LegalizeReform history
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
94 versions
· 2002-05-31 — 2026-12-31
2026-12-31
2026-09-30
2026-03-31
2025-12-31
2025-08-31
2024-12-31
2024-11-28
2024-10-31
2024-10-17
2024-06-30
2024-06-29
2024-03-20
2023-12-31
2023-12-24
2023-09-30
2023-03-31
2022-12-31
2022-10-10
2022-06-30
2022-06-29
2022-06-26
2022-06-16
2022-03-31
2021-12-31
2021-06-27
2021-04-30
2020-12-31
2020-05-17
2020-04-30
2020-01-31
2019-08-31
2019-03-14
2019-02-10
2018-12-31
2018-11-10
2018-05-22
2017-12-31
2017-06-30
2017-03-02
2016-12-31
2016-02-29
2016-01-17
2016-01-08
2015-12-31
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-07-31
2014-06-30
2014-06-08
2014-04-24
2013-12-31
2013-12-22
2013-12-08
2013-08-31
2013-06-20
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-08-31
2012-07-31
2012-07-13
2012-07-08
2012-05-31
2011-08-31
2011-04-04
2011-03-19
2011-01-14
2010-12-31
2010-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2010-03-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-07-23
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-01-27
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2007-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2006-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-12-31
2005-11-17
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-02-28
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2004-12-30
2004-11-30
2004-07-31
2004-04-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-10-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-03-31
2002-12-31
2002-09-30
2002-07-31
2002-07-08
2002-05-31
TTKS
original version
Text at this date
Changes on 2024-11-28
@@ -596,7 +596,7 @@
(2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.
(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru (edaspidi *riigi tervishoiuvaru*) käitlemise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.
(4) Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab
@@ -1390,7 +1390,7 @@
(1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
2) hädaolukorra seaduse § 18<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi varu moodustamist, haldamist ja uuendamist;
2) riigi tervishoiuvaru moodustamist, haldamist, uuendamist ja kasutuselevõtmist;
2<sup>1</sup>) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
@@ -1536,84 +1536,80 @@
;
4) ;
11) hädaolukorra seaduse § 18<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi varu
4) .
(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras.
##### § 57. Terviseameti ja Tervisekassa ülesanded
(1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Terviseamet.
(1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Tervisekassa.
(3) Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 8<sup>1</sup> lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta.
(3) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada nimistu alusel perearstiabi osutav äriühing Tervisekassa otsuse alusel:
1) tervisekeskuses või
2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistu jaoks ei ole võimalik leida asendavat arsti ega tervisekeskust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korral, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta. Kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on tervishoiu strateegilisi suundi arvestades vajalik, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.
(3) Tervisekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, perearstiabi osutava isiku, perearstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.
##### § 57<sup>1</sup>. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded
(1) Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse ülesanne.
(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.
##### § 57<sup>2</sup>. Riigi antidootide varu moodustamine, hoidmine, kasutamine ja uuendamine
(1) Riigi antidootide varu (edaspidi *antidootide varu*) on elu ohustavate mürgistuste raviks vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavate vastumürkide kogum.
(2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.
(3) Tervisekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise.
(4) Tervisekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist.
(5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta.
(6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Tervisekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.
##### § 57<sup>3</sup>. Tervisetehnoloogiate hindamine
(1) Sotsiaalministeerium koordineerib tervisetehnoloogiate hindamisega tegelevaid asutusi ja isikuid ühendava tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku tegevust. Nimetatud võrgustik põhineb hea valitsemistava põhimõttel, mis hõlmab läbipaistvust, objektiivsust, eksperdihinnangute sõltumatust, õiglasi menetlusi ja asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega.
(2) Tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku loomise eesmärk on:
1) toetada koostööd asutuste ja isikute vahel;
2) toetada võrgustiku liikmeid objektiivse, usaldusväärse, õigeaegse, läbipaistva, võrreldava ja edastamiskõlbliku teabe koostamisel tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe ning vajaduse korral lühi- ja pikaajalise tõhususe kohta ning võimaldada kõnealuse teabe vahetamist asutuste ja isikute vahel;
3) toetada vahetatava teabe sisu ja liigi analüüsimist;
4) vältida hinnangute kordamist;
5) anda vajaduse korral Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile ja Tervise Arengu Instituudile arvamus hüvitatavate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu koostamisel, ravimite ja immuunpreparaatide hankimisel ning rahvatervise programmide koostamisel.
##### § 57<sup>4</sup>. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru
(1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja tagavad tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru suuruse, moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab
.
(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras.
##### § 57. Terviseameti ja Tervisekassa ülesanded
(1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Terviseamet.
(1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Tervisekassa.
(3) Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 8<sup>1</sup> lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta.
(3) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada nimistu alusel perearstiabi osutav äriühing Tervisekassa otsuse alusel:
1) tervisekeskuses või
2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistu jaoks ei ole võimalik leida asendavat arsti ega tervisekeskust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korral, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta. Kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on tervishoiu strateegilisi suundi arvestades vajalik, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.
(3) Tervisekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3<sup>3</sup> nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, perearstiabi osutava isiku, perearstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.
##### § 57<sup>1</sup>. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded
(1) Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse ülesanne.
(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.
##### § 57<sup>2</sup>. Riigi antidootide varu moodustamine, hoidmine, kasutamine ja uuendamine
(1) Riigi antidootide varu (edaspidi *antidootide varu*) on elu ohustavate mürgistuste raviks vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavate vastumürkide kogum.
(2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.
(3) Tervisekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise.
(4) Tervisekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist.
(5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta.
(6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Tervisekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.
##### § 57<sup>3</sup>. Tervisetehnoloogiate hindamine
(1) Sotsiaalministeerium koordineerib tervisetehnoloogiate hindamisega tegelevaid asutusi ja isikuid ühendava tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku tegevust. Nimetatud võrgustik põhineb hea valitsemistava põhimõttel, mis hõlmab läbipaistvust, objektiivsust, eksperdihinnangute sõltumatust, õiglasi menetlusi ja asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega.
(2) Tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku loomise eesmärk on:
1) toetada koostööd asutuste ja isikute vahel;
2) toetada võrgustiku liikmeid objektiivse, usaldusväärse, õigeaegse, läbipaistva, võrreldava ja edastamiskõlbliku teabe koostamisel tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe ning vajaduse korral lühi- ja pikaajalise tõhususe kohta ning võimaldada kõnealuse teabe vahetamist asutuste ja isikute vahel;
3) toetada vahetatava teabe sisu ja liigi analüüsimist;
4) vältida hinnangute kordamist;
5) anda vajaduse korral Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile ja Tervise Arengu Instituudile arvamus hüvitatavate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu koostamisel, ravimite ja immuunpreparaatide hankimisel ning rahvatervise programmide koostamisel.
##### § 57<sup>4</sup>. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru
(1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja tagavad tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru suuruse, moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab
.
##### § 57<sup>5</sup>. Patsiendiohutuse andmekogu
(1) Patsiendiohutuse andmekogu peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks.
@@ -1654,6 +1650,24 @@
(10) Andmekogu vastutav töötleja on Terviseamet.
##### § 57<sup>6</sup>. Riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine
(1) Riigi tervishoiuvaru on tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, hädaolukorraks, eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks valmistumiseks ning olukorra lahendamiseks vajaminevad ravimid, meditsiiniseadmed ja muud tervishoius kriitiliselt vajalikud vahendid. Riigi tervishoiuvaru moodustab, seda haldab ja uuendab ning selle kasutuselevõtmise korraldab riigi osalusel asutatud piirkondlik haigla (edaspidi *varu haldaja*).
(2) Riigi tervishoiuvaru on varu haldaja omandis.
(3) Riigi tervishoiuvaru moodustamise metoodika otsustab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga, võttes arvesse ohuhinnangud, varu haldajate võimekuse varu hoida ja uuendada ning muu olulise teabe.
(4) Riigi tervishoiuvaru moodustamise aluseks on Terviseameti otsus, mis sisaldab muu hulgas varu jaotuse varu haldajate vahel.
(5) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest ja haiglaapteegile varu müügist laekunud vahendite arvelt.
(6) Varu kasutuselevõtmise otsustab Terviseamet käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest lähtudes ja teavitab sellest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid.
(7) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
##### § 58. Maavanema ülesanded
##### § 58<sup>1</sup>. Tervishoiukorraldus riigikaitseks valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
@@ -1672,7 +1686,7 @@
(4) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel Terviseamet:
1) kavandab koostöös Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoniga kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist;
1) kavandab koostöös Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoniga kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigi tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist;
2) kavandab kooskõlas riigikaitseseaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate poolt töökohustuse täitmise korraldust kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning peab selle üle arvestust tervishoiukorralduse infosüsteemis;
@@ -1708,7 +1722,7 @@
3) annab valdkonna eest vastutava ministri otsustest lähtuvalt tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;
4) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise.
4) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise, lähtudes käesoleva seaduse § 57<sup>6</sup> lõikest 6.
(10) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuse osutaja:
@@ -1740,7 +1754,9 @@
4) annab haldusakte vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6;
5) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise.
5) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;
6) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise, lähtudes käesoleva seaduse § 57<sup>6</sup> lõikest 6.
(3) Hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra ohu korral kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja:
@@ -2090,6 +2106,12 @@
(1) Sotsiaalministeerium teeb hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks järelhindamise käesoleva seaduse § 57 lõike 3<sup>3</sup> punktis 2 ja lõikes 3<sup>5</sup> sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku poolt tervisekeskuse väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse osutamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud sätete muutmiseks.
##### § 72<sup>11</sup>. Käesoleva seaduse § 57<sup>6</sup> rakendamine
(1) Enne käesoleva seaduse § 57<sup>6</sup> jõustumist hädaolukorra seaduse § 18<sup>1</sup> lõike 6 tähenduses varusse kuulunud Terviseameti haldamisel olnud tervishoiuvaldkonna varu antakse tasuta üle riigi osalusel asutatud piirkondlikule haiglale kolme kuu jooksul § 57<sup>6</sup> jõustumisest arvates.
(2) Terviseamet võtab käesoleva seaduse § 57<sup>6</sup> lõikes 4 nimetatud otsuse vastu ühe kuu jooksul § 57<sup>6</sup> jõustumisest arvates.
##### § 73. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.