LegalizeReform history
Ravikindlustuse seadus
84 versions
· 2025-12-03
2027-01-31
2026-03-31
2025-12-31
2025-12-12
2025-03-31
2025-01-31
2024-12-31
2024-12-21
2024-06-30
2024-05-14
2023-12-31
2023-12-24
2023-06-30
2023-03-31
2023-01-11
2022-12-31
2022-06-29
2022-05-08
2022-03-31
2022-01-31
2021-12-31
2020-12-31
2020-06-30
2020-05-17
2020-04-30
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-30
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-30
2016-05-13
2016-04-30
2016-02-29
2016-01-08
2015-12-31
2015-08-31
2015-06-30
2015-04-01
2015-03-20
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-06-30
2014-04-25
2014-01-19
2013-12-08
2013-08-31
2013-03-31
2013-01-09
2012-11-30
2012-09-30
2012-07-31
2011-06-06
2011-02-26
2010-12-31
2010-06-30
2010-04-17
Ravikindlustuse seadus
2010-03-31
2009-12-31
Ravikindlustuse seadus
2009-07-31
Ravikindlustuse seadus
2009-06-30
Ravikindlustuse seadus
2009-06-18
Ravikindlustuse seadus
2009-01-01
Ravikindlustuse seadus
2008-12-31
Ravikindlustuse seadus
2008-09-30
Ravikindlustuse seadus
2008-08-31
Ravikindlustuse seadus
2008-07-31
Ravikindlustuse seadus
2007-12-31
Ravikindlustuse seadus
2007-01-28
Ravikindlustuse seadus
2006-07-31
Ravikindlustuse seadus
2005-12-31
Ravikindlustuse seadus
2005-11-17
Ravikindlustuse seadus
2004-12-31
Changes on 2004-12-31
@@ -42,8 +42,14 @@
2) avalikus teenistuses töötav isik, kaadrikaitseväelasena lepingulisse teenistusse võetud või asendusteenistuses olev isik, Riigikogu liige, Vabariigi President ja Vabariigi Valitsuse liige, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus;
[Punkti 3 sõnastus kuni 31. 03. 2005]
3) isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu riik sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel;
[Punkti 3 sõnastus alates 1. 04. 2005]
3) isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel;
4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297) § 9 tähenduses, kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu juriidiline isik sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
5) üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, sealhulgas spordiseaduse (RT I 1998, 61, 982) § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel tasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse või registreeritud elukohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
@@ -78,12 +84,22 @@
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 sätteid ei kohaldata töö- või teenistussuhte peatumise korral ajaks, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
(19) [Paragrahvi 7 sõnastus kuni 31. 03. 2005]
##### § 7. Isiku, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kindlustuskaitse kestus
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale asutus, mille kaudu riik maksab isiku eest sotsiaalmaksu.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik maksis isiku eest sotsiaalmaksu, on kohustatud teatama haigekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul.
(22) [Paragrahvi 7 sõnastus alates 1. 04. 2005]
##### § 7. Isiku, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus, kindlustuskaitse kestus
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi või kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul haigekassale teatama.
##### § 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitse kestus
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest arvestatava kolmekuuse ooteaja möödumisel. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale juriidiline isik.
@@ -104,9 +120,7 @@
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral neljateistkümne kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud.
(5) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isik on pärast kindlustuskaitse lõppemist saanud ravikindlustushüvitisi, teeb haigekassa sotsiaalmaksu maksjale kirjaliku ettepaneku alusetult isikule makstud ravikindlustushüvitised haigekassale hüvitada. Haigekassa ettepaneku mittetäitmisel kohaldatakse Eesti Haigekassa seaduse (RT I 2000, 57, 374) § 4 lõiget 2 ning tehakse ettekirjutus koos hoiatusega.
(6) Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(5) --(6)
##### § 9<sup>1</sup>. Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus
@@ -130,9 +144,7 @@
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> sätteid ei kohaldata ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
(5) Kui käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isik on pärast kindlustuskaitse lõppemist saanud ravikindlustushüvitisi, teeb haigekassa isikule kirjaliku ettepaneku alusetult saadud ravikindlustushüvitised haigekassale hüvitada. Haigekassa ettepaneku mittetäitmisel kohaldatakse Eesti Haigekassa seaduse § 4 lõiget 2 ning tehakse ettekirjutus koos hoiatusega.
(6) Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on haigekassal õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(5) --(6)
##### § 11. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus
@@ -232,7 +244,7 @@
(2) Ravikindlustuse andmekogu kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva.
(3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib haigekassa oma algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, etisikukindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise peale on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul, arvates teate kättesaamisest.
(3) Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib haigekassa oma algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise peale on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul, arvates teate kättesaamisest.
##### § 20. Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus
@@ -326,8 +338,6 @@
2) täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis;
3) sõidukuluhüvitis;
4) täiendav ravimihüvitis.
(4) Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja haigekassa kulul hüvitise saaja arveldusarvele või hüvitise saaja haigekassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arveldusarvele Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arveldusarvele välisriigis.
@@ -356,7 +366,7 @@
4) taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.
(4) Sõidukulu- ja täiskasvanute hambaravi hüvitis makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel välja sõltumata kulutuse toimumise kohast.
(4) Täiskasvanute hambaravi hüvitis makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel välja, sõltumata kulutuse toimumise kohast.
##### § 28. Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud
@@ -418,9 +428,7 @@
##### § 31. Tervishoiuteenuste loetelu muutmine
(119) [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2004]
(1) Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ja loetelust kustutamisel ning tervishoiuteenuste loetelu muutmisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
(1) Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
@@ -430,24 +438,8 @@
4) vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele.
[Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2005]
(1) Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
2) tervishoiuteenuse kulutõhusus;
3) tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga;
4) vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele.
[Lõige 1<sup>1</sup> jõustub 1. 01. 2005]
(1) Kompleksteenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.
(123) [Lõige 1<sup>2</sup> jõustub 1. 01. 2005]
(1) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
@@ -468,21 +460,21 @@
##### § 32. Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine
(130) Kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
(129) Kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
##### § 33. Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
(1) Haigekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, etosutatudhambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.
(1) Haigekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.
(2) Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja hambaraviteenuse osutaja on kohustatud sõlmima kindlustatud isikuga hambaraviteenuse osutamise lepingu, kui:
1) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19-aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde;
2) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19-aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest, etoodatudparanemist ei toimunud, ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist.
2) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19-aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest, et oodatud paranemist ei toimunud, ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist.
##### § 34. Haiguste ennetamine
(133) Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
(132) Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
#### 2. jaotis Ravi rahastamise leping
@@ -526,13 +518,13 @@
(4) Haigekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, vähemalt kolmeaastase tähtajaga.
(141) [Lõige 4<sup>2 </sup>jõustub 1. 04. 2005]
(140) [Lõige 4<sup>2 </sup>jõustub 1. 04. 2005]
(4) Kui haigekassa, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda, sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga.
(5) Haigekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat.
(144) [Lõige 6 kehtetu alates 1. 04. 2005-
(143) [Lõige 6 kehtetu alates 1. 04. 2005 -
]
@@ -540,7 +532,7 @@
##### § 37. Ravi rahastamise lepingu tingimused
(146) Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
(145) Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
@@ -584,7 +576,7 @@
(5) Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust. Haigekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks.
(6) Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, etseeei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi.
(6) Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi.
##### § 39. Kohustuse ülevõtmine
@@ -654,50 +646,20 @@
##### § 42. Piirhind, hinnakokkulepe, omaosaluse alusmäär ja ravimihüvitise maksimaalmäär
(171) [Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2004]
(1) Piirhind on soodustingimustel väljastatavate ravimite loetelusse kantud sama toimeainega ravimite hüvitamise aluseks olev hind.
(173) [Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2005]
(1) Piirhind on ravimite loetelusse kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite hüvitamise aluseks olev hind.
(175) [Lõige 1<sup>1</sup> jõustub 1. 01. 2005]
(1) Piirhinnad kehtestatakse ravimitele juhul, kui ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 kantakse teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või loetellu kantakse samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt.
(177) [Lõige 1<sup>2</sup> jõustub 1. 01. 2005]
(1) Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind, millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks (edaspidi *maksimaalne jaemüügihind* ). Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal.
(1) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Sotsiaalministeeriumile edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(180) [Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2004]
(2) Ravimite piirhinna kehtestab sotsiaalminister määrusega, võttes arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõtet.
(182) [Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2005]
(2) Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad kehtestab sotsiaalminister määrusega, võttes arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatut.
(184) [Lõige 2<sup>1</sup> jõustub 1. 01. 2005]
(2) Ravimite piirhinnad kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(186) [Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2004]
(3) Piirhinnast madalama hinnatasemega ravimitele ja juhul, kui Ravimiametis on registreeritud ainult üks sama toimeainega ravim, kehtestatakse hind hinnakokkuleppega.
(188) [Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2005]
(3) Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, kehtestatakse hind hinnakokkuleppega.
(190) [Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2004]
(4) Hinnakokkulepe on sotsiaalministri ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast odavama jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügihinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 90 või 75.
(192) [Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2005]
(4) Hinnakokkulepe on sotsiaalministri ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100 või 75.
(5) Omaosaluse alusmäära ja ravimihüvitise maksimaalmäära kehtestab sotsiaalminister määrusega, võttes muu hulgas arvesse käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõtet.
@@ -910,7 +872,7 @@
(1) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on:
1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, etkindlustatudisik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust;
1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust;
2) kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin;
@@ -1054,8 +1016,6 @@
5) kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu;
6) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isikul on sotsiaalmaksu avansilise makse võlgnevus töövõimetuslehe haigekassale väljamaksmiseks esitamise kuupäeval.
(2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.
(3) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast alates.
@@ -1084,7 +1044,7 @@
##### § 62. Haigekassa õigused ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel
(1) Haigekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, etisikulpuudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on haigekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast.
(1) Haigekassa võib otsusega pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul puudub õigus hüvitist saada. Kui kahtlus osutub põhjendamatuks, on haigekassa kohustatud tasuma viivist alates käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 sätestatud tähtajast.
(2) Haigekassa on kohustatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist andma kindlustatud isikule vähemalt viie kalendripäeva pikkuse tähtaja asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
@@ -1108,19 +1068,15 @@
(4) Hambaraviteenuse hüvitis makstakse välja haigekassa kulul hüvitise saaja arveldusarvele või hüvitise saaja haigekassas või tervishoiuteenuse osutaja juures vormistatud kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arveldusarvele Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arveldusarvele välisriigis.
##### § 64. Sõidukuluhüvitis
(1) Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule mitterahaliste ravikindlustushüvitiste saamisega seoses ühe kalendriaasta jooksul sõidukulude eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.
(2) Haigekassa võib hüvitada kindlustatud isikule mitterahaliste ravikindlustushüvitiste saamisega seoses sõidukulude eest tasutud summa üle sotsiaalministri kehtestatud määra, kui tegemist on käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud juhtumiga.
##### § 64.
##### § 65. Täiskasvanute hambaravihüvitise alusdokumendid
(302) Täiskasvanute hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
##### § 66. Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise ja sõidukuluhüvitise seotus ajavahemikuga
(303) Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kalendriaastas õigust saada täiskasvanute hambaraviteenuse või sõidukuluhüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, etkindlustatudisik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmises kalendriaastas makstavat hüvitist ei suurendata.
(284) Täiskasvanute hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
##### § 66. Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise seotus ajavahemikuga
(285) Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kalendriaastas õigust saada täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, et kindlustatud isik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmises kalendriaastas makstavat hüvitist ei suurendata.
#### 6. jagu Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus
@@ -1164,7 +1120,13 @@
(4) Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutava tervishoiutöötaja juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.
(5) Ambulatoorse eriarstiabi osutaja ei või visiiditasu nõuda rasedalt alates raseduse 12. nädalast ja alla kaheaastaselt kindlustatud isikult.
(5) Visiiditasu ei või nõuda, kui:
1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale alates raseduse 12. nädalast;
2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule;
3) vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine.
##### § 71. Voodipäevatasu
@@ -1200,9 +1162,7 @@
### 4. peatükk MUUDATUSED SEADUSTES
§-d
74--87. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§-d 74--87. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
### 5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE
@@ -1266,5 +1226,3 @@
(4) Käesoleva seaduse § 30 lõige 4 jõustub 2003. aasta 1. juulil.
(5) Käesoleva seaduse § 64 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.
2004-11-30
2004-07-31
2004-06-30
2004-04-30
2003-12-31
2003-03-09
2002-09-30
RaKS
original version
Text at this date