LegalizeReform history
Ravikindlustuse seadus
84 versions
· 2025-12-03
2027-01-31
2026-03-31
2025-12-31
2025-12-12
2025-03-31
2025-01-31
2024-12-31
2024-12-21
2024-06-30
2024-05-14
2023-12-31
2023-12-24
2023-06-30
2023-03-31
2023-01-11
2022-12-31
2022-06-29
2022-05-08
2022-03-31
2022-01-31
2021-12-31
2020-12-31
2020-06-30
2020-05-17
2020-04-30
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-30
2017-12-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-30
2016-05-13
2016-04-30
2016-02-29
2016-01-08
2015-12-31
2015-08-31
2015-06-30
2015-04-01
2015-03-20
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-06-30
2014-04-25
2014-01-19
2013-12-08
2013-08-31
2013-03-31
2013-01-09
2012-11-30
2012-09-30
2012-07-31
2011-06-06
2011-02-26
2010-12-31
2010-06-30
2010-04-17
Ravikindlustuse seadus
2010-03-31
2009-12-31
Ravikindlustuse seadus
2009-07-31
Ravikindlustuse seadus
2009-06-30
Ravikindlustuse seadus
2009-06-18
Ravikindlustuse seadus
2009-01-01
Ravikindlustuse seadus
2008-12-31
Ravikindlustuse seadus
2008-09-30
Ravikindlustuse seadus
2008-08-31
Ravikindlustuse seadus
2008-07-31
Ravikindlustuse seadus
2007-12-31
Ravikindlustuse seadus
2007-01-28
Ravikindlustuse seadus
2006-07-31
Ravikindlustuse seadus
2005-12-31
Ravikindlustuse seadus
2005-11-17
Ravikindlustuse seadus
2004-12-31
2004-11-30
2004-07-31
2004-06-30
2004-04-30
2003-12-31
2003-03-09
Changes on 2003-03-09
@@ -4,7 +4,7 @@
##### § 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust (edaspidi * ravikindlustus*).
(1) Käesolev seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust (edaspidi *ravikindlustus*).
(2) Käesoleva seaduse ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohaldatakse välislepingus sätestatut.
@@ -18,7 +18,7 @@
##### § 3. Kindlustusandja
(1) Ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa (edaspidi * haigekassa*).
(1) Ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa (edaspidi *haigekassa*).
(2) Kindlustatud isik valib haigekassa piirkondliku struktuuriüksuse, mille kindlustatud isikute nimekirja ta kantakse.
@@ -60,7 +60,7 @@
4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;
5) koolitusluba omavas õppeasutuses õppiv õpilane kuni 24 aasta vanuseni ja statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv üliõpilane.
5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane ning üliõpilane.
#### 2. jagu Kindlustuskaitse kestus
@@ -136,7 +136,9 @@
(1) Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel püsiva töövõimetuse lõppemisest, kui püsiva töövõimetuse lõppemine ei ole seotud vanaduspensioniikka jõudmisega.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest. Kui isik, välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu muus õppevormis õppiv isik, ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava täitmiseks ette nähtud nominaalõppeajal või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse ühe kuu möödumisel nominaalõppeaja möödumisest, väljaheitmisest või eksmatrikuleerimisest.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane saab õppekava nominaalkestuse jooksul 24-aastaseks, lõpeb tema kindlustuskaitse kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest.
(2) Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava nominaalkestuse jooksul või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandav õpilane ning üliõpilane (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel.
(3) Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Sotsiaalminister kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
@@ -376,7 +378,7 @@
##### § 30. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
(1) Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi * tervishoiuteenuste loetelu*) kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sotsiaalministri ettepanekul, millele on lisatud haigekassa nõukogu kirjalik arvamus ettepaneku kohta.
(1) Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi *tervishoiuteenuste loetelu*) kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sotsiaalministri ettepanekul, millele on lisatud haigekassa nõukogu kirjalik arvamus ettepaneku kohta.
(2) Tervishoiuteenuste loetellu kantakse:
@@ -426,7 +428,7 @@
##### § 32. Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine
(117) Kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
(118) Kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.
##### § 33. Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
@@ -440,7 +442,7 @@
##### § 34. Haiguste ennetamine
(120) Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
(121) Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises haigekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
#### 2. jaotis Ravi rahastamise leping
@@ -486,7 +488,7 @@
##### § 37. Ravi rahastamise lepingu tingimused
(129) Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
(130) Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
1) lepingu tähtaeg;
@@ -572,7 +574,7 @@
##### § 41. Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul
(1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja haigekassa ravimite loetellu (edaspidi *ravimite loetelu*) kantud ravimite ja imikute toitesegude (edaspidi *ravim*) jaemüügi eest.
(1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja haigekassa ravimite loetellu (edaspidi *ravimite loetelu* ) kantud ravimite ja imikute toitesegude (edaspidi *ravim*) jaemüügi eest.
(2) Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab sotsiaalministri määrusega ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97) alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel) ja hambaarstil. Retsepti väljastanud arst ja hambaarst vastutavad retsepti väljastamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest.
@@ -814,7 +816,7 @@
3) kindlustatud isiku töötingimuste ajutine kergendamine või ajutiselt teisele tööle üleviimine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 62 või 63 alusel ning teenistustingimuste ajutine kergendamine või ajutiselt teisele ametikohale üleviimine avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117) § 51 alusel;
4) kindlustatud isiku ajutiselt töökohustuste täitmisest vabastamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse§ 62 või 63 alusel ja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel.
4) kindlustatud isiku ajutiselt töökohustuste täitmisest vabastamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse§62 või 63 alusel ja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel.
(2) Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule sünnitushüvitist, on kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus. Sünnitushüvitist makstakse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud isikutele ilma rasedus- ja sünnituspuhkuseta.
@@ -1008,11 +1010,11 @@
##### § 65. Täiskasvanute hambaravihüvitise alusdokumendid
(260) Täiskasvanute hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(261) Täiskasvanute hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu ja neis sisalduvate andmete koosseisu ning dokumentide esitamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
##### § 66. Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise ja sõidukuluhüvitise seotus ajavahemikuga
(261) Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kalendriaastas õigust saada täiskasvanute hambaraviteenuse või sõidukuluhüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, et kindlustatud isik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmises kalendriaastas makstavat hüvitist ei suurendata.
(262) Kui kindlustatud isikul ei tekkinud kalendriaastas õigust saada täiskasvanute hambaraviteenuse või sõidukuluhüvitist osaliselt või täies ulatuses seetõttu, et kindlustatud isik ei kandnud hüvitatavaid kulusid või kandis neid hüvitatavast määrast vähem, siis saamata jäänud hüvitise või hüvitise saamata jäänud osa võrra järgmises kalendriaastas makstavat hüvitist ei suurendata.
#### 6. jagu Lisatasu ja kindlustatud isiku täiendav omaosalus
@@ -1040,7 +1042,7 @@
##### § 69. Visiiditasu koduvisiidi eest
(269) Üldarstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest.
(270) Üldarstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest.
##### § 70. Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel
@@ -1084,201 +1086,7 @@
### 4. peatükk MUUDATUSED SEADUSTES
##### § 74. Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse kehtetuks tunnistamine
(286) Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675; 2001, 42, 233; 47, 260) tunnistatakse kehtetuks.
##### § 75. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmine
(287) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 62 lõikes 2 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; RT I 1994, 23, 387; 1997, 28, 425)» sõnadega «ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377)» ja kogu seaduse tekstis sõnad «Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus» sõnadega «ravikindlustuse seadus» vastavas käändes.
##### § 76. Palgaseaduse muutmine
(288) Palgaseadust (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287) täiendatakse §-ga 24<sup>
2</sup> järgmises sõnastuses:
(289) « § 24<sup>2</sup>. Tagatised ajutise töövõimetuse korral
(290) Tööandja on kohustatud jätkama palga maksmist töötaja ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 51 lõikes 1 sätestatud juhtudel töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse esimesel päeval, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.»
##### § 77. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
(291) Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117) § 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(292) « § 51. Ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine ja ametniku ajutine üleviimine raseduse ajaks
(1) Ametnikul on arsti vormistatud haiguslehe alusel raseduse ajaks õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele üleviimisele teisele ametikohale, välja arvatud konkursi korras täidetav ametikoht. Palgavahe hüvitatakse ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377) sätestatud korras.
(2) Kui ametiasutuse asukohajärgne tööinspektor on tuvastanud käesoleva seaduse lõikes 1 sätestatud teenistustingimuste kergendamise või üleviimise võimatuse, vabastatakse ametnik haiguslehel näidatud ajaks teenistuskohustuste täitmisest ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.»
##### § 78. Ravimiseaduse muutmine
(295) Ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97) § 9 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(296) « (6) Sotsiaalminister kehtestab ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise korra ning retsepti vormi.»
##### § 79. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine
(297) Psühhiaatrilise abi seaduse (RT I 1997, 16, 260; 1999, 31, 425; 2001, 50, 284; 53, 309) §-s 18 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276; 1994, 23, 387)» sõnadega «ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377)».
##### § 80. Riigilõivuseaduse muutmine
(298) Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 53, 310; 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316) § 16 lõike 1 punkti 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(299) « 15) Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste sissenõudmise asjades.»
##### § 81. Tulumaksuseaduse muutmine
(300) Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297) § 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(301) « (1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitis.»
##### § 82. Eesti Haigekassa seaduse muutmine
(302) Eesti Haigekassa seadust (RT I 2000, 57, 374) muudetakse järgmiselt:
1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «raviteenus» sõnaga «tervishoiuteenus» vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusele (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397)» sõnadega «ravikindlustuse seadusele (RT I 2002, 62, 377)» ja kogu seaduse tekstis sõnad «Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus» sõnadega «ravikindlustuse seadus» vastavas käändes;
3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) peab ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja käesolevast seadusest ning ravikindlustuse seadusest tulenevate muude ülesannete täitmiseks ravikindlustuse andmekogu kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) ja andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77);»;
4) paragrahvi 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Haigekassa võib sotsiaalmaksu maksjalt haigekassa kasuks sisse nõuda kulud, mida haigekassa on kandnud kindlustatud isiku ravikindlustushüvitiste tasumisel, kui sotsiaalmaksu maksja maksuvõlg on kestnud vähemalt 14 kalendripäeva ja maksuvõlg ei ole ajatatud. Nimetatud kulude tasumine ei vabasta sotsiaalmaksu maksjat sotsiaalmaksu maksmise kohustusest.»;
6) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) Vabariigi Valitsuse või sotsiaalministri kehtestatud ravikindlustushüvitiste piirhindu ja piirmäärasid reguleerivad õigusaktid või sõlmitud hinnakokkulepped ei võimalda haigekassal täita oma lepingulisi kohustusi või maksta ravikindlustushüvitisi.»;
7) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) kuulates ära juhatuse arvamuse, teeb sotsiaalministrile ettepaneku teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseks või muutmiseks;»;
8) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktidega 2<sup>
1</sup>–2<sup>3</sup> järgmises sõnastuses:
« 2<sup>1</sup>) kinnitab ravijärjekorra maksimumpikkuse;
2<sup>
2</sup>) teeb sotsiaalministrile ettepaneku Eesti Haigekassa meditsiiniliste abivahendite loetelu kehtestamiseks;
2<sup>3</sup>) kinnitab ravikindlustuse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused ja § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused;»;
9) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) kehtestab juhatuse ettepanekul ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse;»;
10) paragrahvi 17 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu aseesimeest saab valida ja käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2<sup>1</sup>, 2<sup>2</sup>, 3, 8 ning 10 sätestatud otsuseid saab vastu võtta ainult nõukogu koosolekul.»;
11) paragrahvi 17 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 3, 8 ja 10 sätestatud otsuste vastuvõtmisel on vajalik vähemalt 2/3 nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolek ning nõukogu esimehe kohalolek. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2<sup>1</sup> ja 3 ettenähtud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu esimehe nõusolek.»;
12) paragrahvi 36 lõikes 7 asendatakse sõnad «haigekassa ülalpidamise kuludeks» sõnadega «haigekassa tegevuskuludeks»;
13) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Haigekassa kassatagavara on haigekassa likviidsed finantsvahendid, välja arvatud reservkapitali kattevara, mida kasutatakse haigekassa rahavoogude juhtimiseks.»;
14) paragrahvi 37 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
15) täiendatakse §-ga 39<sup>1 </sup>järgmises sõnastuses:
« § 39<sup>1</sup>. Riskireserv
(1) Haigekassa riskireserv on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile võetud kohustustest tulenevate riskide vähendamiseks.
(2) Riskireservi suurus on 2 protsenti haigekassa ravikindlustuse eelarve mahust.
(3) Riskireservi võib kasutusele võtta haigekassa nõukogu otsusega.»
##### § 83. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
(306) Sotsiaalmaksuseadust (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284) muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
« 8) ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest riik ei maksa sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 1 alusel;
9) sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 23<sup>
1</sup> alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik.»;
2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 6, 8 ja 9 sätestatud juhtudel ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.»
##### § 84. Puhkuseseaduse muutmine
(307) Puhkuseseadust (RT I 2001, 42, 233) muudetakse järgmiselt:
1) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 27. Rasedus- ja sünnituspuhkus
(1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
(2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva.
(3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega.
(4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele (RT I 2002, 62, 377).»;
2) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 28. Lapsendaja puhkus
Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.»
##### § 85. Riigivastutuse seaduse muutmine
(312) Riigivastutuse seaduse (RT I 2001, 47, 260) § 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(313) « (3) Eesti Haigekassal on tagasinõudeõigus avaliku võimu kandja poolt kindlustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju puhul Eesti Haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses. Nõue esitatakse käesoleva seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud korras.»
##### § 86. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
(314) Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (RT I 2001, 50, 284) muudetakse järgmiselt:
1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus» sõnadega «ravikindlustuse seadus» vastavas käändes;
2) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele (RT I 2002, 62, 377).»;
3) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Eesti Haigekassa sõlmib isikuga, kes peab haiglate loetelus nimetatud haiglat, vähemalt viieaastase tähtajaga lepingu selles haiglas osutatavate tervishoiuteenuste rahastamise üldiste tingimuste kohta. Eesti Haigekassa sõlmib isikuga, kes peab haiglate loetelus nimetamata haiglat, kuni kolmeaastase tähtajaga lepingu selles haiglas osutatavate tervishoiuteenuste rahastamise üldiste tingimuste kohta.»;
4) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
« 9) tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile eksperdihinnangu andmise korra.»;
5) paragrahvi 58 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Harju maavanemal on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine Tallinna linnas tegutsevate perearstide osas halduslepinguga üle Tallinna linnale, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 60–62 sätestatud ülesannete täitmine.»
##### § 87. Käibemaksuseaduse muutmine
(315) Käibemaksuseadust (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284) muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) Vabariigi Valitsuse või tema volitusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) või ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) tähenduses;»;
2) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) ravikindlustuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus nimetatud tervishoiuteenus, samuti Vabariigi Valitsuse või tema volitusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud inimorgan või -kude, rinnapiim, inimveri või inimverest valmistatud veretoode;».
§-d 74--87. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
### 5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE
@@ -1324,6 +1132,12 @@
(10) Kuni käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 jõustumiseni 2003. aasta 1. aprillil maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 60 protsenti statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise ja alla 10-aastase lapse haiglas põetamise korral.
(11) Kindlustatud isikuga käesoleva seaduse alusel võrdsustatud isikuks ei loeta enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastu võetud:
1) kaugõppe õppevormis (välja arvatud meditsiinilistel näidustustel) õppivat üliõpilast;
2) õhtuõppe või kaugõppe õppevormis keskhariduse baasil kutsekeskharidust omandavat vähemalt 24-aastast õpilast (välja arvatud, kui ta saab 24-aastaseks õppekava nominaalkestuse jooksul).
##### § 90. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. oktoobril.
2002-09-30
RaKS
original version
Text at this date