Reform history

Ravikindlustuse seadus

84 versions · 2025-12-03

Changes on 2024-06-30

@@ -558,7 +558,7 @@
(5) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglat.
(5) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga.
(5) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutava isikuga.
##### § 37. Ravi rahastamise lepingu tingimused
@@ -1122,6 +1122,16 @@
(9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 4<sup>1</sup> sätestatud kindlustusjuhtumite puhul arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu, lähtudes haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.
##### § 55<sup>1</sup>. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine vanemahüvitist saanud isikule
(1) Kindlustatud isikule, kellele on töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kolmel kalendriaastal makstud vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel ja kelle eest on samal ajavahemikul maksnud sotsiaalmaksu riik sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise erisusi kohaldatakse kindlustatud isikule, kellele makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal on kindlustatud isik viibinud vanemapuhkusel.
(3) Sotsiaalkindlustusamet edastab Tervisekassale perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud kindlustatud isiku jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva tulu suuruse (edaspidi *vanemahüvitise kalendripäeva tulu*), mis on välja arvutatud perehüvitiste seaduse §-s 39 sätestatud korras.
(4) Tervisekassa võrdleb kindlustatud isiku vanemahüvitise kalendripäeva tulu samale isikule käesoleva seaduse § 55 alusel arvutatud kalendripäeva keskmise tuluga ja võtab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isikule soodsama kalendripäeva tulu.
##### § 56. Õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist
(1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
@@ -1314,7 +1324,7 @@
##### § 66<sup>4</sup>. Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitamise piirangud
(1) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei maksa Tervisekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikutele.
(1) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei maksa Tervisekassa piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist, välja arvatud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud kindlustatud isikutele.
(2) Kindlustatud isikule, kellel on kindlustuskaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 17, 24 või 26 alusel või kelle vajadus saada piiriülest tervishoiuteenust on tekkinud Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, viibimise ajal, makstakse piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist Euroopa Liidu liikmesriigi tervishoiuteenuse osutaja väljastatud saatekirja alusel.
@@ -1346,7 +1356,7 @@
##### § 69. Visiiditasu koduvisiidi eest
(1) Üldarstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest.
(1) Perearstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest.
(2) Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 toodud visiiditasu piirmäära, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta.
@@ -1354,11 +1364,11 @@
##### § 70. Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel
(1) Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse üldarstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist.
(2) Ambulatoorse eriarstiabi osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei võta Tervisekassa üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust (täiendav omaosalus), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(3) Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel, juhul kui eriarstiabi osutatakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi või eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile.
(1) Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse perearstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist.
(2) Ambulatoorse eriarstiabi osutamisel Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei võta Tervisekassa üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust (täiendav omaosalus), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.
(3) Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava perearstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel, juhul kui eriarstiabi osutatakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi või eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile.
(4) Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.
2010-04-17
Ravikindlustuse seadus
2009-12-31
Ravikindlustuse seadus
2009-07-31
Ravikindlustuse seadus
2009-06-30
Ravikindlustuse seadus
2009-06-18
Ravikindlustuse seadus
2009-01-01
Ravikindlustuse seadus
2008-12-31
Ravikindlustuse seadus
2008-09-30
Ravikindlustuse seadus
2008-08-31
Ravikindlustuse seadus
2008-07-31
Ravikindlustuse seadus
2007-12-31
Ravikindlustuse seadus
2007-01-28
Ravikindlustuse seadus
2006-07-31
Ravikindlustuse seadus
2005-12-31
Ravikindlustuse seadus
2005-11-17
Ravikindlustuse seadus
2002-09-30
RaKS
original version Text at this date