LegalizeReform history
Riikliku pensionikindlustuse seadus
62 versions
· 2025-06-12
2036-12-31
2030-12-31
2026-12-31
2026-09-30
2025-10-31
2025-06-21
2024-12-31
2023-12-31
2023-03-03
2022-12-31
2022-05-31
2022-02-27
2021-03-31
2020-12-31
2020-12-28
2020-11-05
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-01-12
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-07-01
2016-06-30
2015-12-31
2015-03-31
2014-06-30
2014-01-19
2013-08-31
2013-04-30
2012-12-31
2012-07-31
2012-05-31
2011-12-31
2010-12-31
2010-08-31
2010-06-30
2010-05-15
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-12-31
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-11-20
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-02-28
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2008-12-31
2008-11-22
2008-09-30
2008-09-29
2007-12-31
2007-11-25
2007-06-22
2006-11-19
2006-07-31
2005-12-31
2005-06-30
2005-01-06
2004-03-31
2003-12-31
2003-06-30
2003-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2002-07-31
2002-06-30
Changes on 2002-06-30
@@ -54,13 +54,18 @@
1) kes on saanud 63-aastaseks ja
2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaži.
(2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaazhi.
(2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.-1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
Sünniaasta
Vanus
1944
58 a 6 kuud
58 a
6 kuud
1945
@@ -68,7 +73,8 @@
1946
59 a 6 kuud
59 a
6 kuud
1947
@@ -76,7 +82,8 @@
1948
60 a 6 kuud
60 a
6 kuud
1949
@@ -84,7 +91,8 @@
1950
61 a 6 kuud
61 a
6 kuud
1951
@@ -92,17 +100,22 @@
1952
62 a 6 kuud
(3) Vanaduspension määratakse eluajaks.
62 a
6 kuud
3) Vanaduspension määratakse eluajaks.
##### § 8. Edasilükatud vanaduspension
(1) Edasilükatud vanaduspension on vanaduspension, mis on määratud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieast (edaspidi *vanaduspensioniiga*) hilisemas vanuses.
(1) Edasilükatud vanaduspension on vanaduspension, mis on määratud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieast (edaspidi
*vanaduspensioniiga*
) hilisemas vanuses.
(2) Isikul on õigus edasilükatud vanaduspensionile mis tahes ajal pärast vanaduspensionile õiguse tekkimist.
(3) Edasilükatud vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, suurendades pensioni 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.
(3) Edasilükatud vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, suurendades pensioni 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.
(4) Edasilükatud vanaduspension määratakse eluajaks.
@@ -110,9 +123,9 @@
##### § 9. Ennetähtaegne vanaduspension
(1) Isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaaž, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
(2) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.
(1) Isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaazh, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
(2) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.
(3) Pensioni vähendamist 0,4 protsendi võrra rakendatakse ka juhul, kui vanaduspensionieani on jäänud vähem kui üks kalendrikuu.
@@ -120,29 +133,29 @@
(5) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks.
(6) Täiendava pensionistaaži omandamisel arvutatakse ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ümber käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras.
(6) Täiendava pensionistaazhi omandamisel arvutatakse ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ümber käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras.
(7) Ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks (§ 7) või soodustingimustel vanaduspensioniks.
##### § 10. Soodustingimustel vanaduspension
(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž:
1) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
2) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
3) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist;
4) isikul, kes võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
5) rehabiliteeritud isikul, kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas viibitud täisaasta kohta, ent mitte rohkem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt.
(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks.
(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh:
1) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, - viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
2) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, - kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
3) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, - üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist;
4) isikul, kes võttis osa Tðernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, - viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
5) rehabiliteeritud isikul, kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, - üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas viibitud täisaasta kohta, ent mitte rohkem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul - 45-aastaselt.
(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks.
(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
(4) Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks.
@@ -152,17 +165,15 @@
1) baasosast;
2) staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži (§ 28) aastate arvu ja aastahinde korrutisega;
3) kindlustusosa
kust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide (§ 12) summa ja aastahinde korrutisega.
(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta ja aastakoefitsiendi 1,000 rahaline väärtus.
(3) Kui pensioni taotlejal ei ole pensionikindlustusstaaži (§ 30), määratakse pension lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud osade alusel.
(4) Kui pensioni taotlejal ei ole pensioniõiguslikku staaži, määratakse pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud osade alusel.
2) staazhiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazhi (§ 28) aastate arvu ja aastahinde korrutisega;
3) kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide (§ 12) summa ja aastahinde korrutisega.
(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staazhi aasta ja aastakoefitsiendi 1,000 rahaline väärtus.
(3) Kui pensioni taotlejal ei ole pensionikindlustusstaazhi (§ 30), määratakse pension lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud osade alusel.
(4) Kui pensioni taotlejal ei ole pensioniõiguslikku staazhi, määratakse pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud osade alusel.
(5) Aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
@@ -174,11 +185,11 @@
(2) Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu kohta vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 10 kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja mille kohta peetakse arvestust riiklikus pensionikindlustuse registris. Seejuures võetakse aluseks:
1) sotsiaalmaksu maksja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks;
2) riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks;
3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul – makstud sotsiaalmaks.
1) sotsiaalmaksu maksja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1-4 ja 6 sätestatud juhtudel - arvestatud sotsiaalmaks;
2) riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud juhtudel - arvestatud sotsiaalmaks;
3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul - makstud sotsiaalmaks.
(3) Käesolevas seaduses käsitletav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa määr on 20 protsenti.
@@ -190,7 +201,7 @@
(2) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
(3) Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
(4) Kui pension määratakse algtähtajaga enne 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus.
@@ -204,79 +215,98 @@
1) kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensionieani ja
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras töövõime kaotusega 40–100 protsenti ja
3) kellel on olemas käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž.
2) kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras töövõime kaotusega 40 - 100 protsenti ja
3) kellel on olemas käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh.
(2) Töövõimetuspension määratakse püsiva töövõimetuse ajaks.
##### § 15. Töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž
(1) Töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul pensioni määramise algtähtajaks olema järgmine Eestis omandatud pensionistaaž:
16–20 aastat
staažinõuet ei ole
21–23 aastat
##### § 15. Töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh
(1) Töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul pensioni määramise algtähtajaks olema järgmine Eestis omandatud pensionistaazh:
Vanus
Nõutav pensionistaazh
16-20
aastat
staazhinõuet ei ole
21-23
aastat
1 aasta
24–26 aastat
24-26
aastat
2 aastat
27–29 aastat
27-29
aastat
3 aastat
30–32 aastat
30-32
aastat
4 aastat
33–35 aastat
33-35
aastat
5 aastat
36–38 aastat
36-38
aastat
6 aastat
39–41 aastat
39-41
aastat
7 aastat
42–44 aastat
42-44
aastat
8 aastat
45–47 aastat
45-47
aastat
9 aastat
48–50 aastat
48-50
aastat
10 aastat
51–53 aastat
51-53
aastat
11 aastat
54–56 aastat
54-56
aastat
12 aastat
57–59 aastat
57-59
aastat
13 aastat
60–62 aastat
60-62
aastat
14 aastat
(2) Töövõimetuspensioni määramiseks staažinõuet ei ole, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus.
(3) Töövõimetuspensioni korduval määramisel isikule, kellele on varem makstud töövõimetuspensioni ja kelle õigus pensionile lõppes, suurendatakse töövõimetuspensioni eelmisel määramisel kohaldatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, mis on möödunud eelmise töövõimetuspensioni maksmise aja lõppemisest, kuid mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionistaaži nõudeni.
2) Töövõimetuspensioni määramiseks staazhinõuet ei ole, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus.
(3) Töövõimetuspensioni korduval määramisel isikule, kellele on varem makstud töövõimetuspensioni ja kelle õigus pensionile lõppes, suurendatakse töövõimetuspensioni eelmisel määramisel kohaldatud pensionistaazhi nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, mis on möödunud eelmise töövõimetuspensioni maksmise aja lõppemisest, kuid mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionistaazhi nõudeni.
##### § 16. Püsiv töövõimetus
@@ -294,7 +324,7 @@
(5) Täielikule töövõimetusele vastab töövõime kaotus 100 protsenti.
(6) Osalisele töövõimetusele vastab töövõime kaotus 10–90 protsenti.
(6) Osalisele töövõimetusele vastab töövõime kaotus 10-90 protsenti.
(7) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, viis aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.
@@ -336,9 +366,9 @@
(1) Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
1) püsivalt töövõimetu isiku pensioniõigusliku staazhi ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staazhi korral.
(2) Töövõimetuspension moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud suurusest.
@@ -348,7 +378,7 @@
(1) Isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani, määratakse vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensioniavaldust nõudmata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt käesoleva seaduse § 11 sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaažist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt käesoleva seaduse § 11 sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaazhist.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses, kuid mitte vähem kui isiku töövõime kaotuse protsendile vastav osa käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 2 alusel arvutatud töövõimetuspensionist.
@@ -380,9 +410,9 @@
2) võõrasvanemal või kasuvanemal, kes on võõraslast või kasulast kasvatanud ja ülal pidanud vähemalt kaheksa aastat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikutele määratakse toitjakaotuspension, kui toitjal oli surma päevaks pensionistaaž, mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni (§ 15) või vanaduspensioni (§ 7) määramiseks.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata kadunuks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikutele määratakse toitjakaotuspension, kui toitjal oli surma päevaks pensionistaazh, mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni (§ 15) või vanaduspensioni (§ 7) määramiseks.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tuvastanud toitja teadmata kadumise fakti.
(6) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, mil käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikud vastavad selle pensioni saamise tingimustele.
@@ -392,9 +422,9 @@
(1) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staaži ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
1) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staazhi ja aastakoefitsientide summa alusel käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staazhi korral.
(2) Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud pensionist järgmistes määrades:
@@ -412,9 +442,9 @@
1) 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust teist liiki pensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist;
2) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist;
3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel,kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt üks aasta enne surma;
2) püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaazh ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist;
3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaazhi puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt üks aasta enne surma;
4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani või käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.
@@ -430,13 +460,13 @@
##### § 23. Rahvapensioni suurus
(83) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
(81) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast;
2) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikule töövõime kaotusele vastav protsent rahvapensioni määrast;
3) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti, kahe perekonnaliikme korral 70 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 40 protsenti rahvapensioni määrast.
3) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti, kahe perekonnaliikme korral 70 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 40 protsenti rahvapensioni määrast.
### 6. peatükk PENSIONILISAD
@@ -460,11 +490,11 @@
(1) Määratud riiklik pension arvutatakse ümber:
1) registrisse kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel – kord aastas alates 1. aprillist;
2) pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast;
3) pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
1) registrisse kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel - kord aastas alates 1. aprillist;
2) pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, - nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast;
3) pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, - avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludest on pensionär kohustatud kirjalikult teatama elukohajärgsele pensioniametile kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest arvates.
@@ -484,31 +514,29 @@
(7) Kalendriaasta 1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused, korrutades seni kehtinud väärtused läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga ja fikseerides tulemused täpsusega üks sent.
### 8. peatükk PENSIONISTAAŽ
##### § 27. Pensionistaaž
(1) Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.
(2) Pensionistaaž jaguneb järgmiselt:
1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini;
2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuaris
t.
(3) Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Pensionistaaži arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
##### § 28. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg
(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
(2) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti:
1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
### 8. peatükk PENSIONISTAAZH
##### § 27. Pensionistaazh
(1) Pensionistaazh on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.
(2) Pensionistaazh jaguneb järgmiselt:
1) pensioniõiguslik staazh, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini;
2) pensionikindlustusstaazh, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
(3) Pensioniõigusliku staazhi tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Pensionistaazhi arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
##### § 28. Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatava tegevuse aeg
(1) Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
(2) Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatakse samuti:
1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staazhi hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
2) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353) selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis;
@@ -524,7 +552,7 @@
8) riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg;
9) töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
9) töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staazhi hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
10) töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana;
@@ -538,11 +566,11 @@
15) aeg, mil töötaja või käesoleva paragrahvi punktis 14 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu.
(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka:
(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staazhi hulka:
1) rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg kolmekordselt;
2) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941–1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt;
2) sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941-1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg kolmekordselt;
3) rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, poolteisekordselt;
@@ -550,23 +578,23 @@
5) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt.
(4) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
##### § 29. Pensioniõigusliku staaži arvestamine
(1) Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega.
(2) Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse arvestamata.
(3) Vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaaži nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist.
##### § 30. Pensionikindlustusstaaži arvestamine
(1) Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Pensionikindlustusstaaži arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
(3) Riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega kuupalga alammääralt.
(4) Pensioniõigusliku staazhi hulka arvatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazhi.
##### § 29. Pensioniõigusliku staazhi arvestamine
(1) Pensioniõigusliku staazhi kohta peetakse arvestust päeva täpsusega.
(2) Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staazh täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staazh jäetakse arvestamata.
(3) Vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaazhi nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staazhist.
##### § 30. Pensionikindlustusstaazhi arvestamine
(1) Üks aasta pensionikindlustusstaazhi arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Pensionikindlustusstaazhi arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
(3) Riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaazhi arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega kuupalga alammääralt.
### 9. peatükk RIIKLIKU PENSIONI TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE
@@ -592,7 +620,7 @@
1) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lõige 1 või 2 või § 10 lõige 1), töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast;
2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma või teadmata kadunuks tunnistamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist.
2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma või teadmata kadumise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist.
(3) Kui isik ei taotlenud määratud tähtajal püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi mõjuvatel põhjustel ning ta tunnistatakse korduvekspertiisiga tagasiulatuvalt püsivalt töövõimetuks, määratakse ja makstakse töövõimetuspensioni või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni püsiva töövõimetuse tekkimise ajast, kuid tagasiulatuvalt mitte üle ühe aasta.
@@ -604,7 +632,7 @@
1) vaidluste lahendamine käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise küsimustes;
2) pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine;
2) pensioniõigusliku staazhi tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine;
3) seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsustamine;
@@ -614,7 +642,7 @@
##### § 34. Pensioni määramise otsus
(125) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
(119) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud pensioniameti direktori või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi nimi või pensionikomisjoni nimi, koosseis ja otsuse tegemise kuupäev;
@@ -632,7 +660,7 @@
##### § 35. Pensionitunnistus
(126) Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi kehtestab sotsiaalminister.
(120) Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi kehtestab sotsiaalminister.
##### § 36. Riikliku pensioni maksmine
@@ -646,15 +674,15 @@
##### § 37. Riikliku pensioni üldsumma
(131) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
(125) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
##### § 38. Pensionisummade ümardamine
(132) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
(126) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
##### § 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend
(133) Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
(127) Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
##### § 40. Vaidluste läbivaatamine
@@ -672,17 +700,17 @@
(2) Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse alusel makstavast rahvapensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja.
(3) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata kadunuks tunnistamise puhul määratud toitjakaotuspension või rahvapension 12 kuuks.
(4) Alla 18-aastasel või alla 24-aastasel orvul, kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis, või sellest east vanemal orvul, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis õppija enne 24-aastaseks) saamist, on õigus saada, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ja § 23 punkti 3 sätteid, samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensionistaažist.
(3) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma või teadmata kadumise puhul määratud toitjakaotuspension või rahvapension 12 kuuks.
(4) Alla 18-aastasel või alla 24-aastasel orvul, kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis, või sellest east vanemal orvul, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või statsionaarses õppevormis õppija enne 24-aastaseks) saamist, on õigus saada, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ja § 23 punkti 3 sätteid, samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensionistaazhist.
##### § 42. Riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule
(1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, kuid kellel tekib õigus pensionile vastavalt välislepingule, arvutatakse pension Eestis omandatud pensionistaaži alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vanaduspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ning jagatakse viieteistkümnega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku töövõimetus- või toitjakaotuspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ning jagatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud staažinõude aastate arvuga.
(1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav pensionistaazh, kuid kellel tekib õigus pensionile vastavalt välislepingule, arvutatakse pension Eestis omandatud pensionistaazhi alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vanaduspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaazhi aastate arvuga ning jagatakse viieteistkümnega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku töövõimetus- või toitjakaotuspensioni baasosa arvutamisel korrutatakse pensioni baasosa suurus Eestis omandatud pensionistaazhi aastate arvuga ning jagatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud staazhinõude aastate arvuga.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel eri lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanadus- või töövõimetuspensionide kogusumma osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse isikule täiendavat hüvitist rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe suuruses summas.
@@ -730,7 +758,7 @@
(3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise, makstakse nimetatud mõjutusvahendi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:
1) ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist;
@@ -768,11 +796,15 @@
##### § 49. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
(169) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
(163) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
##### § 50. Riiklik pensionikindlustuse register
(1) Riiklik pensionikindlustuse register (edaspidi *register*) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) § 31 tähenduses.
(1) Riiklik pensionikindlustuse register (edaspidi
*register*
) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) § 31 tähenduses.
(2) Riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
@@ -784,7 +816,7 @@
##### § 52. Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist
(174) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283), rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele.
(168) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283), rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele.
##### § 53. Registri andmete koosseis, allikad ja arvestus
@@ -798,7 +830,7 @@
4) andmeid pensioni määramise ja maksmise kohta.
(2) Registri andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta.
(2) Registri andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaazhi ning pensionide määramise ja maksmise kohta.
(3) Registri andmete alusel arvutatakse iga pensionikindlustatu kohta üks kord aastas tema aastakoefitsient ja aastakoefitsientide summa käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras.
@@ -816,7 +848,7 @@
5) aastakoefitsientide summa;
6) pensionikindlustusstaaž.
6) pensionikindlustusstaazh.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed teatatakse pensionikindlustatule alates 2003. aastast.
@@ -824,7 +856,7 @@
##### § 55. Riikliku pensionikindlustuse vahendid
(180) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
(174) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
##### § 56. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad
@@ -844,9 +876,9 @@
##### § 57. Riikliku pensionikindlustuse kulud
(1) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse üksnes järgmised kulud:
1) käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid (sealhulgas soodustingimustel, ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionid), töövõimetuspensionid, toitjakaotuspensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad ja § 28 lõikes 3 sätestatud pensioniõigusliku staaži aastatele vastavad pensionide osad;
(1) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse üksnes järgmised kulud:
1) käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid (sealhulgas soodustingimustel, ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionid), töövõimetuspensionid, toitjakaotuspensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad ja § 28 lõikes 3 sätestatud pensioniõigusliku staazhi aastatele vastavad pensionide osad;
2) väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147; 28, 167; 58, 376) ja soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (RT 1992, 21, 292; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147) sätestatud pensionid;
@@ -884,17 +916,17 @@
2) II invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 80 või 90 protsenti;
3) III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40–70 protsenti.
3) III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40-70 protsenti.
(7) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega.
##### § 59. Pensionikindlustusstaaži ja riikliku pensioni kindlustusosaku arvutamine aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta
(1) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaaži arvutamisel pensionikindlustatu kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga.
(3) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaks arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt.
##### § 59. Pensionikindlustusstaazhi ja riikliku pensioni kindlustusosaku arvutamine aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta
(1) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaazhi pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt.
(2) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaazhi arvutamisel pensionikindlustatu kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga.
(3) Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaazhi arvestamisel riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaks arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt.
(4) Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega sellel kalendriaastal.
@@ -928,59 +960,11 @@
### 14. peatükk LÕPPSÄTTED
##### § 62. Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine
Väljateenitud aastate pensionide seaduses (RT 1992, 21, 294; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 298; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147; 28, 167; 58, 376) tehakse järgmised muudatused:
**1)** seaduse tekstis asendatakse sõnad «pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž» sõnaga «pensionistaaž» vastavas käändes;
**2)** paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Väljateenitud aastate pension määratakse, seda makstakse, arvutatakse ümber ja indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.»
##### § 63. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmine
Soodustingimustel vanaduspensionide seaduses (RT 1992, 21, 292; RT I 1993, 40, 596; 1994, 24, 398; 51, 856; 83, 1450; 1995, 61, 1027; 95, 1631; 1996, 22, 437; 86, 1539; 1997, 81, 1366; 1998, 17, 266; 107, 1767; 2000, 25, 147) tehakse järgmised muudatused:
**1)** seaduse tekstis asendatakse sõnad «pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž» sõnaga «pensionistaaž» vastavas käändes;
**2)** paragrahvi 1<sup>1</sup> esimesed kaks lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatud tegevuse aeg. Pensionikindlustusstaaži arvestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 30 sätestatud korras.»;
**3)** paragrahvi 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Soodustingimustel vanaduspension arvutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 11 alusel.»;
**4)** paragrahvi 4<sup>2</sup> teises lauses asendatakse sõnad «riikliku pensionikindlustuse seaduse §-de 21 ja 22 sätteid» sõnadega «riikliku pensionikindlustuse seaduse § 11 sätteid».
##### § 64. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
(212) Kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353) tekstis asendatakse sõnad «pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž» sõnaga «pensionistaaž» vastavas käändes.
##### § 65. Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmine
Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse (RT I 1999, 4, 51; 2001, 12, 50) § 3 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 20;».
##### § 66. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10) § 23 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja rehabilitatsiooniga seotud vaidlusi lahendab Sotsiaalkindlustusameti juures asuv vaidluskomisjon.
(2) Vaidluskomisjon moodustatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
(3) Elukohajärgse pensioniameti direktori või tema asetäitja otsusega mittenõustumise korral on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlejal õigus pöörduda vaidluskomisjoni poole kolme kuu jooksul, arvates otsuse teatavaks tegemise päevast.
(4) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemise päevast.»
##### § 67. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I 1998, 64/65,1009; 2001, 9, 42) tunnistatakse kehtetuks.
##### § 62-67.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
##### § 68. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(201) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2002-05-31
RPKS
original version
Text at this date