LegalizeReform history
Keskkonnatasude seadus
56 versions
· 2026-01-07
2026-06-30
2025-12-31
2025-08-31
2025-07-17
2024-06-30
2024-06-20
2024-01-14
2023-06-30
2023-04-07
2023-03-31
2022-08-18
2022-06-05
2020-12-31
2020-07-19
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-09-30
2019-03-14
2018-12-31
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-06-03
2016-12-31
Changes on 2016-12-31
@@ -18,9 +18,7 @@
(2) Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) kasvava metsa uuendusraie;
2) maavaravaru kaevandamine;
2) maavara kaevandamine;
3) veevõtt;
@@ -28,7 +26,7 @@
5) jahipidamine;
6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
6) saasteainete väljutamine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi *jäätmete kõrvaldamine*).
@@ -42,7 +40,7 @@
##### § 4. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused
(1) Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
(1) Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
(2) Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel.
@@ -52,13 +50,11 @@
##### § 5. Keskkonnatasu maksmise kohustus
(1) Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.
(1) Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.
(2) Keskkonnaluba käesoleva seaduse tähenduses on:
1) metsateatis;
2) maavaravaru kaevandamisluba;
2) maavara kaevandamise luba ning kaevise või katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara või maavarana arvele võtmata kivimi või setendi tarbimise või võõrandamise luba;
3) keskkonnakompleksluba;
@@ -68,7 +64,7 @@
6) jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elektrooniline kinnitus selle kohta;
7) välisõhu saasteluba ja erisaasteluba;
7) õhusaasteluba;
8) süsinikdioksiidi lubatud heitkogustega kauplemise luba;
@@ -78,9 +74,9 @@
(4) Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.
(5) Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja.
(6) Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete heitmine keskkonda või jäätmete kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub:
(5) Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda väljutamise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja.
(6) Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda või jäätmete kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub:
1) sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks;
@@ -112,17 +108,13 @@
##### § 8. Kasvava metsa raieõiguse tasu
(1) Kasvava metsa raieõiguse tasu makstakse õiguse eest teha riigile kuuluvas metsas uuendusraiet.
(2) Kasvava metsa raieõiguse tasu suurus, tasustatava riigimetsa ulatus, uuendusraie õiguse või uuendusraiest saadud metsamaterjali müügi kord ning tasu arvestamise ja tasumise kord sätestatakse metsaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.
##### § 9. Maavara kaevandamisõiguse tasu
(1) Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest.
(1) Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest.
(2) Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab
määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavaravaru tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest.
määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavara tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest.
(3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on:
@@ -144,7 +136,7 @@
9) turvas – 0,29 ja 2,87 eurot tonni eest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata maavaravaru kaevandamise eest tasu ei nõuta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata maavara kaevandamise eest tasu ei nõuta.
(5) Liiva ja kruusa kaevandamise korral maismaal allpool põhjavee taset seda taset alandamata rakendatakse kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5.
@@ -152,13 +144,15 @@
(7) Maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui:
1) maavaravaru või keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik maapõueseaduse § 59 lõikes 2 nimetatud otstarbel;
2) maavaravaru kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks erakorralises olukorras nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavaravaru koguse määrab kaevandamisloa omaniku kirjalikul taotlusel kaevandamisloa andja.
(8) Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavaravaru kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavaravarude kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest, maavarasid tõhusamalt kasutama suunamise vajadusest, maavarast loodavast väärtusest ning maavaravarude kasutusalast ja alternatiivsete materjalide kasutamisvõimalustest samal eesmärgil. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest.
(9) Ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise korral ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu.
1) maavara või keskkonnaregistris maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik maapõueseaduse § 95 lõikes 1 nimetatud otstarbel;
2) maavara kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks erakorralises olukorras nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavara koguse määrab kaevandamisloa omaniku kirjalikul taotlusel kaevandamisloa andja.
(8) Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavara kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavarade kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest, maavarasid tõhusamalt kasutama suunamise vajadusest, maavarast loodavast väärtusest ning maavarade kasutusalast ja alternatiivsete materjalide kasutamisvõimalustest samal eesmärgil. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest.
(9) Ehitamisel, maaparandushoiutööde, maaparandussüsteemi ehitamise ja põllumajandustööde käigus üle jääva maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, või kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja tarbimise ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamise ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimise eest tuleb tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu või maavarana arvele võtmata kivimi või setendi, kaevise või katendiga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tasu maksmise kohustust ei kohaldata maaparandushoiutööde, maanteekraavide puhastamise, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamise projektiga määratud mahus või projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ning tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks.
(10) Maavaraliigi, millega võrdväärseks kaevis tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.
@@ -278,751 +272,827 @@
##### § 13. Loodusvara kasutusõiguse tasu jaotumine
### 3. peatükk SAASTETASU
#### 1. jagu Saastetasu rakendamise alused
##### § 14. Saastetasu rakendamise alused
(1) Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
(2) Saastetasu ei rakendata, kui saasteaineid viiakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta, ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud või muudel seadusega sätestatud juhtudel.
##### § 15. Saastetasu jaotumine
##### § 16. Saastetasu rakendamine saasteainete väljutamisel välisõhku
(1) Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest heiteallikast:
1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;
2) süsinikoksiidi (CO);
3) süsinikdioksiidi (CO2);
4) tahkeid osakesi;
5) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;
6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, välja arvatud metaani;
7) merkaptaane;
8) raskmetalle või nende ühendeid.
##### § 17. Saastetasu rakendamine saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse
(1) Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse:
1) orgaanilisi aineid;
2) fosforiühendeid;
3) lämmastikuühendeid;
4) heljumit;
5) sulfaate;
6) ühealuselisi fenoole;
7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi;
8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0;
9) muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.
(2) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid.
(3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 5, 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele.
(4) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduva ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu, kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega vähemalt üks neljale.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 5, 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest käesoleva seaduse §-s 20 sätestatu järgi.
##### § 18. Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel
(1) Saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud:
1) jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute korral;
2) jäätmete ajutise keskkonda viimise korral nende bioloogilise lagundamise või pinnastöötlemise eesmärgil selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades;
3) jäätmete põletamise korral, kui saastetasu nõutakse põletamisel tekkinud saasteainete välisõhku väljutamise eest.
(2) Saastetasu ei rakendata jäätmete keskkonda viimise korral nende taaskasutamise eesmärgil jäätmeseaduse tähenduses.
#### 2. jagu Saastetasumäärad
##### § 19. Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel välisõhku
(1) Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,21 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,08 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,90 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 145,46 eurot;
2) süsinikoksiid (CO) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,25 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5,78 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,35 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,99 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,70 eurot;
3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51,19 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,53 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,47 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 112,42 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 146,16 eurot;
4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH4) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
6) merkaptaanid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 27 320 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 28 686 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 28 830 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 30 271 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 31 785 eurot;
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1228 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1240 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1252 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1265 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1278 eurot.
(3) Süsinikdioksiidi (CO2) saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot.
(4) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku väljutamise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele.
##### § 20. Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse
(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 9241 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12 014 eurot;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2457 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2826 eurot;
4) heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377,65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 415,42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456,96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 502,66 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552,89 eurot;
5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO4
<sup>2-</sup>) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,81 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6,13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,45 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,77 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,09 eurot;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 20 272 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 3985 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse:
1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse;
2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu;
3) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.
(2) Kui on võimalik rakendada samal ajal mitut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasumäära suurendamise tegurit, siis rakendatakse neist kõige suuremat.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 kuni 0,19 eurot igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta.
(5) Kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale veeseaduse § 21 punktis 6 nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme osas kaks korda. Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral.
##### § 21. Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel
(1) Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised:
1) tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava- ja ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5–9 nimetatud jäätmed – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 14,38 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 17,25 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 20,77 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 24,86 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 29,84 eurot;
2) olmejäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
3) püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht – 0,63 eurot;
5) välispuistangutesse ladestatav põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – 1,31 eurot;
6) puidukaitseained, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed, kivisöe- ja põlevkivitõrv ning nende saadused, samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed – 62,56 eurot;
7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed – 625,56 eurot;
8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
9) põlevkivi poolkoks – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
10) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud saastetasu määrasid rakendatakse neis punktides nimetatud ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul, kui jäätmete liigitamine jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel ohtlike hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest jäätmetes.
### 4. peatükk KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD
##### § 22. Keskkonnatasude kõrgendatud määrade arvestamise alus
(1) Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui:
1) saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses;
2) saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis;
3) jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses;
4) saasteaineid heidetakse merevette;
5) saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus;
6) saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata;
7) loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata.
##### § 23. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses
(1) Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
2) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
3) 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.
(2) Süsinikdioksiidi väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku kauplemisloas lubatud heitkogusest suurema ja aastaaruandes kajastamata jäetud koguse eest tasutakse saastetasu iga süsinikdioksiiditonni eest 99,70 eurot.
(3) Paikse heiteallika valdaja ei pea maksma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasu, kui tema süsinikdioksiidi lubatust suurem heitkogus on kaetud juurdeostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud aastaaruandes.
##### § 24. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse lubatust suuremas koguses ja kontsentratsioonis
(1) Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul;
2) 100 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.
(1) Vee erikasutusloaga lubatud vooluhulga ületamisel ei rakendata kõrgendatud saastetasu määra, kui sellega ei kaasne saasteainete väljutamist veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses.
(2) Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest ja juhul, kui on eiratud veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise nõudeid, tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10-kordse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud saastetasumäära järgi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei rakendata nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette väljutamisel. Sel juhul arvestatakse saastetasu käesoleva seaduse § 27 alusel.
(4) Kui ilmastikutingimustest tingituna langeb reoveepuhasti heitvee temperatuur alla 12 kraadi, on reovees sisalduva üldlämmastiku vähendamiseks loodud tehnoloogilised võimalused piiratud, mistõttu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut üldlämmastiku saastetasu arvutamisel.
##### § 25. Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses
(1) Jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
2) 100 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 26. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata
(1) Saasteainete väljutamisel välisõhku paiksest heiteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
2) 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
3) 200 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.
(2) Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 15 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul;
2) 1000 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.
(3) Jäätmete kõrvaldamisel ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
2) 200 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 27. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel merevette
(1) Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette väljutamisel rakendatakse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra.
(2) Jäätmete merevette viimisel rakendatakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid.
(3) Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega.
##### § 28. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel ja jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide ja jäätmete transportimise ajal
(1) Saasteainete väljutamisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse:
1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse välisõhku;
2) käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
3) käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid, kui kõrvaldatakse jäätmeid.
##### § 29. Keskkonnatasu kõrgendatud määr veevõtu eest erikasutusloata ja lubatust suuremas koguses
(1) Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse:
1) vee erikasutusloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest;
2) erikasutusloata võetud vee eest.
##### § 30. Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse:
1) loata kaevandatud maavara koguse eest;
2) loaga lubatud või maapõueseaduse § 63 lõike 6 või § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest suurema kaevandatud maavara koguse eest;
3) kaasneva maavara kaevandamata jäetud koguse eest.
(2) Kui maavara kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda kogust aruandeaastal ületatakse, rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavara kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära, mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
### 5. peatükk KESKKONNATASUDE ARVUTAMINE JA MAKSMINE
##### § 31. Keskkonnatasu arvutamise kohustus
(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja käesoleva seaduse §-s 34<sup>1</sup> sätestatud juhtudel.
(2) Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja, kui kalapüügiluba on nõutav, või kalapüügiõiguse ostja, kui kalapüügiluba ei ole nõutav.
(3) Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 12<sup>1</sup> lõikes 2 nimetatud määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi *aruandekvartal*). Arvutused esitatakse sendi täpsusega.
(5) Maapõueseaduse § 63 lõike 6 ja § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste puhul loetakse aruandekvartaliks selle aasta esimene kvartal, mille jooksul põlevkivi rohkem kaevandada lubatakse.
##### § 32. Keskkonnatasude arvutamise alused
(1) Tasustatav maavara kogus arvutatakse maapõueseadusega ja selle alusel kehtestatud korras, kui kaevandamisloas ei ole teisiti määratud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2<sup>1</sup> nimetatud juhul.
(2) Tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi.
(2) Maapõueseaduse § 63 lõike 6 ja § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste eest tasutakse vastavalt loa andja poolt kinnitatud rohkem kaevandada lubatud põlevkivi kogusele käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 sätestatud aruandekvartalis.
(2) Maapõueseaduse § 63 lõike 6 ja § 64 lõike 9 alusel kaevandamisloa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi tegelikult kaevandatud koguste puhul on aruandekvartaliks käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud kvartal. Eelmises lauses nimetatud tegelikult kaevandatud kogusteks loetakse kaevandamisloa omaja poolt kalendriaastas deklareeritud kaevandatud põlevkivi kogused, mis ületavad kaevandamisloa omajale maapõueseaduse § 61 lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise aastamäära osa loa andja poolt kinnitatud koguse ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud tegelikult kaevandatud põlevkivi koguste eest deklareeritakse kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud aruandekvartali jaoks kehtivas kaevandamisõiguse tasumääras. Deklareeritud tasu tasaarveldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2<sup>1</sup> alusel makstud kaevandamisõiguse tasuga maksmise aluseks oleva tasumäära ulatuses. Kui deklareerimise aruandekvartali tasumäär on erinev käesoleva seaduse § 32 lõike 2<sup>1</sup> alusel makstud tasu arvutamise aluseks kehtinud tasumäärast, arvutatakse täiendavalt tasumisele kuuluv tasu või enammakstud tasu vastavalt tasumäärade erinevusele. Kui tegelikult kaevandati maapõueseaduse § 63 lõike 6 alusel kaevandamisloa andja poolt kinnitatud kogusest vähem, siis kaevandamata jäänud koguse eest tasu ei tagastata.
(3) Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika.
(4) Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata. Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi.
(6) Saastetasu arvutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi.
(6) Saastetasu arvutus esitatakse:
1) saasteainete välisõhku väljutamisel paiksete heiteallikate kaupa;
2) saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse väljutamisel iga keskkonnaloas eraldi käsitletud väljalasu kohta;
3) jäätmete keskkonda viimisel jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa.
(6) Kui vee erikasutusloas on sätestatud kohustus korraldada heitvees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel.
(6) Kui vee erikasutusloa omanik ei täida aruandekvartalis vee erikasutusloa alusel määratud heitvees sisalduvate saasteainete seirekohustust ning kui aruandekvartalis ei ole võetud proove § 33<sup>1</sup> lõike 6 kohaselt, võib Keskkonnaamet § 34<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alusel tasumisele kuuluva summa määramisel võtta aluseks viimased saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemused.
##### § 32<sup>1</sup>. Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine
(1) Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud instrumentaalmõõdistamist, arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel.
(2) Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemuste alusel selles aruandekvartalis, mil toimus instrumentaalmõõdistamine või kontrollmõõdistamine.
(3) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on väiksem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr.
(4) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on suurem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse, parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid. Parandamist alustatakse kõige viimasest esitatud deklaratsioonist. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr, mis kehtis aruandekvartalis, mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse.
##### § 33.
##### § 33<sup>1</sup>. Maksukorralduse seaduse kohaldamine
(1) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Maksu- ja Tolliamet täidab saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud Keskkonnaameti pädevusse. Maksu- ja Tolliametil on õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(4) Maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel ning revisjoni tegemisel täidab Keskkonnaamet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel on Keskkonnaametil õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(6) Keskkonnaametil on käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove.
##### § 33<sup>2</sup>. Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus
(1) Keskkonnaamet esitab Maksu- ja Tolliametile andmed saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
##### § 33<sup>3</sup>. Keskkonnatasu deklaratsioon
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isik esitab keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse.
(2) Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
##### § 33<sup>4</sup>. Keskkonnatasu deklareerimine
(1) Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
(2) Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud.
(3) Keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta.
##### § 33<sup>5</sup>. Elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilise teabevahetuse nõuded
(1) kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta.
##### § 34. Kalapüügiõiguse tasu arvutamine
(1) Kalapüügiõiguse tasu suuruse arvutab keskkonnaloa andja enne loa andmist, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata, ja harrastuskalapüügiõiguse tasu, kui püütakse tasumist tõendava dokumendi alusel. Sellistel juhtudel arvutab harrastuskalapüügiõiguse tasu selle maksja ja eripüügiõiguse tasu loa andja pärast loa kehtivusaja lõppemist vastavalt püütud isendite arvule või kala kogusele.
##### § 34<sup>1</sup>. Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt
(1) Lisaks maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa:
1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 9 ja § 54 lõikes 2 sätestatud juhul;
2) kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid loa omamise nõuet eirates või heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud;
3) käesoleva seaduse § 32 lõikes 2<sup>1</sup> sätestatud juhul.
(2) Keskkonnatasu teade on haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut.
##### § 35.
##### § 36.
##### § 37. Keskkonnatasu maksmise tähtpäev
(2) Makseteatis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 2 ja 3 tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(4) Kalapüügiõiguse tasu makstakse:
1) harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist;
2) eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel;
3) kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1. juuliks makseteatise alusel. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument antakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30. septembriks makseteatise alusel.
(5) Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist.
(5) Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud päeval üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
(5) Käesoleva seaduse § 34<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.
(11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval.
##### § 38.
##### § 39. Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine
(1) Kui saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja ei ole käesoleva seadusega sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu maksnud, nõuab selle sisse Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(3) Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks.
(4) Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
##### § 40. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine
(1) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest.
(2) Keskkonnatasu maksja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustab ja tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks Keskkonnaamet kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras.
(3) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
##### § 41. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine
(1) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta.
(2) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.
(3) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates.
(4) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
1) taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud;
2) keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks;
3) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;
4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks.
##### § 42. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:
1) tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;
2) tunnistada käesoleva seaduse § 43 lõike 2 kohane intressimäära vähendamine kehtetuks;
3) arvestada ajatatud keskkonnatasu summalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 kehtestatud määras.
##### § 43. Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress
(1) Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(2) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
(3) Intressi, mida peab maksma saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral, arvutab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
### 6. peatükk KESKKONNATASU TAGASTAMINE
##### § 43<sup>1</sup>. Keskkonnatasu tagastamise korraldus
(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras.
(2) Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
##### § 44. Tagastatav keskkonnatasu
(1) Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
1) see on tasutud ettenähtust suuremas summas;
2) keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem;
3) vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu, mille eest keskkonnatasu on tasutud. Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses, kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel;
5) keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas.
##### § 45. Keskkonnatasu tagastamise taotlemine
(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel.
(3) Keskkonnatasu tagastamise taotlemise korral esitatakse keskkonnaloa andjale kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument.
(4) Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui keskkonnaloa andjal on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel.
##### § 46. Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine
(1) Keskkonnatasu ei tagastata, kui:
1) see ei ole põhjendatud;
2) kontrollimisel selgub, et keskkonnatasu maksja on esitanud ebapiisavad või ebakorrektsed andmed;
3) käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaeg on möödas.
##### § 47. Keskkonnatasu tagastamine
(1) Keskkonnaloa andja teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates.
(2) Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest.
(3) Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, annab keskkonnaloa andja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldavale sihtasutusele tõendi tagasimakse teostamiseks. Kui avaldaja oli esitanud keskkonnatasu tasumist tõendava dokumendi, siis see tagastatakse talle.
(4) Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus tagastab avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendi saamise päevast arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates.
### 7. peatükk SAASTETASU ASENDAMINE
##### § 48. Saastetasu asendamine
(1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui:
1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi *saastetasu maksja*) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist;
2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena;
3) jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;
4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise korral võib kõikide heitvees sisalduvate vee erikasutusloaga normeeritud saasteainete eest saastetasu maksmise kohustuse asendada kuni 50 protsendi ulatuses keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.
(3) Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi *leping*).
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaal ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtpäevaks.
(5) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust.
(6) Kui saastetasu asendamise lepingus määratud saastetasu asendamise summa on suurem kui lepingu kehtivuse ajal reaalselt asendatud saastetasu summa, vähendatakse järgmiste kvartalite saastetasu asendamata summa võrra, kuid saastetasu asendamise periood ei või ületada kolme aastat.
(7) Lepingu alusel asendatakse saastetasu alates lepingu sõlmimise kvartali esimesest päevast. Asendatavaks investeeringuks loetakse lepingu jõustumisest alates tehtud investeeringuid.
##### § 49. Saastetasu asendamise taotlus
(1) Saastetasu asendamiseks esitab saastetasu maksja valdkonna eest vastutavale ministrile enne projekti alustamist taotluse lepingu sõlmimiseks. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt:
1) taotluse esitaja nime ja tema registri- või isikukoodi;
2) saastetasu asendamise ulatust;
3) ülevaadet kavandatavate keskkonnakaitsemeetmete ja nende maksumuse kohta;
4) andmeid saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete kõrvaldamise kavandatava vähendamise kohta;
5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;
6) prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral.
(3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust.
(4) Saastetasu prognoos koostatakse lepingu kehtivuse ajaks, arvestades keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eeldatavat mõju.
##### § 50. Taotluse menetlemine
(1) Kui saastetasu asendamise taotlus ei ole nõuetekohane või keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud tingimustele, antakse taotlejale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Taotluse menetlemisel hinnatakse:
1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti eeldatavate tulemuste vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) keskkonnakaitsemeetmete projekti keskkonnakaitsealast põhjendatust;
3) projekti teostatavust, tehnilist korrektsust ja vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele;
4) projekti majanduslikku põhjendatust;
5) esitatud andmete õigsust;
6) tähtaegade reaalsust;
7) täiendavate probleemide ja riskide olemasolu;
8) projekti täitmise ajakava ja eelarve kontrollitavust ning toimingute nimekirja konkreetsust ja kontrollitavust;
9) saastetasu prognoosi õigsust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kaasata eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.
(4) Saastetasu asendamisest keeldutakse, kui:
1) keskkonnakaitsemeetmete projekti eeldatavad tulemused ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) keskkonnakaitsemeetmete projekt ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud;
3) projekt ei ole teostatav, tehniliselt korrektne või ei vasta parima võimaliku tehnika nõuetele;
4) projekt ei ole majanduslikult põhjendatud;
5) tähtajad ei ole reaalsed;
6) projektiga võivad kaasneda täiendavad keskkonna- või majandusriskid, mida saastetasu maksja ei ole taotluses hinnanud või käsitlenud;
7) projekti täitmise ajakava või eelarve ei ole kontrollitav;
8) projekti tulemus ei ole järjepidev.
(5) Taotluse rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatab haldusorgan taotluse esitajale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg pikeneb eksperdihinnangute saamiseks vajaliku aja võrra.
##### § 51. Saastetasu asendamise leping
(1) Saastetasu asendamise lepinguga määratakse:
1) saastetasu asendamise algus;
2) saastetasu asendamise kestus;
3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete vähendamise kavandatav kogus;
4) saastetasu asendamise ulatus saasteainete, jäätmete või nende gruppide kaupa;
5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete eeldatav tulemus käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;
6) prügila rajamise nõuded käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral;
7) aruannete esitamise tähtajad ja viisid;
8) lepingu täitmise kontrollimise korraldus;
9) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tähtajad ja rahastamise kava kvartalite kaupa.
##### § 52. Saastetasu asendamise korraldus
(1) Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või andes selle üle Keskkonnaametis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(2) Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates.
(2) Kui Keskkonnaamet kinnitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande, esitab saastetasu maksja Keskkonnaametile aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande põhjal.
(2) Kui käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt asendatakse osa saastetasust pärast lepingu lõppemist, esitab saastetasu maksja käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist käesoleva seaduse § 55 punktis 2 nimetatud teatise järgi.
(3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamisest võib keelduda, kui:
1) ei ole järgitud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakava;
2) investeeringuid ei ole tehtud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakavas ettenähtud ulatuses.
(3) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või kui saastetasu maksja ei ole kvartaliaruannet tähtpäevaks esitanud, esitab saastetasu maksja aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles ei ole arvestatud saastetasu asendamist, ning kannab samal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole üle deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa.
(4) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või ei ole talle kvartaliaruannet tähtajaks esitatud, teeb Keskkonnaamet saastetasu maksjale kirjaliku hoiatuse, milles määrab lepingu täitmises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kolm kuud. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teatab Keskkonnaamet sellest 15 tööpäeva jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ning teeb ettepaneku leping lõpetada.
(4) Kui saastetasu maksja on kõrvaldanud lepingu täitmises esinenud puudused, on tal õigus esitada käsitletava kvartali kohta uus keskkonnatasu deklaratsioon, milles on arvesse võetud saastetasu asendamine.
(5) Saastetasu maksja on kohustatud võimaldama Keskkonnaametil või Keskkonnainspektsioonil tutvuda lepinguga seotud originaaldokumentidega, tagama neile juurdepääsu keskkonnakaitsemeetmete rakendamise paika ning lubama neil teha seal lepingu täitmise kontrollimiseks vajalikke mõõtmisi ja võtta proove.
##### § 53. Saastetasu asendamise lepingu täitmise lõpparuanne
(1) Lepingu täitmise lõpparuanne peab sisaldama:
1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eesmärgi, ajakava täitmise ja saavutatud tulemuste kokkuvõtlikku ülevaadet;
2) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel tehtud tööde vastuvõtuakte;
3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente;
4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamist või muude käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente.
(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata eksperte lepingu täitmise lõpparuande ja saavutatud tulemuste hindamiseks. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.
##### § 54. Saastetasu asendamise lepingu lõpetamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada saastetasu maksja taotluse alusel või lõpparuande kinnitamata jätmise korral. Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada Keskkonnaameti ettepanekul, kui:
1) saastetasu maksja ei esita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet;
2) Keskkonnaamet jätab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamata ja saastetasu maksja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks;
3) saastetasu maksja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi;
4) saastetasu maksja ei esita lepingu täitmise lõpparuannet.
(2) Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb saastetasu maksjal kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab Keskkonnaamet saastetasu maksjale tasumisele kuuluva saastetasu kohta keskkonnatasu teate 15 tööpäeva jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.
##### § 55. Saastetasu asendamise lepingu lõppemine
(1) Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
1) saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ulatuses;
2) saastetasu maksja on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile lepingu täitmise lõpparuande ning valdkonna eest vastutav minister on lõpparuande heaks kiitnud, väljastades saastetasu maksjale ja Keskkonnaametile vastavasisulise teatise, milles märgitakse ka käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt lepingu kehtivuse ajal asendamata jäänud saastetasu summa, saasteainete või jäätmeliigid, mille saastetasu kuulub asendamisele, ning periood, mille jooksul eelnimetatud summat saab asendada;
3) Keskkonnaamet on andnud saastetasu maksjale keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena kujunenud keskkonnatingimustele vastava uue keskkonnaloa.
### 8. peatükk KESKKONNATASUDEST LAEKUVA RAHA JAOTUS JA KASUTAMINE
##### § 55<sup>1</sup>. Laekunud keskkonnatasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel
(1) Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse:
1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres või omavalitsusüksusteks jaotamata muus veekogus;
2) 25 protsenti 2011. aastal kehtinud tasumäärast kaevandusala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata piirkonnas asuvas üleriigilise tähtsusega maardlas;
2<sup>1</sup>) punktis 2 nimetatud osa ületavast maavara kaevandamisõiguse tasu summast – 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetamata piirkonnas asuvas üleriigilise tähtsusega maardlas;
3) 100 protsenti kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlas;
4) 100 protsenti kaevise või katendi tekkimise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui tasutakse maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 9 kohaselt.
(2) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse:
1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras piiriveekogust;
2) 50 protsenti riigieelarvesse ja 50 protsenti vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras siseveekogust või põhjaveekihist, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhul;
3) 25 protsenti 2011. aastal kehtinud vee erikasutusõiguse tasumäärast kaevandusala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui vett pumbatakse välja üleriigilise tähtsusega maardlates asuvatest karjääridest ja kaevandustest;
4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud osa ületavast vee erikasutusõiguse tasu summast – 100 protsenti riigieelarvesse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vee erikasutusõiguse tasu jaotuse kohalike omavalitsuste vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kui veehaare asub rohkem kui ühe omavalitsuse territooriumil.
(4) Kalapüügiõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.
(5) Jahipidamisõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.
### 3. peatükk SAASTETASU
#### 1. jagu Saastetasu rakendamise alused
##### § 14. Saastetasu rakendamise alused
(1) Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
(2) Saastetasu ei rakendata, kui saasteaineid viiakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta, ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud või muudel seadusega sätestatud juhtudel.
##### § 15. Saastetasu jaotumine
(1) Saastetasu kantakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete hulka kuuluvate segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete sortimisjäägi kõrvaldamise eest kantakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 protsenti riigieelarvesse.
(2) Kui jäätmekäitluskohas, kuhu jäätmeid tuuakse mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt, suunatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmeid kõrvaldamisele ja taaskasutamisele, siis arvutatakse eri päritolukohaga kõrvaldamisele suunatud jäätmetelt kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantav saastetasu ühtsel alusel, lähtudes kõrvaldatud jäätmete üldisest osakaalust jäätmekäitluskohta toodud jäätmete hulgas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 ning §-des 22, 25, 26 ja 28 nimetatud juhtudel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist kohalikule omavalitsusele, kes ei täida talle jäätmeseadusega pandud kohustust korraldada jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse §-dele 66–69. Käesoleva lõike tähenduses loetakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus alates aruandekvartali algusest täidetuks, kui aruandekvartali viimase päeva seisuga on algatatud riigihange jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks kõikides selle kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkondades.
##### § 16. Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel välisõhku
(1) Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest saasteallikast:
1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid;
2) süsinikoksiidi (CO);
3) süsinikdioksiidi (CO2);
4) tahkeid osakesi;
5) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid;
6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, välja arvatud metaani;
7) merkaptaane;
8) raskmetalle või nende ühendeid.
##### § 17. Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse
(1) Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse:
1) orgaanilisi aineid;
2) fosforiühendeid;
3) lämmastikuühendeid;
4) heljumit;
5) sulfaate;
6) ühealuselisi fenoole;
7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi;
8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0;
9) muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.
(2) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aineid ja ühendeid kasutatakse väetisena, täites veeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid.
(3) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 5, 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele.
(4) Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduva ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu, kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega vähemalt üks neljale.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud ainete ja ühendite osas sademevee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 5, 6 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas heitvee kohta kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest käesoleva seaduse §-s 20 sätestatu järgi.
##### § 18. Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel
(1) Saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud:
1) jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute korral;
2) jäätmete ajutise keskkonda viimise korral nende bioloogilise lagundamise või pinnastöötlemise eesmärgil selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades;
3) jäätmete põletamise korral, kui saastetasu nõutakse põletamisel tekkinud saasteainete välisõhku heitmise eest.
(2) Saastetasu ei rakendata jäätmete keskkonda viimise korral nende taaskasutamise eesmärgil jäätmeseaduse tähenduses.
#### 2. jagu Saastetasumäärad
##### § 19. Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku
(1) Saastetasumäärad saasteainetonni kohta saasteainete heitmisel välisõhku on järgmised:
1) vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,21 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,08 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,90 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 145,46 eurot;
2) süsinikoksiid (CO) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,25 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5,78 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,35 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,99 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,70 eurot;
3) tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 51,19 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 66,53 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 86,47 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 112,42 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 146,16 eurot;
4) lämmastikoksiidid ümberarvestatuna lämmastikdioksiidiks ja muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
5) lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud merkaptaanid ja metaan (CH4) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 83,53 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 91,90 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 101,10 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 111,20 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 122,32 eurot;
6) merkaptaanid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 27 320 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 28 686 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 28 830 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 30 271 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 31 785 eurot;
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1228 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1240 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1252 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1265 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1278 eurot.
(3) Süsinikdioksiidi (CO2) saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot.
(4) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku heitmise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele.
##### § 20. Saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse
(1) Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised:
1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 9241 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12 014 eurot;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2457 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2826 eurot;
4) heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377,65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 415,42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456,96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 502,66 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552,89 eurot;
5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO4
<sup>2-</sup>) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5,81 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6,13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6,45 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 6,77 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7,09 eurot;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 20 272 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 3985 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse:
1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse;
2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu;
3) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.
(2) Kui on võimalik rakendada samal ajal mitut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasumäära suurendamise tegurit, siis rakendatakse neist kõige suuremat.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 kuni 0,19 eurot igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta.
(5) Kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale veeseaduse § 21 punktis 6 nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme osas kaks korda. Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral.
##### § 21. Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel
(1) Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised:
1) tavajäätmete prügilasse prügila valdaja jäätmeloa või keskkonnakompleksloa alusel ladestada lubatud tava- ja ohtlikud jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5–9 nimetatud jäätmed – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 14,38 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 17,25 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 20,77 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 24,86 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 29,84 eurot;
2) olmejäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
3) püsijäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad;
4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht – 0,63 eurot;
5) välispuistangutesse ladestatav põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – 1,31 eurot;
6) puidukaitseained, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavad jäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud jäätmed, kivisöe- ja põlevkivitõrv ning nende saadused, samuti neid sisaldavad bituumenitaolised segud ja põlevkivi töötlemise pigijäätmed – 62,56 eurot;
7) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavad jäätmed – 625,56 eurot;
8) põlevkivi lend- ja koldetuhk ning tsemendi klinkritolm – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
9) põlevkivi poolkoks – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1,44 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1,72 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 2,07 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 2,48 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 2,98 eurot;
10) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud saastetasu määrasid rakendatakse neis punktides nimetatud ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul, kui jäätmete liigitamine jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel ohtlike hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest jäätmetes.
### 4. peatükk KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD
##### § 22. Keskkonnatasude kõrgendatud määrade arvestamise alus
(1) Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui:
1) saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses;
2) saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis;
3) jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses;
4) saasteaineid heidetakse merevette;
5) saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus;
6) saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata;
7) loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata.
##### § 23. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses
(1) Saasteainete heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
2) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
3) 100 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.
(2) Süsinikdioksiidi heitmisel paiksest saasteallikast välisõhku kauplemisloas lubatud heitkogusest suurema ja aastaaruandes kajastamata jäetud koguse eest tasutakse saastetasu iga süsinikdioksiiditonni eest 99,70 eurot.
(3) Paikse saasteallika valdaja ei pea maksma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasu, kui tema süsinikdioksiidi lubatust suurem heitkogus on kaetud juurdeostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud aastaaruandes.
##### § 24. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse lubatust suuremas koguses ja kontsentratsioonis
(1) Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul;
2) 100 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.
(1) Vee erikasutusloaga lubatud vooluhulga ületamisel ei rakendata kõrgendatud saastetasu määra, kui sellega ei kaasne saasteainete heitmist veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses.
(2) Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest ja juhul, kui on eiratud veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise nõudeid, tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10-kordse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 sätestatud saastetasumäära järgi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei rakendata nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette heitmisel. Sel juhul arvestatakse saastetasu käesoleva seaduse § 27 alusel.
(4) Kui ilmastikutingimustest tingituna langeb reoveepuhasti heitvee temperatuur alla 12 kraadi, on reovees sisalduva üldlämmastiku vähendamiseks loodud tehnoloogilised võimalused piiratud, mistõttu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut üldlämmastiku saastetasu arvutamisel.
##### § 25. Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses
(1) Jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
2) 100 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 26. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata
(1) Saasteainete heitmisel välisõhku paiksest saasteallikast ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul;
2) 20 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 4–6 nimetatud saasteainete puhul;
3) 200 korda käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul.
(2) Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 15 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul;
2) 1000 korda käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.
(3) Jäätmete kõrvaldamisel ilma loata kõrgendatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid:
1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;
2) 200 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul;
3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.
##### § 27. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel merevette
(1) Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette heitmisel rakendatakse käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra.
(2) Jäätmete merevette viimisel rakendatakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid.
(3) Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega.
##### § 28. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete heitmisel ja jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide ja jäätmete transportimise ajal
(1) Saasteainete heitmisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse:
1) käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse välisõhku;
2) käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
3) käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid, kui kõrvaldatakse jäätmeid.
##### § 29. Keskkonnatasu kõrgendatud määr veevõtu eest erikasutusloata ja lubatust suuremas koguses
(1) Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse:
1) vee erikasutusloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest;
2) erikasutusloata võetud vee eest.
##### § 30. Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse:
1) loata kaevandatud maavaravaru koguse eest;
2) loaga lubatud või maapõueseaduse § 25<sup>2</sup> lõike 6 või 15 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest suurema kaevandatud maavaravaru koguse eest;
3) kaasneva maavaravaru kaevandamata jäetud koguse eest.
(2) Kui maavara kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda kogust aruandeaastal ületatakse, rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavaravaru kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära, mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
### 5. peatükk KESKKONNATASUDE ARVUTAMINE JA MAKSMINE
##### § 31. Keskkonnatasu arvutamise kohustus
(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja käesoleva seaduse §-s 34<sup>1</sup> sätestatud juhtudel.
(2) Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja, kui kalapüügiluba on nõutav, või kalapüügiõiguse ostja, kui kalapüügiluba ei ole nõutav.
(3) Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 12<sup>1</sup> lõikes 2 nimetatud määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi *aruandekvartal*). Arvutused esitatakse sendi täpsusega.
(5) Maapõueseaduse § 25<sup>2</sup> lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste puhul loetakse aruandekvartaliks selle aasta esimene kvartal, mille jooksul põlevkivi rohkem kaevandada lubatakse.
##### § 32. Keskkonnatasude arvutamise alused
(1) Tasustatav maavaravaru kogus arvutatakse kaevandamisseadusega ja selle alusel kehtestatud korras, kui kaevandamisloas ei ole teisiti määratud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2<sup>1</sup> nimetatud juhul.
(2) Tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi.
(2) Maapõueseaduse § 25<sup>2</sup> lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi koguste eest tasutakse vastavalt loa andja poolt kinnitatud rohkem kaevandada lubatud põlevkivi kogusele käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 sätestatud aruandekvartalis.
(2) Maapõueseaduse § 25<sup>2</sup> lõigete 6 ja 15 alusel loa andja poolt kinnitatud järgmisel kalendriaastal rohkem kaevandada lubatud põlevkivi tegelikult kaevandatud koguste puhul on aruandekvartaliks käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud kvartal. Eelmises lauses nimetatud tegelikult kaevandatud kogusteks loetakse kaevandamisloa omaniku poolt kalendriaastas deklareeritud kaevandatud põlevkivi kogused, mis ületavad kaevandamisloa omanikule maapõueseaduse § 26 lõike 5<sup>1</sup> alusel määratud kaevandada lubatud aastamäära või § 42 lõike 3 alusel kaevandamisloa omaniku kohta määratud proportsionaalselt vähendatud maksimaalset aastamäära loa andja poolt kinnitatud koguse ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2<sup>2</sup> nimetatud tegelikult kaevandatud põlevkivi koguste eest arvutatud kaevandamisõiguse tasu tasaarveldatakse lõike 2<sup>1</sup> alusel makstud kaevandamisõiguse tasuga või maapõueseaduse § 25<sup>2</sup> lõikes 10 nimetatud enampakkumise ostuhinnaga. Kui tegelikult kaevandati maapõueseaduse § 25<sup>2</sup> lõike 6 või 15 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest vähem, siis kaevandamata jäänud koguse eest tasu ei tagastata.
(3) Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika.
(4) Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata. Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi.
(6) Saastetasu arvutatakse välisõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi.
(6) Saastetasu arvutus esitatakse:
1) saasteainete välisõhku viimisel paiksete saasteallikate kaupa;
2) saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimisel iga keskkonnaloas eraldi käsitletud väljalasu kohta;
3) jäätmete keskkonda viimisel jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa.
(6) Kui vee erikasutusloas on sätestatud kohustus korraldada heitvees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel.
(6) Kui vee erikasutusloa omanik ei täida aruandekvartalis vee erikasutusloa alusel määratud heitvees sisalduvate saasteainete seirekohustust ning kui aruandekvartalis ei ole võetud proove § 33<sup>1</sup> lõike 6 kohaselt, võib Keskkonnaamet § 34<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alusel tasumisele kuuluva summa määramisel võtta aluseks viimased saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemused.
##### § 32<sup>1</sup>. Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine
(1) Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud instrumentaalmõõdistamist, arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel.
(2) Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemuste alusel selles aruandekvartalis, mil toimus instrumentaalmõõdistamine või kontrollmõõdistamine.
(3) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on väiksem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr.
(4) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on suurem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse, parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid. Parandamist alustatakse kõige viimasest esitatud deklaratsioonist. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr, mis kehtis aruandekvartalis, mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse.
##### § 33.
##### § 33<sup>1</sup>. Maksukorralduse seaduse kohaldamine
(1) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Maksu- ja Tolliamet täidab saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud Keskkonnaameti pädevusse. Maksu- ja Tolliametil on õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(4) Maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandmisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel ning revisjoni tegemisel täidab Keskkonnaamet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel on Keskkonnaametil õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(6) Keskkonnaametil on käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove.
##### § 33<sup>2</sup>. Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus
(1) Keskkonnaamet esitab Maksu- ja Tolliametile andmed saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
##### § 33<sup>3</sup>. Keskkonnatasu deklaratsioon
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud isik esitab keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse.
(2) Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab
määrusega.
##### § 33<sup>4</sup>. Keskkonnatasu deklareerimine
(1) Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.
(2) Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud.
(3) Keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta.
##### § 33<sup>5</sup>. Elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilise teabevahetuse nõuded
(1) kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta.
##### § 34. Kalapüügiõiguse tasu arvutamine
(1) Kalapüügiõiguse tasu suuruse arvutab keskkonnaloa andja enne loa andmist, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata, ja harrastuskalapüügiõiguse tasu, kui püütakse tasumist tõendava dokumendi alusel. Sellistel juhtudel arvutab harrastuskalapüügiõiguse tasu selle maksja ja eripüügiõiguse tasu loa andja pärast loa kehtivusaja lõppemist vastavalt püütud isendite arvule või kala kogusele.
##### § 34<sup>1</sup>. Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt
(1) Lisaks maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa:
1) käesoleva seaduse § 9 lõikes 9 ja § 54 lõikes 2 sätestatud juhul;
2) kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid loa omamise nõuet eirates või heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud.
(2) Keskkonnatasu teade on haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut.
##### § 35.
##### § 36.
##### § 37. Keskkonnatasu maksmise tähtpäev
(2) Makseteatis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 2 ja 3 tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
(4) Kalapüügiõiguse tasu makstakse:
1) harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist;
2) eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel;
3) kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1. juuliks makseteatise alusel. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument antakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30. septembriks makseteatise alusel.
(5) Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist.
(5) Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 nimetatud päeval üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
(5) Käesoleva seaduse § 34<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.
(11) Käesoleva seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval.
##### § 38.
##### § 39. Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine
(1) Kui saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja ei ole käesoleva seadusega sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu maksnud, nõuab selle sisse Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(3) Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks.
(4) Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
##### § 40. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine
(1) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest.
(2) Keskkonnatasu maksja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustab ja tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks Keskkonnaamet kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras.
(3) Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
##### § 41. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine
(1) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta.
(2) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.
(3) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates.
(4) Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
1) taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud;
2) keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks;
3) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;
4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeerium ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks.
##### § 42. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:
1) tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;
2) tunnistada käesoleva seaduse § 43 lõike 2 kohane intressimäära vähendamine kehtetuks;
3) arvestada ajatatud keskkonnatasu summalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 kehtestatud määras.
##### § 43. Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress
(1) Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(2) Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Maaeluministeeriumil on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
(3) Intressi, mida peab maksma saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral, arvutab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
### 6. peatükk KESKKONNATASU TAGASTAMINE
##### § 43<sup>1</sup>. Keskkonnatasu tagastamise korraldus
(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras.
(2) Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
##### § 44. Tagastatav keskkonnatasu
(1) Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:
1) see on tasutud ettenähtust suuremas summas;
2) keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem;
3) vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu, mille eest keskkonnatasu on tasutud. Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses, kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel;
5) keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas.
##### § 45. Keskkonnatasu tagastamise taotlemine
(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel.
(3) Keskkonnatasu tagastamise taotlemise korral esitatakse keskkonnaloa andjale kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument.
(4) Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui keskkonnaloa andjal on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel.
##### § 46. Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine
(1) Keskkonnatasu ei tagastata, kui:
1) see ei ole põhjendatud;
2) kontrollimisel selgub, et keskkonnatasu maksja on esitanud ebapiisavad või ebakorrektsed andmed;
3) käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaeg on möödas.
##### § 47. Keskkonnatasu tagastamine
(1) Keskkonnaloa andja teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates.
(2) Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest.
(3) Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, annab keskkonnaloa andja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldavale sihtasutusele tõendi tagasimakse teostamiseks. Kui avaldaja oli esitanud keskkonnatasu tasumist tõendava dokumendi, siis see tagastatakse talle.
(4) Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist korraldav sihtasutus tagastab avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendi saamise päevast arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates.
### 7. peatükk SAASTETASU ASENDAMINE
##### § 48. Saastetasu asendamine
(1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui:
1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi *saastetasu maksja*) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist;
2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena;
3) jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas;
4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise korral võib kõikide heitvees sisalduvate vee erikasutusloaga normeeritud saasteainete eest saastetasu maksmise kohustuse asendada kuni 50 protsendi ulatuses keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega.
(3) Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi *leping*).
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaal ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtpäevaks.
(5) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust.
(6) Kui saastetasu asendamise lepingus määratud saastetasu asendamise summa on suurem kui lepingu kehtivuse ajal reaalselt asendatud saastetasu summa, vähendatakse järgmiste kvartalite saastetasu asendamata summa võrra, kuid saastetasu asendamise periood ei või ületada kolme aastat.
(7) Lepingu alusel asendatakse saastetasu alates lepingu sõlmimise kvartali esimesest päevast. Asendatavaks investeeringuks loetakse lepingu jõustumisest alates tehtud investeeringuid.
##### § 49. Saastetasu asendamise taotlus
(1) Saastetasu asendamiseks esitab saastetasu maksja valdkonna eest vastutavale ministrile enne projekti alustamist taotluse lepingu sõlmimiseks. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt:
1) taotluse esitaja nime ja tema registri- või isikukoodi;
2) saastetasu asendamise ulatust;
3) ülevaadet kavandatavate keskkonnakaitsemeetmete ja nende maksumuse kohta;
4) andmeid saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete kõrvaldamise kavandatava vähendamise kohta;
5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;
6) prügila rajamise põhjendust käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral.
(3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust.
(4) Saastetasu prognoos koostatakse lepingu kehtivuse ajaks, arvestades keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eeldatavat mõju.
##### § 50. Taotluse menetlemine
(1) Kui saastetasu asendamise taotlus ei ole nõuetekohane või keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud tingimustele, antakse taotlejale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Taotluse menetlemisel hinnatakse:
1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti eeldatavate tulemuste vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) keskkonnakaitsemeetmete projekti keskkonnakaitsealast põhjendatust;
3) projekti teostatavust, tehnilist korrektsust ja vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele;
4) projekti majanduslikku põhjendatust;
5) esitatud andmete õigsust;
6) tähtaegade reaalsust;
7) täiendavate probleemide ja riskide olemasolu;
8) projekti täitmise ajakava ja eelarve kontrollitavust ning toimingute nimekirja konkreetsust ja kontrollitavust;
9) saastetasu prognoosi õigsust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kaasata eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.
(4) Saastetasu asendamisest keeldutakse, kui:
1) keskkonnakaitsemeetmete projekti eeldatavad tulemused ei vasta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) keskkonnakaitsemeetmete projekt ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud;
3) projekt ei ole teostatav, tehniliselt korrektne või ei vasta parima võimaliku tehnika nõuetele;
4) projekt ei ole majanduslikult põhjendatud;
5) tähtajad ei ole reaalsed;
6) projektiga võivad kaasneda täiendavad keskkonna- või majandusriskid, mida saastetasu maksja ei ole taotluses hinnanud või käsitlenud;
7) projekti täitmise ajakava või eelarve ei ole kontrollitav;
8) projekti tulemus ei ole järjepidev.
(5) Taotluse rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatab haldusorgan taotluse esitajale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg pikeneb eksperdihinnangute saamiseks vajaliku aja võrra.
##### § 51. Saastetasu asendamise leping
(1) Saastetasu asendamise lepinguga määratakse:
1) saastetasu asendamise algus;
2) saastetasu asendamise kestus;
3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete vähendamise kavandatav kogus;
4) saastetasu asendamise ulatus saasteainete, jäätmete või nende gruppide kaupa;
5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete eeldatav tulemus käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 2 rakendamise korral;
6) prügila rajamise nõuded käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punkti 3 rakendamise korral;
7) aruannete esitamise tähtajad ja viisid;
8) lepingu täitmise kontrollimise korraldus;
9) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tähtajad ja rahastamise kava kvartalite kaupa.
##### § 52. Saastetasu asendamise korraldus
(1) Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või andes selle üle Keskkonnaametis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
(2) Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates.
(2) Kui Keskkonnaamet kinnitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande, esitab saastetasu maksja Keskkonnaametile aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande põhjal.
(2) Kui käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt asendatakse osa saastetasust pärast lepingu lõppemist, esitab saastetasu maksja käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist käesoleva seaduse § 55 punktis 2 nimetatud teatise järgi.
(3) Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamisest võib keelduda, kui:
1) ei ole järgitud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakava;
2) investeeringuid ei ole tehtud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakavas ettenähtud ulatuses.
(3) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või kui saastetasu maksja ei ole kvartaliaruannet tähtpäevaks esitanud, esitab saastetasu maksja aruandekvartali kohta käesoleva seaduse § 33<sup>4</sup> lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles ei ole arvestatud saastetasu asendamist, ning kannab samal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole üle deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa.
(4) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või ei ole talle kvartaliaruannet tähtajaks esitatud, teeb Keskkonnaamet saastetasu maksjale kirjaliku hoiatuse, milles määrab lepingu täitmises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kolm kuud. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teatab Keskkonnaamet sellest 15 tööpäeva jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ning teeb ettepaneku leping lõpetada.
(4) Kui saastetasu maksja on kõrvaldanud lepingu täitmises esinenud puudused, on tal õigus esitada käsitletava kvartali kohta uus keskkonnatasu deklaratsioon, milles on arvesse võetud saastetasu asendamine.
(5) Saastetasu maksja on kohustatud võimaldama Keskkonnaametil või Keskkonnainspektsioonil tutvuda lepinguga seotud originaaldokumentidega, tagama neile juurdepääsu keskkonnakaitsemeetmete rakendamise paika ning lubama neil teha seal lepingu täitmise kontrollimiseks vajalikke mõõtmisi ja võtta proove.
##### § 53. Saastetasu asendamise lepingu täitmise lõpparuanne
(1) Lepingu täitmise lõpparuanne peab sisaldama:
1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eesmärgi, ajakava täitmise ja saavutatud tulemuste kokkuvõtlikku ülevaadet;
2) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel tehtud tööde vastuvõtuakte;
3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente;
4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamist või muude käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente.
(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata eksperte lepingu täitmise lõpparuande ja saavutatud tulemuste hindamiseks. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.
##### § 54. Saastetasu asendamise lepingu lõpetamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada saastetasu maksja taotluse alusel või lõpparuande kinnitamata jätmise korral. Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada Keskkonnaameti ettepanekul, kui:
1) saastetasu maksja ei esita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet;
2) Keskkonnaamet jätab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamata ja saastetasu maksja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks;
3) saastetasu maksja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi;
4) saastetasu maksja ei esita lepingu täitmise lõpparuannet.
(2) Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb saastetasu maksjal kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab Keskkonnaamet saastetasu maksjale tasumisele kuuluva saastetasu kohta keskkonnatasu teate 15 tööpäeva jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.
##### § 55. Saastetasu asendamise lepingu lõppemine
(1) Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
1) saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ulatuses;
2) saastetasu maksja on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile lepingu täitmise lõpparuande ning valdkonna eest vastutav minister on lõpparuande heaks kiitnud, väljastades saastetasu maksjale ja Keskkonnaametile vastavasisulise teatise, milles märgitakse ka käesoleva seaduse § 48 lõike 6 kohaselt lepingu kehtivuse ajal asendamata jäänud saastetasu summa, saasteainete või jäätmeliigid, mille saastetasu kuulub asendamisele, ning periood, mille jooksul eelnimetatud summat saab asendada;
3) Keskkonnaamet on andnud saastetasu maksjale keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena kujunenud keskkonnatingimustele vastava uue keskkonnaloa.
### 8. peatükk KESKKONNATASUDEST LAEKUVA RAHA KASUTAMINE
1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse avalikus veekogus, majandusvööndis või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamata muus veekogus;
2) dolokivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,208 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,214 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,220 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,227 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,234 eurot;
3) madalamargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,295 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,304 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,313 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,322 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,332 eurot;
4) kõrgemargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot;
5) tehnoloogilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,835 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,860 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,886 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,913 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,940 eurot;
6) viimistlusdolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,638 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,657 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,677 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,697 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,718 eurot;
7) kruusa täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,486 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,501 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,516 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,531 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,547 eurot;
8) ehituskruusa ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,798 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,852 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,908 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,965 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 2,024 eurot;
9) liiva täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,284 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,293 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,302 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,311 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,320 eurot;
10) ehitusliiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,150 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,185 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,221 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,258 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,296 eurot;
11) tehnoloogilise liiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,466 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,510 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,555 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,602 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,650 eurot;
12) lubjakivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,225 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,232 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,239 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,246 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,253 eurot;
13) madalamargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,325 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,335 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,345 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,355 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,366 eurot;
14) kõrgemargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,525 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,541 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,557 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,574 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,591 eurot;
15) tehnoloogilise ja tsemendilubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,538 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,554 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,571 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,588 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,606 eurot;
16) viimistluslubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,693 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,714 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,735 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,757 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,780 eurot;
17) keraamikasavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,543 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot;
18) keramsiidisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,559 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,576 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,593 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,611 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,629 eurot;
19) raskelt sulava savi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,013 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,043 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,074 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,106 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,139 eurot;
20) tsemendisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,551 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,568 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,585 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,603 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,621 eurot;
21) aluskorra ehituskivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,425 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,438 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,451 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,465 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,479 eurot;
22) vähelagunenud turba ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 1,215 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 1,251 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 1,289 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 1,328 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 1,368 eurot;
23) 0,29 eurot ühe kaevandatud hästilagunenud turba tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse;
24) fosforiidi ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,513 eurot, alates 2018. aasta 1. jaanuarist – 0,528 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,544 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist – 0,560 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,577 eurot;
25) 0,275 eurot ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse;
26) 100 protsenti kaevise või katendi tekkimise või keskkonnaregistrisse kandmata setendi, kivimi, vedeliku või gaasi lasundi või selle osa looduslikust seisundist eemaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui tasutakse maavaraga võrdväärseks määratud kaevise või katendi või muu ainese kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 9 või § 30 lõike 1 punkti 1 kohaselt.
(2) Käesoleva seaduse § 32 lõike 2<sup>1</sup> alusel põlevkivi koguse eest laekunud tasu kantakse laekumisel riigieelarvesse, ettemakstud koguse kaevandamisel kantakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva seaduse § 32 lõike 2<sup>2</sup> alusel deklareeritud põlevkivi kaevandatud koguste alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 25.
(3) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras piiriveekogust.
(4) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta:
1) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud vee eest – 19,17 eurot;
2) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud jahutusvee eest – 3,83 eurot;
3) muudest veekogudest võetud vee eest – 14,76 eurot;
4) muudest veekogudest võetud jahutusvee eest – 0,81 eurot;
5) kvaternaari põhjaveekihist võetud vee eest – 31,51 eurot;
6) devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini võetud vee eest – 42,34 eurot;
7) ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist võetud vee eest – 43,19 eurot;
8) kambriumi-vendi põhjaveekihist võetud vee eest – 47,74 eurot;
9) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee tehnoloogiliseks otstarbeks, välja arvatud toiduainete valmistamiseks, kasutatava vee eest – 85,04 eurot;
10) joogiks kasutatava mineraalvee eest – 734,50 eurot;
11) ravivannimineraalvee eest – 115,04 eurot.
(5) Vee erikasutusõiguse tasust kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta:
1) karjääridest väljapumbatava vee eest – 3,82 eurot;
2) kaevandustest väljapumbatava vee eest – 10,65 eurot.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud vee erikasutusõiguse tasu jaotub kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmiselt:
1) 15 protsenti Tallinna linnale;
2) 18,75 protsenti Anija vallale;
3) 18,75 protsenti Rae vallale;
4) 37,5 protsenti Kose vallale;
5) 5 protsenti Albu vallale;
6) 5 protsenti Paide vallale.
(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatule kantakse riigieelarvesse:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–25 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud tasu ületav osa;
2) kalapüügiõiguse tasu ja jahipidamisõiguse tasu;
3) saastetasu.
##### § 56. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise korraldamine
@@ -1058,8 +1128,6 @@
##### § 57<sup>1</sup>. Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist riigieelarvesse kantavast summast raha eraldamine
(1) Metsaseaduse § 48 lõike 5 alusel riigieelarvesse kantavast Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumi osast eraldatakse sihtasutusele kuni 15 protsenti.
##### § 58. Sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade nimetamine
(1) Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha sihtotstarbelist kasutamist korraldatakse projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise kaudu.
@@ -1106,7 +1174,7 @@
(1) Keskkonnatasude laekumise aruande esitab valdkonna eest vastutavale ministrile:
1) loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise ja jäätmete kõrvaldamise korral Maksu- ja Tolliamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1<sup>1</sup> ja 2 sätestatud juhtudel;
1) loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise ja jäätmete kõrvaldamise korral Maksu- ja Tolliamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1<sup>1</sup> ja 2 sätestatud juhtudel;
1<sup>1</sup>) kalapüügiõiguse tasu korral keskkonnaloa andja;
2016-07-05
2016-06-30
2015-12-31
2015-08-31
2015-07-16
2014-12-31
2014-12-30
2014-06-30
2014-03-22
2013-12-31
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-06-03
2011-12-31
2011-06-30
2011-03-31
2010-12-31
2010-12-26
2010-07-18
2009-12-31
2009-06-05
2009-03-31
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-17
2007-12-31
2007-03-22
2006-07-07
2006-04-13
2005-12-31
KeTS
original version
Text at this date