Reform history

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

94 versions · 2002-05-31 — 2026-12-31
2010-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2010-03-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-07-23
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-01-27
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2007-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2006-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-11-17
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-02-28
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2004-04-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-10-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2002-05-31
TTKS
original version Text at this date

Changes on 2022-03-31

@@ -260,7 +260,7 @@
(6) Pikaajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.
(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja lapsehoolduspuhkuse korral lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni.
(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja vanemapuhkuse korral vanemapuhkuse lõppemiseni.
(8) Perearsti asendaja on kohustatud viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama perearsti ja Terviseametit perearsti asendamise ennetähtaegsest või erakorralisest lõppemisest.
@@ -1338,13 +1338,13 @@
##### § 54<sup>2</sup>. Lähtetoetuse suurus ning lähtetoetuse taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine
(1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile lähtetoetuse taotluse hiljemalt viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates. Eriarstiabi eriala omandamise järel rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.
(1) Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile lähtetoetuse taotluse hiljemalt viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates. Eriarstiabi eriala omandamise järel emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslasest arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.
(2) Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.
(3) Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot.
(5) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõigetes 2–4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest. Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõigetes 2–4 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.
(5) Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõigetes 2–4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest. Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti vanemapuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõigetes 2–4 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.
(6) Lähtetoetust saanud arst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel.