LegalizeReform history
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
39 versions
· 2026-03-18
2026-12-31
2026-02-28
2026-01-16
2026-01-07
2025-08-31
2024-08-31
2024-07-31
2024-06-30
2024-05-05
2023-08-31
2023-07-31
2023-03-31
2022-11-13
2022-03-31
2021-04-16
2020-08-31
2020-07-31
2020-05-06
2019-08-31
2019-03-14
2018-01-31
2017-12-31
2017-08-31
2016-06-30
2016-06-25
2015-12-31
Changes on 2015-12-31
@@ -104,7 +104,7 @@
##### § 8. Isiku elukoha määramine
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Asenduskodus, koolkodus ja noortekodus viibiva isiku elukohaks loetakse vastavalt asenduskodu, koolkodu või noortekodu aadress.
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Asenduskodus viibiva isiku elukohaks loetakse vastavalt asenduskodu aadress.
### 2. peatükk KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE
@@ -630,7 +630,7 @@
(6) Kooli pidaja taotlusel ning kooli asukohajärgse maavanemaga kooskõlastatult määrab
maakonnas munitsipaal- või erakooli, mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (edaspidi *riiklikult toetatav õpilaskodu koht*) ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides.
maakonnas munitsipaal- või erakooli, mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga (edaspidi *riiklikult toetatav õpilaskodu koht*) ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides.
(7) Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus, õpilase elukohajärgse ja õpilaskodu asukohajärgse maavanema nõusolek ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek.
@@ -1226,6 +1226,8 @@
määrusega.
(5) Välisriigis õpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
(6) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
@@ -1368,7 +1370,13 @@
(3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest
munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ning täienduskoolituse, investeeringute ning käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud õppevahenditega seotud kulude katmiseks. Kui käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud õppevahenditega seotud kulud on kaetud või kooli õppekava ei nõua nende õppevahendite kasutamist, võib õppevahenditega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalike muude õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks. Vald või linn võib investeeringutega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud tugispetsialistide tööjõukuludeks või teenuse tagamiseks ning käesolevas lõikes nimetatud muude kulude katmiseks.
munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude ning õppekirjanduse kulude katmiseks. Vald või linn võib kasutada:
1) õpetajate tööjõukulude toetust ainult õpetajate tööjõukulude katmiseks;
2) direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetust direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katmiseks, tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks ja teenuse tagamiseks ning kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks;
3) õppekirjanduse kulude toetust kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamise võimaldamiseks, ning kui kooli õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite tasuta kasutamine on tagatud, siis direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude katmiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks ja teenuse tagamiseks.
(4) Riigieelarves nähakse ette vahendid riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade toetuseks (edaspidi *õpilaskodutoetus*), lähtudes riiklikult toetatavatele õpilaskodu kohtadele vastuvõetud õpilaste arvust, õpilaskodutoetusest ühe koha kohta ja käesoleva seaduse § 39 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest. Vald või linn ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad õpilaskodu kohtade toetamiseks lepingu.
2015-09-30
2015-06-30
2015-03-20
2014-12-31
2014-08-31
2014-06-30
2013-12-31
2013-12-22
2013-08-31
2013-03-31
2012-07-31
2010-12-31
2010-08-31
PGS
original version
Text at this date