LegalizeReform history
Kriminaalmenetluse seadustik
96 versions
· 2025-12-22
2025-12-21
2025-12-31
2025-10-11
2025-07-05
2025-04-26
2024-12-31
2024-10-31
2024-06-30
2024-06-16
2024-03-31
2023-12-31
2023-08-31
2023-04-30
2023-03-31
2023-03-20
2023-03-10
2021-12-31
2021-07-14
2021-01-07
2020-12-31
2020-05-06
2019-12-31
2019-12-29
2019-06-30
2019-03-14
2019-02-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-09
2017-12-31
2017-10-31
2017-07-05
2017-06-30
2017-06-04
2017-03-31
2017-01-31
2017-01-09
2016-12-31
2016-08-31
2016-06-30
2016-05-29
2016-01-15
2015-12-26
2015-04-30
2015-03-28
2014-12-31
2014-07-12
2014-06-30
2014-05-30
2014-03-07
2013-12-31
2013-10-26
2013-08-31
2013-07-14
2013-05-31
2013-05-09
2013-04-29
2013-04-25
2013-03-31
2012-12-31
2012-11-12
2012-07-31
2012-07-08
2012-07-02
2012-04-09
2011-12-31
2011-08-31
2011-04-04
2010-12-31
2010-12-30
2010-06-17
2010-05-31
2010-02-28
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2008-12-31
2008-12-21
2008-07-27
2008-07-14
2008-06-30
2008-05-22
Changes on 2008-05-22
@@ -1588,7 +1588,7 @@
(6) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise
(7) Menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise
(7) Menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara hindamise, võõrandamise ja hävitamise
.
@@ -1616,14 +1616,18 @@
(1) Vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises.
(2) Kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
(3) Kohtueelses menetluses ei või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu. Tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmisvahistuses viibitud aega isikul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud.
(2) Kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale
hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
(3) Kohtueelses menetluses ei või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu. Tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isikul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud.
(3) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu.
(4) Kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada linna- või maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda.
(4) Kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.
(5) Vabaduses viibiva süüdimõistetu võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras.
(6) Kahtlustatava kaitseväelase, kes ei viibi Eesti Vabariigi territooriumil, võib prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel tema toimetamiseks Eesti Vabariiki vahistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel.
@@ -1636,7 +1640,7 @@
(3) Vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust.
(4) Tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kaitseväelasest kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kaitseväelasest kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde.
(4) Tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde.
(5) Vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamata.
@@ -1680,7 +1684,9 @@
(5) Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.
(6) Kui kahtlustatav või süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või jätkab tahtlike kuritegude toimepanemist, kantakse kautsjon pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel riigituludesse.
(5) Kohus võib omal algatusel või prokuratuuri taotlusel koos kautsjoni määramisega kohaldada kahtlustatava või süüdistatava suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva seadustiku §-des 127 ja 128 sätestatud korras.
(6) Kui kahtlustatav või süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või jätkab tahtlike kuritegude toimepanemist või rikub elukohast lahkumise keeldu, kantakse kautsjon pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel riigituludesse.
(7) Kautsjon tagastatakse, kui:
@@ -1692,7 +1698,7 @@
##### § 136. Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine
(434) Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(436) Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
##### § 137. Vahistuse põhjendatuse kontroll
@@ -1716,7 +1722,7 @@
##### § 139. Sundtoomine
(1) Sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, prokuratuuri või kohtusse.
(1) Sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, prokuratuuri või kohtusse ning süüdimõistetu toimetamine karistuse kandmiseks vanglasse või arestimajja.
(2) Sundtoomist võib kohaldada, kui:
@@ -1734,6 +1740,8 @@
3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada.
(3) Süüdimõistetule võib kohaldada sundtoomist vanglasse või arestimajja käesoleva seadustiku § 414 lõikes 3 sätestatud alustel ja korras.
(4) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks politseiprefektuurile.
(5) Sundtoomisele allutatud isikut võib kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.
@@ -1796,7 +1804,7 @@
##### § 142. Vara arestimine
(1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.
(1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.
(2) Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
@@ -1858,7 +1866,7 @@
##### § 144. Menetlusdokumendi keel
(480) Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.
(483) Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.
##### § 145. Määrus
@@ -1938,7 +1946,7 @@
##### § 147. Protokollija
(496) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi.
(499) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi.
##### § 148. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisa
@@ -2102,7 +2110,7 @@
(2) Kohtuistungi sekretär on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel.
(3) Kui kohtuistungi sekretär ei ole käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel taandunud, võib prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja esitada tema taandamise taotluse. Taandamistaotlus lahendatakse käesoleva seadustiku § 59lõikes 6 ettenähtud korras.
(3) Kui kohtuistungi sekretär ei ole käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel taandunud, võib prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja esitada tema taandamise taotluse. Taandamistaotlus lahendatakse käesoleva seadustiku § 59 lõikes 6 ettenähtud korras.
##### § 158. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus
@@ -2202,11 +2210,11 @@
##### § 166. Kutse edastamine kinnipeetavale isikule
(559) Kutse vahistatud või vangistust kandvale isikule edastatakse kinnipidamiskoha juhi kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
(562) Kutse vahistatud või vangistust kandvale isikule edastatakse kinnipidamiskoha juhi kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
##### § 167. Kutse edastamine kaitseväeteenistuses viibivale isikule
(560) Kaitseväeteenistuses olevale isikule edastatakse kutse väeosa ülema kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
(563) Kaitseväeteenistuses olevale isikule edastatakse kutse väeosa ülema kaudu, kes korraldab tema ilmumise.
##### § 168. Kutse edastamine ajalehekuulutuse kaudu
@@ -2220,7 +2228,7 @@
##### § 169. Kutse edastamine isikule, kelle asukoht ei ole teada
(565) Kui isikule ei ole võimalik kutset edastada käesoleva seadustiku §-des 164–167 sätestatud korras, kuulutatakse ta tagaotsitavaks uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.
(568) Kui isikule ei ole võimalik kutset edastada käesoleva seadustiku §-des 164–167 sätestatud korras, kuulutatakse ta tagaotsitavaks uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.
##### § 170. Kutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused
@@ -2248,7 +2256,7 @@
(1) Tähtaega arvutatakse tundides, päevades ja kuudes. Tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust.
(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral arvutatakse tähtaega tema kinnipidamise hetkest.
(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral arvutatakse tähtaega tema kinnipidamise hetkest. Isiku karistamisel vangistusega arvutatakse tähtaega tema vanglasse karistust kandma saabumise hetkest, kui karistuse kandmise algus ei tulene kohtuotsusest.
(3) Päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.
@@ -2292,7 +2300,7 @@
##### § 174. Kolmanda isiku kulude hüvitamatus
(583) Menetluskuludeks ei loeta selle isiku kulusid, kes ei ole menetlusosaline, välja arvatud käesoleva seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetluskulud.
(586) Menetluskuludeks ei loeta selle isiku kulusid, kes ei ole menetlusosaline, välja arvatud käesoleva seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetluskulud.
##### § 175. Menetluskulud
@@ -2338,7 +2346,7 @@
##### § 177. Lisakulud
(590) Lisakulud on:
(593) Lisakulud on:
1) tasu, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest;
@@ -2378,9 +2386,9 @@
(1) Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on:
1) esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära;
2) teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära.
1) esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära;
2) teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
(2) Kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele.
@@ -2412,11 +2420,11 @@
##### § 183. Menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluse lõpetamise korral
(607) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
(610) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
##### § 184. Menetluskulude hüvitamine vale kuriteoteate esitamise korral
(608) Kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja.
(611) Kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja.
##### § 185. Menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses
@@ -2446,7 +2454,7 @@
##### § 188. Alaealise kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud
(618) Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.
(621) Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.
#### 3. jagu Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus
@@ -2460,7 +2468,7 @@
##### § 190. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse sisu
(622) Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja:
(625) Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja:
1) kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult;
@@ -2558,7 +2566,7 @@
##### § 200. Kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel
(646) Kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.
(649) Kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.
##### § 200<sup>1</sup>. Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu
@@ -2794,7 +2802,7 @@
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimisasutustele toimetavad kohtueelset menetlust ka:
1) Piirivalveamet riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ja isiku ebaseadusliku üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise kuriteos;
1) Piirivalveamet riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ja isiku ebaseadusliku üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise kuriteos ning tähtsa isikliku dokumendi võltsimise või võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise või kuritarvitamise kuriteos, kui rikkumise on avastanud piirivalveametnik;
2) Maksu- ja Tolliamet maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos;
@@ -3142,7 +3150,7 @@
##### § 232. Kaebusest loobumine
(794) Uurimisasutuse, prokuratuuri või Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusest võib loobuda enne kaebuse lahendamist.
(797) Uurimisasutuse, prokuratuuri või Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusest võib loobuda enne kaebuse lahendamist.
### 9. peatükk LIHTMENETLUSED
@@ -3244,7 +3252,7 @@
##### § 240. Prokuratuuri alustatav kokkuleppemenetlus
(820) Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud:
(823) Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud:
1) selgitab kahtlustatavale või süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;
@@ -3340,7 +3348,7 @@
##### § 245<sup>1</sup>. Kohtu alla andmine kokkuleppemenetluses
(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §‑de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §-de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid;
@@ -3354,7 +3362,7 @@
##### § 246. Kohtuistungist osavõtjad
(838) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kelle osavõtt on kohustuslik.
(841) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kelle osavõtt on kohustuslik.
##### § 247. Kohtulik arutamine kokkuleppemenetluses
@@ -3386,7 +3394,7 @@
##### § 249. Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses
(846) Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
(849) Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab;
@@ -3424,7 +3432,7 @@
##### § 253. Kohtulahendid käskmenetluses
(853) Kriminaalasja kohtusse saabumisel teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist ühe järgmistest lahenditest:
(856) Kriminaalasja kohtusse saabumisel teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist ühe järgmistest lahenditest:
1) kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi;
@@ -3468,7 +3476,7 @@
4) käskotsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(5) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse käesoleva seadustiku § 164 lõigete 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.
(5) Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse käesoleva seadustiku § 164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.
(6) Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
@@ -3492,7 +3500,7 @@
##### § 256<sup>1</sup>. Kiirmenetluse kohaldamise alus
(866) Kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
(869) Kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
##### § 256<sup>2</sup>. Kiirmenetluse protokoll ja süüdistusakt kiirmenetluses
@@ -3596,7 +3604,7 @@
##### § 262. Kohtuniku pädevus eelistungil
(893) Eelistungil võib kohtunik teha määruse:
(896) Eelistungil võib kohtunik teha määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks;
@@ -3608,7 +3616,7 @@
##### § 263. Kohtu alla andmise määrus
(894) Kohtu alla andmise määruses märgitakse:
(897) Kohtu alla andmise määruses märgitakse:
1) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
@@ -3718,7 +3726,7 @@
##### § 271. Kohtulik arutamine tunnistajata, kannatanuta või eksperdita
(926) Kui tunnistaja, kannatanu või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta.
(929) Kui tunnistaja, kannatanu või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta.
##### § 272. Kohtulik arutamine tsiviilkostjata
@@ -3756,13 +3764,15 @@
(4) Kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5) Prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202 ja 203 sätestatud alustel.
(5) Prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202–203<sup>1
</sup>sätestatud alustel.
(6) Prokuröri taotlusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetada käesoleva seadustiku §-s 204 sätestatud alustel.
##### § 275. Tõkendi otsustamine
(939) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada.
(942) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada.
##### § 276. Taotluse lahendamine ja kohtumääruse vormistamine
@@ -3824,15 +3834,15 @@
##### § 281. Kannatanule ja tsiviilkostjale nende õiguste ja kohustuste selgitamine
(957) Kohtunik selgitab kannatanule ja tsiviilkostjale käesoleva seadustiku §-des 38 ja 40 sätestatud õigusi ja kohustusi.
(960) Kohtunik selgitab kannatanule ja tsiviilkostjale käesoleva seadustiku §-des 38 ja 40 sätestatud õigusi ja kohustusi.
##### § 282. Kaitsja ja esindaja volituste kontrollimine
(958) Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.
(961) Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.
##### § 283. Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine
(959) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi. Vannutamata eksperti hoiatatakse, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust, ning võetakse selle kohta allkiri, kui seda samas asjas varem tehtud ei ole.
(962) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi. Vannutamata eksperti hoiatatakse, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust, ning võetakse selle kohta allkiri, kui seda samas asjas varem tehtud ei ole.
##### § 284. Kohtukoosseisu teatavakstegemine, taandamisõiguse selgitamine ja taotluste lahendamine
@@ -3912,7 +3922,7 @@
##### § 291. Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine kohtumenetluses
(990) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja:
(993) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja:
1) on surnud;
@@ -3942,7 +3952,7 @@
##### § 294. Kohtueelses menetluses süüdistatava antud ütluste avaldamine
(997) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui:
(1000) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui:
1) süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
@@ -4002,7 +4012,7 @@
##### § 301. Prokuröri loobumine süüdistusest
(1017) Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
(1020) Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
##### § 302. Kohtuliku uurimise uuendamine
@@ -4024,7 +4034,7 @@
##### § 304. Kohtu lahkumine nõupidamistuppa
(1025) Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa.
(1028) Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa.
#### 6. jagu Kohtuotsuse tegemine
@@ -4076,11 +4086,11 @@
##### § 307. Kohtuliku uurimise uuendamine kohtuotsuse tegemisel
(1033) Kui kohus nõupidamistoas kohtuotsust tehes tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, uuendab ta kohtuliku uurimise määrusega.
(1036) Kui kohus nõupidamistoas kohtuotsust tehes tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, uuendab ta kohtuliku uurimise määrusega.
##### § 308. Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamine
(1034) Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetu karistusest vabastada ja kohaldada talle karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.
(1037) Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetu karistusest vabastada ja kohaldada talle karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.
##### § 309. Kohtuotsuse liigid ja koostamine
@@ -4106,7 +4116,7 @@
##### § 311. Kohtuotsuse sissejuhatus
(1043) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
(1046) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) et kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel;
@@ -4122,7 +4132,7 @@
##### § 312. Kohtuotsuse põhiosa
(1044) Kohtuotsuse põhiosas esitatakse:
(1047) Kohtuotsuse põhiosas esitatakse:
1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse;
@@ -4176,7 +4186,7 @@
##### § 314. Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa
(1047) Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
(1050) Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) õigeksmõistetu nimi;
@@ -4218,7 +4228,7 @@
##### § 316. Vahistatud süüdistatava vabastamine kohtuotsuse tegemisel
(1056) Vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui:
(1059) Vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui:
1) ta mõistetakse õigeks;
@@ -4330,7 +4340,7 @@
##### § 324. Kriminaaltoimiku saatmine ringkonnakohtusse
(1083) Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja apellatsioon ringkonnakohtule.
(1086) Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja apellatsioon ringkonnakohtule.
#### 2. jagu Eelmenetlus ringkonnakohtus
@@ -4386,7 +4396,7 @@
##### § 330. Kohtuistungile kutsumine
(1094) Kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kohtukutsega käesoleva seadustiku §-de 163–169 kohaselt.
(1097) Kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kohtukutsega käesoleva seadustiku §-de 163–169 kohaselt.
#### 3. jagu Kohtulik arutamine ringkonnakohtus
@@ -4488,7 +4498,7 @@
##### § 338. Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused
(1119) Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused on:
(1122) Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused on:
1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus;
@@ -4634,7 +4644,7 @@
##### § 346. Kassatsiooni alused
(1148) Kassatsiooni alused on:
(1151) Kassatsiooni alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
@@ -4744,7 +4754,7 @@
##### § 353. Kohtukoosseis kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamisel
(1174) Riigikohtus vaatab kriminaalasja kassatsiooni korras läbi:
(1177) Riigikohtus vaatab kriminaalasja kassatsiooni korras läbi:
1) kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis;
@@ -4756,7 +4766,7 @@
##### § 354. Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi täiskogus
(1175) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on vaja muuta kriminaalkolleegiumi varasemas kohtuotsuses seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi täiskogule, mille koosseisus peab olema vähemalt kuus riigikohtunikku.
(1178) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on vaja muuta kriminaalkolleegiumi varasemas kohtuotsuses seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi täiskogule, mille koosseisus peab olema vähemalt kuus riigikohtunikku.
##### § 355. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu erikogus
@@ -4776,7 +4786,7 @@
##### § 356. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu üldkogus
(1180) Kriminaalasi antakse kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi täiskogu kriminaalasja läbi vaadates leiab, et:
(1183) Kriminaalasi antakse kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi täiskogu kriminaalasja läbi vaadates leiab, et:
1) seadust kohaldades on vaja muuta Riigikohtu üldkogu või erikogu viimases lahendis esitatud seisukohta;
@@ -4842,7 +4852,7 @@
##### § 361. Riigikohtu pädevus otsuse tegemisel
(1196) Riigikohus võib otsusega:
(1199) Riigikohus võib otsusega:
1) jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata;
@@ -4860,7 +4870,7 @@
##### § 362. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
(1197) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:
(1200) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
@@ -4936,7 +4946,7 @@
##### § 366. Teistmise alused
(1209) Teistmise alused on:
(1212) Teistmise alused on:
1) kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
@@ -4960,7 +4970,7 @@
##### § 368. Teistmisavalduse esitamise tähtajad
(1212) Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
(1215) Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
##### § 369. Teistmisavaldus
@@ -5008,11 +5018,11 @@
##### § 371. Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1222) Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 350 sätestatust.
(1225) Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 350 sätestatust.
##### § 372. Teistmismenetlus
(1223) Teistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 352–360 ja 363 sätteid, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
(1226) Teistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 352–360 ja 363 sätteid, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
##### § 373. Riigikohtu pädevus teistmismenetluses
@@ -5146,7 +5156,7 @@
##### § 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
(1268) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
(1271) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
1) kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus;
@@ -5246,21 +5256,21 @@
##### § 391. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse lõplikkus
(1284) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
(1287) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
##### § 392. Vaidlustatud määruse täitmise peatamine
(1285) Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatada, kui määruse edasise täitmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.
(1288) Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatada, kui määruse edasise täitmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.
### 16. peatükk PSÜHHIAATRILISE SUNDRAVI KOHALDAMISE MENETLUS
##### § 393. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse alustamine
(1286) Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
(1289) Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
##### § 394. Tõendamiseseme asjaolud
(1287) Tõendamiseseme asjaolud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isiku puhul on:
(1290) Tõendamiseseme asjaolud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isiku puhul on:
1) õigusvastane tegu;
@@ -5274,7 +5284,7 @@
##### § 395. Menetlustoimingus osalemine
(1288) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund.
(1291) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund.
##### § 396. Kohtueelse menetluse kokkuvõte psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks
@@ -5316,7 +5326,7 @@
##### § 399. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine
(1297) Kohtulikku arutamist ette valmistades järgitakse käesoleva seadustiku § 257 lõiget 1.
(1300) Kohtulikku arutamist ette valmistades järgitakse käesoleva seadustiku § 257 lõiget 1.
##### § 400. Kohtulik arutamine
@@ -5416,7 +5426,7 @@
##### § 403<sup>5</sup>. Prokuratuuri toimingud konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saamisel
(1321) Konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saanud prokuratuur koostab konfiskeerimistaotluse, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab konfiskeerimise aluste puudumise või konfiskeerimise võimatuse tõttu määrusega konfiskeerimismenetluse käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1 sätestatud korras.
(1324) Konfiskeerimismenetluse kokkuvõtte saanud prokuratuur koostab konfiskeerimistaotluse, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab konfiskeerimise aluste puudumise või konfiskeerimise võimatuse tõttu määrusega konfiskeerimismenetluse käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1 sätestatud korras.
##### § 403<sup>6</sup>. Konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmine
@@ -5492,11 +5502,11 @@
##### § 404. Loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks
(1338) Alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
(1341) Alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
##### § 405. Loa andmine alaealise enne tähtaega vabastamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist
(1339) Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist annab loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealiste komisjoni arvamus.
(1342) Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist annab loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealiste komisjoni arvamus.
##### § 406. Taotluse läbivaatamise kord
@@ -5520,7 +5530,7 @@
##### § 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
(1345) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(1348) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
### 18. peatükk KOHTULAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE
@@ -5552,7 +5562,7 @@
##### § 409. Kohtuotsuse ja -määruse kohustuslikkus
(1356) Jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
(1359) Jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
##### § 410. Kohtuotsuse ja -määruse täitmise lubatus
@@ -5582,16 +5592,18 @@
##### § 413. Mitme kohtuotsuse täitmisele pööramine
(1367) Kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes karistusseadustiku §-st 65.
(1370) Kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes karistusseadustiku §-st 65.
#### 2. jagu Karistuse täitmisele pööramine
##### § 414. Vangistuse täitmisele pööramine
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
(3) Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla politseiprefektuurile sundtoomise taotluse.
##### § 415. Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine
(1) Täitmiskohtunik võib vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi:
@@ -5610,6 +5622,10 @@
(4) Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel otsustab täitmiskohtunik pärast prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamist.
(5) Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise määruses märgitakse ka käesoleva seadustiku § 414 lõikes 1 nimetatud andmed.
(6) Jõustunud määruse koopia edastatakse vanglale.
##### § 416. Vangistuse täitmisele pööramisest loobumine
(1) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
@@ -5668,7 +5684,7 @@
##### § 420. Tegevuskeelu täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1392) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegevuskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(1398) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegevuskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
##### § 421. Muu lisakaristuse täitmisele pööramine
@@ -5698,13 +5714,13 @@
##### § 423. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
(1401) Kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(1407) Kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
#### 4. jagu Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
##### § 424. Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine
(1402) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
(1408) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
##### § 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
@@ -5736,7 +5752,7 @@
##### § 427<sup>1</sup>. Kohustuste täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1415) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 või § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1 </sup>lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.
(1421) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 202 lõikes 2 või § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 203<sup>1 </sup>lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.
##### § 428. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
@@ -5746,7 +5762,7 @@
##### § 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
(1) Vanglaametniku, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
(1) Kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele;
@@ -5764,11 +5780,11 @@
##### § 430. Alla kaheksateistaastasele isikule kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmine või tähtaja pikendamine
(1421) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
(1427) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1422) Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
(1428) Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 432. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
@@ -5778,6 +5794,8 @@
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu enne tähtaega haiguse tõttu karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik.
(3) Kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib käesoleva seadustiku §-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja käesoleva seadustiku § 131 lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.
(4) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
### 19. peatükk RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KRIMINAALMENETLUSES
@@ -5786,9 +5804,9 @@
##### § 433. Üldpõhimõtted
(1) Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile.
(2) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile.
(2) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes, Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas peatükis sätestatuga.
@@ -5818,6 +5836,10 @@
3) on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.
(1) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(1) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis.
(2) Kui taotletakse tunnistaja ja eksperdi kutsumist välisriigi kohtusse, ei või taotlust täita, kui taotlev riik ei taga käesoleva seadustiku §-s 465 sätestatud alustel isiku puutumatuse nõude täitmist.
##### § 437. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö kulude jagunemine
@@ -5846,7 +5868,7 @@
##### § 438. Väljaandmise lubatavus
(1442) Eesti on täitva riigina õigustatud isikut välja andma väljaandmistaotluse alusel, kui isiku suhtes on taotlevas riigis alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või kui jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud talle karistuseks vangistus.
(1451) Eesti on täitva riigina õigustatud isikut välja andma väljaandmistaotluse alusel, kui isiku suhtes on taotlevas riigis alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või kui jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud talle karistuseks vangistus.
##### § 439. Välisriigile isiku väljaandmise üldtingimused
@@ -5860,7 +5882,7 @@
(1) Isiku väljaandmine välisriigile ei ole lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule lubatud, kui:
1) väljaandmistaotluse aluseks on poliitiline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollides sätestatu mõttes;
1) väljaandmistaotluse aluseks on poliitiline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokollide tähenduses, välja arvatud käesoleva seadustiku § 436 lõikes 1<sup>1</sup> sätestatud juhul;
2) isik on Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud;
@@ -5874,7 +5896,7 @@
##### § 441. Väljaandmistaotluste paljusus
(1450) Kui isiku väljaandmist taotleb mitu riiki, lähtutakse selle riigi kindlaksmääramisel, kellele isik välja antakse, eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ja kuritegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise, kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.
(1459) Kui isiku väljaandmist taotleb mitu riiki, lähtutakse selle riigi kindlaksmääramisel, kellele isik välja antakse, eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ja kuritegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise, kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.
##### § 442. Nõuded Eesti Vabariigist isiku väljaandmise taotlusele
@@ -5894,7 +5916,7 @@
##### § 443. Välisriigile isiku väljaandmise menetluse staadiumid
(1453) Välisriigile isiku väljaandmise menetlus jaguneb eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
(1462) Välisriigile isiku väljaandmise menetlus jaguneb eelmenetluseks Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
##### § 444. Justiitsministeeriumi toimingud eelmenetluses
@@ -5916,7 +5938,7 @@
##### § 446. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtualluvus
(1461) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Harju Maakohtule.
(1470) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Harju Maakohtule.
##### § 447. Väljaandmisvahistamine
@@ -5928,7 +5950,7 @@
2) kohustunud viivitamata välja saatma väljaandmistaotluse.
(3) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne väljaandmistaotluse saabumist.
(3) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne väljaandmistaotluse saabumist.
(4) Isikule ei või kohaldada väljaandmisvahistust, kui on ilmnenud väljaandmise õiguslikud takistused.
@@ -6064,18 +6086,16 @@
(3) Järgides käesoleva seadustiku § 458 nõudeid, koostab välisriigile esitatava taotluse isik välja anda:
1) pädev õigusasutus kohtueelses menetluses;
1) prokuratuur kohtueelses menetluses;
2) kohus kohtumenetluses;
3) Riigiprokuratuur kohtuotsuse täitmise staadiumis.
(4) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik Riigiprokuratuuri taotlusel enne väljaandmistaotluse esitamist määrusega kohaldada väljaandmisvahistust.
(4) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel enne väljaandmistaotluse esitamist määrusega kohaldada väljaandmisvahistust.
(5) Kui välisriigilt taotletakse isiku väljaandmist kohtumenetluses, koostab isiku vahistamismääruse kriminaalasja menetlev kohus.
(6) Isiku suhtes, kelle väljaandmist välisriigilt taotletakse, kohaldatakse vahistamist vähemalt kümneks päevaks, arvates tema toimetamisest Eesti Vabariiki.
(7) Väljaandmistaotlus edastatakse Justiitsministeeriumile.
##### § 458. Nõuded välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele
@@ -6100,7 +6120,7 @@
(1) Väljaandmistaotluse esitab täitvale riigile justiitsminister.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu välisriigilt väljanõutava isiku väljaandmisvahistamist enne väljaandmistaotluse esitamist.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse kaudu välisriigilt väljanõutava isiku väljaandmisvahistamist enne väljaandmistaotluse esitamist.
#### 3. jagu Vastastikune abistamine kriminaalasjades
@@ -6124,7 +6144,7 @@
##### § 461. Abistamistaotluse täitmise lubamatus
(1517) Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud ja sellest keeldutakse §-s 436 sätestatud alustel.
(1526) Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud ja sellest keeldutakse §-s 436 sätestatud alustel.
##### § 462. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse menetlemine Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris
@@ -6132,24 +6152,40 @@
(2) Riigiprokuratuur kontrollib taotluse täitmise lubatavust ja võimalikkust ning edastab selle täitmiseks pädevale õigusasutusele.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri loal alustada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate täitmist enne õigusabitaotluse saabumist Justiitsministeeriumi.
(3) Kohtukutsete kättetoimetamise taotlused edastab Justiitsministeerium täitmiseks isiku elu- või asukoha järgsele esimese astme kohtule.
(4) Kui abistamistaotlus esitatakse Eurojusti kaudu, kontrollib Eurojusti Eesti liige abistamistaotluse nõuetekohasust, lubatavust ja võimalikkust ning edastab selle täitmiseks pädevale Eesti õigusasutusele.
##### § 463. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse täitmine
(1) Abistamistaotlust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Välisriigi taotlusel võidakse taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatutest, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(2) Taotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse Riigiprokuratuuri kaudu Justiitsministeeriumile, kes edastab need taotlevale riigile.
(3) Eurojusti kaudu esitatud välisriigi abistamistaotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse taotlevale riigile Eurojusti kaudu, kui Eurojustiga ei ole kokku lepitud teisiti.
##### § 464. Abistamistaotluse esitamine välisriigile
(1) Kui Eesti Vabariigi rahvusvaheline leping ei näe ette teisiti, esitatakse abistamistaotlus Riigiprokuratuurile, kes kontrollib selle nõuetekohasust. Nõuetekohase taotluse edastab Riigiprokuratuur Justiitsministeeriumile.
(2) Justiitsministeerium teeb viivitamata otsuse esitada taotlus välisriigile või sellest keelduda, teavitades oma otsusest taotluse esitanud õigusasutust. Taotluse esitamata jätmist põhjendatakse.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib taotluse esitada ka Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu, saates samal ajal taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusasutuste kaudu.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib taotluse esitada ka Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu, saates samal ajal taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusasutuste kaudu. Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutaval keskasutusel on õigus enne õigusabitaotluse koostamist lisada Schengeni infosüsteemi teade, et tagada õigusabi taotluse täitmiseks vajaliku meetme rakendamine.
(4) Kui taotletakse kaitset tunnistajale, lepitakse kaitsemeetmetes kokku eraldi.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 loetletud kuritegudes esitada abistamistaotluse Euroopa Liidu liikmesriigile Eurojusti kaudu.
(6) Edasilükkamatutel juhtudel võib Eurojusti Eesti liige koostada Eestis menetlemisele kuuluvas kriminaalasjas abistamistaotluse ja edastada selle välisriigile.
(7) Abistamistaotlust on välisriigile pädevad esitama:
1) kohtueelses menetluses prokurör, kelle menetluses on kriminaalasi;
2) kohtumenetluses olevas asjas kohus.
##### § 465. Välisriigile esitatud abistamistaotluse alusel Eestisse saabunud isiku puutumatus
(1) Abistamistaotluses esitatud kutse peale õigusasutusse ilmuvat tunnistajat ega eksperti ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada seoses kuriteoga, mis pandi toime enne tema lahkumist taotleva poole territooriumilt ning mis pole kohtukutses täpselt määratletud.
@@ -6198,7 +6234,7 @@
(1) Käesoleva seadustiku § 69 lõikes 1 sätestatud alustel võib taotleda välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamist. Taotluses märgitakse kaugülekuulamise põhjus, ülekuulatava nimi ja menetlusseisund ning ülekuulaja ametinimetus ja nimi.
(2) Kui taotletakse audiovisuaalset kaugülekuulamist, peab taotluses sisalduma kinnitus, et ülekuulatav kahtlustatav või süüdistatav on kaugülekuulamisega nõus.
(2) Kui taotletakse audiovisuaalset kaugülekuulamist, peab taotluses sisalduma kinnitus, et ülekuulatav kahtlustatav või süüdistatav on enda kaugülekuulamisega nõus.
(3) Kui taotletakse kaugülekuulamist telefonitsi, peab taotluses sisalduma kinnitus, et ülekuulatav tunnistaja või ekspert on kaugülekuulamisega nõus.
@@ -6258,7 +6294,7 @@
(2) Määruses märgitakse:
1) üleantava vara nimetus ja asukoht ning vara omaniku või valdaja nimi;
1) üleantava vara nimetus ja asukoht ning võimaluse korral vara omaniku või valdaja nimi;
2) läbivaadatud taotluse sisu;
@@ -6272,12 +6308,16 @@
(4) Vara üleandmise taotlevale välisriigile korraldab pädev õigusasutus.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist. Nimetatud toimingud protokollitakse käesolevas seadustikus sätestatud korras.
(6) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate alusel tagaotsitava sõiduki kinnipidamisel koostatakse sõiduki kinnipidamise protokoll. Sõiduk arestitakse käesoleva seadustiku § 142 lõikes 9 sätestatud alustel kaheks kuuks. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei esita välisriik vara väljaandmise taotlust, vabastatakse sõiduk aresti alt.
##### § 471. Riikidevaheline uurimisrühm
(1) Kuritegude kohtueelse uurimise tulemuslikkuse huvides võib selgepiiriliselt määratletud ülesannete täitmiseks kindlal perioodil taotleda riikidevahelise uurimisrühma moodustamist. Taotlus peab sisaldama ettepanekut uurimisrühma koosseisu kohta.
(1) Eestis on ühise uurimisrühma moodustamise taotlust välisriigile pädev esitama Riigiprokuratuur või Eurojusti Eesti liige. Otsuse Eestile esitatud ettepaneku alusel ühise uurimisrühma moodustamise kohta teeb Riigiprokuratuur või Riigiprokuratuuri loal Eurojusti Eesti liige, sõlmides välisriigi pädeva õigusasutusega vastava kokkuleppe.
(2) Ühine uurimisrühm lähtub oma tegevuses asukohariigi seadustest. Selle riigi pädev õigusasutus määrab uurimisrühma juhi ja tagab rühma tegevuse organisatsioonilised ja tehnilised tingimused.
(3) Ühise uurimisrühma juhi teadmisel ja uurimisrühmas osalevate riikide pädevate õigusasutuste nõusolekul võivad menetlustoiminguid teha ka välisriigist pärit rühma liikmed.
@@ -6296,39 +6336,85 @@
##### § 472. Piiriülene jälgimine
(1) Kui kahtlustatav viibib välisriigis ja tema väljaandmine ei ole õiguslikult välistatud või kui muudel juhtudel on alust arvata, et ta võib muuta oma isikusamasust või muul viisil hoiduda kriminaalmenetlusest kõrvale, võidakse välisriigilt taotleda, et kuritegu menetleva riigi pädeva õigusasutuse esindaja toimetaks välisriigis kahtlustatava piiriülest jälgimist. Välisriik, kus piiriülest jälgimist toimetatakse, on asukohariik.
(2) Piiriülene jälgimine on lubatav käesoleva seadustiku § 110 lõikes 1 loetletud kuritegude kohtueelses menetluses.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuritegude kohtueelsel uurimisel on edasilükkamatutel juhtudel piiriülest jälgimist alustatud enne selleks asukohariigilt loa saamist, tuleb viivitamata:
(1) Väljaandmist võimaldava kuriteo kohtueelse menetlusega seoses võib juhul, kui isikut jälgitakse seoses kuriteokahtlusega või seoses vajadusega aidata kaasa kahtlustatava isiku identifitseerimisele või asukoha kindlakstegemisele, jätkata jälgimist teise riigi territooriumil, mis on ühinenud 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi *Schengeni liikmesriik*), kui viimane on andnud eelnevalt esitatud ja põhjendatud taotluse põhjal loa piiriüleseks jälgimiseks. Loaga võivad olla seotud lisatingimused.
(2) Eestis on piiriülese jälgimise taotlust teisele Schengeni liikmesriigile pädev esitama Riigiprokuratuur, edasilükkamatutel juhtudel võib taotluse esitada ringkonnaprokuratuur. Loa Eestile esitatud piiriülese jälgimise taotluse rahuldamise kohta annab Riigiprokuratuur. Taotluse rahuldamine võib olla seotud tingimustega.
(3) Piiriülese jälgimise taotluse esitamine teisele Schengeni liikmesriigile on lubatav käesoleva seadustiku § 110 lõikes 1 loetletud kuritegude kohtueelses menetluses. Eesti ei või asukohariigina keelduda taotluse rahuldamisest, kui taotlus on esitatud seoses kuriteoga, mis on nii taotleva riigi seaduse kui ka Eesti karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(4) Edasilükkamatutel juhtudel võib piiriülest jälgimist alustada enne selleks asukohariigilt loa saamist järgmiste kuritegude kohtueelses menetluses:
1) mõrv;
2) tapmine;
3) raske seksuaalkuritegu;
4) süütamine;
5) maksevahendi võltsimine;
6) vargus raskendavatel asjaoludel, röövimine ja varastatud esemete vastuvõtmine;
7) väljapressimine;
8) inimrööv ja pantvangi võtmine;
9) inimkaubandus;
10) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
11) relvi ja lõhkeaineid käsitlevate õigusaktide rikkumine;
12) lõhkeainete abil hävitamine;
13) mürgiste ja ohtlike jäätmete ebaseaduslik vedu;
14) raske kelmus;
15) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine;
16) rahapesu;
17) tuumamaterjali ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
18) kuritegelikus ühenduses osalemine;
19) terrorism.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuritegude kohtueelsel uurimisel on edasilükkamatutel juhtudel piiriülest jälgimist alustatud enne selleks asukohariigilt loa saamist, tuleb viivitamata:
1) asukohariiki teavitada sellest, et taotleva riigi pädeva õigusasutuse töötaja on piiri ületanud ja jälgimist alustanud;
2) esitada asukohariigile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotlus.
(4) Piiriülesel jälgimisel:
2) esitada asukohariigile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotlus, milles põhjendatakse loata piiriületamist.
(6) Piiriülesel jälgimisel:
1) järgitakse asukohariigi seadusi ja võimuesindajate juhiseid;
2) kantakse kaasas piiriülest jälgimist lubavat dokumenti;
3) võib ametirelva kanda asukohariigi nõusolekul ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
4) ei või siseneda eravaldusse või muusse avalikuks kasutamiseks mitteettenähtud kohta ega peatada, küsitleda või vahistada jälgitavat isikut;
5) teavitatakse asukohariigi pädevat õigusasutust igast jälgimistoimingust.
(5) Piiriülene jälgimine lõpetatakse:
2) kantakse kaasas piiriülest jälgimist lubavat dokumenti, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul;
3) asukohariigi pädeva ametiasutuse nõudmisel tõendatakse tegutsemist ametiülesannete täitmiseks;
4) võib ametirelva kanda asukohariigi nõusolekul ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
5) ei või siseneda eravaldusse või muusse avalikuks kasutamiseks mitte ettenähtud kohta ega peatada, küsitleda või kinni pidada jälgitavat isikut;
6) teavitatakse asukohariigi pädevat õigusasutust igast jälgimistoimingust ja asukohariigi pädeva õigusasutuse nõudmisel peab jälgimist teostav ametnik ilmuma selgitusi andma;
7) tuleb asukohariigi pädeva õigusasutuse taotlusel osutada abi kriminaalmenetluse läbiviimisel asukohariigis.
(7) Piiriülene jälgimine lõpetatakse:
1) selle toimingu eesmärgi saavutamisel;
2) asukohariigi taotlusel;
3) kui 12 tunni jooksul, arvates piiri ületamisest piiriülese jälgimise alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras, ei ole asukohariigilt piiriüleseks jälgimiseks saadud luba.
3) kui viie tunni jooksul, arvates piiri ületamisest piiriülese jälgimise alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud korras, ei ole asukohariigilt piiriüleseks jälgimiseks luba saadud.
##### § 473. Omaalgatuslik teabeedastus
(1564) Kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada välisriigile omaalgatuslikult menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla selles välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist.
(1583) Kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada välisriigile ning käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 loetletud kuritegudes Eurojustile omaalgatuslikult menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist.
#### 4. jagu Kriminaalmenetluse üleandmine ja ülevõtmine
@@ -6382,7 +6468,7 @@
##### § 476. Abistamine välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel
(1573) Taotlevale riigile võib osutada abi kuriteo eest mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel, kui Justiitsministeeriumile on esitatud taotlus, millele on lisatud jõustunud kohtuotsus või selle tõestatud koopia.
(1592) Taotlevale riigile võib osutada abi kuriteo eest mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel, kui Justiitsministeeriumile on esitatud taotlus, millele on lisatud jõustunud kohtuotsus või selle tõestatud koopia.
##### § 477. Abistamise ulatus
@@ -6414,7 +6500,7 @@
##### § 478. Välisriigilt saabunud kohtuotsuse täitmise taotluse menetlemine Justiitsministeeriumis
(1) Justiitsministeerium kontrollib taotluse nõuetekohasust ja ettenähtud lisadokumentide olemasolu ning edastab nõuetekohase taotluse viivitamata kohtule.
(1) Justiitsministeerium kontrollib taotluse nõuetekohasust ja ettenähtud lisadokumentide olemasolu ning edastab nõuetekohase taotluse viivitamata Riigiprokuratuurile.
(2) Vangistusega karistatud isiku ülevõtmise või ülevõtmisest keeldumise otsustab justiitsminister.
@@ -6432,13 +6518,13 @@
(4) Vahistamismääruse peale võib määruskaebuse esitada vahistatu, tema kaitsja või prokuratuur.
##### § 480. Kaitsja osavõtt konfiskeerimise täitmise ülevõtmisest
(1586) Kui taotlev riik taotleb konfiskeerimise täitmise ülevõtmist, peab süüdimõistetul olema kaitsja. Täitmise ülevõtmisel on kaitsjaks advokaat.
##### § 480. Kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel
(1605) Kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel on kohustuslik. Kaitsjaks välisriigi kohtuotsuse täitmisel ja tunnustamisel on advokaat.
##### § 481. Kohtualluvus välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel
(1587) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
(1606) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
##### § 482. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus kohtus
@@ -6530,19 +6616,30 @@
(4) Kui Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigusabitaotlus on vastuolus välisriigi õigusabitaotlusega, lahendatakse taotlus välislepingus sätestatud korras.
#### 7<sup>1</sup>. jagu Eurojust
[RT I 2008, 19, 132 – jõust. 23.05.2008]
##### § 489<sup>1</sup>. Koostöö Eurojustiga
(1) Koostöös Euroopa Liidu rahvusvahelise õigusalase koostöö üksuse Eurojustiga lähtutakse käesolevast seadustikust, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Eurojusti Eesti liikmeks määratud prokuröril on käesoleva seadustiku kehtivusalal kõik riigiprokuröri õigused ja kohustused vastavalt käesolevale seadustikule.
(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib Eurojusti Eesti liige Eestis menetlemisele kuuluvas kriminaalasjas alustada kriminaalmenetlust ning pärast esmaste menetlustoimingute tegemist saata kriminaalasja materjalid Riigiprokuratuurile, kes edastab need uurimisalluvuse kohaselt.
#### 8. jagu Loovutamine
#### 1. jaotis *Üldsätted*
##### § 490. Euroopa vahistamismäärus
(1619) Euroopa vahistamismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil.
(1641) Euroopa vahistamismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil.
##### § 491. Loovutamise üldtingimused
(1) Isiku loovutamine tema suhtes taotlevas riigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(2) Isiku loovutamine on sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi lubatud, kui taotlevas riigis on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolmeaastane vangistus järgmiste kuritegude toimepanemise eest:
(2) Isik loovutatakse sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui taotlevas riigis on karistuse ülemmäärana ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus järgmiste kuritegude toimepanemise eest:
1) kuritegelikus ühenduses osalemine;
@@ -6552,9 +6649,9 @@
4) lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;
5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine;
6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine;
5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
7) korruptsioon;
@@ -6566,7 +6663,7 @@
11) arvutikuritegu;
12) keskkonnavastane kuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine;
12) keskkonnavastane kuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
13) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaitamine;
@@ -6580,7 +6677,7 @@
18) organiseeritud või relvastatud röövimine;
19) kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine;
19) kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
20) kelmus;
@@ -6592,9 +6689,9 @@
24) maksevahendi võltsimine;
25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine;
26) tuumamaterjaliga ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine;
25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
26) tuumamaterjaliga ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
27) varastatud sõidukitega kauplemine;
@@ -6606,7 +6703,7 @@
31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;
32) sabotaa˛.
32) sabotaaž.
(3) Isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
@@ -6624,19 +6721,21 @@
(2) Isiku loovutamisest võib keelduda, kui:
1) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga alustatud Eestis kriminaalmenetlust;
2) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga jäetud Eestis kriminaalmenetlus alustamata või menetlus on lõpetatud;
3) kuriteole võib kohaldada Eesti karistusseadustikku ja vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud;
4) isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liige, või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
5) vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteole ei saa samadel asjaoludel kohaldada Eesti karistusseadustikku;
6) käesoleva seadustiku § 502 lõikes 5 sätestatud juhul ei ole kohtu määratud tähtpäevaks esitatud lisateavet.
(3) Eesti loovutab Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.
1) vahistamismääruse aluseks olev ja käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetamata tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva seadustiku § 436 lõigetes 1–2 sätestatud juhul;
2) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga alustatud Eestis kriminaalmenetlust;
3) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga jäetud Eestis kriminaalmenetlus alustamata või menetlus on lõpetatud;
4) kuriteole võib kohaldada Eesti karistusseadustikku ja vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud;
5) isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liige, või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
6) vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteole ei saa samadel asjaoludel kohaldada Eesti karistusseadustikku;
7) käesoleva seadustiku § 502 lõikes 5 sätestatud juhul ei ole kohtu määratud tähtpäevaks esitatud lisateavet.
(3) Eesti loovutab Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodanikke, kellel on Eestis alaline elukoht, kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.
(4) Kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks isiku suhtes, kelle süüdimõistmine on toimunud tema osavõtuta kohtumenetlusest ning keda ei olnud teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, võib isiku loovutada tingimusel, et taotleva riigi kinnituse kohaselt on tagatud võimalus vaadata isiku kriminaalasi uuesti läbi.
@@ -6682,7 +6781,7 @@
(1) Kui isiku loovutamist taotleb mitu riiki, otsustab kohus, milline Euroopa vahistamismäärus täidetakse. Otsustamisel lähtutakse eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ning toimepanemise ajast ja kohast, Euroopa vahistamismääruse esitamise järjekorrast ning sellest, kas määrus on tehtud kohtueelseks menetluseks või jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramiseks.
(2) Vajaduse korral võib kohus küsida nõu Euroopa õigusalase koostöö üksuselt Eurojustilt.
(2) Vajaduse korral võib kohus küsida nõu Eurojustilt.
(3) Kui sama isiku suhtes on esitatud Euroopa vahistamismäärus ja väljaandmistaotlus, otsustab justiitsminister, milline nendest täidetakse, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid.
@@ -6702,6 +6801,8 @@
(1) Euroopa vahistamismäärusega võib taotleda täitvas riigis asuva vara loovutamist, kui väljanõutav vara on saadud Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga või kui see vara on selles kriminaalmenetluses kasutatav asitõendina.
(1) Vara võib loovutada või selle loovutamist võib taotleda ka juhul, kui Euroopa vahistamismäärust ei saa esitada põhjusel, et isik on surnud või taotlevast riigist põgenenud.
(2) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused loovutatavale varale ja loovutatav vara tagastatakse õigustatud menetlusvälisele isikule pärast kohtuotsuse jõustumist.
#### 2. jaotis *Loovutamismenetlus*
@@ -6720,9 +6821,9 @@
(1) Isiku võib Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks võtta vahi alla käesoleva seadustiku § 217 lõikes 8 sätestatud korras. Loovutamisvahistuse otsustab prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik.
(2) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne Euroopa vahistamismääruse saabumist, kui taotluses on kinnitus selle määruse esitamise kohta.
(3) Isiku kinnipidamisel selgitatakse talle kinnipidamise alust ja teatatakse võimalusest nõustuda loovutamisega.
(2) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne Euroopa vahistamismääruse saabumist, kui taotluses on kinnitus selle määruse esitamise kohta.
(3) Isiku kinnipidamisel selgitatakse talle kinnipidamise alust ja teatatakse võimalusest nõustuda loovutamisega. Antud nõusolekust ei saa loobuda.
(4) Isikul on kinnipidamisest alates õigus tasuta õigusabile ning tõlgi abile.
@@ -6730,11 +6831,9 @@
##### § 500. Euroopa vahistamismääruse edastamise kanalid
(1) Euroopa vahistamismäärus adresseeritakse Justiitsministeeriumile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates isiku vahistamisest Eestis. Justiitsministeerium edastab Euroopa vahistamismääruse viivitamata pädevale kohtule.
(2) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu saabunud Euroopa vahistamismäärus saadetakse pärast isiku kinnipidamist viivitamata pädevale kohtule ning vahistamismääruse koopia Justiitsministeeriumile.
(3) Euroopa vahistamismääruse koopia edastatakse viivitamata prokuratuurile.
(1) Euroopa vahistamismäärus adresseeritakse Justiitsministeeriumile kolme tööpäeva jooksul, arvates isiku vahistamisest Eestis. Justiitsministeerium edastab Euroopa vahistamismääruse viivitamata pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
(2) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi kaudu saabunud Euroopa vahistamismäärus saadetakse pärast isiku kinnipidamist viivitamata Justiitsministeeriumile, kes edastab selle pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
##### § 501. Kaitsja osavõtt loovutamismenetlusest
@@ -6766,9 +6865,9 @@
(5) Kohus võib määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja lisateabe edastamiseks.
(6) Kohus peab käesoleva seadustiku §-s 503 sätestatud määruse tegema Euroopa vahistamismääruse kohtusse saabumisest alates kahekümne päeva jooksul ja loovutamismenetlusele allutatud isikult tema loovutamisega nõusoleku saamise korral kümne päeva jooksul, arvates Euroopa vahistamismääruse Eestisse saabumisest.
(7) Kui ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik loovutamisotsust teha, pikeneb loovutamisotsuse tegemiseks ettenähtud aeg kolmekümne päeva võrra. Sellisest loovutamismenetluse pikendamisest teavitatakse viivitamatult taotluse esitajat.
(6) Kohus teeb käesoleva seadustiku §-s 503 sätestatud määruse viivitamata pärast isiku loovutamiseks korraldatud kohtuistungit ja edastab selle kohe Justiitsministeeriumile.
(7) Kui ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik loovutamisotsust teha, pikeneb loovutamisotsuse tegemiseks ettenähtud aeg kolmekümne päeva võrra. Sellisest loovutamismenetluse pikendamisest teavitatakse viivitamata taotluse esitajat ja Eurojusti.
##### § 503. Kohtulahendid loovutamismenetluses
@@ -6820,9 +6919,11 @@
(2) Loovutatud isik antakse üle kümne päeva jooksul, arvates loovutamismääruse jõustumisest.
(3) Kui takistusi põhjustavad asjaolud, mis ei olene täitvast ja taotlevast riigist, antakse isik üle hiljemalt kahekümne päeva jooksul, arvates loovutamismääruse jõustumisest.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul isik ei ole üle antud, vabastatakse ta vahi alt.
(3) Kui üleandmist takistavad asjaolud, mis ei olene täitvast ega taotlevast riigist, antakse isik üle kümne päeva jooksul, arvates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(4) Üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata, kui on piisav alus arvata, et määruse täideviimine võib ohustada loovutatava elu või tervist. Euroopa vahistamismäärus täidetakse kohe pärast eelnimetatud põhjuse äralangemist ja isik antakse üle kümne päeva jooksul, arvates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud tähtaja jooksul ei ole isik üle antud, vabastatakse ta vahi alt.
##### § 506. Loovutamise edasilükkamine ja ajutine loovutamine
@@ -6834,19 +6935,177 @@
##### § 507. Euroopa vahistamismääruse esitamine
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama prokuratuur, kelle menetluses on Euroopa vahistamismääruse aluseks olev kuritegu.
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus, kelle menetluses on Euroopa vahistamismääruse aluseks olev kuritegu.
(2) Jõustunud kohtuotsuse täitmiseks on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama Justiitsministeerium.
(2) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel enne Euroopa vahistamismääruse koostamist kohaldada loovutamisvahistust.
(2) Kui isiku loovutamist taotletakse kohtumenetluses, kohaldab isiku loovutamisvahistust kriminaalasja menetlev kohus.
(3) Euroopa vahistamismäärus koostatakse eesti keeles ja selle tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium.
(4) Euroopa vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile Justiitsministeeriumi kaudu.
##### § 508. Euroopa vahistamismääruse vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa vahistamismääruse vormi
(2) Vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul üleskirjutust võimaldaval viisil.
(5) Edasilükkamatutel juhtudel võib prokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse kaudu Euroopa Liidu liikmesriigilt loovutatava isiku loovutamisvahistust enne Euroopa vahistamismääruse esitamist.
##### § 508. Euroopa vahistamismääruse sisu, vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa vahistamismääruses märgitakse:
1) asjaomase isiku andmed ja kodakondsus;
2) vahistamismääruse teinud õigusasutuse nimi ja kontaktandmed;
3) märge jõustunud kohtuotsuse või vahi alla võtmise määruse kohta;
4) kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon;
5) jõustunud kohtuotsuse korral määratud karistus või määruse sisuks oleva kuriteo eest ettenähtud karistusmäär määruse teinud riigi õiguse alusel.
(2) Euroopa vahistamismääruse vormi kehtestab justiitsminister määrusega.
(3) Vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
#### 9. jagu Vara arestimine ja tõendi hoiulevõtmine Euroopa Liidu liikmesriikides
#### 1. jaotis Üldsätted
##### § 508<sup>1</sup>. Euroopa määrus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta
(1) Euroopa määrus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta (edaspidi *Euroopa arestimismäärus*) on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile vara konfiskeerimise tagamiseks või tõendina kasutatava vara hävitamise, muundamise, teisaldamise, üleandmise või käsutamise takistamiseks.
(2) Euroopa arestimismääruse alusel võib arestida või hoiule võtta:
1) kuriteoga saadud vara või kuriteoga saadud vara väärtusele vastava vara;
2) kuriteo toimepanemise vahendi;
3) kuriteo vahetu objekti;
4) muu asitõendi, dokumendi või teabesalvestise, mis on kriminaalmenetluses kasutatav tõendina.
(3) Euroopa arestimismäärus esitatakse täitvale riigile, järgides nõukogu raamotsuse 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.08.2003, lk 45–55) lisas toodud vormi.
(4) Euroopa arestimismäärusele lisatakse taotleva riigi pädeva õigusasutuse tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmise määruse koopia.
##### § 508<sup>2</sup>. Euroopa arestimismäärusega kaasnev abistamistaotlus
(1) Koos Euroopa arestimismäärusega edastatakse täitvale riigile ka abistamistaotlus:
1) tõendi üleandmiseks taotlevale riigile;
2) vara konfiskeerimiseks või
3) vara säilitamiseks kuni käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud taotluse esitamiseni koos hinnanguga taotluse eeldatava esitamise aja kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud taotlust menetletakse käesoleva seadustiku 19. peatüki 3. või 5. jao sätete kohaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud abistamistaotluse täitmisest ei või keelduda põhjusel, et taotluse aluseks olev kuritegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, kui taotlus on esitatud seoses mõne käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ja karistatav taotlevas riigis vähemalt kuni kolmeaastase vangistusega.
##### § 508<sup>3</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmist välistavad ja piiravad asjaolud
(1) Euroopa arestimismääruse täitmine ei ole lubatud, kui:
1) Euroopa arestimismääruse aluseks olev tegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;
2) isikul, kelle vara arestimist või hoiulevõtmist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või eelistusi;
3) Euroopa arestimismääruse põhjal on selge, et käesoleva seadustiku §-s 508<sup>2</sup> sätestatud abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud, sest isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva kohtuotsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata määruse esitanud riigi seaduse alusel;
4) Euroopa arestimismäärus ei ole esitatud käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks olevale taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrusele või Euroopa arestimismäärusele ei ole lisatud selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust või selle koopiat.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmisest ei või keelduda põhjusel, et taotluse aluseks olev kuritegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, kui taotlus on esitatud seoses mõne käesoleva seadustiku § 491 lõikes 2 nimetatud kuriteoga, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Euroopa arestimismääruse täitmisest keeldumisest teavitatakse taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul võib Riigiprokuratuur määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks.
##### § 508<sup>4</sup>. Kahju hüvitamine
(1) Eesti hüvitab taotleva riigina kõik kulud, mida täitev riik on vastavalt selle riigi seadustele kandnud seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes täitva riigi süülisest tegevusest. Kahjude hüvitamise otsustab Justiitsministeerium.
(2) Eestil on õigus täitva riigina nõuda taotlevalt riigilt kulude hüvitamist, mida Eesti on hüvitanud kolmandale isikule seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes Eesti süülisest tegevusest. Taotlevale riigile kulude hüvitamise nõude esitamise otsustab Justiitsministeerium.
##### § 508<sup>5</sup>. Teavitamine
(1724) Käesolevas jaos sätestatud kohustus teavitada taotleva riigi pädevat õigusasutust Euroopa arestimismääruse täitmisega või täitmisest keeldumisega seotud või muudest asjaoludest tuleb täita viivitamata ning teade tuleb esitada kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
#### 2. jaotis Euroopa arestimismääruse täitmine
##### § 508<sup>6</sup>. Euroopa arestimismääruse menetlemiseks pädev asutus
(1) Eestile esitatud Euroopa arestimismäärust on pädev menetlema ja Euroopa arestimismääruse täitmist otsustama Riigiprokuratuur. Riigiprokuratuur kaasab vajaduse korral otsuse täitmisesse ringkonnaprokuratuuri.
(2) Kui Euroopa arestimismäärus sisaldab käesoleva seadustiku § 508<sup>2</sup> lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud taotlust, edastab Riigiprokuratuur Euroopa arestimismääruse koopia Justiitsministeeriumile.
##### § 508<sup>7</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmise otsustamine
(1727) Euroopa arestimismäärus tuleb läbi vaadata viivitamata ja otsustada Euroopa arestimismääruse saamisest arvates 24 tunni jooksul selle täitmise lubatavus, selle täitmisest keeldumine, selle täitmise edasilükkamine või taotlevalt riigilt võimaluse korral lisaandmete nõudmine.
##### § 508<sup>8</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmine
(1) Euroopa arestimismäärust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Välisriigi taotlusel võidakse tõendi hoiulevõtmise taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatust, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmiseks käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras otsustatakse vara arestimine prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määrusega.
(3) Euroopa arestimismääruse alusel on pädev vara arestimist otsustama:
1) Harju Maakohus, kui taotluse objektiks olev vara asub Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
2) Tartu Maakohus, kui taotluse objektiks olev vara asub Jõgeva, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas;
3) maakohus, kellele vastav taotlus on esitatud, kui vara asukohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata.
(4) Euroopa arestimismääruse täitmisest teavitab Riigiprokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(5) Vara arestitakse ja tõendid võetakse hoiule kuni käesoleva seadustiku § 508<sup>2</sup> lõikes 1 sätestatud abistamistaotluse täitmise otsustamiseni.
(6) Kui taotleva riigi pädev õigusasutus teatab Euroopa arestimismääruse tühistamisest, vabastatakse arestitud vara ja tagastatakse äravõetud tõendid viivitamata.
(7) Kui Euroopa arestimismäärust ei ole võimalik täita põhjusel, et vara või tõendid on kadunud, hävitatud või nende asukohta ei ole võimalik tuvastada ka pärast taotleva riigiga konsulteerimist, teatatakse sellest taotleva riigi pädevale õigusasutusele.
##### § 508<sup>9</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmise edasilükkamine
(1) Prokuratuur võib Euroopa arestimismääruse täitmise edasi lükata, kui:
1) selle täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust;
2) Euroopa arestimismääruses nimetatud vara või tõend on Eestis käimasoleva kriminaalmenetlusega seoses arestitud või hoiule võetud.
(2) Euroopa arestimismääruse täitmise edasilükkamisest teavitab prokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust. Lisaks edasilükkamise põhjusele tuleb võimaluse korral teada anda ka edasilükkamise eeldatav kestus.
(3) Edasilükkamise põhjuste äralangemisel võtab prokuratuur viivitamata tarvitusele abinõud Euroopa arestimismääruse täitmiseks ja teavitab sellest taotleva riigi pädevat õigusasutust.
##### § 508<sup>10</sup>. Euroopa arestimismääruse täitmisel tehtud lahendi ja toimingu vaidlustamine
(1) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused tema varale, mis on Euroopa arestimismääruse objektiks. Kaebus prokuratuuri määruse või uurimisasutuse tegevuse peale seoses Euroopa arestimismääruse täitmisega esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Vara arestimise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
(2) Eestile esitatud Euroopa arestimismäärust ja selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust ei saa Eestis vaidlustada. Isiku soovil annab Riigiprokuratuur talle kontaktandmed, mille abil on isikul võimalik uurida Euroopa arestimismääruse vaidlustamise korda taotlevas riigis.
(3) Kaebuse esitamine ei peata vaidlustatava määruse täitmist, kui vaidluse lahendaja ei otsusta teisiti.
(4) Eestile esitatud Euroopa arestimismääruse täitmisega seotud kaebuse esitamisest ja kaebuse lahendamisel tehtud lahendist teavitab prokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust.
#### 3. jaotis Euroopa arestimismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile
##### § 508<sup>11</sup>. Euroopa arestimismääruse koostamine
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa arestimismäärust pädev koostama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.
(2) Euroopa arestimismääruse koostab ja edastab koos käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõikes 4 nimetatud määruse koopiaga vara või tõendi asukohajärgse riigi pädevale õigusasutusele prokuratuur või kohus, kelle menetluses on Euroopa arestimismääruse aluseks olev kuritegu. Prokuratuuri koostatud Euroopa arestimismäärus edastatakse täitvale riigile Riigiprokuratuuri kaudu.
(3) Kui täitmiseks saadetud Euroopa arestimismäärus tühistatakse, tuleb sellest viivitamata teavitada täitva riigi pädevat õigusasutust.
##### § 508<sup>12</sup>. Euroopa arestimismääruse esitamise vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa arestimismääruse koostamisel lähtutakse käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõigetes 3 ja 4 ning § 508<sup>2</sup> lõikes 1 sätestatust.
(2) Euroopa arestimismääruse vormi kehtestab justiitsminister määrusega.
(3) Euroopa arestimismäärus edastatakse täitva riigi pädevale õigusasutusele kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
(4) Euroopa arestimismäärus koostatakse eesti keeles ja selle tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium. Euroopa arestimismäärusele käesoleva seadustiku § 508<sup>1</sup> lõike 4 kohaselt lisatavat määrust ei pea tõlkima.
### 20. peatükk RAKENDUSSÄTTED
@@ -6856,9 +7115,3 @@
(2) Käesoleva seadustiku rakenduskord sätestatakse rakendusseaduses.
(1686) Õiend
##### § 142.
(1687) lõikes 9 parandatud trükiviga.
2008-01-01
2007-12-31
2007-07-13
2007-02-24
2007-02-17
2007-01-31
2006-11-17
2006-07-15
2006-05-24
2006-04-13
2005-12-31
2005-07-20
2005-02-28
2004-06-30
KrMS
original version
Text at this date