LegalizeReform history
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
39 versions
· 2010-08-31 — 2026-12-31
2026-12-31
2026-02-28
2026-01-16
2026-01-07
2025-08-31
2024-08-31
2024-07-31
2024-06-30
2024-05-05
2023-08-31
2023-07-31
2023-03-31
2022-11-13
2022-03-31
2021-04-16
2020-08-31
2020-07-31
2020-05-06
2019-08-31
2019-03-14
2018-01-31
2017-12-31
2017-08-31
2016-06-30
2016-06-25
2015-12-31
2015-09-30
2015-06-30
2015-03-20
2014-12-31
2014-08-31
2014-06-30
2013-12-31
2013-12-22
2013-08-31
2013-03-31
2012-07-31
2010-12-31
2010-08-31
PGS
original version
Text at this date
Changes on 2024-08-31
@@ -184,9 +184,9 @@
(3) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad:
1) keel ja kirjandus: eesti keel (eesti õppekeelega koolis), vene keel (vene õppekeelega koolis) ning kirjandus;
2) võõrkeeled: eesti keel teise keelena, A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel;
1) keel ja kirjandus: eesti keel, vene keel (vene õppekeelega klassis), kirjandus ning eesti keel teise keelena;
2) võõrkeeled: A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel ja B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel;
3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika;
@@ -228,7 +228,7 @@
##### § 18. Individuaalne õppekava
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning õpetada toimetuleku- ja hooldusõppel olevat õpilast kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.
(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
@@ -272,21 +272,19 @@
##### § 21. Õppekeel
(1) Kooli või klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Kakskeelse õppe puhul käsitatakse õppekeeltena kahte keelt, milles toimub enamus õppest.
(2) Põhikooli õppekeel on eesti keel. Põhikoolis või selle üksikutes klassides võib kooli hoolekogu ettepanekul munitsipaalkoolis valla- või linnavolikogu otsuse alusel ning riigikoolis valdkonna eest vastutava ministri otsuse alusel olla õppekeel mis tahes keel.
(3) Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.
(4) Koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on eesti keele õpe 1. klassist alates kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses.
(5) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab
.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise koordineerimist, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalike materjalide hankimist, korraldab Haridus- ja Noorteamet.
(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.
(2) Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks on koolil õigus vaba tunnimahu puudumisel õpilase suurimat lubatud nädala õppekoormust suurendada ühe tunni võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõpet korraldab, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalikud materjalid hangib kool.
(5) Kurti või kuulmislangusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.
(6) Haridusliku erivajadusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele või selle asemel kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane.
##### § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe
@@ -1844,6 +1842,10 @@
(3) Enne 2024. aasta 1. septembrit Vabariigi Valitsuselt kakskeelse õppe läbiviimiseks loa saanud koolid võivad gümnaasiumiastmes kasutada õpilasi õpetades peale eesti õppekeele muud keelt.
##### § 100<sup>17</sup>. Ühe või mitme õppeaine õpetamine muus keeles
(1) 2022. aasta 1. septembri seisuga tegutsev eesti õppekeelega kool, kes korraldas 2022. aasta 1. septembri seisuga ühe või mitme õppeaine õpetamist inglise, saksa või prantsuse keeles ning see õpe toetas A-võõrkeele õppimist, võib jätkata õppeainete õpetamist muus keeles, kuid mitte rohkem kui 2022/2023. õppeaastal kooli õppekavas fikseeritud mahus.
#### 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
##### § 101.