Reform history
Erakooliseadus
47 versions
· 2002-05-31 — 2026-12-31
2026-12-31
2025-08-31
2024-08-31
2019-08-31
2019-03-14
2018-12-31
2018-01-31
2017-08-31
2017-06-30
2016-12-31
2016-06-25
2015-12-31
2015-06-30
2015-03-20
2014-06-30
2013-12-22
2013-08-31
2013-06-30
2013-05-05
2012-12-31
2011-12-31
2011-08-31
2011-07-17
2011-06-30
2011-01-01
2010-12-31
2010-11-17
2010-08-31
2010-03-07
2009-10-22
2008-08-31
2007-08-31
2007-07-19
2007-01-25
2006-11-02
2006-08-31
2005-12-31
2005-06-02
2004-11-18
2004-08-31
2004-07-04
2004-05-06
2003-03-09
2002-12-31
2002-07-31
2002-06-30
2002-05-31
EraKS
original version
Text at this date
Changes on 2018-12-31
@@ -96,7 +96,7 @@
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õppetöö läbiviimisel huvikoolis.
(4) Kutseõppe läbiviimise õigus on ettevõtjale kolmeks aastaks antud tegevusluba, mille alusel võib läbi viia kutseõpet asjaomases õppekavarühmas.
(4) Kutseõppe läbiviimise õigus antakse ettevõtjale tähtajalise või tähtajatu tegevusloaga, mille alusel on tal õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas.
(5) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õigus on ettevõtjal, kellele vastavalt käesoleva seaduse §-le 5<sup>1</sup> on antud tegevusluba.
@@ -190,22 +190,6 @@
##### § 5<sup>3</sup>. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine
(1) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi kutseõppeasutuse seaduse §-s 13 ja selle lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist.
(3) Akrediteerimise tulemuste ja hindamisnõukogu ettepaneku alusel teeb valdkonna eest vastutav minister ühe järgmistest otsustest:
1) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kuue aasta võrra;
2) pikendab kutseõppe läbiviimise õigust õppekavarühmas kolme aasta võrra;
3) keeldub kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest.
(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 5<sup>6</sup> lõike 1 punkti 2, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 2 alusel, milles kool ei ole tähtaegselt taotlenud õppe läbiviimise õiguse pikendamist või milles on õppe läbiviimise õiguse pikendamisest keeldutud, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuse jõustumisest.
(5) Kui kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamisest on keeldutud, lõpetab erakool kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumisel õppe asjaomases õppekavarühmas ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses.
##### § 5<sup>4</sup>. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.
@@ -270,7 +254,7 @@
1) 12 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates ei ole õppetööd alustatud või õppetöö on olnud peatatud 12 kuud järjest;
2) kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamise taotlemisel või akrediteerimisel on esitatud valeandmeid.
2) kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemisel, ekspertiisi käigus või kvaliteedi hindamisel on esitatud valeandmeid.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.
@@ -334,7 +318,9 @@
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
(6) Kutseõppe läbiviimise õiguse andmisel tehakse taotluse hindamiseks ekspertiis kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(6) Kutseõppe läbiviimise õiguse taotlemine ja andmine ning õppekavarühma ekspertiis toimuvad kutseõppeasutuse seaduse §-des 9–12 kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(7) Kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 14<sup>1</sup> sätestatule.
##### § 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
@@ -614,13 +600,13 @@
(2) Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikes 6 nimetatud õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad toetuste kasutamiseks lepingu.
(2) Erakooli õppekulu riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 45 lõikes 4 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud korras.
(3) Kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel, tingimustel ja korras.
(2) Erakooli õppekulu kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 8 alusel loodud koolituskohtade ulatuses kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 11 sätestatud tingimustel erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Erakooli muud kulud kaetakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel kehtestatud korras.
(3) Kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus kutseõppeasutustele, riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alustel, tingimustel ja korras.
(4) Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.
(5) Riiklikust koolitustellimusest ja tegevustoetusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks.
(5) Tegevustoetusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks.
(6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti. Eraüldhariduskooli pidaja võib tõsta õppemaksu suurust üle 10 protsendi kahe õppeaasta vahel, kui eraüldhariduskooli pidaja ja õpilase või tema seadusliku esindaja vaheline leping ei sätesta teisiti.
@@ -880,6 +866,10 @@
(2) Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekavarühm akrediteerimist korraldava asutuse koostatud ajagraafiku alusel.
(3) Õppekavarühmadele, mille kohta koolil on 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks, loetakse antuks tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanute kutseõppe kvaliteeti hinnatakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 14<sup>1</sup> sätestatule.
(4) Õppekavarühmades, milles koolil on 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-s 11 sätestatule. Ekspertiisi kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium.
##### § 42. Kutseõppeasutuse nõunike kogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 21<sup>2</sup> nimetatud nõunike kogu moodustatakse kutseõppeasutuses 2014. aasta 1. jaanuariks.