LegalizeReform history
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
39 versions
· 2010-08-31 — 2026-12-31
2026-12-31
2026-02-28
2026-01-16
2026-01-07
2025-08-31
2024-08-31
2024-07-31
2024-06-30
2024-05-05
2023-08-31
2023-07-31
2023-03-31
2022-11-13
2022-03-31
2021-04-16
2020-08-31
2020-07-31
2020-05-06
2019-08-31
2019-03-14
2018-01-31
2017-12-31
2017-08-31
2016-06-30
2016-06-25
2015-12-31
2015-09-30
2015-06-30
2015-03-20
2014-12-31
2014-08-31
2014-06-30
2013-12-31
2013-12-22
2013-08-31
2013-03-31
2012-07-31
2010-12-31
2010-08-31
PGS
original version
Text at this date
Changes on 2017-08-31
@@ -630,11 +630,11 @@
võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra.
(6) Kooli pidaja taotlusel ning kooli asukohajärgse maavanemaga kooskõlastatult määrab
(6) Kooli pidaja taotlusel määrab
maakonnas munitsipaal- või erakooli, mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga (edaspidi *riiklikult toetatav õpilaskodu koht*) ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides.
(7) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus, õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek.
(7) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek.
(8) Valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluses märgitakse:
@@ -778,7 +778,7 @@
(1) Valdkonna eest vastutav minister või käesoleva seaduse § 37 lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud juhul riigi sihtasutus moodustab igas maakonnas vähemalt ühe nõustamiskomisjoni, mille ülesanne on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Lähtuvalt õpilase erivajadusest või tugimeetme vajadusest võib valdkonna eest vastutav minister või käesoleva seaduse § 37 lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud juhul riigi sihtasutus moodustada üleriigilise nõustamiskomisjoni.
(2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte. Nõustamiskomisjoni töökorra kehtestab komisjoni moodustaja.
(2) Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma vähemalt eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon oma töösse kaasata ka muid eksperte. Nõustamiskomisjoni töökorra kehtestab komisjoni moodustaja.
(3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka meditsiinilise uuringu tulemustele.
@@ -956,7 +956,7 @@
(1) Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister, munitsipaalkooli valla- või linnavolikogu.
(2) Kooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse maavanem ning riigikoolide puhul ka kooli asukohajärgne vald või linn.
(2) Riigikooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse kooli asukohajärgne vald või linn.
(3) Mitme valla või linna poolt ühiselt hallatava kooli (edaspidi *ühiskool*) asutavad valla- või linnavolikogud. Ühiskooli tegutsemise alused määratakse kindlaks valla- või linnavolikogude volitusel valla- või linnavalitsuste vahel sõlmitava halduslepinguga, milles määratletakse poolte õigused ja kohustused kooli pidamisel.
@@ -992,8 +992,6 @@
6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
7) maavanema arvamus asutatava kooli kohta;
8) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
(4) Koolitusloa esmakordsel taotlemisel võib kooli õppekava asemel esitada kooli õppekava kavandi, kus ei ole esitatud ainekavasid.
@@ -1318,7 +1316,7 @@
5) muudetakse käesoleva seaduse §-ga 2 sätestatud põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi.
(3) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(3) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(4) Kui kooli pidaja on teinud otsuse kool ümber korraldada ning muuta põhikooli või gümnaasiumi tegutsemise vormi selliselt, et koolitustegevus mõnel haridustasemel või põhikooli kooliastmel lõpetatakse, võib ümberkorraldamise otsusega sätestada, et koolitustegevuse lõpetamine vastaval haridustasemel või põhikooli kooliastmel toimub järkjärguliselt ning osades klassides ei toimu õppetööd juba enne kooli lõplikku ümberkorraldamist.
@@ -1450,26 +1448,12 @@
##### § 84. Haldusjärelevalve teostamine
(1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos *järelevalveasutus*).
(2) Haldusjärelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab
igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.
(1) Haldusjärelevalvet koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi *järelevalveasutus*) eesmärgiga tagada põhi- ja üldkeskhariduse kättesaadavus ja neile võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus.
(3) Järelevalveasutus määrab haldusjärelevalvet teostavad ametiisikud, kaasates vajaduse korral eksperte.
(4) Haldusjärelevalvet teostavatele ametiisikutele esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab
.
##### § 85. Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanded
(1) Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ülesanded on järgmised:
1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
##### § 86. Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused
(1) Haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
@@ -1482,14 +1466,6 @@
4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
5) teha kooli direktorile ja kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
6) teha kooli direktorile ja erakooli pidajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
7) teha maavanemale ettepanek haldusjärelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikakti seaduslikkuse üle Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt;
8) teha isikule, kelle pädevuses on töölepingu lõpetamine kooli direktoriga, ettepanek lõpetada tööleping direktoriga, kes on pannud toime vääritu teo, ametialase süüteo või korruptiivse teo, või teha ettekirjutus lõpetada tööleping direktoriga, kes ei vasta ametikoha nõuetele.
##### § 87. Haldusjärelevalve tulemused
(1) Haldusjärelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
@@ -1506,8 +1482,6 @@
4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.
(4) Õiendi kinnitab valdkonna eest vastutav minister või maavanem.
(5) Õiend tehakse 60 kalendripäeva jooksul haldusjärelevalve teostamise algusest arvates teatavaks kooli direktorile ja kooli pidajale.
(6) Kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.