Reform history

Riikliku pensionikindlustuse seadus

62 versions · 2025-06-12
2010-05-15
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-12-31
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-11-20
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2009-02-28
Riikliku pensionikindlustuse seadus

Changes on 2005-12-31

@@ -66,8 +66,7 @@
1944
58 a
6 kuud
58 a 6 kuud
1945
@@ -75,8 +74,7 @@
1946
59 a
6 kuud
59 a 6 kuud
1947
@@ -84,8 +82,7 @@
1948
60 a
6 kuud
60 a 6 kuud
1949
@@ -93,8 +90,7 @@
1950
61 a
6 kuud
61 a 6 kuud
1951
@@ -102,8 +98,7 @@
1952
62 a
6 kuud
62 a 6 kuud
3) Vanaduspension määratakse eluajaks.
@@ -175,7 +170,7 @@
(4) Kui pensioni taotlejal ei ole pensioniõiguslikku staaži, määratakse pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud osade alusel.
(5) Aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
(5) .
(6) Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras.
@@ -203,13 +198,11 @@
(1) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse leidmisel võetakse aluseks riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal.
(2) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
(2) .
(4) Kui pension määratakse algtähtajaga enne 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus.
(5) Vabariigi Valitsus kinnitab järgmise kalendriaasta riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne kalendriaasta algust.
(5) .
### 3. peatükk TÖÖVÕIMETUSPENSION
@@ -231,83 +224,67 @@
Vanus
Nõutav
pensionistaaž
Nõutav pensionistaaž
16-20 aastat
staažinõuet
ei ole
staažinõuet ei ole
21-23 aastat
1
aasta
1 aasta
24-26 aastat
2
aastat
2 aastat
27-29 aastat
3
aastat
3 aastat
30-32 aastat
4
aastat
4 aastat
33-35 aastat
5
aastat
5 aastat
36-38 aastat
6
aastat
6 aastat
39-41 aastat
7
aastat
7 aastat
42-44 aastat
8
aastat
8 aastat
45-47 aastat
9
aastat
9 aastat
48-50 aastat
10
aastat
10 aastat
51-53 aastat
11
aastat
11 aastat
54-56 aastat
12
aastat
12 aastat
57-59 aastat
13
aastat
13 aastat
60-62 aastat
14
aastat
14 aastat
2) Töövõimetuspensioni määramiseks staažinõuet ei ole, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on Eesti õigusaktide alusel tuvastatud töövigastus või kutsehaigus.
@@ -315,7 +292,7 @@
##### § 16. Püsiv töövõimetus
(1) Püsival tõimetusel on kaks astet:
(1) Püsival töövõimetusel on kaks astet:
1) täielik töövõimetus;
@@ -335,18 +312,14 @@
(8) Isiku püsiva töövõimetuse tekkimise aja võib tuvastada tagasiulatuvalt, ent mitte enam kui kolm aastat arstliku töövõimetuse ekspertiisi taotlemise kuupäevast.
(9) Püsiv töövõimetus, selle tekkimise aeg, põhjus ja kestus tuvastatakse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(10) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst. Ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti töökorra kehtestab sotsiaalminister.
(11) Töövõime kaotuse protsendi määramise korra ning arstlikku töövõimetuse ekspertiisi suunamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid kehtestab sotsiaalminister.
(10) .
(11) .
##### § 17. Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsus
(1) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab ekspertiisikomisjon või ekspertarst kirjaliku otsuse.
(2) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsuse vormi kinnitab sotsiaalminister.
(3) Püsiva töövõimetuse tuvastamisel näidatakse ekspertiisi otsuses ära:
1) püsiva töövõimetuse taotluse esitamise aeg;
@@ -417,8 +390,14 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikutele määratakse toitjakaotuspension, kui toitjal oli surma päevaks pensionistaaž, mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni (§ 15) või vanaduspensioni (§ 7) määramiseks.
(74) [Lõike 5 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tuvastanud toitja teadmata kadumise fakti.
(76) [Lõike 5 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud .
(6) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, mil käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikud vastavad selle pensioni saamise tingimustele.
(7) Püsivalt töövõimetu isik loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks juhul, kui tal on õigus töövõimetuspensionile või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionile.
@@ -465,7 +444,7 @@
##### § 23. Rahvapensioni suurus
(82) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
(85) Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast;
@@ -511,11 +490,9 @@
(5) Riiklikku pensioni ei indekseerita, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.
(6) Vabariigi Valitsus kinnitab indeksi väärtuse hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul.
(7) Kalendriaasta 1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused, korrutades seni kehtinud väärtused läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga ja fikseerides tulemused täpsusega üks sent.
### 8. peatükk PENSIONISTAAŽ
### 8. peatükk PENSIONISTAAZH
##### § 27. Pensionistaaž
@@ -527,10 +504,6 @@
2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
(3) Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Pensionistaaži arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
##### § 28. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg
(1) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.
@@ -599,8 +572,6 @@
(1) Pensionitaotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui pensionitaotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb pensionitaotleja oma elukoha ise.
(2) Pensioniavalduse vormi kehtestab sotsiaalminister.
(3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal elukohajärgne pensioniamet võtab vastu pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensioni taotlejale tõend.
(4) Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel ning seejuures on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse pensioni taotlemise päevaks avalduse lähtekoha postitempli kuupäev.
@@ -621,7 +592,7 @@
##### § 33. Pensionikomisjon
(1) Pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon, mille moodustamise korra ja töökorra kehtestab sotsiaalminister.
(1) Pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab pensioni määramise pensionikomisjon,
(2) Pensionikomisjoni pädevusse kuulub:
@@ -639,7 +610,7 @@
##### § 34. Pensioni määramise otsus
(121) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
(124) Pensioni määramine või mittemääramine vormistatakse kirjaliku otsusena, mis koosneb:
1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud pensioniameti direktori või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi nimi või pensionikomisjoni nimi, koosseis ja otsuse tegemise kuupäev;
@@ -657,8 +628,6 @@
##### § 35. Pensionitunnistus
(122) Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille vormi kehtestab sotsiaalminister.
##### § 36. Riikliku pensioni maksmine
(1) Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel.
@@ -671,15 +640,15 @@
##### § 37. Riikliku pensioni üldsumma
(127) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
(130) Käesoleva seaduse alusel riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.
##### § 38. Pensionisummade ümardamine
(128) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
(131) Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
##### § 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend
(129) Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
(132) .
##### § 40. Vaidluste läbivaatamine
@@ -687,7 +656,7 @@
(1) Käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada vaie pensionikomisjonile. Vaie esitatakse, vaadatakse läbi ja vaideotsus tehakse haldusmenetluse seaduse 5. peatükis (vaidemenetlus) ettenähtud korras.
(2) Arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumise korral võib pensioni taotleja või pensionär pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi. Vaidluskomisjoni moodustab ja selle töökorra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(2) .
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul teeb vaidluskomisjon otsuse pärast kõigi nõuetekohaselt esitatud tõendite kontrollimist kolme kuu jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.
@@ -775,8 +744,14 @@
(1) Riiklikust pensionist võib teha kinnipidamisi üksnes:
(164) [Punkti 1 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
1) täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel;
[Punkti 1 sõnastus alates 1. 01. 2006]
1) täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel;
2) elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel pensionärile tema kuritarvituse tõttu enammakstud pensionisummade sissenõudmiseks.
(2) Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast.
@@ -789,8 +764,14 @@
(6) Pensioniamet kannab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kinnipeetava summa kohtutäituri ametialasele arveldusarvele.
(170) [Lõike 7 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
(7) Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, nõutakse maksmata osa sisse kohtu korras.
(172) [Lõike 7 sõnastus alates 1. 01. 2006]
(7) Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb pensioniamet isikule enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
##### § 48. Pensionisummade tagasinõudmine
(1) Pärast pensionäri surma alusetult panka tema arvele kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud riikliku pensioni summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti nõudmisel.
@@ -801,7 +782,7 @@
##### § 49. Riikliku pensionikindlustuse korraldamine
(169) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
(176) Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet.
##### § 50. Riiklik pensionikindlustuse register
@@ -811,7 +792,7 @@
) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) § 31 tähenduses.
(2) Riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) .
##### § 51. Registri eesmärk ja vastutav töötleja
@@ -819,9 +800,17 @@
(2) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.
(181) [Paragrahvi 52 sõnastus kuni 31. 12. 2005]
##### § 52. Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist
(174) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283), rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele.
(182) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283), rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele.
(183) [Paragrahvi 52 sõnastus alates 1. 01. 2006]
##### § 52. Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist
(184) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele, isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283), rahvastikuregistri seadusele (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173), sotsiaalmaksuseadusele, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele. Registrit võivad muu hulgas kasutada kohtud ja kohtutäiturid isikuandmete osas.
##### § 53. Registri andmete koosseis, allikad ja arvestus
@@ -863,7 +852,7 @@
##### § 55. Riikliku pensionikindlustuse vahendid
(180) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
(190) Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves.
##### § 56. Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad
@@ -927,13 +916,13 @@
(7) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega.
(194) 58
(204) 58
<sup>1</sup>
. Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused
(195) Edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras perioodi eest:
(205) Edasilükatud vanaduspensioni ei suurendata käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud korras perioodi eest:
1) mil isikul ei olnud täidetud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud riikliku pensioni saamise tingimused;
@@ -991,7 +980,7 @@
##### § 61<sup>1</sup>. Statsionaarses õppevormis õppimine
(215) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.
(225) Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist.
### 14. peatükk LÕPPSÄTTED
@@ -1001,5 +990,5 @@
##### § 68. Seaduse jõustumine
(216) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(226) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2003-03-09
Riikliku pensionikindlustuse seadus
2002-05-31
RPKS
original version Text at this date