Elektrituruseadus

(2) Elektribörsil kaupleja, kes kavatseb importida elektrienergiat, võib nõuda süsteemihaldurilt arvamust selle kohta, kas kavandatavat elektrienergia importi võib süsteemi tehnilisi võimalusi arvestades lubada.

(3) Elektrienergia importija, kes ei ole bilansihaldur, sõlmib oma bilansi tagamiseks avatud tarne lepingu bilansihalduriga.

(4) Süsteemihalduril on õigus elektrienergia importi piirata või import katkestada, kui seda tingivad süsteemi tehnilised piirangud või vajadus säilitada varustuskindlus.

(5) Süsteemihalduril on õigus keelduda elektrienergia impordiks võrguteenuseid osutamast, kui elektrienergia importija ei täida elektrienergia impordi kohta õigusaktiga kehtestatud nõudeid.

(6) Süsteemihaldur edastab Euroopa Komisjonile iga kolme kuu järel andmed kolmandatest riikidest tegelikult süsteemi sisenenud elektrienergia koguste kohta.

§ 82¹. Võrdlemisvahend

(1) Kodutarbijatel ja äriühingutel, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega vahendile, mille abil müüjate pakkumisi võrrelda.

(2) Müüja teavitab tarbijat kõigist kättesaadavatest usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahenditest elektrimüügi arvel.

(3) Võrdlemisvahend peab vastama järgmistele nõuetele:

1) on turuosalistest sõltumatu ja tagab, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt;

2) annab selget teavet võrdlemisvahendi käitaja ja kontrollija kohta, samuti vahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta;

3) avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb;

4) esitab teabe selge ja üheselt mõistetava sõnastusega;

5) annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja;

6) on kättesaadav ka puudega inimestele;

7) võimaldab käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest tõhusalt teavitada;

8) piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdlemiseks vajalikud.

(4) Konkurentsiamet väljastab usaldusmärgise võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.

(5) Konkurentsiamet teeb perioodilisi kontrolle selgitamaks välja, kas usaldusmärgise saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.

(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas andmed, mille müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel.

8. peatükk LEPINGUD

§ 83. Sätete kohaldamine

(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping), elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping).

(2) Käesoleva peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised.

(3) Liitumislepingule, võrgulepingule, elektrilepingule ja agregeerimislepingule kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.

§ 84. Lepingu vorm

(1) Elektrilepingu võib sõlmida suuliselt. Kui seda nõuab üks lepingupool, sõlmitakse leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

(2) Liitumisleping, võrguleping ja agregeerimisleping sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.

(3) Võrguettevõtja võib erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida tarbijaga eraldi võrgulepingud.

(5) Tarbijal ja aktiivsel võrguteenuse kasutajal on õigus sõlmida agregeerimisleping elektrimüüja nõusolekuta. Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil.

§ 85. Andmete esitamine

(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele.

(3) Kui müüja korraldab kokkuleppel võrguettevõtjaga ka arveldamist nende võrguteenuste eest, mida võrguettevõtja osutab võrgulepingu alusel, esitab müüja võrguteenuste kohta eraldi arve või eristab võrguteenustega seotud asjakohased andmed elektrilepingu alusel väljastataval arvel.

§ 86. Kinnituskiri

(1) Kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku dokumendi (edaspidi kinnituskiri).

(2) Kinnituskirjas nimetatakse ajavahemik, mille jooksul võib tarbija esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat.

(3) Lepingu sõlmimisest kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Käesoleva paragrahviga reguleerimata osas kohaldatakse kinnituskirjale võlaõigusseadust.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.

§ 87. Lepingutingimused

(1) Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse järgmised andmed:

1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja, elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja ning agregeerimislepingu puhul agregaatori nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja e-posti aadress;

2) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;

3) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;

4) võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitud liitumislepingu alusel võrguga esmakordse ühendamise aeg;

5) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus;

6) lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis;

7) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;

8) kui võrgulepingu või liitumislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;

8¹) võrgulepingu või elektrilepingu alusel esitatava arve hilinemise või võrguettevõtjast või elektrimüüjast tuleneval põhjusel ebatäpse arve esitamise ja ettemakse korral andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine, tasaarveldamine, hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine;

8²) lepingu alusel makstava tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi;

9) teave kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis on seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisega tarbijakaitseseaduse alusel, ja õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole;

10) võrgulepingu ja elektrilepingu puhul lepingu tähtaeg.

(1) Elektrimüüja esitab elektrilepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingu kokkuvõtte, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) lepingu muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused;

2) elektri koguhind ja selle jaotus kuluosade kaupa;

3) info selle kohta, kas hind on fikseeritud või dünaamiline;

4) elektrimüüja e-posti aadress ja tarbijavaidluste komisjoni kontakt;

5) teave ühekordsete maksete, soodustuste, lisateenuste ja allahindluste kohta.

(2) Kui elektrileping ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed käesoleva seaduse § 86 alusel väljastatavas kinnituskirjas. Füüsilisest isikust tarbijale esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud korras.

(3) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot, tasu ei tohi küsida.

(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 000 tarbijat, peab tarbija soovi korral pakkuma tarbijale dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut.

(7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.

§ 87¹. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused

(1) Põhivõrguettevõtja ja tegevusloaga võrguettevõtja võivad üles öelda tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tootmisvõimsuse ulatuses, milles tootmisseadet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendatud.

(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat. Tootmise alustamise perioodi arvestus algab liitumispunkti valmimise tähtajast või võrguühenduse ja tootmisseadme kogu tootmissuunalise liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde valmimise ajast, olenevalt sellest, kumb saabub hiljem.

(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood võib päikesepaneelide puhul olla pikem käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui nende paigaldamine on seotud ehitisega, mille valmimine on eeldus päikesepaneelide paigaldamiseks. Nimetatud periood võib olla pikem aja võrra, mis jääb liitumistaotluse esitamisel ehitise valmimise tähtajani.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või ületada kolme aastat.

(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi, välja arvatud juhul, kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev elektritootmine. Tehnoloogia muutmine ei muuda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi ega perioodi arvestamise algusaega.

(5) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine.

(5) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja juhtudel, kus riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vastuolus sellel alal kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.

(6) Kui tootmissuunalist liitumislepingut omav turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses kasutanud, tasub liituja võrguettevõtjale aasta pärast nimetatud tähtaja saabumist tasu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses. Tasu rakendatakse iga järgmise aasta täitumisel, millal turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas ning tasu arvutatakse lepingujärgsest võimsusest 95 protsendile vastava tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahe alusel. Kui jaotusvõrgus liitumislepingu sõlminud turuosaline on tootmisseadme või tarbimiskoha võõrandanud, rakendatakse tasu kinnistu omaniku suhtes. Kui jaotusvõrguga liitunud turuosalise liitumislepingujärgne tootmisvõimsus on kasutusele võetud osaliselt, rakendatakse tasu 95-protsendilise liitumislepingujärgse tootmisvõimsuse eest käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel.

(6) Vähemalt 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu pärast lõikes 4 nimetatud perioodi möödumist 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal, kui esimesel aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses.

(6) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni, või põhjendab sellest keeldumist. Tootja on kohustatud nimetatud põhjuste äralangemisest viivitamata teavitama võrguettevõtjat.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel toimuvale tootmissuunalisele liitumisele, kui nad ei ole liitunud tootjana.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadme puhul.

(6) Jaotusvõrguettevõtjal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu rakendada kalendriaastapõhises arvestuses.

(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest arvates vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu, mis arvutatakse lepingujärgsest võimsusest 95 protsendile vastava tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahe alusel vastavalt lõikes 6 nimetatud tasu suurusele. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ning vajaduse korral sellele lisatud 5-protsendilise varuteguri ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 42² lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või § 42⁵ lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamise teenuses osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.

(7) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud esmase kaheaastase perioodi möödumist rakendatakse tasu samas lõikes viidatud suuruses iga järgmise aasta eest, millal turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Nimetatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel sõlmitud võrgulepingule, kui nad ei ole liitunud tootjana.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse nii põhi- kui ka jaotusvõrgus oleva turuosalise suhtes, kes on tasu rakendamise hetkel võrgulepingu pool. Kui tasu rakendamise hetkel jaotusvõrgus oleval turuosalisel kehtiv võrguleping puudub, rakendatakse tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud turuosalise suhtes.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadme puhul.

(7) Jaotusvõrguettevõtjal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu rakendada kalendriaastapõhises arvestuses.

(8) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse suurus.

(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtajaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei ole võrguettevõtja kohustatud tagama turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Võrguettevõtjal on õigus võrgulepingus ühepoolselt vähendada tootmisvõimsust või võrgulepingu tootmistingimused tühistada, kui võrgulepingujärgne tootmisvõimsus on jäetud kasutusele võtmata. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.

§ 88. Lepingu kehtivus ja lepingu tähtaeg

(1) Võrguleping, elektrileping või agregeerimisleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega.

(2) Tähtajatu elektrileping lõpeb, kui lõpeb selle võrguühenduse kohta sõlmitud võrgulepingu kehtivus, mille kaudu on elektrilepingu alusel elektrienergiat müüdud.

(3) Elektrilepingu saab sõlmida turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping.

(4) Elektrimüüja või agregaator võimaldab tarbijal sõlmida nii tasuta kui ka tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut.

(4) Kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot ja sellest on elektrimüüjat enne lepingu sõlmimist teavitatud, ei tohi vahetustasu küsida, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt ja alla 50 töötajaga äriühingult, mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot, tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist teavitatud. Lepingu lõpetamise tasu peab olema proportsionaalne ega tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsese rahalise kahju tõendamise kohustus lasub elektrimüüjal või agregaatoril.

(6) Kodutarbija võib tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu või agregeerimislepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest neliteist päeva ette.

§ 89. Lepingu muutmine

(1) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu tüüptingimusi ning võrguettevõtja või tema nimetatud müüja võib ühepoolselt muuta üldteenuse tüüptingimusi juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ning kui Konkurentsiamet on tüüptingimuste muudatusega nõustunud. Konkurentsiamet ei nõustu tüüptingimuste muudatusega, kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.

(2) Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgutasu või muud võrgulepingus ettenähtud tasu, kui Konkurentsiamet on muudatuse kooskõlastanud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüüptingimuste muudatus kehtib kõigi muutmise ajal jõus olevate lepingute ja pärast muutmist sõlmitavate lepingute kohta.

(3) Müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest.

(4) Võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu. Kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega või kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.

(7) Elektrimüüja peab tarbija üleviimiseks fikseeritud elektrihinnaga lepingult dünaamilise elektrihinnaga lepingule saama tarbijalt selge nõustumuse.

§ 90. Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

(1) Võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil.

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud põhjusel võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg, tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave ning teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahti ühendamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud võimalused;

2) energia säästmise võimalused või viide sellist teavet sisaldavatele veebilehtedele;

3) alternatiivsed maksevõimalused;

4) võrguühenduse võimsuse piiramise võimalused, kui võrguettevõtja seda võimaldab.

(3) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil.

(4) Võrguühenduse võib katkestada, kui tarbija ei ole katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 15 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

(5) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest tingitud ajutise maksejõuetuse tõttu, võib füüsilisest isikust tarbija selle asjaolu kohta edastada võrguettevõtjale kirjaliku teate. Teatele tuleb lisada nimetatud asjaolu kinnitav tõend.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kirjaliku teate ja tõendi saanud võrguettevõtja võib füüsilisest isikust tarbija võrguühenduse katkestada, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 30 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

(7) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks on elektrienergia kasutamine vältimatu, kui tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest arvates 90 päeva jooksul kõrvaldanud ning sellest võrguettevõtjale teatanud.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikega 7 ei ole vastuolus, et tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks paigaldab võrguettevõtja asjakohase tehnilise kaitseseadme ja kasutab seda, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on võrgulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Tarbijale tuleb võimsuse piiramisest käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ette teatada vähemalt 15 päeva.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetega 1–7 ei ole vastuolus võrguettevõtja õigus viivitamata katkestada tarbija võrguühendus, kui tarbija:

1) omavoliliselt suurendab käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud korras piiratud võimsust;

2) kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult käesoleva seaduse § 68 tähenduses;

2¹) annab elektrienergiat võrku võrguettevõtjaga sõlmitud lepinguta;

3) kasutab elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust.

(10) Võrguühenduse katkestamine käesolevas paragrahvis nimetatud alustel ei vabasta tarbijat liitumislepingus, elektrilepingus, võrgulepingus ega agregeerimislepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.

(11) Võrguettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt käesolevas paragrahvis nimetatud abinõude rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2 ja 8–11 kohaldatakse ka tootja ja liinivaldaja ning teise võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisele ja võrguühenduse võimsuse piiramisele.

(13) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui elektrienergiat edastatakse ja müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt.

§ 91. Võrgulepingu ülesütlemine

(1) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui:

1) ta on võrguühenduse katkestanud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 päeva ning lepingu teine pool ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud;

2) lepingu teine pool on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole rikkumist võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist.

(2) Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda tema või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma tasumata jätmise tõttu üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel.

(3) Võrguettevõtja peab võrgulepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

(4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil.

(4) Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.

(4) Jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas paikneb temale kuuluv kinnistu ja kes lõpetab tegutsemise käesoleva seaduse § 65 lõike 9 tähenduses ning soovib jätkata tema kinnistul asuvale tarbijale elektrienergia edastamist ja müüki § 15 lõike 6 punktis 1 esitatud tingimustel, võib selle tarbijaga sõlmitud võrgulepingu üles öelda sellekohase kokkuleppe olemasolul.

(5) Võrguettevõtjaga võrgulepingu sõlminud isik ei või seda lepingut üles öelda, kui lepingu esemeks oleva võrguühenduse suhtes on olemas kehtiv elektrileping teise isikuga, kes ei ole selle võrguühenduse osas võrgulepingut sõlminud.

(6) Tarbija võib tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatust erinev kokkulepe on tühine.

§ 92. Elektrilepingu ülesütlemine

(1) Müüjal on õigus elektrileping üles öelda juhul, kui:

1) tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ega ole rikkumist müüja antud mõistliku aja jooksul heastanud;

3) tarbija on kasutanud elektrienergiat ebaseaduslikult või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud mõõteseadme plomme või taatlusmärgiseid;

(3) Elektrilepingu ülesütlemisest peab tarbijale vähemalt 30 päeva ette teatama. Teates nimetatakse lepingu ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.

(4) Füüsilisest isikust tarbijale edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teade kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil.

(4) Müüja võib elektrilepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puudub selle kasutamiseks seaduslik alus.

8¹. peatükk AVALIKU VEEKOGU KOORMAMINE TUULEELEKTRIJAAMAGA

§ 92¹. Hoonestusluba

§ 92². Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks õigustatud isikud

§ 92³. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel

8². peatükk TAASTUVENERGIA TOOTMISE ARENDAMISE KOOSTÖÖMEHHANISMID

§ 92⁴. Energia statistilised ülekanded

(1) Riik võib teha taastuvast energiaallikast toodetud energia statistilise ülekande Euroopa Liidu teise liikmesriiki ja sõlmida selleks asjaomase lepingu, võttes arvesse lõpptarbimises taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamise kohustust, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/28/EÜ.

(2) Lepingust teavitatakse Euroopa Komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul nimetatud leping kehtib. Asjakohane teade peab sisaldama teavet lepingu objektiks olnud energia statistilise ülekande koguse, lepingu poolte ja lepingu maksumuse kohta. Energia statistiline ülekanne jõustub pärast teate edastamist Euroopa Komisjonile.

(3) Lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed edastab valdkonna eest vastutavale ministrile põhivõrguettevõtja.

(4) Lepingu alusel teise Euroopa Liidu liikmesriigi tasutavad summad laekuvad põhivõrguettevõtjale ning need arvatakse põhivõrguettevõtja käesoleva seaduse § 59² lõike 4 alusel määratava taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia järgmise kalendriaasta toetuste rahastamise kulust maha, välja arvatud juhul, kui taastuvenergia koostöömehhanismide lepingust tuleneb teisiti.

§ 92⁵. Koostööprojektid teiste liikmesriikidega

(1) Pärast 2009. aasta 25. juunit esimest korda tööd alustanud Eestis asuva uue tootmisseadmega või Eestis asuva tootmisseadme renoveerimise tulemusena pärast 2009. aasta 25. juunit lisandunud võimsuse abil taastuvast energiaallikast toodetud energia võib lahutada taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest, mida arvestatakse Eesti jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ning lisada see taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise liikmesriigi jaoks samas lisas sätestatud eesmärkide täitmise hindamisel. Seejuures käsitatakse tootmisseadme võimsuse suurenemisest tingitud taastuvenergiakogust, nagu oleks see toodetud eraldi tootmisseadmega, mis alustas tegevust samal hetkel, kui võimsus suurenes.

(2) Koostööprojektis ei tohi osaleda tootmisseadmega:

1) millega toodetud elektrienergia eest makstakse tootjale käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;

2) millega toodetud elektrienergia eest on tootjale käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud perioodi ulatuses makstud käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust;

3) mille ehitamiseks või renoveerimiseks on riik maksnud tootjale investeeringutoetust, mida tootmisseadme omanik riigile ei hüvita.

(3) Koostööprojektiga ei tohi takistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu saavutamist.

(4) Tootja teavitab oma soovist koostööprojektis osaleda Kliimaministeeriumi. Teates peavad sisalduma:

1) kavandatava, renoveeritava või renoveeritud tootmisseadme kirjeldus;

2) koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi nimi ja pädeva asutuse kontaktandmed;

3) ajavahemik kalendriaastates, mille jooksul soovitakse koostööprojekti esemeks oleva tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogust lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;

4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetava energia kogus absoluutväärtusena kalendriaastate kaupa või proportsioonina selle tootmisseadme abil toodetavast energiast, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel;

5) võimaluse korral käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et liikmesriik nõustub teate sisuga ning soovib selles märgitud tingimustel esitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühise teate Euroopa Komisjonile.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib põhjendatud juhul nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmetele lisaandmeid.

(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate ja lõikes 5 nimetatud lisaandmete saamist teeb valdkonna eest vastutav minister asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele ettepaneku esitada Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühine teade lõikes 4 sätestatud andmetega.

(7) Kui Euroopa Liidu liikmesriik nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettepanekuga või on nõustunud teate sisuga lõike 4 punkti 5 kohaselt, esitab valdkonna eest vastutav minister koos nimetatud liikmesriigi pädeva asutusega Euroopa Komisjonile koostööprojekti kohta ühise teate lõikes 4 sätestatud andmetega.

(8) Energia koguse eest, mis soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel, ei maksta käesolevas seaduses sätestatud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetust.

(9) Kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ajavahemikku jääva iga kalendriaasta lõppemist teavitab valdkonna eest vastutav minister Euroopa Komisjoni ja lõike 4 punktis 2 nimetatud liikmesriiki lõike 4 punktis 1 nimetatud tootmisseadmega eelmise kalendriaasta jooksul taastuvast energiaallikast toodetud energia kogusest ning energia kogusest, mida soovitakse lisada sellele taastuvast energiaallikast toodetava energia kogusele, mida arvestatakse koostööprojektis osaleva teise Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ I lisas sätestatud eesmärkide saavutamise hindamisel.

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 93. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.

(2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi koostööamet) ning teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega. Vajaduse korral kaasab Konkurentsiamet järelevalvesse sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd Eesti teiste järelevalveasutustega.

(3) Konkurentsiamet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.

(4) Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires.

(4) Käesoleva seaduse §-s 21² sätestatud nõuete üle teeb järelevalvet Päästeamet.

(5) Liitumislepingust, võrgulepingust, elektrilepingust või agregeerimislepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täidab Konkurentsiamet järgmisi riikliku järelevalvega seotud ülesandeid:

1) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist;

1¹) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 täitmist;

2) jälgib tootmisvõimsustesse ja salvestusse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust;

3¹) kooskõlastab käesoleva seaduse § 66² lõikes 1 ja § 66³ lõikes 2 nimetatud riigihanke tingimused;

3²) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 82¹ lõikes 3 esitatud nõuetele;

4) lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras;

5) avalikustab oma veebilehel võrguettevõtjate võrgutasud, mis ta on kooskõlastanud käesoleva seaduse alusel;

6) väljastab käesolevas seaduses sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid;

7) kontrollib jaotusvõrguettevõtja vastavust käesoleva seaduse § 18 nõuetele;

8) kontrollib käesoleva seaduse § 59² lõikes 4 nimetatud põhivõrguettevõtja tehtavate kulutuste põhjendatust;

9) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 4² nimetatud avatud tarne raames müüdava elektrienergia hind on põhjendatud;

9¹) hindab taastuvelektrienergia müügilepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid ning esitab juhised selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatute tõkete kõrvaldamiseks;

10) kontrollib müüja poolt tarbijale esitatud käesoleva seaduse §-s 75¹ nimetatud andmeid;

11) kontrollib, kas üldteenuse korras müüdava elektrienergia hind on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 76³;

12) kontrollib energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32⁷ nimetatud päritolutunnistuse väljaandmist, üleandmist ja kehtivust;

13) kontrollib süsteemihalduri määratud bilansiteenuse ja bilansienergia hindu;

14) kontrollib võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 71–73;

15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga;

16) jälgib Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelist tehnilist koostööd;

17) teeb koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega piirkonna elektrituru andmevahetusplatvormide ühitamiseks;

18) jälgib turu arengut ja konkurentsi, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja nende mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;

19) jälgib, kui palju aega kulub võrguettevõtjatel ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks;

20) jälgib elektrituru läbipaistvuse taset, sealhulgas elektrituru hulgihindade läbipaistvust;

21) kontrollib, et ei toimuks ristsubsideerimist ülekande-, jaotus- ja müügitegevuse vahel;

22) kontrollib, et ei esineks lepingulist piiravat tegevust, sealhulgas keeldu osta määratud tarnet mitme müüja käest samal ajal;

22¹) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid;

22²) kooskõlastab käesoleva seaduse § 21⁴ lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused;

22³) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning hindab käesoleva seaduse § 21⁴ lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;

23) kontrollib, et tarbijatele on tagatud kiire juurdepääs nende tarbimisandmetele ilma lisatasu nõudmata;

23¹) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75) artikli 2 punktis 7 määratletud nutivõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist, ning avaldab oma veebilehel iga kahe aasta järel hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;

24) teeb, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja eripädevust, oma ülesannete täitmiseks koostööd põhivõrguettevõtjaga ning vajaduse korral teiste asjaomaste ametiasutustega. Mis tahes heakskiit, mille Konkurentsiamet annab käesoleva seaduse kohaselt, ei piira tema volituste kasutamist tulevikus;

25) esitab Euroopa Komisjonile aruande, mis käsitleb turgu valitsevaid elektriettevõtjaid ning turu hõivamist ja konkurentsi muul viisil kahjustavat käitumist, omandisuhete muudatusi, konkurentsi edendamise meetmeid ning üldteenuse osutamise kohustuse täitmiseks võetud meetmete võimalikku mõju riigisisesele ja rahvusvahelisele konkurentsile;

26) teavitab Euroopa Komisjoni põhivõrguettevõtjale tegevusloa andmise otsusest ning avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas;

27) koostab, avaldab oma veebilehel ja esitab igal aastal Euroopa Komisjonile, liikmesriikide energeetikasektorit reguleerivatele asutustele ning koostööametile aruande, mis käsitleb Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi;

28) edastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 256/2014 artikli 3 kohaselt Euroopa Komisjonile;

29) avaldab oma veebilehel teabe, mis käsitleb tarbija õigusi, asjaomaseid õigusakte ja vaidluse lahendamise võimalusi.

(7) Konkurentsiamet teeb otsuse temale käesoleva seaduse alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.

(9) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutised võrgutasud või tasu arvutamise metoodika olukorras, kus võrgutasu ei ole põhjendatud või ei ole määratud ning võrguettevõtja ei järgi Konkurentsiameti ettekirjutust. Konkurentsiameti poolt kehtestatu kehtib seni, kuni võrguettevõtja kooskõlastab, lähtudes käesoleva seaduse §-st 73, uue võrgutasu. Enam teenitud tulu, mida võrguettevõtja põhjendamata võrgutasu kasutamise ajal teenis, arvestatakse põhjendatud müügitulust maha, võttes arvesse võrguettevõtja jätkusuutlikkust, kas järgmisel või vajaduse korral järgmistel võrgutasude kooskõlastamistel.

(10) Konkurentsiamet koostab ja avaldab iga aasta 31. juuliks oma veebilehel eelmise kalendriaasta kohta ülevaate, milles kajastatakse järgmist:

1) süsteemidevaheliste ühenduste võimsuse jaotamise reeglid;

2) süsteemi ülekoormuse lahendamise reeglid;

3) võrkudevaheliste ühenduste loomisele ja remondile kulutatud aeg;

4) võrguettevõtja avaldatav teave võrkudevaheliste ühenduste ja võrgu võimsuse jaotamise kohta, arvestades ärisaladuse hoidmise vajadust;

5) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud tegevusalade eristamine;

6) uutele tootjatele kehtestatud liitumistingimused;

7) süsteemihalduri ja võrguettevõtjate kohustuste täitmine;

8) konkurentsi olukord elektriturul.

(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, tootmise piiramisega seotud kulude hüvitamist, mis ei lähtu käesoleva seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud korrast, agregeerimislepinguid ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.

§ 94. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Konkurentsiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Päästeamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 94¹. Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

(1) Konkurentsiamet jälgib, et põhivõrguettevõtja vastaks käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetele ning algatab § 26¹ kohaselt põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamise, kui:

1) ta on saanud käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 nimetatud teate;

2) talle on saanud teatavaks, et põhivõrguettevõtja üle valitsevat mõju omava isiku õiguste või mõju kavandatav muudatus võib kaasa tuua käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuete rikkumise, või kui tal on alust arvata, et selline rikkumine on juba toimunud;

3) talle on saanud teatavaks asjaolud, mis võimaldavad kolmanda riigi kodanikul või seal asutatud ja registreeritud juriidilisel isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle;

4) Euroopa Komisjon on esitanud põhjendatud taotluse.

(2) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni asjaoludest, mis võimaldavad kolmandast riigist pärit isikul omandada valitsevat mõju põhivõrguettevõtja üle, ning sellest, et kolmandast riigist pärit isiku valitseva mõju all olev põhivõrgu omanik või põhivõrguettevõtja taotleb käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba.

(3) Kui põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse hindamine on algatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel, nõuab Konkurentsiamet põhivõrguettevõtjalt tõendeid selle kohta, et põhivõrguettevõtja või tema üle valitsevat mõju omava isiku tegevus ei sea ohtu Eesti ega Euroopa Liidu varustuskindlust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varustuskindlust hinnates võtab Konkurentsiamet arvesse:

1) neid õigusi ja kohustusi, mis Euroopa Liidul on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud varustuskindluse kokkuleppest, mille osaline on Euroopa Liit;

2) neid õigusi ja kohustusi, mis Eestil on asjaomase kolmanda riigi suhtes ning mis tulenevad selle välisriigiga sõlmitud kokkulepetest niivõrd, kuivõrd need on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas;

3) muid nõuetekohasuse hindamise või asjaomase kolmanda riigiga seotud asjaolusid.

(5) Kui Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludel algatatud nõuetekohasuse hindamise kohta eitava otsuse ja see erineb Euroopa Komisjoni arvamusest, avaldab Konkurentsiamet oma otsuse koos põhjendustega ning koos Euroopa Komisjoni arvamusega Euroopa Liidu Teatajas.

§ 94². Riikliku järelevalve erisused

(1) Konkurentsiamet võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes turuosalise territooriumile, ruumi või rajatisse.

§ 95. Ettekirjutus

(4) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot. Käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on põhivõrguettevõtja suhtes rakendatava sunniraha ülemmäär üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.

§ 96. Teabe andmise kohustus

§ 97. Teabesaladuse hoidmise kohustus

§ 98. Juurdepääsuõigus

§ 99. Kaebuste lahendamine

(1) Turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.

(2) Konkurentsiamet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates. Kui kaebus esitatakse võrguettevõtja kohta, teeb Konkurentsiamet otsuse 60 päeva jooksul kaebuse saamisest arvates.

(3) Kui Konkurentsiamet taotleb kaebuse lahendamiseks vajalikku teavet, peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine kuni teabe saamiseni, kuid mitte kauemaks kui 30 päevaks. Kui kaebus on esitatud võrguettevõtja kohta, võib tähtaja kulgemise peatada kuni 60 päevaks, kui kaebuse esitaja sellega nõustub.

§ 100. Vara avalikes huvides omandamine

(1) Lisaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud alustele võib Konkurentsiamet taotleda järgmise vara või asjaõiguse avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist:

1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatav vara, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise ettekirjutust;

2) tegevusloas nimetatud tegevuses kasutatav vara, kui tegevusloa kehtivusaeg on lõppenud või tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja nimetatud varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu süsteemi varustuskindluse;

3) võrgu ja selle kasutamist võimaldav piiratud asjaõigus, kui võrgu omanik ei täida käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 ettenähtud kohustust või kui võrgu omanikust või kasutajast võrguettevõtjal ei ole käesoleva seaduse kohast tegevusluba.

(2) Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel taotleda vara avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist, üksnes juhul, kui ta on eelnevalt vara omanikule andnud mõistliku tähtaja asjaolu kõrvaldamiseks ja vara omanik ei ole selle tähtaja jooksul asjaolu kõrvaldanud.

(3) Konkurentsiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud tähtaja andmise kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu varustuskindluse.

(4) Vara avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras. Menetluse läbiviimisel ei pea järgima nimetatud seaduses sätestatud tähtaegu ning vara omanikule ei maksta lisaks tasule täiendavaid hüvitisi.

§ 100¹. Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

(1) Konkurentsiamet teeb koostööd ning vahetab käesoleva seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et:

1) võimaldada võrgu optimaalset haldamist;

2) edendada ühise elektribörsi loomist;

3) optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist;

4) saavutada võrkude vastastikusel ühendamisel võimsuse selline tase, mis võimaldab arendada konkurentsi ja parandada varustuskindlust, vältides turuosaliste ebavõrdset kohtlemist;

5) koordineerida võrgueeskirjade väljatöötamist;

6) koordineerida ülekoormuse juhtimise nõuete väljatöötamist;

7) koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet;

8) koordineerida piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet.

(2) Vahetatavat teavet kasutab Konkurentsiamet samal konfidentsiaalsustasemel kui asutus, kust teave pärit on.

(3) Konkurentsiamet võib koostööametilt küsida arvamust selle kohta, kas teise Euroopa Liidu liikmesriigi reguleeriva asutuse vastuvõetud otsus piiriülese elektrikaubanduse kohta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 ja määrusega (EL) 2019/943.

(4) Kui teise liikmesriigi reguleerivas asutuses piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud otsus ei ole direktiivi (EL) 2019/944 ega määruse (EL) 2019/943 nõuetega kooskõlas, on Konkurentsiametil õigus teatada sellest Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Kui Euroopa Komisjon nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 või määrusega (EL) 2019/943 mitte kooskõlas oleva piiriülese elektrikaubanduse kohta tehtud Konkurentsiameti otsuse kehtetuks tunnistamist, täidab Konkurentsiamet nõude kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates ja teatab sellest komisjonile.

§ 100². Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

(1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega on järgmine:

1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1;

2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud võrgutasude kooskõlastamisel;

3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine;

4) koos teiste süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikide reguleerivate asutustega ettepanekute esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid need riigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma;

5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes;

6) võrgu koordineerimise tulemuse jälgimine ning sellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on Konkurentsiametil õigus:

1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet;

2) kontrollida ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi;

3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid.

(3) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukoht on Eesti Vabariik, on Konkurentsiametil õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, ettekirjutus kohustuse täitmiseks.

10. peatükk VASTUTUS

§ 101. Võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumine

§ 101¹. Osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumine

(1) Võrguettevõtjat oma teeninduspiirkonnas osutatavate võrguteenuste kvaliteedinõuete rikkumise eest või nimetatud nõuete rikkumise puhul võrgutasude vähendamata jätmise eest, kui võrgutasude vähendamine on käesoleva seadusega ette nähtud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 101². Elektrienergia müük kooskõlastamata piirhinna ja piirhinda ületava hinnaga

§ 101³. Piiriülese elektrikaubanduse tingimuste rikkumine

(1) Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 101⁴. Energia hulgimüügituru tingimuste rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklites 3–5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 101⁵. Süsteemihalduri ning vertikaalselt integreeritud ettevõtja vastutus

(1) Süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1, 3 ja 4, §-des 17 ja 18¹, § 38 lõikes 3, § 39 lõigetes 1, 3¹, 4 ja 6, § 40 lõikes 7 ning §-des 40¹, 53, 66, 70, 71, 72, 73 ja 74 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest.

§ 102. Ebaseaduslik võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine

§ 103. Teabe esitamata jätmine

(1) Turuosalist Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

§ 104. Juurdepääsuõiguse takistamine

§ 105. Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 106. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 107. Turuluba ja tegevusluba

(1) Energiaseaduse alusel võrguettevõtjale elektrienergia müügiks ning elektrienergia edastamis- ja jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu väljaantud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud leping jäävad nimetatud tegevusalade osas kehtima kuni neis märgitud tähtpäevani.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kaotavad energiaseaduse alusel võrguettevõtjale väljaantud turuload ja nendega seotud riigiga sõlmitud lepingud kehtivuse, kui tegevusloa saamiseks ei ole nõuetekohast taotlust esitatud lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või kui Konkurentsiamet teeb nimetatud taotluse alusel tegevusloa andmisest keeldumise otsuse. Kõik need riigiga sõlmitud lepingud ning turuload, mis ei ole välja antud võrguettevõtjale, kaotavad käesoleva seaduse jõustumisel elektrienergiaga seotud tegevusalade osas kehtivuse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtima jäänud turuluba ja riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana. Põhivõrgu kaudu edastamisteenuse osutamiseks antud turuluba ning sellega seoses riigiga sõlmitud lepingut käsitatakse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antud tegevusloana.

(4) Kui turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimus ei ole käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga kooskõlas, muudab Konkurentsiamet ühepoolselt turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimust käesoleva seaduse jõustumisest alates 90 päeva jooksul, järgides käesolevas seaduses tegevusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut. Kuni tingimuste muutmiseni Konkurentsiameti poolt kohaldatakse käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga vastuolus oleva turuloa või riigiga sõlmitud lepingu tingimuse asemel käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakti.

(5) Kui turuosaline käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata elektrienergiaga seotud tegevusalal, millel tegutsemiseks on käesoleva seaduse kohaselt vaja tegevusluba, esitab ta 180 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest Konkurentsiametile nõuetekohase taotluse vastava tegevusloa saamiseks.

(6) Tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks antud tegevusluba käsitatakse otseliini kaudu elektrienergia edastamise tegevusloana.

(7) Põhivõrguettevõtja viib oma tegevuse käesoleva seaduse §-s 18¹ sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. maiks. Põhivõrguettevõtjale enne 2013. aasta 1. märtsi antud tegevusluba kehtib tegevusloas nimetatud tingimustel kuni 2014. aasta 1. märtsini.

§ 107¹. Müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping

(1) Käesoleva seaduse 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva redaktsiooni § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse alusel sõlmitud elektrileping lõpeb 2012. aasta 31. detsembril.

§ 108. Toetuse kehtivusaeg

(1) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest alates ja §-s 59⁴ nimetatud toetust vähempakkumise võitmisega seotud uue tootmisseadmega tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul. Kui §-s 59⁴ nimetatud toetuse saajaks on tootja, kelle asjakohase tootmisseadmega on vähempakkumisele eelnevalt taastuvast energiaallikast elektrienergiat toodetud, makstakse toetust iga vähempakkumise võitmise korral kuni kahe aasta jooksul alates vastava vähempakkumisega seotud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest §-s 59 nimetatud toetust ei maksta.

(1) Tootja, kes alustab tootmist biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega pärast 2010. aasta 31. detsembrit, võib saada käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punkti 1 alusel ettenähtud toetust ainult tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest.

(2) Tuult energiaallikana kasutav tootja, kes alustas oma tootmisseadmega tööd enne 2007. aasta 31. detsembrit, võib 2008. aasta 31. detsembrini selle tootmisseadmega toodetud elektrienergiat müüa avatud tarnena põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale hinnaga 115 senti kilovatt-tunni eest.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.

(3) Käesoleva seaduse § 59⁴ lõike 5² punktides 3 ja 4 nimetatud tootmisseadme puhul käsitatakse tootmise alustamise ajana päeva, millal tootja esitab vähempakkumise läbiviijale võrgulepingu ja avalduse tootmisseadmega tootmise alustamise kohta.

(4) Kui tootja on tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saanud käesoleva seaduse § 59 alusel 12 aastat toetust ja see tootmisseade asendatakse teise tootmisseadmega, ei maksta toetust teise tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest.

(5) Kui tootja on hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril saanud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest § 59 alusel toetust, kuni asendatud tootmisseadmega tootmise alustamisest möödub 12 aastat. Võimsuse eest, mis ületab asendatava tootmisseadme võimsust, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 59⁴, 59⁵ või 59⁶ alusel vähempakkumise võitjaks osutumise korral.

(6) Kui tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on makstud käesoleva seaduse § 59 alusel toetust ja see tootmisseade on asendamise ajaks vanem kui 25 aastat, makstakse selle tootmisseadme asemele paigaldatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest §-s 59⁴, 59⁵ või 59⁶ nimetatud vähempakkumise võitmise korral toetust alates uue tootmisseadmega elektritootmise alustamisest.

(7) Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektrienergia tootmiseks mõeldud täiendava elektripaigaldisega toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleval ja elektrienergia tootmiseks mõeldud täiendaval elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 59⁴, 59⁵ või 59⁶ alusel. Täiendava tootmisseadme rajamine ei mõjuta olemasoleva tootmisseadmega selle võimsuse ulatuses toodetud elektrienergia eest toetuse maksmist ega toetuse maksmise perioodi.

(8) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2² nimetatud tingimustest vähemalt ühele tingimusele vastava tootja asjakohase tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest või asjakohases liitumislepingus ettenähtud tootmisseadme etapi eest makstakse § 59 alusel toetust 12 aasta jooksul alates iga tootmisseadmega või tootmisseadme etapis elektrienergia tootmise alustamisest.

(9) Käesoleva seaduse § 59⁴ lõike 5² punktis 2 nimetatud tootmisseadmega, millega toodetud elektrienergia eest on tootja saanud § 59 lõikes 1 nimetatud toetust 12 aastat, saab osaleda §-s 59⁴ nimetatud vähempakkumises pärast seda, kui tootmisseade on pakkumise esitamise ajal vanem kui 20 aastat.

§ 108¹. Toetusmeetmete kombineerimine

(1) Tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest elektrienergia tootmise elektripaigaldisest, on õigus iga elektripaigaldise puhul eraldi valida, kas sellega toodetud elektrienergia eest maksab põhivõrguettevõtja või käesoleva seaduse §-s 92⁵ nimetatud teine liikmesriik samale tootjale toetust §-s 59, 59⁴, 59⁵ või 59⁶ sätestatud toetusmeetme või § 92⁵ kohaselt sõlmitud koostöölepingu alusel. Valikuõiguse kasutamise eelduseks on tingimus, et iga elektripaigaldisega toodetud elektrienergiat mõõdetakse eraldi õigusakti nõuete kohase mõõteseadmega, mille mõõteandmetele tagatakse juurdepääs võrguettevõtjale, põhivõrguettevõtjale ja liinivaldajale.

§ 108². Paragrahvi 59⁴ lõike 5² punktide 1 ja 2 regulatsiooni järelhindamine

(1) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks analüüsi ja vajaduse korral ettepaneku käesoleva seaduse § 59⁴ lõike 5² punktides 1 ja 2 sätestatud vähempakkumise regulatsiooni kehtetuks tunnistamiseks, hinnates selle edasist põhjendatust taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärkide saavutamise aspektist.

§ 109. Toetusmeetmete rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud toetusmeetmeid võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. jaanuarist.

§ 109¹. Liitumistasu toetuse rakendamine

§ 109². Paragrahvide 76⁵ ja 76⁶ rakendamine

§ 109³. Universaalteenusega liituvalt tarbijalt leppetrahvi või kahju hüvitamise nõudmine

§ 110. Teeninduspiirkondade määramine

(1) See võrguettevõtja energiaseaduse tähenduses, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv energiaseaduse alusel väljaantud turuluba elektrienergia müügiks ja/või elektrienergia jaotamisteenuse müügiks võrgu kaudu, peab 180 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist esitama Konkurentsiametile kirjaliku taotluse oma teeninduspiirkonna määramiseks. Taotluse esitamisel peab võrguettevõtja lähtuma temale energiaseaduse alusel väljastatud turuloa tingimustest, riigiga sõlmitud lepingust ja tegelikust olukorrast võrguteenuste osutamisel. Taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 62 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete kohane teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral teeb Konkurentsiamet võrguettevõtjale ettekirjutuse kohustuse täitmiseks ja hoiatab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldatakse talle sunnivahendit kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seadusega. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.

(3) Jaotusvõrguettevõtjate nõuetekohaste taotluste alusel määrab Konkurentsiamet üheaegselt jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtpäeva saabumisest alates 180 päeva jooksul, arvestades jaotusvõrguettevõtjatele energiaseaduse alusel väljastatud turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, tegelikku olukorda võrguteenuste osutamisel ning jaotusvõrguettevõtja ja tema tegevuse kohta käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud teeninduspiirkonnad ei hõlma kogu Eesti territooriumi, määrab Konkurentsiamet hõlmamata territooriumi selle jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnaks, kelle teeninduspiirkond hõlmamata territooriumiga külgneb. Seda tehes arvestab Konkurentsiamet muu hulgas olemasoleva võrgu paiknemist hõlmamata territooriumi suhtes.

(5) Konkurentsiametil on õigus nõuda elektriettevõtjalt käesolevas paragrahvis nimetatud otsustuste tegemiseks vajalikku teavet.

(6) Konkurentsiamet teavitab käesoleva paragrahvi alusel määratud teeninduspiirkondadest jaotusvõrguettevõtjaid ning vajaduse korral muudab jaotusvõrguettevõtjate turulubade ja riigiga sõlmitud lepingute tingimusi, lähtudes käesolevast seadusest.

(7) Konkurentsiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale, kellele Konkurentsiamet lõike 3 alusel teeninduspiirkonda ei määra, teeninduspiirkonna määramata jätmise viivitamata teatavaks. Võrguettevõtja turuluba ja riigiga sõlmitud leping kaotavad kehtivuse teeninduspiirkonna määramata jätmise teate saatmisest alates 90 päeva möödudes.

(8) Konkurentsiametil on õigus kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud võrguettevõtjat tegevust jätkama kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 37 ja/või algatada kooskõlas §-ga 100 võrgu või muu sellise vara avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, mida võrguettevõtja on kasutanud turuloa alusel toimunud tegevuses.

§ 110¹. Üldteenuse kohaldamine

(1) Kui väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust.

(2) Üldteenuse tüüptingimused kehtivad kõigi pärast 2013. aasta 1. jaanuari jõus olevate võrgulepingute kohta.

(3) Käesoleva seaduse § 76¹, § 76² lõiget 2 ja § 76³ kohaldatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

(4) Võrguettevõtja esitab enne 2013. aasta 1. jaanuari tarbijale koos arvega teabe käesoleva seaduse § 76² lõikes 1 nimetatud üldteenuse tüüptingimuste kohta.

§ 111. Elektrimajanduse arengukava

(1) Esimene käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud elektrimajanduse arengukava koostatakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele 2005. aasta 1. juuniks.

(2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5¹ nimetatud analüüs koostatakse esmakordselt 2007. aastal.

§ 111¹. Euroopa Komisjonile esitatavad aruanded

(1) Süsteemihaldur esitab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande iga kahe aasta järel hiljemalt 31. juuliks. Esimene aruanne esitatakse 2007. aasta 31. juuliks.

(2) Konkurentsiamet esitab käesoleva seaduse § 93 lõike 6 punktis 25 nimetatud aruande iga aasta 1. septembriks. Alates 2010. aastast esitatakse kõnealune aruanne iga kahe aasta järel.

§ 111². Hoonestusloa taotlemise erisused

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 92² nimetatud ettevõtja taotlusel on enne 2009. aasta 1. jaanuari avalikku veekogusse tuuleelektrijaama ehitamiseks algatatud keskkonnamõjude hindamine, siis ei kohaldata hoonestusloa menetlusele veeseaduse § 219 lõikeid 3–5 ning hoonestusloa menetlus algatatakse keskkonnamõjude hindamist taotlenud ettevõtja suhtes.

§ 111³. Muud rakendussätted