LegalizeReform history
Keskkonnatasude seadus
56 versions
· 2026-01-07
2026-06-30
2025-12-31
2025-08-31
2025-07-17
2024-06-30
Changes on 2024-06-30
@@ -30,7 +30,9 @@
7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi *jäätmete kõrvaldamine*);
8) tuuleenergiast elektrienergia tootmine.
8) tuuleenergiast elektrienergia tootmine;
9) raadamine.
(3) Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasuks.
@@ -38,6 +40,8 @@
(5) Loodusvara on käesoleva seaduse tähenduses defitsiitne, kui selle kvaliteedil ja kogusel on riigi majandusarengu jaoks oluline tähtsus, kuid selle varud on piiratud.
(5) Metsamaal raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse eesmärgist kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris.
(6) Saastetasu makstakse käesoleva seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist.
(7) Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud põhimõtete järgi. Tasumäärade ja nende arvutamise aluste kehtestamisel arvestatakse tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu ulatust, mõjupiirkonda ja intensiivsust.
@@ -48,7 +52,7 @@
(2) Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel.
(3) Keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks.
(3) Keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks, ning süsinikuvaru säilitamiseks, süsinikusidumise suurendamiseks ja metsa kaitseks ning säästvaks majandamiseks.
(5) Keskkonnahäiringu hüvitamise tasust saadava raha jaotamisel lähtutakse läheduse põhimõttest, enim mõjutatud osapooltest ja nende õigusest saada keskkonnahäiringu eest hüvitist.
@@ -68,7 +72,9 @@
6) jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elektrooniline kinnitus selle kohta;
10) tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis ja kasutusluba.
10) tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis ja kasutusluba;
11) raadamiseks esitatud metsateatis.
(3) Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
@@ -98,6 +104,8 @@
(1) Loodusvara kasutusõiguse tasu on:
1<sup>1</sup>) raadamisõiguse tasu;
2) maavara kaevandamisõiguse tasu;
3) vee erikasutusõiguse tasu;
@@ -108,6 +116,36 @@
##### § 8. Kasvava metsa raieõiguse tasu
##### § 8<sup>1</sup>. Raadamisõiguse tasu
(1) Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Raadamisõiguse tasu maksab metsateatise esitaja.
(2) Raadamisõiguse tasu määra ja selle arvutamise metoodika kehtestab
määrusega.
(3) Raadamisõiguse tasu määra kehtestamisel lähtutakse Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.
(4) Raadamisõiguse tasu alammäär raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot.
(5) Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui:
1) raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil;
2) rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut;
3) hooldatakse olemasolevaid trasse;
4) raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit;
5) raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisa elupaigatüübi või kaitsealuse liigi kasvukoha või elupaiga taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval loodusobjektil, tehes kaitsekorras, kaitsekorralduskavas ning liigi kaitse ja ohjamise või elupaiga tegevuskavas ettenähtud tegevust, et saavutada kaitse-eesmärk;
6) raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim;
7) rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
(6) Raadatava ala suuruse arvestamisel on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 hektarit.
##### § 9. Maavara kaevandamisõiguse tasu
(1) Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest.
@@ -130,7 +168,7 @@
6) lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest;
7) põlevkivi – 0,275 ja 10 eurot tonni eest;
7) põlevkivi – 0,275 ja 13 eurot tonni eest;
8) savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest;
@@ -248,15 +286,15 @@
(4) Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on:
1) kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 0,95 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla vähem kui 0,60 eurot. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla vähem kui 0,95 eurot;
2) aastas ühe püügipäeva eest 63,90 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 1,25 kuni 63,90 eurot, püügivahendi eest 0,95 kuni 128 eurot, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 0,60 kuni 1,55 eurot, ja isendi eest 0,30 kuni 0,95 eurot. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on kuni 639 eurot aastas. Püügiõiguse tasu Peipsi järvel kasutatava põhjanooda eest on 1278 kuni 2556 eurot aastas;
3) eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,06 kuni 6,35 eurot;
4) harrastuskalapüügi korral 0,03 kuni 12,75 eurot ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas.
(5) Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks on tehtud. Selleks jagatakse 30–50 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud nende püügivahendite arvuga, mille kohta tasu kehtestatakse.
1) kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 10 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla väiksem kui 1,2 eurot. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla väiksem kui 1 euro;
2) aastas ühe püügipäeva eest 126 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 2,5 kuni 120 eurot, püügivahendi eest 10 kuni 500 eurot, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 1,2 kuni 3 eurot, ja isendi eest 0,6 kuni 10 eurot. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on kuni 1000 eurot aastas. Püügiõiguse tasu Peipsi järvel kasutatava põhjanooda eest on 1300 kuni 5000 eurot aastas;
3) eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,12 kuni 10 eurot;
4) harrastuskalapüügi korral 0,06 kuni 13 eurot ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas.
(5) Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks on tehtud. Selleks jagatakse 60–100 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud nende püügivahendite arvuga, mille kohta tasu kehtestatakse.
(6) Püügikoormuse reguleerimiseks võib teadusasutuse ettepanekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust kõrgema püügiõiguse tasu isendi kohta või püügivahendi kohta, millega püütakse kalaliiki, mille varu olukord on halb. Kõrgem püügiõiguse tasu ei tohi olla suurem kui 60 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest.
@@ -294,19 +332,25 @@
1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;
2) süsinikoksiidi (CO);
3) süsinikdioksiidi (CO2);
4) osakesi;
5) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;
6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, välja arvatud metaani;
7) merkaptaane;
8) raskmetalle või nende ühendeid.
2) lämmastikoksiidi (NOx) või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;
3) ammoniaaki (NH3);
4) peenosakesi (PM10);
5) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eraldi õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused, sealhulgas ksüleenide (kõik isomeerid) ja aromaatsete süsivesinike rühmad;
6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid summaarselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud ühendeid ja metaani (CH4);
7) raskmetalle ja nende ühendeid;
8) merkaptaane;
9) vesiniksulfiidi (H2S);
10) süsinikoksiidi (CO);
11) süsinikdioksiidi (CO2).
##### § 17. Saastetasu rakendamine saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse
@@ -352,47 +396,55 @@
##### § 19. Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel välisõhku
(1) Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,21 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,08 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,90 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 145,46 eurot;
2) süsinikoksiid (CO) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,25 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5,78 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,35 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,99 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,70 eurot;
3) osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51,19 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,53 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,47 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 112,42 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 146,16 eurot;
4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH4) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
6) merkaptaanid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 27 320 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 28 686 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 28 830 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 30 271 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 31 785 eurot;
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1228 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1240 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1252 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1265 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1278 eurot.
(3) Süsinikdioksiidi (CO2) saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot.
(4) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku väljutamise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele.
(1) Saastetasumäärad saasteaine tonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) või muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2024. aasta 1. juulist – 160,01 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 176,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 193,61 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 212,97 eurot;
2) lämmastikoksiid (NOx) või muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;
3) ammoniaak (NH3) – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;
4) peenosakesed (PM10) – alates 2024. aasta 1. juulist – 168,08 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 193,30 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 222,29 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 255,63 eurot;
5) lenduvad orgaanilised ühendid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eraldi õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused, sealhulgas ksüleenide (kõik isomeerid) ja aromaatsete süsivesinike rühmad – alates 2024. aasta 1. juulist – 140,67 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 161,77 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 186,03 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 213,94 eurot;
6) lenduvad orgaanilised ühendid summaarselt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ühendid ja metaan (CH4) – alates 2024. aasta 1. juulist – 134,55 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 148,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 162,81 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 179,09 eurot;
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2024. aasta 1. juulist – 1405,80 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1546,38 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1701,02 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 1871,12 eurot;
8) merkaptaanid – alates 2024. aasta 1. juulist – 33 374,25 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 35 042,96 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 36 795,11 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 38 634,87 eurot;
9) vesiniksulfiid (H2S) – alates 2024. aasta 1. juulist – 160,01 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 176,01 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 193,61 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 212,97 eurot;
10) süsinikoksiid (CO) – alates 2024. aasta 1. juulist – 8,47 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 9,32 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 10,25 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 11,27 eurot;
11) süsinikdioksiid (CO2) – alates 2024. aasta 1. juulist – 25 eurot.
(4) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku väljutamise eest maksab saastetasu soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele.
(4) Saastetasu ei nõuta süsinikdioksiidi väljutamise eest soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub vastava tegevuse ulatuses Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.
##### § 20. Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse
(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 9241 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12 014 eurot;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2457 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2826 eurot;
4) heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377,65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 415,42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456,96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 502,66 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552,89 eurot;
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2024. aasta 1. juulist – 1579 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1736 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1910 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 2101 eurot;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2024. aasta 1. juulist – 13 816 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 15 889 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 18 272 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 21 013 eurot;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2024. aasta 1. juulist – 3250 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 3737 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 4298 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 4943 eurot;
4) heljum – alates 2024. aasta 1. juulist – 580,53 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 609,56 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 640,04 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 672,04 eurot;
5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO4
<sup>2-</sup>) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,81 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6,13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,45 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,77 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,09 eurot;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 20 272 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 3985 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot.
<sup>2-</sup>) – alates 2024. aasta 1. juulist – 7,44 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 7,82 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 8,21 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 8,62 eurot;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2024. aasta 1. juulist – 27 975 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 32 171 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 36 997 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 42 546 eurot;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2024. aasta 1. juulist – 4811 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 5052 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 5304 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 5569 eurot;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2024. aasta 1. juulist – 24 214 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 27 847 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 32 024 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 36 827 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse:
@@ -412,13 +464,15 @@
(1) Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised:
1) ohtlikud ja tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud jäätmed – 29,84 eurot;
2) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed – 0,63 eurot;
3) põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed – 2,98 eurot;
4) põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – 1,31 eurot.
1) ohtlikud jäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 35,81 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 42,97 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 51,56 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 61,88 eurot;
2) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 3–5 nimetatud jäätmed – 29,84 eurot;
3) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed – 0,63 eurot;
4) põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 3,69 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 4,09 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 4,54 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 5,04 eurot;
5) põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – alates 2024. aasta 1. juulist – 1,47 eurot, alates 2025. aasta 1. jaanuarist – 1,64 eurot, alates 2026. aasta 1. jaanuarist – 1,84 eurot, alates 2027. aasta 1. jaanuarist – 2,06 eurot.
### 3<sup>1</sup>. peatükk KESKKONNAHÄIRINGU HÜVITAMISE TASU
@@ -524,9 +578,9 @@
(1) Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
2) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
1) viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul;
2) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–3, 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud saasteainete puhul;
3) 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.
@@ -550,17 +604,17 @@
(1) Jäätmete kõrvaldamisel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud jäätmete puhul;
3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud jäätmete puhul.
1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul;
3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 26. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata
(1) Saasteainete väljutamisel välisõhku paiksest heiteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
2) 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
(1) Saasteainete väljutamisel välisõhku paiksest heiteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul;
2) 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–3, 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud saasteainete puhul;
3) 200 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.
@@ -572,9 +626,9 @@
(3) Jäätmete kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud jäätmete puhul;
3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud jäätmete puhul.
1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul;
3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 27. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel merevette
@@ -618,12 +672,14 @@
##### § 31. Keskkonnatasu arvutamise kohustus
(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva seaduse § 34<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 3<sup>1</sup> ning käesoleva seaduse § 34<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(2) Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja, kui kalapüügiluba on nõutav, või kalapüügiõiguse ostja, kui kalapüügiluba ei ole nõutav.
(3) Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 12<sup>1</sup> lõikes 2 nimetatud määrusega.
(3) Tasu raadamisõiguse eest arvutab Keskkonnaamet.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi *aruandekvartal*). Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega.
##### § 32. Keskkonnatasude arvutamise alused
@@ -636,6 +692,8 @@
(4) Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata. Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi.
(5) Raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel ja raadatava metsamaa pindala järgi.
(6) Saastetasu arvutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi.
(6) Saastetasu arvutus esitatakse:
@@ -740,6 +798,12 @@
(2) Keskkonnatasu teade on haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut.
##### § 34<sup>2</sup>. Raadamisõiguse tasu arvutamine
(1) Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi *metsaregister*).
(2) Keskkonnaamet väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest arvates.
##### § 35. Keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmine
##### § 36. Keskkonnatasu arvutuse kontrollimine
@@ -762,7 +826,9 @@
(5) Käesoleva seaduse § 34<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.
(5) Raadamisõiguse tasu makstakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 5<sup>3</sup> nimetatud keskkonnatasu makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.
(11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval.
@@ -826,7 +892,7 @@
##### § 43<sup>1</sup>. Keskkonnatasu tagastamise korraldus
(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras.
(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras.
(2) Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
@@ -842,16 +908,26 @@
5) keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas.
(2) Raadamisõiguse tasu tagastamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatut.
(3) Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud metsateatise registreerimisest on möödunud metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud metsateatisega lubatust väiksema pindala.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata jäänud osa eest.
##### § 45. Keskkonnatasu tagastamise taotlemine
(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel.
(3) Kalapüügiõiguse tasu või jahipidamisõiguse tasu tagastamise taotlemisel esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametile.
(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus selle tagastamist taotleda kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2<sup>1</sup> sätestatud juhul.
(2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 lõike 1 alusel.
(2) Raadamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus käesoleva seaduse § 44 lõigete 2–4 alusel taotleda makstud raadamisõiguse tasu tagastamist kahe aasta jooksul pärast metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaja lõppu.
(3) Kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastamise taotlemiseks esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametile.
(4) Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui Keskkonnaametil või Põllumajandus- ja Toiduametil on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel.
(5) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 sätestatud juhul esitab raadamisõiguse tasu tagastamise taotleja koos taotlusega andmed raadatud metsa pindala kohta.
##### § 46. Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine
(1) Keskkonnatasu ei tagastata, kui:
@@ -866,7 +942,7 @@
(1) Keskkonnaamet või Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates.
(2) Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest.
(2) Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest, välja arvatud raadamisõiguse tasu puhul.
(3) Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, tagastab keskkonnaloa andja avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasu tagastamise otsuse tegemisest arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates.
@@ -1174,7 +1250,7 @@
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–25 ning lõigetes 4, 5 ja 6<sup>1</sup> nimetatud tasu ületav osa;
2) kalapüügiõiguse tasu ja jahipidamisõiguse tasu;
2) kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu;
3) saastetasu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6<sup>1</sup> nimetatud tasu.
@@ -1248,6 +1324,8 @@
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutuse nõukogu liikmetest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Valdkonna eest vastutav minister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, kusjuures ühe liikme riigivaraseaduse § 81 lõikes 4 sätestatut arvestades.
(1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summale eraldab Kliimaministeerium keskkonnaprogrammi elluviimiseks Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamuutuste tagajärgede leevendamise ja nendega toimetuleku toetamise eesmärgil aastas summa, mille suurus vastab vähemalt 0,35 eurole riigieelarve koostamisele eelnenud aastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud tonni kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus korraldab keskkonnaprogrammi vahendite kasutamist keskkonnakaitse valdkondade rahastamise või keskkonnaprojektide elluviimise kaudu vastavalt Kliimaministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingule, mille sõlmimisele kohaldatakse riigieelarve seaduse § 53<sup>1</sup> lõikes 2 sätestatut.
(3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Kliimaministeerium.
@@ -1266,6 +1344,10 @@
##### § 57<sup>1</sup>. Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist riigieelarvesse kantavast summast raha eraldamine
##### § 57<sup>2</sup>. Süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajaliku tegevuse toetamine
(1) Maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks ning metsaseaduse alusel metsa kaitseks ja säästvaks majandamiseks vajalikku tegevust rahastatakse Kliimaministeeriumi eelarvest vähemalt ulatuses, mis vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aastal raadamisõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.
##### § 58. Sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimetamine
##### § 59. Keskkonnakaitse valdkondade rahastamine ja taotluste hindamine
@@ -1282,11 +1364,13 @@
3) projekti kooskõla keskkonnaalaste ja keskkonnakaitsega seotud tegevus- ja arengukavadega.
(3) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1<sup>2</sup> sätestatud toetuse saamiseks peab projekt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule aitama kaasa § 56 lõikes 1<sup>2</sup> sätestatud eesmärkide saavutamisele.
(4) Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, korra ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, selle täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse korra kehtestab
määrusega. Taotluste hindamise kriteeriumide puhul lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust, arvestades valdkonna iseärasusi.
(5) Rahastamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kriteeriumidele.
(5) Rahastamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3<sup>1</sup> sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kriteeriumidele.
(6) Toetus jäetakse välja maksmata või välja makstud toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse kasutamise tingimusi.
@@ -1418,6 +1502,34 @@
(2) Tuuleelektrijaama valdaja, kes on esitanud tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kuid alustab elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, maksab käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni elektrienergia toomise alustamiseni tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, arvestades käesoleva seaduse §-s 21<sup>5</sup> sätestatut.
##### § 68<sup>6</sup>. Raadamisõiguse tasuga seotud sätete rakendamine
(1) Raadamisõiguse tasu maksmise kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist esitatud metsateatistele.
##### § 68<sup>7</sup>. Kutselise kalapüügiõiguse tasuga seotud sätete rakendamine
(1) 2024. aasta kohta tasutakse kutselise kalapüügiõiguse tasu enne 2024. aasta 1. juulit kehtinud määras.
##### § 68<sup>8</sup>. Saastetasumäärade erandid varasemalt kehtinud nõuete kohaselt vormistatud keskkonnalubade alusel saasteainete välisõhku väljutamisel
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1<sup>1</sup> ja 3 nimetatud keskkonnaloa puhul, mis ei ole antud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt, rakendatakse:
1) osakestele – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 4 sätestatud saastetasumäära;
2) keskkonnaloas rühmana esitatud summaarsetele mittemetaansetele lenduvatele orgaanilistele ühenditele (NMVOC) ning käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetamata lenduvatele orgaanilistele ühenditele ja rühmadele, välja arvatud metaan – käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 6 sätestatud saastetasumäära.
##### § 68<sup>9</sup>. Raadamisõiguse tasu järelhindamine
(1) Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks raadamisõiguse tasu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
##### § 68<sup>10</sup>. Saastetasu järelhindamine
(1) Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aasta 1. detsembriks 2024. aasta 1. juulil jõustunud saastetasu määrade eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
##### § 68<sup>11</sup>. Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste toetusmeetme rakendamine
(1) 2025. aastaks käesoleva seaduse § 56 lõikes 1<sup>2</sup> sätestatud eesmärgil eraldatava summa arvutamisel võetakse aluseks 2023. aasta teisel poolaastal põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldatud kogus tonnides.
##### § 69. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
2024-06-20
2024-01-14
2023-06-30
2023-04-07
2023-03-31
2022-08-18
2022-06-05
2020-12-31
2020-07-19
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-09-30
2019-03-14
2018-12-31
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-06-03
2016-12-31
2016-07-05
2016-06-30
2015-12-31
2015-08-31
2015-07-16
2014-12-31
2014-12-30
2014-06-30
2014-03-22
2013-12-31
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-06-03
2011-12-31
2011-06-30
2011-03-31
2010-12-31
2010-12-26
2010-07-18
2009-12-31
2009-06-05
2009-03-31
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-17
2007-12-31
2007-03-22
2006-07-07
2006-04-13
2005-12-31
KeTS
original version
Text at this date