LegalizeReform history
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
94 versions
· 2002-05-31 — 2026-12-31
2026-12-31
2026-09-30
2026-03-31
2025-12-31
2025-08-31
2024-12-31
2024-11-28
2024-10-31
2024-10-17
2024-06-30
2024-06-29
2024-03-20
2023-12-31
2023-12-24
2023-09-30
2023-03-31
2022-12-31
2022-10-10
2022-06-30
2022-06-29
2022-06-26
2022-06-16
2022-03-31
2021-12-31
2021-06-27
2021-04-30
2020-12-31
2020-05-17
2020-04-30
2020-01-31
2019-08-31
2019-03-14
2019-02-10
2018-12-31
2018-11-10
2018-05-22
2017-12-31
2017-06-30
2017-03-02
2016-12-31
2016-02-29
2016-01-17
2016-01-08
2015-12-31
2015-02-28
2014-12-31
2014-10-17
2014-07-31
2014-06-30
2014-06-08
2014-04-24
2013-12-31
2013-12-22
2013-12-08
2013-08-31
2013-06-20
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-08-31
2012-07-31
2012-07-13
2012-07-08
2012-05-31
2011-08-31
2011-04-04
2011-03-19
2011-01-14
2010-12-31
2010-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2010-03-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-07-23
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2009-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-08-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-06-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2008-01-27
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2007-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2006-12-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-12-31
2005-11-17
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2005-02-28
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2004-12-30
2004-11-30
2004-07-31
2004-04-30
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-10-31
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
2003-03-31
2002-12-31
2002-09-30
2002-07-31
2002-07-08
2002-05-31
TTKS
original version
Text at this date
Changes on 2022-06-30
@@ -188,9 +188,9 @@
(3) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoht on rahvastikuregistri alusel Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.
(3) Kui vastsündinu ema ei ole registreeritud perearsti nimistusse, registreeritakse laps vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel avalduses märgitud perearsti nimistusse või määrab lapsele perearsti Terviseamet.
(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ja Terviseameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4<sup>1</sup> sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel määratud isikutest.
(3) Kui vastsündinu ema ei ole registreeritud perearsti nimistusse, registreeritakse laps vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel avalduses märgitud perearsti nimistusse või määrab lapsele perearsti Eesti Haigekassa.
(4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 4<sup>1</sup> sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja ajutiselt Eestis viibiva välismaalase tegeliku elukoha alusel Eesti Haigekassa määratud isikutest.
(4) Perearsti nimistu piirsuurus on:
@@ -200,11 +200,11 @@
3) perearstile nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ja teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksem kui käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud nimistu ülemine piirmäär.
(4) Terviseamet määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku nimistusse, võrdleb nimistuid ja kinnitab muudetud nimistud ning teeb muudatuse isikule, perearstile ja Eesti Haigekassale teatavaks vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui iga kvartali viimasele kuule järgneva kalendrikuu kahekümnendaks kuupäevaks. Nimistute võrdlemiseks on Terviseametil õigus saada andmeid Eesti Haigekassa andmekogust. Isiku määramist perearsti nimistusse arvestatakse määramisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.
(4) Terviseamet arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis. Terviseamet teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui sajale isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Terviseametile teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(4) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, määrab Terviseamet nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel isiku teise perearsti nimistusse. Perearsti avalduse alusel on Terviseametil õigus määrata ravikindlustamata isik teise perearsti nimistusse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut.
(4) Eesti Haigekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse ning teeb muudatuse isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4) Eesti Haigekassa arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eesti Haigekassa teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui 100 isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Eesti Haigekassale teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(4) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, võib Eesti Haigekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 4<sup>1</sup> punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Eesti Haigekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse.
(4) kehtestab määrusega perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja korra ning perearsti nimistute piirarvu.
@@ -266,9 +266,9 @@
##### § 9. Perearsti teeninduspiirkond
(1) Perearsti teeninduspiirkond on Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
(2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Terviseamet arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
(1) Perearsti teeninduspiirkond on Eesti Haigekassa määratud üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust, linnaosa või osavalda, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad üldarstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele, tehes vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
(2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Eesti Haigekassa arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
##### § 9<sup>1</sup>. Perearsti tegevuskoht
@@ -290,6 +290,8 @@
(1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves Eesti Haigekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
(1) Eesti Haigekassa määrab selliste nimistute loetelu, kus on vähem kui 1200 isikut ja mis on vajalikud regionaalse üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks, kooskõlastades loetelu valdkonna eest vastutava ministriga.
(2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.
##### § 12. Perearstina tegutsemise õiguslik vorm
@@ -320,13 +322,13 @@
2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, kui vähemalt ühel nende haldusterritooriumidest asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisest alates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearsti nimistu ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohaliku omavalitsuse üksusele kolme kuu jooksul nimistu äravõtmisest arvates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing Terviseameti nõudel kohtuotsusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing Terviseameti nõudel kohtuotsusega.
#### 3. jagu Kiirabi
@@ -800,19 +802,19 @@
##### § 34. Nimistu moodustamine
(1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Terviseamet läbi avaliku konkursi
(1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Eesti Haigekassa läbi avaliku konkursi
kehtestatud korras.
(1) Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks.
(2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab Terviseametile järgmised dokumendid ja andmed:
(2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab Eesti Haigekassale järgmised dokumendid ja andmed:
1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
2) perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid.
(3) Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Terviseametilt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi *nimistu osa üleandmine*).
(3) Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Eesti Haigekassalt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi *nimistu osa üleandmine*).
(4) Nimistu osa üleandmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
@@ -826,9 +828,9 @@
5) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine.
(5) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Terviseametilt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks.
(6) Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Terviseametile järgmised dokumendid ja andmed:
(5) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Eesti Haigekassalt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks.
(6) Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Eesti Haigekassale järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotlus, milles märgitakse taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid, perearsti tegevuskoha asukoht ja aadress, perearsti teeninduspiirkond;
@@ -842,87 +844,97 @@
6) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikute kirjalik nõusolek enda registreerimiseks uues nimistus.
(7) Terviseametil on nimistu osa üleandmise taotluse menetluses õigus nõuda täiendavate andmete või selgituste esitamist nimistu osa üleandmise vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele.
(7) Eesti Haigekassal on nimistu osa üleandmise taotluse menetluses õigus nõuda täiendavate andmete või selgituste esitamist nimistu osa üleandmise vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele.
##### § 35. Perearstina tegutsemise õigus
(1) Nimistuga perearst võib tegutseda üldarstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu.
(2) Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet.
(3) Terviseamet otsustab nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata jätmise, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–6 sätestatud nõuded nimistu osa üleandmiseks.
(4) Terviseamet otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotlus rahuldamata, kui:
(2) Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Eesti Haigekassa.
(3) Eesti Haigekassa otsustab nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata jätmise, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–6 sätestatud nõuded nimistu osa üleandmiseks.
(4) Eesti Haigekassa otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata, kui:
1) täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
2) nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
3) nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Terviseameti määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
4) nimistu osa üleandmise taotleja keeldub käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud Terviseameti nõude täitmisest;
3) nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Eesti Haigekassa määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
4) nimistu osa üleandmise taotleja keeldub käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud Eesti Haigekassa nõude täitmisest;
5) nimistu osa üleandmise taotluses on teadvalt esitatud ebaõigeid andmeid või valeandmeid;
6) muu olulise avaliku huvi esinemisel.
(5) Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Terviseamet määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
(6) Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Haigekassale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(7) Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist kuuekümne kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates.
(5) Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Eesti Haigekassa määrata perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
(6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(7) Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval.
(8) Eesti Haigekassa võib kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst.
(9) Eesti Haigekassa võib üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.
##### § 36. Andmete edastamise kohustus
(2) Perearst on kohustatud esitama Terviseametile:
3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning üldarstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta;
4) käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist.
##### § 37. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine
(1) Terviseamet teeb otsuse perearstina tegutsemise õiguse ning perearstilt nimistu äravõtmiseks, kui:
3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning üldarstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta.
(4) Perearst on kohustatud esitama Eesti Haigekassale käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist.
##### § 37. Perearstilt nimistu äravõtmine
(1) Eesti Haigekassa võtab perearstilt nimistu ära, kui:
1) seda taotleb perearst ise;
2) perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
3) perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul alustanud üldarstiabi osutamist või on rohkem kui kuuekümneks kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;
5) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
5<sup>1</sup>) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 6<sup>1</sup> alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;
6) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
7) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
8) perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
10) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8<sup>1</sup> lõikes 7 kehtestatud aeg;
10<sup>1</sup>) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud;
11) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 või punktis 11 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse.
(5) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise otsus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks otsuse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
##### § 38. Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel
(1) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab Terviseamet perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni.
(1) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 sätestatud juhtudel on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või viimase puudumisel Terviseametile käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 viidatud korras.
2) perearstile on kohtuotsusega kohaldatud perearsti erialal tegutsemise keeld;
3) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
4) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 8<sup>1</sup> lõikes 7 kehtestatud aeg;
5) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
6) perearst on surnud või tunnistatud surnuks.
(2) Terviseamet võtab perearstilt nimistu ära, kui:
1) perearst ei ole alustanud üldarstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;
2) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
3) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 6<sup>1</sup> alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;
4) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid;
5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud.
(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel otsuse tegemist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse.
(4) Kui käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel on perearsti nimistu kinnitanud Eesti Haigekassa ning Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel otsuse perearstilt nimistu ära võtta, loetakse Eesti Haigekassa otsusest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Terviseameti otsuse kehtima hakkamisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 või lõikes 2 sätestatud alusel tehtud otsus tehakse perearstile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Perearstilt nimistu äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(6) Eesti Haigekassa teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Terviseametile. Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Eesti Haigekassale.
##### § 38. Toimingud perearstilt nimistu äravõtmisel
(1) Perearstilt nimistu äravõtmise korral korraldab Eesti Haigekassa perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseni.
(1) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Eesti Haigekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras.
(2) Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise korra kehtestab
määrusega.
(3) Kui perearst oli üldarstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt võetakse perearstina tegutsemise õigus ära käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud juhtudel, korraldab Terviseamet nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, on kohustatud nimistut puudutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 1<sup>1</sup> ja 3 nimetatud juhtudel üldarstiabi osutamise tegevusloa omajalt või Terviseametilt vastu võtma.
(3) Kui perearst oli üldarstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhul, korraldab Eesti Haigekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, on kohustatud nimistut puudutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 1<sup>1</sup> ja 3 nimetatud juhtudel üldarstiabi osutamise tegevusloa omajalt või Eesti Haigekassalt vastu võtma.
##### § 39. Perearsti tegutsemise piirangud
@@ -1374,11 +1386,17 @@
(2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras.
##### § 57. Terviseamet
(1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab Terviseamet.
(3) Terviseamet korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, sealhulgas tagab käesoleva seaduse § 8<sup>1</sup> lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise.
##### § 57. Terviseameti ja Eesti Haigekassa ülesanded
(1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Terviseamet.
(1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Eesti Haigekassa.
(3) Eesti Haigekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 8<sup>1</sup> lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta.
(3) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Eesti Haigekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.
@@ -1806,6 +1824,10 @@
4) 2021. aastal 12 protsenti.
##### § 66<sup>9</sup>. Üldarstiabi korraldamise ülesannete üleminek Eesti Haigekassale
(1) Kui Terviseamet on enne 2022. aasta 1. juulit käesoleva seaduse § 34 lõike 1<sup>1</sup> alusel välja kuulutanud avaliku konkursi nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks, viib Terviseamet nimetatud konkursi lõpuni. Terviseamet kinnitab valitud kandidaadile perearsti nimistu või loeb konkursi luhtunuks, kui konkursile kandideerimiseks avaldusi ei esitatud või kui ükski kandidaatidest ei osutunud sobivaks.
##### § 67.
–
@@ -1830,6 +1852,10 @@
(1) Käesoleva seaduse § 54<sup>1</sup> lõike 4 kohaldamisel rakendatakse kuni 2025. aasta 31. detsembrini Tallinna linna ja Tartu linnaga vahetult piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste kindlaksmääramiseks 2017. aasta 30. juunini kehtinud Eesti territooriumi haldusüksuste jaotust.
##### § 72<sup>5</sup>. Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 rakendamine
(1) Perearstide teeninduspiirkonnad, mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 9 lõikega 1, viiakse viidatud sättega vastavusse 2023. aasta 31. detsembriks.
##### § 73. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.