Reform history
Keskkonnatasude seadus
56 versions
· 2005-12-31 — 2026-06-30
2026-06-30
2025-12-31
2025-08-31
2025-07-17
2024-06-30
2024-06-20
2024-01-14
2023-06-30
2023-04-07
2023-03-31
2022-08-18
2022-06-05
2020-12-31
2020-07-19
2020-06-30
2020-04-21
2019-12-31
2019-09-30
2019-03-14
2018-12-31
2017-12-31
2017-07-09
2017-06-30
2017-06-03
2016-12-31
2016-07-05
2016-06-30
2015-12-31
2015-08-31
2015-07-16
2014-12-31
2014-12-30
2014-06-30
2014-03-22
2013-12-31
2013-05-31
2013-03-31
2012-12-31
2012-06-03
2011-12-31
2011-06-30
2011-03-31
2010-12-31
2010-12-26
2010-07-18
2009-12-31
2009-06-05
2009-03-31
2009-01-31
2008-12-31
2008-07-17
2007-12-31
2007-03-22
2006-07-07
2006-04-13
2005-12-31
KeTS
original version
Text at this date
Changes on 2016-07-05
@@ -10,7 +10,7 @@
##### § 2. Keskkonnatasude kehtestamise lähtealused
(1) Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest ning riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast.
(1) Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning käesolevas seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest.
##### § 3. Keskkonnatasu
@@ -34,7 +34,7 @@
(3) Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.
(4) Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust.
(4) Loodusvarade kasutusõiguse tasu makstakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust, muude loodusvarade kaitse vajadust ning käesolevas seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavat väärtust. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest.
(5) Loodusvara on käesoleva seaduse tähenduses defitsiitne, kui selle kvaliteedil ja kogusel on riigi majandusarengu jaoks oluline tähtsus, kuid selle varud on piiratud.
@@ -42,11 +42,11 @@
##### § 4. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused
(1) Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.
(2) Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel.
(3) Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.
(1) Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
(2) Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse käesoleva seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel.
(3) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärgile.
(4) Taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha suunatakse nende varade taastootmiseks ja kaitseks.
@@ -138,11 +138,11 @@
6) lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest;
7) põlevkivi – 0,92 ja 6,39 eurot tonni eest;
7) põlevkivi – 0,275 ja 6,39 eurot tonni eest;
8) savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest;
9) turvas – 1,15 ja 2,87 eurot tonni eest.
9) turvas – 0,29 ja 2,87 eurot tonni eest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata maavaravaru kaevandamise eest tasu ei nõuta.
@@ -156,12 +156,28 @@
2) maavaravaru kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks erakorralises olukorras nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavaravaru koguse määrab kaevandamisloa omaniku kirjalikul taotlusel kaevandamisloa andja.
(8) Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavaravaru kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavaravarude kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest ning maavaravarude kasutusalast.
(8) Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavaravaru kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavaravarude kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest, maavarasid tõhusamalt kasutama suunamise vajadusest, maavarast loodavast väärtusest ning maavaravarude kasutusalast ja alternatiivsete materjalide kasutamisvõimalustest samal eesmärgil. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest.
(9) Ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja kasutamise korral ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi võõrandamise või väljaspool mäeeraldist kasutamise korral tuleb tasuda maavaraga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu.
(10) Maavaraliigi, millega võrdväärseks kaevis tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.
##### § 9<sup>1</sup>. Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu
(1) Energeetilised maavarad käesoleva seaduse tähenduses on:
1) põlevkivi;
2) hästilagunenud turvas.
(2) Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse tasustatavast maavarast loodavast väärtusest. Tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad hinnatasemed sätestatakse
määrusega.
(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jälgib energeetilisest maavarast toodetud energiatoodete ja energeetilisest maavarast loodavat väärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist, mille alusel Vabariigi Valitsus energeetilistele maavaradele tasumäärad kehtestab, ning avaldab analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel.
(4) Vabariigi Valitsus teeb vajaduse korral ettepaneku energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära ülempiiri tõstmiseks, kui see on vajalik ettenähtavas perioodis õiglase tulu teenimiseks.
##### § 10. Vee erikasutusõiguse tasu
(1) Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
@@ -394,16 +410,6 @@
7) raskmetallid ja nende ühendid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1228 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1240 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1252 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 1265 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1278 eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid suurendatakse:
1) 1,2 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvatest paiksetest saasteallikatest, kus saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast;
2) 1,5 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe ja Tartu linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest;
3) 2 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Tallinna linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest;
4) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu linna haldusterritooriumi piires asuvatest paiksetest saasteallikatest.
(3) Süsinikdioksiidi (CO2) saastetasumäär tonni kohta on 2 eurot.
(4) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku heitmise eest maksab saastetasu soojuse tootja vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele.
@@ -1020,7 +1026,13 @@
##### § 56. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise korraldamine
(1) Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha eraldatakse 2009. aastal kehtinud keskkonnatasu määrade ulatuses käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eesmärgil kasutamiseks riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse alusel asutatud sihtasutusele, mille asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium (edaspidi *sihtasutus*). Sihtasutuse nõukogu liikmetest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Valdkonna eest vastutav minister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, sealhulgas kolm liiget valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(1) Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha eraldatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse alusel asutatud sihtasutusele, mille asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium (edaspidi *sihtasutus*), käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eesmärgil kasutamiseks järgmiselt:
1) kalapüügiõiguse, jahipidamisõiguse ja saastetasudest riigieelarvesse laekunud raha – 2009. aastal kehtinud keskkonnatasu määrade ulatuses;
2) vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasudest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9<sup>1</sup> lõikes 1 nimetatud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu, riigieelarvesse laekunud raha – 50 protsendi ulatuses 2009. aastal kehtinud keskkonnatasu määradest.
(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutuse nõukogu liikmetest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Valdkonna eest vastutav minister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, sealhulgas kolm liiget valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus korraldab keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha sihtotstarbelist kasutamist vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingule.
@@ -1154,6 +1166,24 @@
(7) Käesoleva seaduse § 9 lõiget 5<sup>1</sup> kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.
##### § 68<sup>2</sup>. Energeetiliste maavaradega seotud sätete rakendamine
(1) Käesoleva seaduse §-e 2, 3, 4, 9 ja 9<sup>1</sup> rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist.
(2) Käesoleva seaduse paragrahvi 19 rakendatakse käesoleva lõike jõustumisel kehtivas sõnastuses tagasiulatuvalt 2016. aasta 1. jaanuarist.
(3) Käesoleva seaduse § 9<sup>1</sup> lõikest 2 tulenevalt muudetakse käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva lõike jõustumisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt muudetud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. juulist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 kohaldamisel tekkinud keskkonnatasu enammakse tagastatakse käesoleva seaduse § 43<sup>1</sup> lõikes 2 ja maksukorralduse seaduse §-s 89 sätestatud korras.
(6) Keskkonnaamet tagab käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagasiulatuva muutmise eeltäidetud deklaratsioonide kättesaadavuse 2016. aasta 1. augustiks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetest 2 ja 4 tulenevalt suuremas summas tasutud välisõhu saastetasult ja maavara kaevandamisõiguse tasult ei arvestata intressi perioodi eest tasu maksmisest kuni tagastamiseni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud koefitsientide kaotamise ja lõikes 4 viidatud kaevandamisõiguse tasu määrade ja kaevandamisõiguse tasu arvestamise aluste tagasiulatuvast rakendamisest tulenevalt ei vähendata 2017. aasta 1. jaanuarini kehtivas ulatuses käesoleva seaduse § 13 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kantud maavara kaevandamisõiguse tasu ega 2016. aasta 1. juulini käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel sihtasutusele eraldatud välisõhu saastetasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu.
##### § 69. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.