispunktile tehnilised tingimused, mis tagavad laadimispunkti valmiduse:

1) kasutada V2G-süsteemi;

2) kasutada nutilaadimist;

3) liidestada V2G-süsteemi mõõtepunkti nutiarvesti reaalajalähedaste mõõtmistega.

(2) Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.

(3) Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:

1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;

2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu;

3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel;

4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus;

4¹) tootmisseadme liitumiseks või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks puudub võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväikeses eraldatud võrgus võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus;

5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest.

(3) Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võib ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piiratus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 tähenduses.

(4) Võrguettevõtja põhjendab võrguteenuse osutamisest keeldumist. Keeldumist põhjendades tuleb viidata keeldumise õiguslikule alusele. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 või 4¹ sätestatud alusel keeldumisest teatab võrguettevõtja Konkurentsiametile.

(5) Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused nimetatud nõuete rikkumise korral kehtestab

.

(6) Võrgutasude vähendamise tingimuste kehtestamisel lähtutakse elektrikatkestuste kestusest.

(7) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe võrguteenuste ja võrguteenuste hindade kohta ning selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma tarbimisandmetele.

(8) Kui tarbija on selleks soovi avaldanud, esitab võrguettevõtja tarbijale tema tarbimisandmed elektrituru toimimise võrgueeskirjas esitatud andmevahetuse vormi kohaselt.

(9) Jaotusvõrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele jaotusvõrguettevõtjale, võttes arvesse käesoleva seaduse § 91 lõikes 4² sätestatut.

(10) Jaotusvõrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama sellest kirjalikult Konkurentsiametit ning esitama ülevaate tegevuskavast, mille kohaselt tagatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine.

§ 66. Võrgu arenduskohustus

(1) Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase elektripaigaldise. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.

(2) Jaotusvõrguettevõtja esitab iga aasta 15. aprilliks kirjalikult Konkurentsiametile ja põhivõrguettevõtjale võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus tema teeninduspiirkonnas aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Jaotusvõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.

(3) Põhivõrguettevõtja esitab iga aasta 15. juuniks kirjalikult Konkurentsiametile võimalikult täpse hinnangu selle kohta, missugune on tarbimisvõimsuse eeldatav kogunõudlus põhivõrgus aasta kaupa hinnangu esitamisest alates seitsme aasta jooksul. Põhivõrguettevõtja nimetab seejuures eeldused, millele tema hinnang tugineb.

(4) Koos käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnanguga peab võrguettevõtja Konkurentsiametile kirjalikult esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas ta tagab võrguteenuste osutamise hinnangus nimetatud tarbimisvõimsuse eeldatava nõudluse rahuldamiseks.

(5) Kui Konkurentsiamet leiab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu või lõikes 4 nimetatud kava alusel või muul viisil, et jaotusvõrguettevõtja tegevus võrguteenuste osutamise tagamiseks vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega võib osutuda ebapiisavaks, edastab ta oma seisukoha sellele jaotusvõrguettevõtjale ja põhivõrguettevõtjale. Arvamust tuleb põhjendada.

(6) Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja esitavad Konkurentsiameti seisukoha kohta oma kirjaliku arvamuse seisukoha saamisest alates 30 päeva jooksul.

(7) Konkurentsiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades, kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama, et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega. Vajaduse korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi.

(8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel.

(8) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt või horisontaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 GWh aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava koostama.

(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused;

2) kavandatavate investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja plaanitud maksumuse järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks;

3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, võrku ühendamise võimalus;

4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.

(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Jaotusvõrguettevõtja, kellel on kohustus koostada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava, esitab Konkurentsiametile ka arenduskohustuse täitmisega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse.

(11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat.

(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastada;

2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul;

3) järgmise kümne aasta investeerimisprojektide, sealhulgas võrgu arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse;

4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused;

5) eeldatava tarbimise;

6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks;

7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48;

8) vajalikud tugiteenused.

(13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ja esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile.

(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel.

(14) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist.

(14) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukavakohaste investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.

(15) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ja võtab arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks.

(16) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste võrku ühendatud ülekande- ja jaotusvõrkudega, mis on omavahel ühendatud.

§ 66¹. Elektrienergia ostu korraldus üliväikeses eraldatud võrgus

(1) Üliväikeses eraldatud võrgus teeb tootja elektrienergia tootmiseks investeeringuid ja jaotusvõrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid riigihangete seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid.

(2) Kui üliväikeses eraldatud võrgus tekib vajadus täiendava tootmisvõimsuse rajamiseks või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase lepingu tähtaeg möödub, korraldab jaotusvõrguettevõtja vajaliku elektrienergia tootmise, järgides käesolevas paragrahvis ning riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Eelistatakse taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, arvestades varustuskindluse nõudeid.

(3) Üliväikeses eraldatud võrgus võivad jaotusvõrguettevõtja ja elektritootja olla sama isik.

(4) Kui jaotusvõrguettevõtja korraldab üliväikeses eraldatud võrgus elektrienergia tootmise tootmiskohustusega tootja kaudu, peavad kavandatava lepingu tingimused sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) ostetav tootmisvõimsus;

2) elektrienergia ostu kogus aastas;

3) lepinguperiood;

4) aastane elektri tarbimise graafik;

5) varustuskindluse nõuded;

6) varustuskindluse nõuete täitmata jätmisel jaotusvõrguettevõtjale tekkida võivate kulude katmise tingimused.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta jaotusvõrguettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasu ning tüüptingimused käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras.

(6) Võrguettevõtja avalikustab temaga sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute algus- ja lõpptähtpäevad koos lepingus kajastatud tootmisvõimsuse ning aastase elektrienergia ostukogusega oma veebilehel.

§ 66². Paindlikkusteenused

(1) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks korraldab jaotusvõrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.

(2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.

(3) Jaotusvõrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud paindlikkusteenuseid, kui ta on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. Paindlikkusteenuste mittekasutamise kohta esitab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.

(4) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus, ei tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjusta ülekoormust.

(5) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline toimimine ning hõlbustada turu arengut.

§ 66³. Tugiteenused

(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd põhivõrguettevõtjaga võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ning komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.08.2017, lk 1–120), artikliga 182.

(2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.

(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste kohta peab võrguettevõtja eelnevalt korraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise põhimõtted kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse kulutõhusat hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.

(4) Võrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sagedusega seotud tugiteenuseid, kui võrguettevõtja hinnangul on võrguettevõtja väliste sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine majanduslikult ebatõhus. Tugiteenuste mittekasutamise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.

(5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigihanke nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.

§ 67. Mõõtmine

(1) Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine).

(1) Jaotusvõrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks täiendava mõõtepunkti. Põhivõrguettevõtja annab turuosalise taotluse alusel turuosalisele tehnilised nõuded mõõtepunkti rajamiseks energiasalvestusüksuse paigaldises.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline, kelle taotluse alusel mõõtepunkt rajatakse.

(1) Mõõtepunkti kasutamise ja mõõteandmete käitlemise tingimused lepitakse kokku liitumispunkti võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.

(2) Kui turuosalise bilanssi ei või selgitada käesoleva seaduse § 46 lõike 5 kohaselt kombineeritult mõõtmist koos tüüpkoormusgraafikuga kasutades, kasutatakse mõõtmiseks kauglugemisseadet.

(4) Tarbijate ja elektriettevõtjate erinevate rühmade puhul kasutatavate mõõteseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas.

(6) Võrguettevõtja paigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või omal algatusel oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostab mõõtmist selle mõõteseadme abil. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik tasub võrguettevõtjale selle mõõteseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutused ning mõõteandmete kogumiseks ja töötlemiseks tehtavad mõistlikud lisakulutused.

(7) Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatakse võrku antud ja sealt võetud elektrienergia koguste ning mõõteseadme ja liitumispunkti vahel elektrienergia kadude arvestamise kord juhuks, kui elektrienergia koguseid mõõdetakse mujal kui liitumispunktis.

(8) Võrguettevõtja võib käesolevas paragrahvis ettenähtud kohustusi täita ise või osaliselt või täielikult volitada neid täitma kolmanda isiku.

(9) Spetsiaalse mõõtevahendi omanik tagab spetsiaalse mõõtevahendi vastavuse seaduses sätestatud nõuetele.

§ 68. Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine

(1) Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui:

1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil;

2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta;

3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse;

4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui:

1) käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punktis 1 või 2 nimetatud isik esitab tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest oma tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeks ajaks tasunud;

3) turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud.

(2) Turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.

(3) Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra kehtestab

määrusega.

§ 69. Konfidentsiaalsusnõue

(1) Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku äriteavet. Sätet ei kohaldata, kui:

1) teave on juba avalikustatud või saanud avalikuks muul viisil kui võrguettevõtja kohustuste rikkumise tõttu;

2) teave on vaja kolmandale isikule edastada käesolevast seadusest tulenevate võrguettevõtja kohustuste täitmiseks;

3) võrguettevõtja peab teabe edastama õigusakti kohaselt.

(2) Võrguettevõtja järgib oma tegevusega seotud teavet avaldades võrdse kohtlemise põhimõtet.

§ 70. Teabe andmise kohustus

(1) Võrguettevõtja annab Konkurentsiametile selle nõudel teavet, mida on Konkurentsiametil vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(2) Võrguettevõtja teeb Konkurentsiametile viivitamata teatavaks oma ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise või tema suhtes pankroti- või likvideerimismenetluse alustamise või muu asjaolu, mis võib tal takistada täita õigusaktist või tegevusloa tingimustest tulenevat kohustust.

(3) Võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks kehtestatud tehnilised tingimused ning võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise põhimõtted (edaspidi liitumistingimused) peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

(4) Võrguettevõtja avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud liitumistingimused oma veebilehel.

(5) Põhivõrguettevõtja teeb liitumistingimused teatavaks Euroopa Komisjonile.

(6) Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel ja teatab ka Konkurentsiametile oma võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed.

(7) Jaotusvõrguettevõtja esitab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele selle nõudmisel andmed tsiviiltoetuse registrisse kandmiseks. Võrguettevõtja ei võta andmete esitamise eest tasu.

(8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajalikku teavet.

§ 70¹. Võrgutaristu kasutusse andmise kohustus

(1) Jaotusvõrguettevõtja on kohustatud andma füüsilist taristut, eelkõige elektriposte, teistele ettevõtjatele üldkasutatava, lairiba juurdepääsu teenuseid kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis võimaldava elektroonilise side võrgu paigaldamiseks. Jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

(2) Jaotusvõrguettevõtjale taotluse esitamise ja selle lahendamise kord ning taotluse rahuldamisest keeldumise alused ja vaidluste lahendamise kord sätestatakse ehitusseadustiku 6¹. peatükis.

3. jagu Võrguteenuse tasud

§ 71. Võrgutasud

(1) Võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasud):

1) võrguga ühendamise eest (edaspidi liitumistasu);

2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest (edaspidi tingimuste muutmise tasu);

3) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest (edaspidi võrguühenduse kasutamise tasu);

4) elektrienergia edastamise eest (edaspidi edastamistasu);

5) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest;

6) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.

(2) Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

(3) Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.

(4) Võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/943 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi.

(5) Võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:

1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine, mille hulka loetakse muu hulgas võrgupiirangutest lähtuvad tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

2¹) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.

(6) Võrguettevõtja kujundab edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses.

(7) Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud.

(8) Põhivõrguettevõtja võrgutasu peab võimaldama põhivõrguettevõtjal hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormi ning § 82¹ lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit.

(9) Käesoleva seaduse §-s 66² nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 66³ nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel.

(10) Salvestusperioodi vältel salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei rakendata.

(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 59² lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.

(10) Võrguettevõtjal on õigus võtta käesoleva seaduse § 67 lõikes 1¹ nimetatud mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral tasu salvestatud elektrienergia edastamise ja toetuste rahastamise eest vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele tagasiulatuvalt kuni 12 kuu eest alates rikkumise tuvastamisest.

(11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping:

1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet;

2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest;

3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus.

(12) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 11 punktist 2 võib tarneleping olla sõlmitud üle 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest, kui selleks on Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 72 lõikes 8 nimetatud põhimõtetest lähtudes andnud heakskiidu.

(13) Käesoleva seaduse §-s 21⁴ nimetatud kohustuste täitmisega seotud põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ja nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel.

§ 72. Võrgutasude arvestamise alused

(1) Ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ei või edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast.

(2) Võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

(2) Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise korral on võrguettevõtjal kohustus vähendada võrguteenuse eest võetavat võrgutasu vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.

(3) Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.

(4) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 71 sätestatut.

(5) Erinevatest võrgutasudest tulenevate piirkondlike hinnaerinevuste vähendamiseks võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel rakendada toetusmeetmeid võrguettevõtja või tarbijate toetamiseks.

(6) Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs.

(6) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus. Põhivõrgus võib sellise investeeringu teha ainult liitumisel põhivõrguettevõtja olemasoleva põhivõrguga.

(6) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka.

(6) Põhivõrguga ühendamisel võib liitumistasu koosneda kulupõhisest hinnast, liitumistasu fikseeritud määrast, mida arvestatakse eurodes ühe megavoltampri kohta (edaspidi võrgutugevdustasu), põhivõrguettevõtja hinnakirjas fikseeritud kulukomponentidel põhinevatest võrguühenduse rajamiseks vajalike alajaamatööde kuludest (edaspidi võrguühendustasu) ning menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasust või muust tasust, kui see on käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodika alusel ette nähtud. Põhivõrguga ühendamise liitumistasu maksmise ja selle kujunemise täpsemad tingimused sätestatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruses.

(6) Võrguga liitumisel või võrgu tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel, milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud investeeringut, vähendatakse võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse raames võrguteenuse osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu laekunud võrgutugevdustasu ning võrguühendustasu võrra. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata.

(6) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodikas arvesse võtta:

1) põhivõrguettevõtja võrgu arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavat maksumust;

2) põhimõtet, et arenduskohustuse raames tehtavad investeeringud toovad kasu nii tootmisele kui ka tarbimisele, ning sellest lähtudes määrata fikseeritud tasu arvutusse pool arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavast maksumusest;

3) uute tootmissuunaliste liitumiste prognoositavat mahtu;

4) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.

(6) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb liitumispunkti loomisega seotud tasu käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud metoodikas arvesse võtta:

1) liitumispunkti rajamise keskmisi kulusid;

2) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.

(7) Hinna sisse ei arvata järgmisi kuluartikleid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitust ja annetust;

3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist;

5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel;

6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks.

(8) Hinna sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest:

1) kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega;

3) ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega.

(9) Hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel võetakse arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata:

1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus;

3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara;

4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 6¹ alusel soetatud põhivaraga;

5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

(10) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.

(11) Põhjendatud tulukus arvutatakse põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali komponent, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs.

(13) Hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 21 kohase lõpptarbija juures;

2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele;

3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.

(14) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.

§ 72¹. Piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu

(1) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest, sealhulgas süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu kasutab süsteemihaldur Eesti elektrisüsteemi Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seotud investeeringukulu katmiseks. Tulu ja selle kasutamise üle peab süsteemihaldur raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud investeeringukulu on kaetud, arvestatakse lõikes 1 nimetatud tulu kasutamata osa süsteemihalduri põhjendatud müügitulu hulka.

(4) Süsteemihaldur esitab Konkurentsiametile iga aasta 31. juuliks aruande, milles toob välja:

1) aruande esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul teenitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu suuruse;

2) andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eelnenud kalendriaastal tehtud või teha kavandatud investeeringukulude kohta.

§ 73. Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine

(1) Võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.

(2) Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses.

(3) Võrguettevõtjal on õigus esitada Konkurentsiametile kooskõlastamise taotlusi erinevate võrgutasude osas nii koos kui eraldi ning Konkurentsiamet on kohustatud tegema nende taotluste osas otsuse vastavuses käesoleva seadusega.

(4) Võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud Konkurentsiameti kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel. Sätet ei kohaldata võrguga ühendamise, tarbimis- või tootmistingimuste muutmise ega elektrienergia transiidi suhtes.

(5) Võrguettevõtjale, kes osutab võrguteenust suletud jaotusvõrgu kaudu, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 juhul, kui seda nõuab äritarbija, kelle elektripaigaldis on ühendatud suletud jaotusvõrguga.

§ 74. Teabe andmine ja avaldamine

(1) Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud võrguettevõtja veebilehel ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes.

(2) Võrguettevõtja avaldab võrguettevõtja veebilehel teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist.

(3) Võrguettevõtja annab turuosalisele sellekohase taotluse alusel teavet tema teeninduspiirkonnas kehtivate võrgutasude suuruse ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste kohta.

(4) Võrguettevõtja teeb Euroopa Komisjonile ja Konkurentsiametile viivitamata teatavaks nõude elektrienergia edastamiseks transiidina enam kui üheks aastaks sõlmitud elektrienergia müügilepingu alusel.

(5) Võrguettevõtja alustab asjakohase taotluse saamisel viivitamata läbirääkimisi elektrienergia transiidina edastamise tingimuste üle ning teavitab Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiametit sellest, kui läbirääkimistel ei ole lepingu sõlmimiseni jõutud 12 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud vormis.

(7) Võrguettevõtja kehtestatud liitumistasud, mis põhinevad käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud metoodikal, avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel.

6¹. peatükk LIITUMISTASU MAKSMISE TOETUS

§ 74¹.

–

§ 74¹⁴.

6². peatükk VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD

§ 74¹⁵. Elektrisõidukite laadimispunkt

(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkti.

(2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti üksnes oma tarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused;

2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule;

3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile.

(3) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastavat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kellel on huvi omandada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi müümiseks avaliku enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib tingimuste kooskõlastamisel arvesse võtta elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumisse tehtud investeeringu jääkväärtust.

(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise korra.

§ 74¹⁶. Energiasalvestusüksus

(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, käitada ega hallata energiasalvestusüksust.

(2) Võrguettevõtja korraldab talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise ja kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga.

(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, käitada ja hallata energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa;

2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, sealhulgas tasakaalustamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti otsus.

(5) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemisest teavitab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit, esitades taotluse andmed ja erandi tegemise põhjendused.

(6) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi omandada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et samas lõikes nimetatud isikud on olemas, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul pärast avaliku konsultatsiooni lõppu talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, kui:

1) akuga energiasalvestusüksused on integreeritud võrku;

2) akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse üksnes võrgu häire korral, taastamist alustatakse viivitamata häire ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui võrgu häire saab tavalise ümberjaotamisega kõrvaldada;

3) akuga energiasalvestusüksusi ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul.

(9) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra.

7. peatükk MÜÜK

§ 75. Müügi korraldus

§ 75¹. Tarbijale esitatav arve

(1) Müüja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tarbijale esitatav arve peab olema täpne, selge ja hõlpsasti võrreldav. Koos arvega esitatakse järgmised andmed:

1¹) müüja nimi ja kontaktandmed;

1²) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasutav summa ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud komponentideks;

1³) arve maksmise tähtaeg;

1⁴) tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu korral lepingu lõppemise kuupäev, kui see on kohaldatav;

1⁵) arve esitamise aluseks oleva mõõtepunkti unikaalne identifikaator;

1⁶) kui tarbija ja müüja vahelise lepingu järgi elektrienergia hind muutub, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga;

1⁷) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele;

1⁸) viide käesoleva seaduse § 42¹ lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele;

2) elektribörsilt ostetud elektrienergia osakaal müügiperioodile eelnenud aruandeaastal;

3) viide veebilehele, kus on esitatud andmed keskkonnamõju kohta, mis on põhjustatud müügiperioodile eelnenud aruandeaastal müüja tarnitud elektrienergia tootmisel tekkinud CO2 ja SO2 emissioonidest, ladestatavast põlevkivituhast ning radioaktiivsetest jäätmetest;

4) tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave;

5) alates 1. aprillist eelnenud kalendriaastal tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendatud osa;

6) tarnitud elektrienergiast päritolutunnistustega tõendamata osa, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki.

(1) Kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, märkides arvele korrigeerimise põhjuse.

(1) Võrguettevõtja ja elektrimüüja arveldavad tootja ning tarbijaga kauplemisperioodidel netomõõdetud elektrienergia koguste eest.

(2) Müüja vahetamise korral esitab müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Kui pärast lõpparve esitamist tuvastatakse mõõtesüsteemi rike või esitatud andmete erinevus tegelikust tarbimisest, korrigeeritakse andmevahetusplatvormil tarbija mõõteandmeid ning müüja esitab tarbijale lõpparvet korrigeeriva arve.

(2) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldi esitada elektrienergia hind, võrgutasud ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt mõistetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1–12).

(2) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt.

(2) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda.

(3) Arve esitamise eest lisatasu ei võeta.

(4) Tagamaks, et müüja poolt tarbijale tarnitud elektrienergia eest esitataval arvel ja muudel müüja väljastatavatel reklaammaterjalidel, mida on mainitud käesoleva paragrahvi lõikes 1, on esitatud elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallikate õige jaotus müügiperioodile eelnenud aruandeaastal, kohustub müüja kasutama audiitori teenuseid. Audiitori ülesanne on kontrollida, kas müüja poolt tarbijatele esitatavates andmetes toodud kasutatud taastuvenergia kogus (protsentides) on tõendatud päritolutunnistustega, mille kasutamisest tarbijatele elektrienergia päritolu tõendamiseks on põhivõrguettevõtjale teada antud.

(5) Tarbija taotluse alusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.

§ 76. Müügikohustus

§ 76¹. Üldteenus

(1) Väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus).

(2) Võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid.

(2) Kui riigihanke teel elektrimüüja leidmine ebaõnnestub, nimetab jaotusvõrguettevõtja ajutise elektrimüüja selle ajani, mil elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud uus riigihange tuleb korraldada viivitamata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud juhul nimetatud ajutine elektrimüüja peab teenuse osutamise üle võtma juhul, kui nimetaja on üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja, kes ise müügiteenust osutada ei tohi, ja elektrimüüja omab nimetamise hetkel suurimat turuosa.

(3) Kui võrguettevõtja ei osuta üldteenust ise, avaldab ta oma veebilehel tema teeninduspiirkonnas üldteenust osutava müüja nime ja sideandmed ning annab sama teavet isikule, kes seda nõuab.

(4) Üldteenust ei pea osutama tarbijale, kellega käesoleva seaduse § 83 kohaselt sõlmitud võrguleping on üles öeldud käesolevas seaduses sätestatud alusel.

(5) Kui väiketarbija ei ole sõlminud käesoleva seaduse § 83 kohaselt elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse talle üldteenust tema elektrilepingu lõppemise kuupäevale järgnevast kuupäevast alates.

§ 76². Üldteenuse tüüptingimused

(1) Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga juhul, kui üldteenuse müüjat ei ole leitud käesoleva seaduse § 76¹ lõike 2 alusel korraldatud riigihanke teel. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.

(2) Võrguettevõtja ja käesoleva seaduse § 76¹ lõike 2 alusel korraldatud riigihanke teel leitud müüja avaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimused oma veebilehel ning annavad nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab.

§ 76³. Üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind

(1) Üldteenuse osutaja arvutab üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.

(2) Üldteenuse osutaja arvestab üldteenuse tasu elektrienergia mõõdetud tarbimiskoguste alusel. Kui võrguettevõtjal puuduvad mõõdetud andmed väiketarbija eelmise kalendrikuu elektrienergia kasutamise kohta, prognoosib võrguettevõtja üldteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia koguse tarbimisgraafiku alusel. Kui täpsete andmete selgumise korral prognoositud kogus mõõdetud kogusest erineb, esitab võrguettevõtja tasaarvestuse järgmise kuu arvel.

(3) Üldteenuse osutaja avaldab kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia hinna koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel järgmise kuu üheksandaks kuupäevaks.

(4) Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia koguse tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord kehtestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.

§ 76⁴. Elektrienergia müük üliväikeses eraldatud võrgus

(1) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas üliväike eraldatud võrk asub, esitab kord kuus hiljemalt 15. kuupäeval käesoleva seaduse §-s 55¹ nimetatud tootmiskohustusega tootjale eelmisel kalendrikuul võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia koguse andmed avatud tarne lepingut omavate avatud tarnijate kaupa.

(2) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus suurem kui null, siis ostab nendega elektrilepingud sõlminud avatud tarnija elektrienergiat tootmiskohustusega tootjalt.

(3) Kui üliväikese eraldatud võrgu turuosaliste kõikides mõõtepunktides kokku on kauplemisperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku antud saldeeritud elektrienergia kogus väiksem kui null, siis ostab tootmiskohustusega tootja elektrienergiat üliväikese eraldatud võrgu turuosalistega elektrilepingud sõlminud avatud tarnijalt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud elektrienergia eest makstav tasu arvutatakse elektribörsi tunnihindade alusel.

§ 76⁵. Universaalteenuse osutamine

§ 76⁶. Universaalteenuse osutamiseks müüdava elektrienergia tootmishinna kooskõlastamine

§ 77. Müüja avalikustamine

§ 78. Müügikohustuse täitmine

§ 79. Müügikohustuse eristamine

§ 80. Tüüptingimused müügikohustuse puhul

§ 81. Müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia hind

§ 81¹. Andmete esitamine Statistikaametile

(1) Elektriettevõtja esitab Statistikaametile andmed elektrienergia või võrguteenuse hinna kujunemise kohta riikliku statistika seaduses sätestatud korras.

§ 81². Andmete säilitamine

(1) Müüja säilitab tehingu tegemisest alates vähemalt viis aastat järgmisi Konkurentsiametile ja Euroopa Komisjonile vajaduse korral esitatavaid teise müüja ja põhivõrguettevõtjaga tehtud elektritehingute ning elektrienergiaga seotud tuletisinstrumentide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) (16) I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses, mille alusvaraks on elektrienergia, alusel tehtud kõikide tehingute andmeid:

1) tehingu tegemise kuupäev ning tarne- ja arveldustingimused;

2) tehingu maht;

3) tehingu täitmise kuupäev ja kellaaeg kauplemisperioodide kaupa;

4) tehingu hind;

5) ostja andmed;

6) tarnelepingute üksikasjad.

§ 81³. Energia hulgimüügituru andmekogu

§ 82. Elektrienergia import

(1) Elektrienergiat võib importida süsteemihaldur ja elektribörsil kaupleja. Elektribörsil kaupleja võib importida elektrienergiat ainult müümiseks elektribörsil.